Tellimiskiri

Postimees Grupp AS Teie 09.03.2021 nr 153128 Tartu mnt 80 10112 Tallinn Meie 12.03.2021 nr 7.2-2/21/983 [email protected] Tellimiskiri Palume avaldada 13.03.2021 ajalehes "Postimees" järelhüüe koos pildiga vastavalt Teie hinnapakkumusele nr 153128 kogumaksumusega 600 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitseministeeriumi kontaktisikuks on julgeoleku- ja haldusosakonna tugiteenuste haldur Anni Hoovi (telefon 717 0037, e-post [email protected]). Arve tasume pärast teenuse osutamist 14 päeva jooksul. Arve palume esitada e-arvena (XML formaadis masintöödeldav arve), märkides sellele Kaitseministeeriumi kontaktisiku nime ja tellimiskirja numbri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Ostra Julgeoleku- ja haldusosakonna juhataja Lisad: 1. Järelhüüe Johannes Kertile.docx 2. Johannes Kert_in memoriam.jpg Anni Hoovi 717 0037 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Johannes Kert 03.12.1959– 04.03.2021 Järelehüüe Johanne s Kertile Mäletame Johannes Kerti kui tõelist Eesti ohvitseri, Kaitseväe juhatajat ja Kaitseliidu ülemat, kes nägi Eesti riigi kaitset kõige laiapindsemalt alustades eestikeelsest haridusest ja lõpetades sõjalise kaitsega. Kindral Kertist jääb üüratu tühimik, sest üheski oma ametis ei võtnud ta kordagi jalga pedaalilt, kui oli vaja kaasa mõelda ja tegutseda mõne Eesti riigikaitse murekoha leevendamiseks. Ka eruohvitserina jätkas Johannes Kert riigikaitse arendamist kõige laiemas mõttes ja tema side kaitseväega jäi alati tugevaks. Johannes Kert on andnud sisulise panuse Kaitseliidu ülesehitamisse ja arendamisse. Ta juhtis organis atsiooni rasketel aastatel 1993– 1996 ning oli viimastel aastatel aktiivne Kaitseliidu vanematekogu liige. Kuid ta hoidis Kaitseliidu tegemistel silma peal ja toetas organisatsiooni ka siis, kui oli Kaitseväe juhataja, Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures või Riigikogu liige. Kindral Kerdi viimaseks suureks panuseks Kaitseliidus oli küberkaitse võimekuse kaasloomine organisatsioonis. Kaitseministeeriumi kolleegid mäletavad hästi värskelt tsiviilriided selga tõmmanud kindralit, kes suutis kõiki rabada põhjalike „hullude ideedega“, mis ulatusid oluliselt kaugemale tollasele Eesti kaitseväele ja riigile tuttavast horisondist. Tuntuimaks selliseks ideeks oli NATO küberkaitse oivakeskuse rajamine. Tol ajal ei olnud küberruum riigikaitse osana maailmas veel kaugeltki iseenesestmõistetav. Oli vaja kindral Kerdi poolt alati esile tõstetud tarka visadust veenmaks liitlasi ja saavutamaks tänaseks NATO suurima ja enim tuntud oivakeskuse rajamine Eestisse. Küberkaitse polnud aga ainukene Johannes Kerti köitnud teemadest. Hoolimata kiirest tehnoloogilisest arengust, oli talle eeskätt oluline riigikaitse keskmes olev lihast ja luust kaitsetahtega inimene. Kindral Kerdi unistuseks tema karjääri esimestest päevadest alates Eesti Kaitsejõududes oli haritlaskonna ja teiste eluvaldkondade lõimimine militaarmaailmaga. Kaitseliidu ülema ja Kaitseväe juhatajana tegi ta selleks palju ära, olgu selleks siis akadeemilise malevkonna asutamine, reservohvitseride kursuste käivitamine või tudengite ajateenistusse kutsumine. Tänu neile sammudele on kaitsevägi saanud tõeliseks rahvaväeks ning kaitseväes teenimise kogemus lisab inimesele üldtunnustatud kvaliteedimärgi. Balti Assamblees selgitas just Johannes Kert kõige aktiivsemalt kolme Balti riigi võimalusi sõjaliseks koostööks, olles üheks merelise kaitsevõime eestkõnelejaks ja tunnetades julgeoleku parandamise võimalusi kogu Läänemere regioonis. Kertil oli oluline roll Eesti ja USA kaitsealase suhte ehitamisel ja hoidmisel olles Eesti Kaitseväe ja Marylandi Rahvuskaardi suhete loomise juures ning tänase päevani hinnatud nõuandja selle koostöö arendamisel. Tema autoriteet ja laialdane suhtlusvõrgustik aitas otsustavalt kaasa tänaseks paljude oluliselt suuremategi riikide jaoks kadestamisväärselt sisuka Eesti ja USA kahepoolse küberkoostöö tekkimisele. Eraldi vääris imetlust poliitik Johannes Kerdi oskus ka muidu kõige pingestatumas atmosfääris leida erinevate poliitiliste jõudude vahel ühisosa riigikaitses. Kertile omaselt oli ta siingi eeskäija, sest just tema suust kuulis viimastel aastatel küberjulgeoleku olulisuse rõhutamise kõrval kõige enam ideid merekaitse arendamiseks ja riigikaitse mittesõjaliste külgede järele aitamiseks. Mälestame teenekat ohvitseri ja tunneme kaasa lähedastele ning sõpradele. Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitseministeerium