Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Siseministeerium Teie 09.02.2021 nr 1-6/2277-1 [email protected] Meie 15.03.2021 nr 5-2/21/552 Hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Siseministeerium on esitanud Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse (HOS) muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). Kaitseministeerium on VTK läbi vaadanud ning kooskõlastab selle alljärgnevate märkustega. Kaitseministeeriumi märkused: 1. VTK ei ava terminit "kriis", mistõttu on selle tekst raskesti hoomatav. Jääb arusaamatuks milliseid ja kui ulatuslikke kriise eelnõuga on kavas hõlmata ning kas võib esineda paljude kriiside samaaegsus. Selgusetu on ka millal hädaolukorrast saab kriis ning kas sellisel juhul edaspidi rakendub iga hädaolukorra või päästesündmuse vms puhul kriisi juhtimine. Kaitseministeerium teeb ettepaneku, kas avada seaduses "kriisi" mõiste või loobuda selle kasutamisest, et vältida erinevate sündmuste vääriti mõistmist. 2. VTK punktis 3.1.3 (lk 9) on toodud, et eesmärk on luua riigis terviklik kriiside lahendamise juhtimise korraldus, sidudes eri osaliste tegevuse. Selline kriisiaegne juhtimiskorraldus peab olema kasutatav kõikide kriiside korral ja vajadusel hõlmama terve riigi, mistõttu saab see rajaneda riigi ülesehitusel ja ühetaolistel alustel. Juhime tähelepanu, et HOSiga sätestatud juhtimiskorraldus kohaldub siiski vaid hädaolukordades või selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude kõrvaldamisel (erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal) tuleb arvestada erakorralise seisukorra seaduses ja riigikaitseseaduses sätestatud juhtimiskorraldusega. VTK punktis 3.1.3. (lk 9) ja 9.1.3 (lk 17) on toodud, et kavas on täpsustada hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö korraldust, et riigis tekiks kriiside lahendamise juhtimise terviklik ühtne korraldus. Oleme seisukohale, et sündmuste lahendamise juhtimine peab olema vertikaalne ning kõigi osalejate pädevus ja ülesanded selgelt määratletud. VTK-s on sätestatud põhimõte, et iga asutus juhib vaid oma valdkonnas ja pädevuse piires hädaolukorras oma valdkonna ülesannete täitmist ning iga asutus peaks ise tegutsema oma valdkonna piires. Punktis 3.1.3 märgitakse eesmärgina, et kavas on täpsustada hädaolukorda lahendava asutuse praegust keskset kriisiaegset juhtimiskorraldust, seda nii kriisi lahendamise juhtimisel kui ka koostöö korraldamisel. Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Nimetatud eesmärgid koosmõjus tekitavad küsimuse, et mida juhtimise ühtse korraldusega siiski mõeldakse ja kuidas see tekib. 3. VTK punktis 9.1.3 (lk 17) on toodud, et kavas on sätestada põhimõte, et kriiside lahendamisel teevad asutused koostööd kohalikul, regiooni ja riigi tasandil ning seda määratud asutuse juhtimisel. Lisaks määratakse tööjaotus asutuste vahel ja nende pädevused kriisiaegse juhtimiskorralduse rakendamise korral. Oleme seisukohal, et vastutusjaotus hädaolukorda lahendamist juhtiva astuse ja teiste lahendamisel osalevate asutuste vahel peab olema selgelt piiritletud, et vältida pädevusvaidlusi olukorra ajal. Samas peame vajalikuks, et koostöö regulatsioon jääks paindlikuks ning võimaldaks teha koostööd erinevate tasandite vahel ka ilma hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse sekkumiseta (nt kui olukorda lähendab Politsei- ja Piirivalveamet, siis peab Päästeametile ning Kaitseväele jääma võimalus teha koostööd omavahel). 4. VTK punktis 3.1.3 ja 9.1.3 on toodud, et hädaolukorra algus on kavas fikseerida hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse haldusaktiga. Oleme seisukohal, et kriteeriumid, millal loetakse olukord hädaolukorraks, peavad olema kõigile olukorra lahendamisega seotud asutustele ja isikutele üheselt arusaadavad, et reageerida sündmusele võimalikult kiiresti. Hädaolukorra alguse sidumine formaalse otsusega võib kaasa tuua hädaolukorra lahendamisel viivituse. Mitmed sündmused võivad kasvada kiirelt hädaolukorraks ning hädaolukorra juhtimis- ja koostööformaatide kasutusele võtmine sõltub hädaolukorra ilmnemisest, mitte hädaolukorra fikseerimisest. Lisaks juhime tähelepanu, et tegemist ei ole haldusaktiga, kui hädaolukorraga ei kaasne muid muudatusi (nt täiendavad meetmed isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramiseks), mis tooksid kaasa mõju haldusorganisatsiooni välistele isikutele. Hädaolukorraga kaasnevad juhtimis- ja koostööformaadid, mis käivituvad, ei oma mõju haldusvälistele isikutele. Pigem on hädaolukorra otsuse fikseerimine haldusesisene akt. 5. Toetame VTK punktis 1.2.4 viidatud massiliselt hukkunutega tegutsemise plaani koostamist ning asjakohase regulatsiooni kehtestamist. Seejuures soovitame regulatsiooni kehtestamisel arvestada asjaoluga, et ülesannete jäävuse põhimõttest tulenevalt, lasub relvastatud konfliktide korral massiliste hukkunutega tegelemine asutustel ja isikutel, kes sellega igapäevaselt tegelevad ka muul ajal. 6. VTK punktis 9.2.3 on toodud, et kriisides riiklikku sotsiaalhoolekande korraldus soovitakse sätestada HOS eelnõus. Oleme seisukohal, et kui sotsiaalhoolekande korralduse eriregulatsioon lisada HOSi, siis tuleks HOSi tuua ka teiste valdkondade eriregulatsioon (nt nakkushaiguste leviku tõrje hädaolukorras), et vältida erinevaid lähenemisi regulatsioonides. Alternatiivina võib kaaluda regulatsiooni sätestamist sotsiaalhoolekande seaduses. Erivaldkonna tava- ja kriisiaegse regulatsiooni hoidmine ühes aktis võimaldab rakendajatel kiiremalt leida vajalikke norme. Eriseaduste vahel normide otsimine ja tõlgendamine tekitab ebaselgust ning sündmuse lahendamisel vaidlusi (seda näitas ka eriolukord). Lisaks toetab sotsiaalhoolekande seaduse regulatsiooni sätestamist kehtivas õiguses juba tekkinud praktika – tervishoiu korralduse regulatsioon erikordade ajaks on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses mitte HOSis. 7. VTK punkti 11.1.2.2 kohaselt on ebasoovitava mõju kaasnemine riigi julgeolekule väike. Kaitseministeerium ei nõustu vastava hinnanguga, kuivõrd VTK kohaselt on kavas laiendada elutähtsa teenuse olemust, millega võib kaasneda riigikaitselise töökohustuse laienemine. Kaitseministeerium on seisukohal, et VTK-ga kaasneb riigikaitselise töökohustuse põhimõtteline muudatus ning selle mõju sõjalise riigikaitse ettevalmistamisele ja korraldamisele ei ole hinnatud. Sealhulgas kaasneb tänase elutähtsa teenuse osutamise regulatsiooni säilimisel Kaitseministeeriumile oluline töökoormuse kasv, kuivõrd ministeerium kooskõlastab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatused. Riigikaitselise töökohustusega töö- ja ametikohtade laienemine mõjutab vahetult Kaitseväe üksuste 2 (3) töökohustusega töö- ja ametikohtade laienemine mõjutab vahetult Kaitseväe üksuste komplekteerimist ja ettevalmistamist. Kaitseministeerium peab oluliseks ka riigikaitselise töökohustuse senise kontseptsiooni muutmist nii, et elutähtsate teenuste laiendamisega ei kaasneks olulist mõju sõjalise riigikaitse ettevalmistamisele ja korraldamisele. 8. Mõjude hindamise osast võib eeldada, et kavandatav kriisireguleerimise regulatsiooni muudatus hakkab mõjutama Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust ja koormust. Nimetatud asutuste kaasamist kavandatakse senisest laiemalt ja madalama tasemega sündmuste korral. Sellest tulenevalt palume eelnõu väljatöötamisel hinnata eeltoodud asjaolusid ning nendega kaasnevaid mõjusid ning näha ette kaasamise rahastamise allikad. Kaitseministeerium ei toeta Kaitseväe ja Kaitseliidu kohustuste laiendamist, kui see hakkab negatiivselt mõjutama sõjalise riigikaitse ettevalmistamist ja korraldamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Margit Gross 717 0187 [email protected] Eda Loo-Suun 717 0270 [email protected] 3 (3)