Hiiumaa valla üldplaneering

Hiiumaa vald Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (saabunud ettepanekutega) Kärdla 2021 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................................... 3 1. SEOSED OLULISTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................................... 4 2. RUUMILISED VAJADUSED HIIUMAAL JA ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED ............................................................................................................................................................. 10 3. VAJALIKUD UURINGUD ............................................................................................................................... 12 4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD ISIKUD ........ 13 5. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE TÖÖKORRALDUS ............................................................................ 15 6. AJAKAVA ......................................................................................................................................................... 16 7. KSH OBJEKT JA ULATUS .............................................................................................................................. 17 8. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE JA SEOS KSH-s KÄSITLETAVAGA .................................. 17 9. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU (SH MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID JA EELDATAVAD MÕJUALLIKAD) NING KSH SISU .......................................................................................................................... 47 10. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KSH OSAPOOLED ................................................ 52 Kasutatud allikad ......................................................................................................................................................... 54 11. HIIUMAA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE SAABUNUD ETTEPANEKUD ......... 55 2 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus SISSEJUHATUS Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18.10.2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Üldplaneeringu eesmärgiks on kogu valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundade väljatöötamine, millega luuakse eeldused kvaliteetse ning jätkusuutliku elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks. Eesmärk on muuhulgas ühtlustada kogu valla territooriumil üldised maa- ja veealade ehitamise ja kasutamise tingimused, tiheasutusalade, väärtuslike piirkondade, detailplaneeringu kohustusega alade, rohelise võrgustiku määramise põhimõtted ning kaitse. Planeeringu lähteseisukohad (LS) on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Üldplaneeringu KSH peaeesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Põhieesmärgi saavutamiseks on KSH alameesmärgid hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Oluliste mõjude käsitlemisega sama tähtis on planeeringu elluviimisega kaasnevate oluliste soodsate mõjude hindamine ja nende võimendamise võimaluste väljapakkumine. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. KSH puhul mõistame keskkonda laiemalt kui ainult looduskeskkond. Mõju hinnatakse nii loodus-, kultuurilise-, sotsiaal- kui ka majanduskeskkonna aspektide seisukohast. KSH aruanne on üldplaneeringu juurde kuuluv lisa (planeerimisseadus § 3 lõige 4). Lähteseisukohtadele üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele (VTK) küsitakse asjassepuutuvatelt valitsusasutustelt, piirnevatelt omavalitsustelt ja teisetelt üldplaneeringu osas võimalikku huvi omavatelt isikutelt arvamusi. 3 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus 1. SEOSED OLULISTE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA Hiiumaa valla ÜP koostamisel lähtuda järgmistest visioonidest alltoodud dokumentides. Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” on toodud, et peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega. Sellest lähtudes on Eesti ruumilise arengu visioon aastaks 2030 sõnastatud järgmiselt: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Järgnevalt üleriigilisest planeeringust väljavõtted, mis seostuvad Hiiumaaga. Väljapoole Tallinna ja Tartu lähitagamaad jääva Eesti territooriumi elujõulisuse määrab eeskätt maakonnakeskuste ja mõne suurema, oma tagamaa majandusliku vedajana toimiva linna edukus. Eduks ei piisa enam teenuste pakkumisest oma tagamaale – tähtsal kohal on spetsialiseerumine, võime leida oma koht riigi ja heal juhul ka rahvusvahelises tööjaotuses. Maal elavad inimesed on kokkuvõttes üha enam linnastunud – oma mõtlemiselt, käitumiselt, tööhõivelt jne. Seetõttu peab maapiirkondade planeerimisel arvestama uut tüüpi kogukondadega. Püsiasustuse alalhoidmiseks peab kõigis maakohtades olema aasta ringi sõidukõlblik avalik teedevõrk, võimalus liituda mõistliku hinna eest elektrivõrguga, kiire andmesidevõrguga ja saada joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusse. Ka teistelt olulisematelt lennuväljadelt (Pärnu, Kuressaare, Kärdla jt) peab olema võimalik rahvusvahelist lennuühendust pidada. Lennumaht sõltub nõudlusest. Rahvusvaheliste lendude hulk jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks või hooajaliseks ega mõjuta eriti rahvusvahelise lennuühenduse tervikpilti Eestis. Mõnevõrra teises olukorras on Kuressaare ja Kärdla, kus rahvusvaheliste lendude maht jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks ja/või neid tehakse hooajaliselt. Väikelennunduse populaarsuse kasvades muutuvad oluliseks ka väiksemad lennuväljad. Tähtis on tagada nende ligipääsetavus. Kogu Eesti rannikul tuleb välja arendada riigi seisukohalt optimaalne väikesadamate (sh jahisadamad) kett, mis seob saared mandriga ja edendab turismialaseid otsesidemeid välisriikidega. Selline kett aitab kindlustada saarte ja rannikualade majanduslikku baasi. Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Väikesadamate haakuvus tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele – nii merel kui ka siseveekogudes. 4 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus Pikema aja jooksul vajab Eesti omatarbimise katteks uusi erilaadilisi energiatootmisüksusi, mille kavandamine ja rajamine peab toimuma ratsionaalselt ja kestlikult. Samuti loob hajutatum energiatootmine ja kohalike varude kasutuselevõtt pikaajalisi töökohti väikelinnades ja maapiirkondades. Kuna see on suhteliselt kallis, tuleb leida mõistlik tasakaal hajutatud energiatootmise ja kontsentreeritud suurtootmise vahel. Põhi- ja jaotusvõrk tuleb viia asulates üle maakaablitele, asulavälistes piirkondades peab aga suurendama õhu- ja maakaablite osakaalu ning nüüdisajastama õhuliine. Varustuskindluse parandamiseks luuakse lähiaastatel 330 kV ringvõrk (Tallinn–Narva–Tartu–Pärnu–Tallinn). Varustuskindluse suurendamiseks saartel ja kohalike taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks tuleb rajada Lääne-Eesti saari ja mandrit ühendav kõrgepinge ringliin, mis võimaldab paremini meretuulikuparke võrku ühendada. Energiasäästu nimel tuleb asustus teadlikult energiatõhusalt planeerida, rakendada süsteemselt hoonete energiasäästumeetmeid, eelistada ühistransporti jne. Ühistranspordisüsteem peab olema sedavõrd heal tasemel, et inimesed hakkavad seda autotranspordile eelistama. Energiasäästlik on linnalähipiirkondade parem ühendamine kergliiklusteede võrgustiku abil ning uusasustuse rajamise asemel hoopis olemasoleva asustuse säilitamine ja tihendamine. Rohevõrgustiku säilitamise meetmed on maakonnaplaneeringutes üldiselt piisavad (vajaduse korral võib neid suurte linnade lähialade korral täiendada), kuid üldplaneeringutes tuleb rohkem tähelepanu pöörata nende piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Tähelepanu tuleb pöörata rohevõrgustiku ökoloogilisele sidususele. Väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine teenivad osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Maakonna teemaplaneeringutes nimetatud väärtuslike maastike (sh traditsiooniliste põllumajandusmaastike) säilitamise ja kasutamise meetmeid tuleb uute planeeringute koostamisel arvesse võtta. Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 dokumendis väljendatud visioon 2030+ üldeesmärk Oma eripäradele tuginedes panustab iga piirkond eesti kui terviku konkurentsivõime kasvule, saades omakorda osa sellega kaasnevatest hüvedest. Inimestel on igas toimepiirkonnas kättesaadavad head töökohad, kvaliteetsed teenused ning mitmekülgseid tegevusi võimaldav meeldiv elukeskkond. Hiiumaale sobiliku spetsialiseerumisena, mida eelisarendada nähakse ökoturismi, mille abil tugevdada piirkonna majandustegevust ja kogukondlikke algatusi. Kogu Lääne-Eesti piirkonnale ühise eesmärgina nähakse eelisarendatavana kalandust (sh vesiviljelus, logistika), mereressursside väärindamist, loodus- ja spa- turismi, loomakasvatust ja mahepõllumajandust. Lääne-Eesti eripäraseid arenguvajadusi arvestades on muu hulgas vaja suuremat tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele ja tegevustele: Ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimisel on Lääne-Eestis regiooni looduskeskkonna iseärasuste tõttu (eelkõige saartel ja rannikualadel) otstarbekas pühenduda enam selle kestlikule majandamisele, rohe- ja 5 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus biomajanduse potentsiaali ärakasutamisele ettevõtluse arendamisel ning loomakasvatusele ja mahepõllumajandusele, keskendudes senisest enam selle toodangu väärindamisele. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneeringu eesmärk on määrata maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seada valdkondade (teemade) põhiselt üldised kasutustingimused. Olulisemateks trendideks, millega maakonnaplaneeringu koostamisel on arvestatud ning mis mõjutavad ka Hiiumaa arengut on: IT arenduste levik ja kasvav mobiilsus, rahvastiku vähenemine ja vananemine, ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine ja taastuvenergeetika laiem levik, kliimamuutus. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Hiiumaa visioon aastani 2030+: Hiiumaa on loodust hoidva ja väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar Läänemeres, kus on atraktiivne elamis-, ettevõtlus- ja külastuskeskkond. Visioonist tulenevalt on seatud ka maakonna ruumilise arengu eesmärgid: 1. Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud; 2. Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond; 3. Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine. Strateegiliselt on oluline kohaliku atraktiivse asulamaastiku, hoonestuse ja kultuurmaastiku säilitamine. Maastikuväärtuste säilitamine, puhkealade ja sadamavõrgustiku arendamine loob eelduse turismi kui majandusharu arenguks. Loodusressursside seisukohalt on oluline põllumajandusmaade, maavarade, kalaressursi säästlik majandamine. Maakonnakeskuseks on Kärdla linn, kuid asustusstruktuuri toimimiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks on oluline ühenduste tagamine kõikide keskuste vahel. Regionaalsete teenuste arendamisel tuleb arvestada Hiiumaa saarelist eripära ega saa lähtuda ainult rahvaarvust. Ühistranspordi teenus peab säilima keskuste vahel edaspidi vähemalt samas mahus. Regulaarne ja sagedane lennu- ja reisiparvlaevaühendus saarte ja mandri vahel peavad säilima. Sadamate üldisel arendamisel on eesmärgiks sadama võimalikult mitmekesine kasutus, mis teeb need konkurentsivõimelisemaks. Ühenduste parendamisel on olulised reisi- ja kaubasadamate funktsioonide mitmekesistamine ning teenuse kvaliteedi parendamine reisisadamates. Oluline on taastuvenergeetika arendamine ning ringvõrgu rajamine. Keskustes nagu Kärdla ja Käina ning nende lähialadel tootmise ja ettevõtluse arendamine lihtsustab tööjõu liikumist ja kättesaadavust kuna nende piirkondades paikneb suurem enamus saare rahvastikust. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Planeeringu eesmärgiks on tagada Hiiu maakonna mereala ruumilise arengu eesmärkide täitmine läbi kaasava planeerimisprotsessi. Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030. Planeering täidab ühtlasi olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku kriteeriume planeerimisseaduse mõistes. Planeering kehtestatakse ainult merealal ja esitatud piiri ulatuses, planeeringuala piir on esitatud põhijoonisel. Objektid maismaal ja naabermaakondade merealal on eelkõige asjakohane, seonduv taustinfo, mida on peetud otstarbekaks esitada tulenevalt vastastikusest ruumilisest ja funktsionaalsest 6 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus mõjust (merealale kavandatud objektid mõjutavad maismaal olevat ning vastupidi). Maismaad hõlmava maakonnaplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse taseme planeeringute koostamisel tuleb tagada mereala planeeringu elluviidavus. Planeeringuga kavandatu elluviimiseks on vajalikud järgmised tegevused, millesse tuleb KOV kaasata: 1. sadamate arendamiseks tuleb: • mitmekesistada sadamate kasutusviise; • kohaliku merepääste võimekuse tagamiseks luua sadamates vastavad tingimused; 2. energiavarustatuse tagamiseks tuleb: • kui planeeringuga kavandatakse ühendused tuuleenergia tootmise aladega merel, tuleb planeering algatada nii maismaa- kui merealale; 3. kalapüügi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb: • tagada koostöös KOV-dega rannakalurite juurdepääs väikesadamatesse, paadisildadele ja lautrikohtadele; • tagada kalade kudemiseks oluliste vooluveekogude suudmete settest puhastamine, et merre suubuvate vooluveekogude suudmed ning tee lähteni oleks avatud; 4. puhke- ja turismiotstarbeliste tegevuste arendamiseks tuleb: • kohalikel omavalitsustel tagada juurdepääs ranna-aladele, veerekreatsiooni- ja purjespordialadele, supluskohtadele ja lautritele; 5. merekasutusega seonduva õigusraamistiku väljatöötamine: • kohaliku omavalitsuse ja kogukonna osalemine mereala kasutamisel. Hiiumaa valla arengukava 2035+ Hiiumaa valla arengukava 2035+ käsitleb Hiiumaa valda kui ühtset ja terviklikku kogukonda, territooriumi ja kohaliku omavalitsuse üksust, mis on UNESCO võrgustikku kuuluv Lääne-Eesti biosfääri programmiala alates aastast 1990. Arengukava on koostatud viie strateegilise teemavaldkonna põhiselt (lisaks välja toodud ruumilist planeerimist mõjutavad valdkondlikud eesmärgid): 1. inimarengu eesmärgid: • Hiiumaal on hea, turvaline ning väärikas elada läbi terve elukaare; • Hiiumaal on piirkondlikku eripära arvestav, vaimset ja kehalist aktiivsust soodustav ning atraktiivne ja mitmekesine aja veetmise ning enesearengut toetav elukeskkond hiidlastele ja saare külalistele; • tagatakse kodulähedane tugev põhiharidus (I,II ja III kooliaste), säilitades olemasoleva koolivõrgu; • vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamisel ja uuendamisel luuakse vastavates piirkondades tõhus tuletõrjeveevõtu võrgustik; • Hiiumaa eri piirkondades on kättesaadav esmatasandi arstiabi, sh on tegevust alustanud tervisekeskus; • uutele spetsialistidele munitsipaaleluruumide võimaldamine; • vaba aja-, kultuuri- ja sportimisvõimalused on mitmekesised ja kaasaegsed kõikides Hiiumaa piirkondades; • tervise-, matka- ja loovusradade ning avalike randade arendamine ning korrashoid koostöös kolmanda ning avaliku sektoriga, erasektoriga ja riigiga - Tahkuna poolsaare loodusradade arendamine; 7 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus  • Hiiumaa haridusasutuste ümbrusesse on loodud järk-järgult autovabad tsoonid; • füüsilise keskkonna kohandamine puuetega inimestele sobivaks; • pansionaadi teenuskohtade rajamine üle Hiiumaa; • Samaaria Hiiumaa Hooldekodu hoone renoveerimine ja laiendamine; • Hellamaa perekeskuse arendamine; 2. majandusarengu eesmärgid: • taristud ning ühendused, sh parvlaevaliiklus, elektrivarustus, sideteenused, toetavad ettevõtluse säilimist ja arengut; • on loodud arengutingimused täiendavatele kasvuvaldkondadele (turism, toidutootmine, põllumajandus, eelistatult mahepõllumajandus); • käivitunud on uued kasvualad: meremajandus, eelkõige vesiviljelus, taastuvenergeetika, loomemajandus; • rajatakse Käina turg; • tööstusalade taristu rajamine; • leitakse koostöös erasektoriga uus rakendus tühjadele või alakasutatud äri- ja tootmismaadele ja -pindadele; 3. taristu ja ühenduste valdkonna eesmärgid: • Hiiumaa väikesadamad on kaasaja tingimustele vastavalt välja arendatud; • aastaks 2035 on 100% Hiiumaa majapidamistest ja kontorikohtadest ühendatud kiire lairiba internetiga, mis võimaldab saarel luua ja arendada nii mobiilseid riigisiseseid kui välistöökohti nii avalikus- kui erasektoris; • Hiiumaal toimib tehniliselt stabiilne ringtoiteliin Hiiumaa ja mandri vahel (110 kV). Kõik Hiiumaa piirkonnad on varustatud kvaliteetse elektrienergiaga, mis toodetakse enamikus osas kohalikest taastuvatest allikatest (päike, tuul). Hiiumaa on võimeline tootma rohkem elektrit kui tarbib; • Hiiumaa majapidamised on varustatud kvaliteetse joogivee ning nõuetele vastava kanalisatsiooniga; • Hiiumaa juurutab uusimaid tehnoloogiaid nii era-, äri- kui kohalikus transpordis, sh isejuhtivate transpordivahendite kasutuselevõtuks; • tolmuvabade avalike teede maht suureneb vähemalt 5 km aastas; • välja on ehitatud täiendavad kaldarambid Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse; • välja on töötatud avaliku ruumi kujundamise põhimõtted; • kergliiklusteede ühendatud võrgustiku rajamine riigiteede äärde ümber Hiiumaa ja suuremate asustusüksuste vahel; • õhu keskpingekaablite asendamine maakaabliga (nt Nõmme külast Putkaste ja Vaemlani); • korrastatakse järk-järgult rannikualadele ja laidudele ligipääsetavus merelt; • Kõrgessaarde kütusetankla rajamine; • Kalana sadama-ala, sh Ristna jahisadama poolelioleva taristu väljaarendamine; • Heltermaa-Rohuküla sadamatesse varu- ja lisaparvlaevade sildumisvõimaluse loomine; • riigiteede tolmuvaba katte alla viimine, sh Kärdla-Käina mnt lõpetamine, Puski-Käina maantee, Nurste-Kuriste, Nurste-Harju, Vahtrepa tee, Suureranna tee, Taterma-Lelu ja Ühti Lelu tee, Suuremõisa-Kallaste-Hellamaa; • kiire internetiühenduse taristuvõrgu väljaehitamine; 8 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus  • kergliiklusteed: Malvaste teerist-Reigi kiriku parkla, Suuremõisa-Käina, Lauka-Kõrgessaare, Rehemäe tee, Emmaste-Sõru; 4. külastuskeskkonna arengu eesmärgid: • Hiiumaa on tuntud privaatse looduspuhkuse saar, mõnusate kultuuri- ja väliürituste saar ning heal tasemel elamusmajandussektoriga (sport, meri jne); • olemasolevad ainulaadsed objektid ja väärtused on esile tõstetud (näiteks Hiiumaa rannad, arteesiakaevud, meteoriidikraater, Kaibaldi liivik jms); • Hiiumaa külastajate ööbimiste arv majutusasutustes kasvab vähemalt 5% aastas; • lisaks olemasolevatele on käivitatud vähemalt kolm aastaringse tegevusega külastusobjekti; • RMK külastuskeskkonna arendamisele suunatud tegevuste jätkamine (matkarajad, puhkealad jm) - UNESCO Biosfääri programmiala tähistamine ja tutvustamine koostöös Saaremaa, Muhu Vormsi ja Ruhnu vallaga; • ajalooliste sakraalehitiste (Reigi pastoraat ja kirik, Kärdla kirik, Käina kiriku eksponeerimine, Kassari kabel, Puski kirik, Pühalepa kirik jt) ning nende külastuspiirkondade arendamine; • Kärdla sadama lähiümbruse arendamine, promenaadi rajamine Rannapaargu juurest Kärdla sadama ja Hausmani; • Vabadussõjas langenute mälestusmärgi rajamine Pühalepa kiriku ette; 5. keskkonnahoiu ja -teadlikkuse eesmärgid: • Hiiumaa metsaressurssi on säästlikult kasutatud; • Hiiumaa väärtuslikud vaated ja maastikud on säilitatud ja hooldatud; • Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud; • koelmualade taastamine: nt haugi koelmuala taastamine Suuremõisa jões, forelli koelmuala taastamine Pihla ojas ja Paope ojas; • jõgede suublate ja maaparanduseelvoolude puhastamine: nt Nuutri, Suuremõisa, Luguse, Jausa jõgi, Käina lahe suubuvad ja väljuvad kanalid; • tiheasustusaladel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunute arv on kasvanud 50%; • avatud on vähemalt üks uus liiva-kruusa karjäär; • Hiiumaa laidude eripärane looduskeskkond on säilinud; • Hiiumaa puitu väärindatakse kohapeal senisest rohkem; • Hiiumaal on toimiv ja ühtne jäätmete kogumise ja käitlemise süsteem, sh mahutite disain ja sildistamine; • Lehtma ja Sõru sadama rajatiste (nt kai) ümberehitamine, vältimaks ranna-alade erosiooni. Hiiumaa valla arengukava koostamisel on lähtutud ühinemislepingust. Arengudokument on kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga 2030+ ning täiendab seda. Hiiumaa visioon 2035+ on sõnastatud järgmiselt: Hiiumaa on unikaalne kooslus puhta looduse keskel toimivast kaasaegsest elukeskkonnast, mis on tänu kvaliteetselt toimivatele tehnilistele lahendustele suurepärases ühenduses välismaailmaga. Täiendavalt tuleb analüüsida järgmisi arengudokumente: • Hiiumaa arengustrateegua 2020+; 9 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus  • koostatav Hiiumaa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava (valmib eeldatavalt aprillis 2021, kuid kaardiandmed on enne seda kasutatavad); • Hiiu valla soojusmajanduse arengukava (https://www.riigiteataja.ee/akt/429042017028 https://vald.hiiumaa.ee/arengukava); • Hiiumaa kohaturundusstrateegia; (https://hiiumaaarenduskeskus.kovtp.ee/documents/687279/22181390/Hiiumaa+kohaturundus +14.02 .2019.pdf/b6a51d09-6a6c-4552-95fa-50d1e793ca2a?version=1.0); • Eesti väikeasulate uuring 2019; • kehtivad üldplaneeringud ja üldplaneeringu teemaplaneeringud: o Kärdla linna üldplaneering (2012); o Kõrgessaare üldplaneering (2003); o Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering - Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine (2010); o Pühalepa keskosa üldplaneering (2010); o Sarve-Heltermaa-Salinõmme piirkonna osa üldplaneering (2008); o Suuresadama-Kärdla piirkonna üldplaneering (2003); o Kuri-Tähva-Sääre vallaosa üldplaneering (2002); o Hellamaa-Värssu-Puliste üldplaneering (2002); o Hagaste- Heltermaa piirkonna üldplaneering (2005); o Käina üldplaneering (2006); o Käina valla osa, Kassari saare üldplaneering (2003); o Emmaste üldplaneering (2005). • Külade või piirkondade arengukavad. 2. RUUMILISED VAJADUSED HIIUMAAL JA ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED Üldplaneeringu (ÜP) üks olulisim eesmärk on igal tasandil tingimusi vähemalt säilitada või parendada. Seda nii elanike arvu, ühenduste, energiakindluse, loodusväärtuste, pärimuse jmt osas. Selleks tuleb üle vaadata kehtivates üldplaneeringutes seatud tingimused, viia need kooskõlla maakonnaplaneeringus kavandatuga ning ühtlustada osavaldade lõikes. Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekute vajadus selgub ÜP koostamise käigus. 2.1. Tasakaalustatud ja kestliku asustuse arengu tagamise tingimused 2.1.1. Maalise ja linnalise asustuse põhimõtete üle vaatamine ning nende seostamine õigusaktides sätestatud tiheasustusaladega ja Hiiu maakonnaplaneeringus 2030+ toodud keskuste hierarhiaga. 2.1.2. Kirjeldada asustuse arengut suunavad üldised tingimused, määrata perspektiivsed elamualad (sh vaadata üle kehtivates ÜP-des määratud alade sobivus ja kattuvus kaitstavate loodusobjektide uuendatud või kavandatava kaitsekorraga). 2.1.3. Määrata elamualad üürimajade kavandamiseks. 2.1.4. DP kohustusega alade ja juhtude määramine ning põhjendamine. 10 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus 2.1.5. Määrata üldised kasutus- ja ehitustingimused vajadusel piirkondlike erisustega (mahud, kõrgus, haljastus, juhtotstarbed, krundi minimaalne suurus), mis jäävad aluseks projekteerimistingimuste koostamiseks aladel, kus DP kohustus puudub. 2.1.6. Vaadata üle miljööväärtuslike alade määramise vajadus ning ulatus (võibolla määrata väiksemad ja selgemad alad nt tänav, küla osa vmt). Kirjeldada suhteliselt täpselt, mida peetakse antud aladel väärtuseks, seletada lahti miljöö sisu, seada nende säilimiseks tingimused. 2.1.7. Määrata juhud, mille puhul on arendamiseks vajalik eeldus arhitektuurivõistluse läbiviimine. 2.1.8. Tiheasustusaladel turvalisuse tõstmise meetmete leidmine avaliku ruumi planeerimisel (kaasata planeerimistegevusse PPA). 2.1.9. Vaadata üle ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatus ning kaasajastada tänastele vajadustele vastavaks. Määrata üleujutatavad alad. Selgitada välja kohad, kus esineb oluline avalik huvi ehituskeeluvööndi vähendamiseks; 2.1.10. Suplus- ja puhkekohtade arenguks vajalike tingimuste määramine (juurdepääsud, parkimine, prügikogumine, pääste tagamine jmt). 2.1.11. Määrata sobivad alad suuremate puhke- ja turismiarenduste (nt SPA, majutusasutused) kavandamiseks (eelistatult trasside ja olemasolevate juurdepääsude ligidal). 2.1.12. Määrata kaugkütte piirkonnad tiheasutusaladel, koos perspektiivse laienemisega. 2.1.13. Sõnastada üldised põhimõtted tiheasustusaladelt sademe- ja liigvee ärajuhtimiseks. 2.1.14. Teha ettepanek Kärdla linna ja Kõrgessaare aleviku asustusüksuse piiri muutmiseks. 2.1.15. Kajastada ning vajadusel korrigeerida Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastataval andmekihil väärtuslikud põllumaad ja määrata nendele alade piisavaks säilimiseks asjakohased tingimused. 2.1.16. Kirjeldada nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel ehitamise tingimused. Kaaluda müra normtasemete määramise vajadust. 2.1.17. Määrata avalikes huvides sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadused. 2.2. Head ja mugavad liikumisvõimalused, st ühendused saarel ja naaberaladega 2.2.1. Määrata kergliiklusteede kulgemine, vajalikud trassikoridorid ja omavahelised ühendused, pöörata tähelepanu asulasisestele ühendustele. 2.2.2. Ühistranspordi võrgu ja sõlmpunktide arenguvajaduse ülevaatamine ja kajastamine (sh lennujaam, reisisadamad) ning sellest tulenevalt teha ruumiotsused. 2.2.3. Määrata tiheasustusaladel parkimise võimalused, perspektiivsed vajadused. 2.2.4. Määrata avaliku kasutusega teede asukohad ning perspektiivsed vajadused. 2.2.5. Kaaluda tänavate ja maanteede kaitsevööndite laiendamise või vähendamise vajadusi. 2.2.6. Kajastada olemasolevad ja perspektiivsed matkarajad, nende võrgustik; 2.2.7. Üle vaadata lautrikohad, väikesadamad ja sadamad ning seejuures avalikud juurdepääsud rannale ning paadikuuride ehitamise võimalus (määrata kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ehituslikud tingimused, sh merepääste vajadused). Kajastada arenguvajadused; 2.2.8. Vaadata üle RMK metsaveoteed ning võimalused panna need teenima kogukonna huve (pakkuda lisajuurdepääse kallasrajale jmt). 2.2.9. Kiire interneti leviala laiendamise võimalused, baasvõrgu ühenduste loomise esimene ja teine vajadus määrata. Määrata tingimused mobiilside võrgustiku arenguks kooskõlas maastikuväärtustega. 11 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus 2.3. Varustatus energiataristuga (sh ringtoide mandri ja Saaremaaga, kõrgepingeliini koridor, meretuuleparkidega ühendus). 2.3.1. Vaadata üle ning täpsustada maakonnaplaneeringus märgitud tingimused ja põhimõtted taastuvenergia tootmisüksuste rajamiseks (päikese-, tuule-, bioenergia) ning määrata rajamise põhimõtted ka väiksemate tootmisüksuste arendamiseks (nt ühe või mitme majapidamise või ettevõtte vajadusi arvestav). 2.4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine 2.4.1. Arvestada asjaoluga ja seostega, et Hiiumaa on osa Lääne-Eesti saarte biosfääri programmialast, mis kuulub UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ (inglise keeles Man and the Biosphere ehk MAB) ülemaailmsesse võrgustikku. 2.4.2. Hiiumaal on riigi tasandi suured tuumalad T1 ja väikesed tuumalad T2 (maakonna planeeringus märgitud), nendega arvestamine. Täpsustada rohevõrgustiku piire ja säilimiseks vajalikke kasutustingimusi. Tuleviku arenduste planeerimiseks näidata võrgustiku toimimiseks olulised kohad ja võrgu struktuur, et vältida võrgustiku kahjustumist. 2.4.3. Maakonna planeeringus märgitud väärtuslike maastike väärtuste kirjeldamine ja suuniste määramine arendustegevuste võimaldamiseks nendel aladel, (sh kultuuripärandi säilitamiseks tingimused ning määrata metsamaa raadamise ulatus ja lageraie meetodil metsamajandamise keelualad näiteks puhkemajanduseks olulistes piirkondades). 2.4.4. Määrata perspektiivsed puhke-, tervise- ja spordirajatiste alad, mida hiljem järgmise tasandi või teemplaneeringuga lahendada. Kaasata RMK. 2.4.5. Maaparandussüsteemide kaardistamine (sh eesvoolude märkimine) ja vajadusel kitsenduste kirjeldamine. 2.5. Eriotstarbelised ehitised 2.5.1. Sadamate perspektiivsete vajaduste ja laienemisvajadustega (purgla, parkimisala jms) arvestamine. 2.5.2. Jäätmekäitluskohtade määramine uusi vajadusi arvestavalt (perspektiivne laienemisvajadus vaja selgitada). 2.5.3. Loomsete jäätmete matmisala perspektiivsete vajadustega arvestamine, võimaluste ülevaatamine. 2.5.4. Vaadata üle maakonnaplaneeringus määratud maardlate tegelik laienemise vajadus ning määrata ümbritsevatele aladele arengutingimused. Vaadata üle väljaveoteede tingimused ja nendest tekkivad võimalikud häiringud. 2.5.5. Täpsustada maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega alade piire. 2.5.6. Tuuleparke, kui olulise ruumilise mõjuga ehitisi tulenevalt riigikaitselistest piirangutest mitte kavandada. Üldplaneeringu koostamise käigus kaalutakse tingimuste seadmist üksikute elektrituulikute ning väiketuulikute püstitamiseks, mis ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitised. 2.5.7. Tuua Hiiumaa valla üldplaneeringus välja Hiiumaa valla territooriumil paiknevad püsimärgid ning nendega seotud kitsendused. 3. VAJALIKUD UURINGUD Uuringute täpsem vajadus vaadatakse üle koostöös konsultandiga. 12 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus Valminud on Vallavalitsuse poolt tellitud korduva üleujutusala määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamise uuring. Täiendavaid uuringuid ei ole kavas koostamise käigus tellida. 4. ÜLDPLANEERINGU JA KSH KOOSTAMISEL KOOSTÖÖTEGIJAD JA KAASATAVAD ISIKUD Valitsusasutused, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb, valdkonna eest vastutav minister (koostöö tegijad ja hilisemad kooskõlastajad): Kaitseministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Lennuamet Veeteede amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Põllumajandusamet Päästeamet (Lääne päästekeskus) Tehnilise järelevalve amet Terviseamet Veterinaar- ja toiduamet Politsei- ja piirivalveamet Planeeringualaga piirnevad kohaliku omavalitsuse üksused (koostöö tegijad ja hilisemad kooskõlastajad): Saaremaa vald Muhu vald Vormsi vald Haapsalu vald Lääneranna vald Lääne-Nigula vald Isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või üldplaneeringu elluviimise või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas 13 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (kaasatavad): Keskkonnainspektsioon Elektrilevi OÜ Telia Eesti OÜ Elering AS AS Connecto Eesti Kärdla Veevärk TS Laevad AS Kihnu Veeteed Lehtma sadam Kärdla lennujaam AS Tallinna Lennujaam Kaitseliidu Lääne Malev Eesti Lairiba Arenduse SA Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Põllumajandusuuringute Keskus AS Saarte Liinid SA Hiiumaa Sadamad SA Hiiumaa Arenduskeskus MTÜ Hiidlaste Koostöökogu MTÜ Hiiukala MTÜ Hiiumaa Metsaselts Hiiumaa Jahimeeste Selts Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ Eesti Erametsaliit MTÜ Karo Mets OÜ Loode-Hiiumaa Külade Selts Külaselts Hellatempa Pühalepa Naistekoda Kuriste külaselts Orjaku külaselts Kõpu piirkonna arendusselts Valguskiir Putkaste külaselts Hiiu Kaarel ja Leena Jausa Küla Selts Sõruotsa külaselts Kaigutsi külaselts 14 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus  MTÜ Kassari Haridusselts MTÜ Külaselts MUHV Agapäeotsa selts MTÜ Haridusselts EDU Palade Teabetuba MTÜ Männamaa külaselts Tubala Küla Selts Salinõmme Külaarengu Selts Kalana Küla Selts Ühendus Kodukant Hiiumaa Hiiumaa Sõprade Selts Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts Riigimetsa Majandamise Keskus Riigi Kinnisvara Rasmus Valting Joosep Tikk Andres Onemar, Pumbri kinnistu omanik, Tareste PIANC Eesti, Hiiu Purjelaeva Selts Kaasatavana lisatakse iga isik, kes on oma soovist teavitanud Hiiumaa vallavalitsust. 5. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE TÖÖKORRALDUS Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks ja uuringute teostamiseks viidi läbi riigihange „Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine“. Riigihangete läbiviimisel lähtuti Eesti Planeerijate Ühingu, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning riigihangete- ja riigiabi osakonna poolt koostatud soovitustest – „Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“. Üldplaneeringu koostamise korraldamiseks moodustati vallavalitsuses 6-liikmeline töörühm, millele lisanduvad konsultandi poolsed liikmed, kes on ÜP-ga pidevalt tegelev ja vaheotsuseid langetav üksus. Üldplaneeringu koostamisel tuginetakse valla arengukava sisendile, ÜP lähteseisukohtadele, KSH hinnangule, uuringutele ja eksperthinnangutele ning vastavalt vajadusele kaasatakse juhtrühma erinevate valdkondade esindajaid vms võtmeisikuid. Üldplaneeringu olulisemad kehtestatavad kihid avalikustatakse läbi ArcGis Online kaardirakenduse. Vallavalitsuse poolt kuuluvad töörühma koosseisu: Kaire Nõmm arhitekt, ÜP protsessi koordineerija Monika Pihlak arenguosakonna juhataja Osavaldade DP-de ja ehitustegevusega seotud menetlusega tegelevad spetsialistid: Triin Masing Kärdla osavalla ehitusspetsialist Kai Vahtra Kärdla ja Kõrgessaare osavalla maaspetsialist 15 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus Maiken Lukas Kõrgessaare osavalla ehitusspetsialist Mai Julge Pühalepa osavalla maaspetsialist Reet Nisumaa Pühalepa osavalla ehitusspetsialist Merilin Kaevandes Käina osavalla maaspetsialist Veronika Kaevandes Käina osavalla ehitusspetsialist Pilvi Post Emmaste osavalla maa- ja ehitusspetsialist Kaasatavad spetsialistid: Hergo Tasuja vallavanema asendaja Triin Masing Kärdla osavallavanem Liili Eller Pühalepa osavallavanem Omar Jõpiselg Käina osavallavanem Pilvi Post Emmaste osavallavanem Üllar Laid Kõrgessaare osavallavanem Aivar Viidik volikogu esimees Kadri Aljas keskkonnaspetsialist Piret Sedrik ühistranspordi spetsialist Konsultandi AB Artes Terrae OÜ ja Alkranel OÜ poolt kuuluvad töörühma koosseisu: Heiki Kalberg ruumilise keskkonna planeerija, maastikuarhitekt-ekspert, konsultandi poolne projektijuht Jürgen Vahtra ruumilise keskkonna planeerija, GIS-ekspert Alar Noorvee keskkonnamõju hindamise juhtekspert, keskkonnamõju hindamise projektijuht Tanel Esperk keskkonnamõju hindamise ekspert Terje Liblik keskkonnamõju hindaja 6. AJAKAVA Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest. Ajakava on esialgne ja selles võib töö käigus tulla muudatusi. Jrk Tegevus Tegevuse aeg nr ÜP lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsuse 1 August 20 … jaanuar 21 koostamine (sh seisukohtade küsimine ja avalikustamine) ÜP eskiislahenduse (eelnõu) koostamine koos KSH 2 Oktoober 20 … mai 21 aruandega ÜP eskiislahenduse (eelnõu) ja selle KSH aruande 3 Juuni 21 … juuli 21 avalikustamine 4 ÜP ja selle KSH aruande koostamine August 21 … veebruar 22 5 Kooskõlastamine Märts 22 … juuni 22 6 ÜP vastuvõtmine Juuni 22 16 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus  Jrk Tegevus Tegevuse aeg nr 7 ÜP avalik väljapanek, avalik arutelu September 22 … november 22 8 ÜP korrigeerimine ja heakskiidu menetlus Detsember 22 … märts 23 9 ÜP kehtestamine Aprill 23 7. KSH OBJEKT JA ULATUS Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) objektiks on Hiiumaa valla üldplaneering. Hiiumaa vald on omavalitsus, mis moodustati 25. oktoobril 2017 Hiiu valla, Käina valla, Pühalepa valla ja Emmaste valla ühinemisel. Valla pindala on 1027 km2. Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamine ja KSH algatati Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 90 (lisa 1). Üldplaneeringu alaks on Hiiumaa vald ning seosed valla lähiümbrusega (naaberomavalitsustega), et tagada sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimine. KSH ala ühtib planeeringualaga: KSH viiakse läbi Hiiumaa valla haldusterritooriumi kohta. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 311 on KSH eesmärgiks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. 8. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE JA SEOS KSH-s KÄSITLETAVAGA 8.1. Planeeringuala asukoht ja paiknemine Hiiumaa vald on Eesti suuruselt teine saar, mis asub Hiiu maakonna loodeosas (vt Joonis 8.1), olles igast küljest piiritletud merega. Lähipiirkonnas paikneb Vormsi vald ja Haapsalu linn (idas), Saaremaa vald (lõunas). Valla koosseisu kuulub ka mitmeid väiksemaid saari Soome lahes ja Väinameres. 17 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 8.1. Hiiumaa valla paiknemine (tähistatud rohelisega). Alus: Maa-amet, 2020. Hiiumaa valla keskus asub Kärdla linnas. Lisaks paikneb vallas 2 alevikku (Kõrgessaare ja Käina) ja 182 küla (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018). Vald jaguneb viieks osavallaks: Emmaste osavald, Kõrgessaare osavald, Käina osavald, Kärdla osavald ja Pühalepa osavald. Osavalla eesmärgiks on kohaliku initsiatiivi hoidmine, kohalike elanike kaasamine kohalike küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel (vt Joonis 8.2). Joonis 8.2. Osavaldade paiknemine Hiiumaa vallas. Alus: Maa-amet, 2020. 8.2. Looduskeskkond 8.2.1. Maastik, geoloogia (sh radoon) ja maavarad Hiiumaa vald paikneb Hiiumaa maastikurajoonil. Maismaa järkjärguline kerkimine on kaasa toonud vaheldusrikka pinnakattega mitmekesise maastiku (Arold, 2005). Ümber 310 km pikkuse rannajoonega Hiiumaa valla (Hiiu saare) asub ligi 230 väikest ja madalat saart (kõik ei kuulu valla haldusterritooriumi alla). Teistest saartest märksa suurem on maastikurajooni kagupiiril asuv väga liigestatud rannajoonega ja paljude neemedega Kassari saar (19,3 km2). Hiiu saare ja Kassari saare vahele jääb madal Käina laht, mis on elustikurikas linnuala (Arold, 2005). Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud. Hiiumaa valla pinnakattest moodustavad väga suure osa liivad (ca 70%), mis on ka saare üheks metsasuse peapõhjustest (Arold, 2005). 18 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus Omapäraseks maastiku pinnavormiks on Kõpu kõrgend, mis on Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim pinnavorm ning küündib 68 m üle merepinna (kõrgeim koht Tornimägi). Kärdla linna idaosa ulatub aluspõhjalisele Põllumäe kõrgendikule, mis on osa setendite alla mattunud meteoriidikraatri ringvallist. Palukülas paljanduvad sellel vallil Vormsi lademe savikad lubjakivid. Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt on 4 km ja sügavus üle 500 m. Kraater avastati 1970., selle meteoriitne päritolu tõestati 1980. aastal (Arold, 2005). Maastikule lisavad eripära survelised põhjaveed, seda just saare idaosas. Peamine maastiku eripära tuleneb saare merelisest ilmastust (tormisem tuul, vähem sademeid ning pehmemad talved), tänu millele on saarel võimalik kasvatada ka külmaõrnemaid taimi (Arold, 2005). Maavaradest on Hiiumaa vallas esindatud kruus, liiv, lubjakivi, meremuda, savi, turvas (vt Tabel 8.1). Hiiumaa valla maardlate asukohad on esitatud Joonis 8.3-l. Tabel 8.1. Hiiumaa vallas paiknevad maardlad. Seisuga 29.07.2020 (Alus: Maa-amet, 2020). Maardla Maavara Registrikaardi Pindala nimetus nimetus nr (ha) Määvli kruus 106 77,18 Prassi kruus 460 291,05 Suurepsi kruus 777 61,75 Muda kruus 458 288,69 Männamaa kruus 496 116,99 Partsi kruus 459 53,5 Malvaste liiv 451 148,04 Puski liiv 778 5,58 Sääre liiv 480 45,01 Vakamaa liiv 492 13,55 Mänspäe liiv 478 1,84 Nõmba liiv 479 13,38 Harju-Männiku liiv 490 20,77 Hiiumadala liiv 40 477,46 Paoma liiv 455 1,07 Hirmuste liiv 476 28,73 Kalana liiv 477 8,99 Luidja liiv 491 51,12 Villamaa liiv 493 0,96 Kõpu liiv 849 1867,99 Suuremõisa lubjakivi 384 18,68 Paluküla lubjakivi 436 11,05 Ninametsa lubjakivi 83 22,26 Käina meremuda 243 128,25 Kleemo savi 448 6,71 19 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus  Maardla Maavara Registrikaardi Pindala nimetus nimetus nr (ha) Partsi savi 449 132,93 Pihla turvas 120 1863,02 Õngu (Tihu) turvas 641 611,73 Määvli turvas 520 403,52 Joonis 8.3. Maardlate asukohad Hiiumaa vallas. Roosa joonega on tähistatud maardlate piirid, punase joonega on tähistatud mäeeraldiste piirid. Seisuga 29.07.2020 (Allus: Maa-amet, Maardlate kaardirakendus 2020). Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004) ning Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2017) alusel on Hiiumaa vallas esindatud madala, normaalse ja kõrge radooniriskiga alad (vt Joonis 8.4). Küll aga ei kuulu valla haldusterritoorium keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (Eesti Geoloogiakeskus, 2017) kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud. Maja asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust majade siseõhus miinimumini. 20 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus Eesti Geoloogiakeskus (2017) alusel on Hiiumaa vallas radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud alla 30 kBq/m³. Vaid Kärdla linna lähedasel alal on see üle 30 kBq/m³ (vt Joonis 8.4). Seega on antud alal otstarbekas kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist. Joonis 8.4. Radooni tasemed pinnaseõhus Hiiumaa valla haldusterritooriumil (OÜ Eesti geoloogiakeskus, 2017). Eesti põhjaveekaitstuse kaardi 1:400000 (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) kohaselt on vallas valdavalt tegemist kaitstud, suhteliselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga, vähesel määral esineb ka nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alasid (vt Joonis 8.5). 21 Hiiumaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsus Joonis 8.5. Põhjavee kaitstus Hiiumaa vallas (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001). 8.2.2. Pinnavesi (sh ehituskeeluvöönd) Hiiumaa valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Keskkonnaregistri (seisuga 06.08.2020) andmeil paikneb vallas kokku viis jõge, 20 oja, 35 looduslikku järve, üks paisjärv, 4 tehisjärve ning hulgaliselt allikaid ja peakraave. Järgnevates tabelites on esitatud Hiiumaa vallas paiknevad allikad ning voolu – ja seisuveekogud koos nende põhiliste karakteristikutega (vt Tabel 8.2; Tabel 8.3). Tabel 8.2. Hiiumaa vallas paiknevad vooluveekogud, sh allikad (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020). Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE4603303 Aara allik (Libahundi karstiauk ja allikas) Allikas - VEE4603202 Alligaouk (Kõpu küla allikakaev) Allikas - VEE4602401 Allika allik (Allika talu allikakaev) Allikas - VEE4602313 Allika talu allikad Allikas - VEE4602314 Allika talu allikad Allikas - VEE4602315 Allika talu allikad Allikas - VEE4602307 Allika talu suur allikas Allikas - VEE4602205 Hallikivi allik (Sarve viies allikas) Allikas - VEE4603305 Igamessoo allik (Igameessoo allikaala) Allikas - VEE4602210 Ingli allik (Sarve kaheksas allikas) Allikas - Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE4603304 Issimetsa allik (Hirmuste karjääri allikas) Allikas - Jahimajaallik (Partsi allikad, Partsi jahimaja VEE4601400 allikas) Allikas - VEE4602306 Jõe allik (Vaemla allikas) Allikas - VEE4602309 Jürna allikas Allikas - VEE4601600 Kaarli allik (Piilbergi allikas, Patsipaelaauk) Allikas - VEE4602304 Karjamaa allik (Karjamaa allikakaev) Allikas - VEE4602203 Keeriku allik (Sarve kolmas allikas) Allikas - VEE4603300 Keevallik Allikas - Keevallik (Kärdla Keevallik) (Kärdla keevad VEE4601500 allikad) Allikas - VEE4600403 Kidaste allik (Kidaste allikasoo) Allikas - VEE4603302 Kiviränga allik (Kiviränga allikas) Allikas - VEE4603201 Kopa allik (Kopa allikakaev) Allikas - VEE4601001 Kukemäe allik (Kukemäe allikas) Allikas - VEE4600402 Kuusiku allik (Kuusiku talu allikakaev) Allikas - VEE4603100 Külmallik Allikas - VEE4602305 Laasma allik (Laasma allikakaev) Allikas - VEE4601601 Laoniidi allik (Kõrmi-koha allikas) Allikas - VEE4603200 Lelulitsiallik Allikas - VEE4602200 Lillemetsa allik Allikas - VEE4601406 Loja allik (Loja allikakaev) Allikas - VEE4600404 Mailahe allik (Mailahe allikas) Allikas - VEE4602308 Mardi allikakaev Allikas - VEE4602316 Mardi väiksed allikad Allikas - VEE4601402 Matse allik (Matsu talu allikas) Allikas - VEE4601700 Murruniidi allik Allikas - VEE4603103 Möirassoo allik (Möirasoo allikas) Allikas - VEE4603104 Neljateeristi esimene allikas Allikas - VEE4603105 Neljateeristi teine allikas Allikas - VEE4602700 (nimi teadmata) Allikas - VEE4602600 (nimi teadmata) Allikas - VEE4602500 (nimi teadmata) Allikas - VEE4601300 (nimi teadmata) Allikas - VEE4601200 (nimi teadmata) Allikas - VEE4600600 (nimi teadmata) Allikas - VEE4600300 (nimi teadmata) Allikas - VEE4600200 (nimi teadmata) Allikas - VEE4600100 (nimi teadmata) Allikas - VEE4601501 (nimi teadmata) Allikas - VEE4512100 (nimi teadmata) Allikas - 23 Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE4602702 (nimi teadmata) Allikas - VEE4601401 Nuudi allik (Nuudi allikakaev) Allikas - VEE4601405 Partsiougu allik (Partsi karjääri allikas) Allikas - VEE4602202 Paulama allik (Sarve teine allikas) Allikas - VEE4602208 Peedu allik (Sarve lõpu) Allikas - VEE4600401 Peetri allik (Peetri-Sauepõllu allikas) Allikas - VEE4603101 Piripilli esimene allikas Allikas - VEE4603102 Piripilli teine allikas Allikas - VEE4601100 Pärdi esimene allikas Allikas - VEE4601101 Pärdi teine allikas Allikas - Rannaallik (Vahtrepa Rannaallik) (Vahtrepa VEE4602303 rannaallikas) Allikas - VEE4602302 Sadamaallik (Vahtrepa kanali allikad) Allikas - VEE4602601 Silde allik (Armioja allikas) Allikas - Silmaallik (Allikalahe Silmaallik) (Silmaallikas VEE4600405 (Allikalahe Silmaallikas)) Allikas - Silmaallik (Partsi Silmaallik) (Partsi Silmaallikas, Kukemäe allikas, Palade VEE4601000 Silmaallikas) Allikas - VEE4602310 Simuna allikas Allikas - VEE4602311 Simuna väiksed allikad Allikas - VEE4602312 Simuna väiksed allikad Allikas - VEE4602701 Sooselja allik (Kaderna allikas) Allikas - VEE4603301 Sooääre allik (Märjamaa allikas) Allikas - VEE4602207 Suurallik (Sarve suur) Allikas - VEE4602301 Suuremõisa allik (Suuremõisa tiigi allikas) Allikas - VEE4602300 Süllu allik Allikas - VEE4602209 Tammistumäe allik (Sarve seitsmes allikas) Allikas - VEE4601900 Tilga esimene allikas (Pihla allikad) Allikas - VEE4601800 Tilga kolmas allikas (Pihla allikad) Allikas - VEE4601904 Tilga kuues allikas Allikas - VEE4601902 Tilga neljas allikas (Pihla allikad) Allikas - VEE4601901 Tilga teine allikas (Pihla allikad) Allikas - VEE4601903 Tilga viies allikas (Pihla allikad) Allikas - VEE4603307 Tornimäe allik (Radari allikakaev) Allikas - VEE4601404 Torutoa allik (Aru allikas) Allikas - VEE4602400 Tuisu allik Allikas - VEE4601403 Uuetoa allik (Fredi allikakaev) Allikas - VEE4602201 Viita allik (Sarve esimene allikas) Allikas - VEE4603203 Ülendi allik (Ülendi allikakaev) Allikas - VEE4603306 Ütastemetsa allik (Ütaste allikas) Allikas - 24 Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE1160800 Luguse jõgi Jõgi 19,8 VEE1164000 Nuutri jõgi Jõgi 16,7 VEE1164300 Suuremõisa jõgi Jõgi 15,5 VEE1160500 Vaemla jõgi Jõgi 13 VEE1162600 Vanajõgi Jõgi 9,3 VEE1600019 Kõrgessaare kanal Kanal 0,5 VEE1164100 Ala kraav Kraav 7,3 VEE1162100 Avajõgi (Väljasoo kraav) Kraav 8,7 VEE1163200 Jaanigu kraav Kraav 4,9 VEE1161700 Kaanissoo jõgi (Kaarisoo kraav) Kraav 3,1 VEE1600016 Kitsa kraav Kraav 2,9 VEE1600020 Käina kraav Kraav 0,7 VEE1600022 Lepa kraav Kraav 0,1 VEE1600023 Matsu kraav Kraav 0,1 VEE1600017 Mõisa kraav Kraav 0,6 VEE1161201 Männamaa kraav Kraav 1,6 VEE1161900 Olima jõgi (Ollima kraav, Olima kraav) Kraav 5,4 VEE1600018 Otsa kraav Kraav 1,3 VEE1161000 Pärnselja kraav Kraav 2,2 VEE1160900 Tihu kraav Kraav 1,7 VEE1161800 Tülli kraav (Prassi kraav) Kraav 10,2 VEE1600021 Uidu kraav Kraav 2,1 VEE1162200 Vanamõisa kraav Kraav 7,3 VEE1163100 Armijõgi (Armioja, Armi oja) Oja 18 VEE1161300 Jausa jõgi (Jausa oja) Oja 18,7 VEE1600005 Jõe jõgi (Jõe oja) Oja 4,2 VEE1163000 Jõeranna jõgi (Jõeranna oja) Oja 5,3 VEE1163600 Kidaste jõgi (Kidaste oja) Oja 7,9 VEE1163500 Kurisu jõgi (Kurisu oja) Oja 7,6 VEE1164200 Kõlu jõgi (Partsi oja) Oja 3,7 VEE1163700 Lehtma jõgi (Lehtma oja) Oja 7 VEE1162400 Liigi jõgi (Liigioja, Liigi oja) Oja 5,6 VEE1163900 Liivajõgi (Kärdla oja) Oja 7,8 VEE1162800 Luidja jõgi (Luidja oja) Oja 6 VEE1600003 Meelste jõgi (Meelste oja) Oja 3,2 VEE1163400 Metsajõgi (Rima oja) Oja 10,3 VEE1161600 Muda jõgi (Mudaoja, Muda oja) Oja 4 VEE1162900 Paope jõgi (Paope oja) Oja 7,4 VEE1600001 Peebu jõgi (Peebu oja) Oja 3,2 VEE1163300 Pihla jõgi (Pihla oja) Oja 18,9 VEE1162700 Poama jõgi (Poama oja) Oja 5,6 25  Registrikood Veekogu nimi Tüüp Pikkus lisaharudega, km VEE1163800 Tareste jõgi (Tareste oja) Oja 6 VEE1162500 Õngu jõgi (Õngu oja) Oja 6,5 VEE1162000 Külama jõgi (Külama peakraav) Peakraav 5,8 VEE1162300 Leetselja peakraav Peakraav 6,9 VEE1161400 Lelu kraav Peakraav 3,8 VEE1161500 Mustikajõgi (Mustika peakraav) Peakraav 3,9 VEE1161100 Rebasselja jõgi (Rebasselja peakraav) Peakraav 9,6 VEE1160700 Ristivälja jõgi (Ristivälja peakraav) Peakraav 8,1 VEE1160600 Tammela jõgi (Tammela peakraav) Peakraav 11,6 VEE1161200 Tulimurru jõgi (Tulimurru peakraav) Peakraav 9,9 VEE1600004 Ussisoo peakraav Peakraav 3,5 VEE1164400 Vilivalla jõgi (Vilivalla peakraav) Peakraav 10,1 Tabel 8.3. Hiiumaa vallas paiknevad seisuveekogud. (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020). Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2037700 Allikalaht Looduslik järv 13,8 Haavasoo järv (Haatasoo järv, Saunalaht, VEE2051330 Sauna laht) Looduslik järv 10,8 VEE2045530 Hopi järv Looduslik järv 12,5 VEE2044800 Kajumeri Looduslik järv 15,2 VEE2051310 Keskmine järv (Tihu Keskmine järv) Looduslik järv 2,4 VEE2051340 Kirikulaht Looduslik järv 114 VEE2051320 Kolmas järv (Tihu Kolmas järv) Looduslik järv 4 VEE2036400 Kootsaare järv Looduslik järv 4,9 VEE2037310 Kuura laht (Kura laht, Kura järv) Looduslik järv 4,2 VEE2051350 Köönaauk (Künaauk) Looduslik järv 19,4 VEE2037710 Lambalaht Looduslik järv 4,9 VEE2037620 Lambalaht Looduslik järv 2,9 VEE2045210 Luidja järv (Poama järv) Looduslik järv 9,4 VEE2037600 Mailaht Looduslik järv 15,7 VEE2037730 nimetu Looduslik järv 3,1 VEE2044810 nimetu Looduslik järv 5,1 VEE2045500 nimetu Looduslik järv 0,2 VEE2053430 nimetu Looduslik järv 2,3 VEE2037920 nimetu Looduslik järv 3,4 VEE2036410 nimetu Looduslik järv 1,3 VEE2037610 nimetu Looduslik järv 1,4 VEE2045550 nimetu Looduslik järv 1 VEE2053440 nimetu Looduslik järv 1,9 VEE2045540 nimetu Looduslik järv 0,8 26  Registrikood Veekogu nimi Tüüp Veepeegli pindala, ha VEE2045220 Poama järv (Väike-Poama järv) Looduslik järv 6,5 VEE2053400 Prassi järv Looduslik järv 0,3 VEE2037200 Põhjatu järv Looduslik järv 0,4 VEE2045520 Rannakodu järv Looduslik järv 1,8 VEE2037300 Suurjärv (Lehtma Suurjärv) Looduslik järv 18,6 VEE2045100 Tammelais Looduslik järv 18,3 VEE2051300 Tihu järv Looduslik järv 48,6 VEE2037900 Venelaht Looduslik järv 1,7 VEE2045200 Veskilais Looduslik järv 33,9 VEE2045510 Vohioja järv Looduslik järv 1,6 VEE2037910 Väike Venelaht Looduslik järv 1,5 VEE2051370 Õngu paisjärv Paisjärv 1 VEE2051360 Männamaa karjäär Tehisjärv 6,3 VEE2053460 nimetu Tehisjärv 1,3 VEE2053450 nimetu Tehisjärv 2,6 VEE2053410 Prassi karjäär Tehisjärv 1,8 8.2.3. Väärtuslikud maastikud Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt teenivad väärtuslike maastike hoidmine, säilitamine ja kestlik kasutamine osaliselt rohevõrgustiku toimimise eesmärke, sest need sisaldavad muu hulgas loodusväärtusi, poollooduslikke kooslusi jms. Lähtuvalt eelnevast tuleb väärtuslike maastike säilitamise ja kasutamise meetmeid kohaliku tasandi planeeringute (mh ÜP) koostamisel arvesse võtta. Hiiu maakonnas viidi perioodil 2001-2003 läbi maastike väärtuste hindamine, milles lähtuti viiest erinevast väärtustüübist (Hiiu maakonnaplaneering, 2018): - kultuurilis-ajaloolise väärtusega maastikud (KAV); - esteetilise väärtusega maastikud (EV; - loodusliku väärtusega maastikud (LV); - väärtuslikud puhkemaastikud (RTP); - identiteediväärtusega maastikud (IV). Hiiu maakond on Eestis erakordne, kuna selles paikneb ainult üks omavalitsus – Hiiumaa vald. Lähtuvalt sellest on kõik maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslikud maastikud ka Hiiumaa vallas paiknevad väärtuslikud maastikud. Kokku on väärtuslike maastikke Hiiumaa vallas 41, lisaks tehti maakonnaplaneeringus ettepanek määratleda 10 väärtusliku maastiku rahvusmaastikuks (RM). Väärtuslikud maastikud väärtusklassi, väärtustüübi ja rahvusmaastikuks tehtud ettepanekutega on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 8.4). Täiendavalt on määratud ilusad maanteelõigud ja vaatekohad (vt Joonis 8.6) (Hiiu maakonnaplaneering, 2018). Tabel 8.4. Hiiumaa vallas paiknevad väärtuslikud maastikud, nende väärtusklassid, väärtustüübid ja ettepanekud rahvusmaastikuks (Hiiu maakonnaplaneering, 2018) 27 Nr Ala nimi Väärtusklass KAV EV LV RTP IV RM 1 Ristna-Ohami I 2 3 3 3 2 - 2 Kalana II 2 2 2 2 1 - 3 Kaleste I 2 3 3 3 2 x 4 Hirmuste I 3 3 3 2 1 - 5 Kõpu-Oaküla-Ülendi I 3 3 2 3 2 x 6 Kiduspe küla II 2 2 2 2 1 - 7 Suureranna-Laasi-Viita II 2 2 3 1 1 - 8 Luidja-Paope-Jõeranna II 2 2 3 2 1 - 9 Kõrgessaare II 3 2 3 2 1 - 10 Reigi-Lauka I 3 2 3 3 1 - 11 Mudaste-Ogandi laisid II 1 1 3 1 1 - 12 Tahkuna lääne- ja I 2 3 3 3 2 x põhjarand 13 Kaibaldi nõmm I 2 3 3 2 3 x 14 Aruselja talu II 2 3 2 1 1 - 15 Vanajõe org I 2 3 3 3 2 - 16 Kärdla linn I 3 3 2 3 2 x 17 Kärdla rannaniidud ja II 2 2 2 3 1 - metsad 18 Kärdla-Tareste- II 1 3 3 2 1 - Tõrvanina 19 Kärdla-Hausma-Heilo II 2 3 2 3 1 - 20 Hiiessaare-Kukka II 2 2 2 2 1 - 21 Paluküla II 2 2 3 3 1 - 22 Palade-Partsi II 3 2 3 2 1 - 23 Tubala II 2 3 2 2 1 - 24 Nõmba II 2 3 2 2 1 - 25 Sääre-Suursadama II 3 3 1 3 1 - 26 Kuri-Hellamaa-Hagaste I 3 3 2 2 1 x 27 Viilupi asundusküla II 2 2 2 2 1 - 28 Kagu-Hiiumaa I 3 3 3 3 2 x 29 Salinõmme-Õunaku II 2 2 3 2 1 - 30 Kagu-Hiiumaa laiud I 3 2 3 2 3 x 31 Käina I 3 2 3 2 1 - põllumajandusmaastik koos kihelkonnakeskusega 28  Nr Ala nimi Väärtusklass KAV EV LV RTP IV RM 32 Kassari I 3 3 3 3 3 x 33 Kaigutsi küla II 2 2 2 1 1 - 34 Taterma Kuriste II 3 2 1 2 1 - 35 Jausa II 3 2 2 1 1 - 36 Valgu-Harju-Prassi II 2 2 1 2 1 - 37 Viiri-Emmaste-Tilga I 3 3 2 2 1 - 38 Sõru-Hindu-Tohvri I 2 3 3 3 2 x 39 Vanamõisa II 2 2 3 1 1 - 40 Õngu-Mänspe-Haldi II 2 3 2 3 1 - 41 Leemeti mäed II 1 3 3 3 1 - Joonis 8.6. Hiiumaa vallas paiknevad väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ja kauni vaatega kohad. 8.2.4. Rohevõrgustik Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (Kutsar, Metspalu, Escbaum, Vahtrus, & Sepp, 2018) kohaselt hõlmab rohevõrgustik nn rohelist (veeökosüsteemide iseloomustamisel ka sinist) ruumi ehk rohetaristut tervikuna – looduslikke ja poollooduslikke alasid, sh kaitsealasid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid, aga ka põllumajandusmaid ning merealadega piirnevaid alasid, mis 29 reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemide kvaliteeti, ning muid toetavaid tehnilisi rajatisi. Tugialad ja koridorid moodustavad rohelise võrgustiku ühtseks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt kuuluvad rohelise võrgustiku tuumalade (riigi tasandi suur tuumala T1 ja riigi tasandi väikesed tuumalad T2) hulka valdav osa Hiiumaa põhjaosast, suurema osakaaluga aga loodeosa (vt Joonis 8.7). Joonis 8.7. Väljavõte üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+. Roheline võrgustik. Tuumalad koosnevad tugialadest ja neid siduvatest rohekoridoridest, moodustades suure võrgustiku ehk tuumala. Suuremad maakondliku tähtsusega RV alad paiknevad valla põhja- ja keskosas. Täpsem rohevõrgustiku paiknemine on esitatud järgneval joonisel (Joonis 8.8). 30 Joonis 8.8. Hiiumaa valla haldusterritooriumil paiknevad rohevõrgustikud (tähistatud rohelise viirutusega) (Alus: Maa-amet, 2020; (Hiiu maakonnaplaneering, 2018)). 8.2.5. Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Hiiumaa valla haldusterritooriumile jääb 17 hoiuala, neli kaitsealust parki, kaks kohalikku kaitstavat objekti, 11 looduskaitseala, kaheksa maastikukaitseala, kolm puistut ning üks uuendamata piiridega park. Lisaks paikneb valla territooriumil hulgaliselt kaitsealuseid üksikobjekte, mitmete kaitsealuste liikide elupaigad ja/või kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja vääriselupaigad (vt Tabel 8.5). Tabel 8.5. Hiiumaa valla haldusterritooriumil paiknevad kaitse- ja hoiualad (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020). Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha KLO2000038 Hirmuste hoiuala hoiuala 38,5 KLO2000039 Kuri-Hellamaa hoiuala hoiuala 57,1 KLO2000040 Kõpu-Vaessoo hoiuala hoiuala 142,5 KLO2000163 Kõrgessaare-Mudaste hoiuala hoiuala 2870,7 KLO2000041 Luhastu hoiuala hoiuala 89,1 KLO2000042 Paope loo hoiuala hoiuala 158,7 KLO2000043 Pihla-Kurisu hoiuala hoiuala 155,6 KLO2000044 Prassi hoiuala hoiuala 62 31 Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha KLO2000045 Pühalepa hoiuala hoiuala 43,9 KLO2000046 Suureranna hoiuala hoiuala 248,7 KLO2000047 Undama soo hoiuala hoiuala 81,9 KLO2000067 Vanajõe hoiuala hoiuala 0,2 KLO2000048 Vanamõisa lahe hoiuala hoiuala 1489,8 KLO2000049 Viilupi hoiuala hoiuala 30,6 KLO2000050 Vilivalla hoiuala hoiuala 15,7 KLO2000340 Väinamere hoiuala (Hiiu) hoiuala 60253,4 KLO2000066 Hiiu madala hoiuala hoiuala 4 508,0 KLO1200452 Kärdla linnapark kaitsealune park 5,2 KLO1200453 Kärdla rannapark kaitsealune park 4,3 KLO1200530 Suuremõisa mõisa park kaitsealune park 50,2 KLO1200461 Vaemla mõisa park kaitsealune park 6,9 KLO5000020 Käina koolipargi arboreetum kohalik kaitstav objekt 5,2 KLO5000021 Taterma kadakad kohalik kaitstav objekt Apollo meremadaliku KLO1000674 looduskaitseala looduskaitseala 5216,8 KLO1000619 Hüti looduskaitseala looduskaitseala 31,2 KLO1000623 Kalana looduskaitseala looduskaitseala 33,4 KLO1000655 Kukka looduskaitseala looduskaitseala 168,7 KLO1000570 Kõpu looduskaitseala looduskaitseala 3079,9 KLO1000611 Kõrgessaare looduskaitseala looduskaitseala 69,5 KLO1000275 Leigri looduskaitseala looduskaitseala 461,1 KLO1000281 Paope looduskaitseala looduskaitseala 2226,6 KLO1000267 Pihla-Kaibaldi looduskaitseala looduskaitseala 3780 KLO1000290 Tahkuna looduskaitseala looduskaitseala 1878,6 KLO1000310 Tihu looduskaitseala looduskaitseala 1406,9 KLO1000471 Hiiumaa laidude maastikukaitseala maastikukaitseala 3223,5 KLO1000508 Käina lahe-Kassari maastikukaitseala maastikukaitseala 5681,2 KLO1000523 Luidja maastikukaitseala maastikukaitseala 67,9 KLO1000158 Sarve maastikukaitseala maastikukaitseala 810,2 KLO1000276 Sepaste maastikukaitseala maastikukaitseala 36,7 KLO1000601 Tareste maastikukaitseala maastikukaitseala 454,9 KLO1000041 Tilga maastikukaitseala maastikukaitseala 39,9 KLO1000238 Vahtrepa maastikukaitseala maastikukaitseala 1395,1 Putkaste jugapuude kasvukoht; KLO1200531 Leluselja jugapuud puistu 0,8 KLO1200549 Sanglepa allee (4.7 km) puistu 6,2 Suuremõisa vahtra-tamme puiestee KLO1200593 (0.6 km) puistu 1,7 32  Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha uuendamata piiridega park, puistu, KLO1200553 Kõrgessaare park arboreetum 1,5 8.2.6. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse. Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on Hiiumaa vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid. Hiiumaa valla haldusterritooriumile jääb osaliselt või täielikult 17 rahvusvahelise tähtsusega ala – kolm Natura linnuala ning 24 Natura loodusala (vt Tabel 8.6). Tabel 8.6. Natura 2000 võrgustiku alad Hiiumaa valla haldusterritooriumil (Keskkonnaregister, seisuga 06.08.2020). Registrikood Objekti nimetus Tüüp Pindala kokku, ha RAH0000675 Hüti loodusala Natura (loodusala) 31,2 RAH0000499 Jausa loodusala Natura (loodusala) 39,4 RAH0000490 Kukka-Luhastu loodusala Natura (loodusala) 256,1 RAH0000489 Kuri-Hellamaa loodusala Natura (loodusala) 57,1 RAH0000493 Kõpu loodusala Natura (loodusala) 3654,2 RAH0000008 Kõrgessaare-Mudaste loodusala Natura (loodusala) 2900,1 RAH0000482 Leigri loodusala Natura (loodusala) 461,1 RAH0000481 Luidja loodusala Natura (loodusala) 67,9 RAH0000576 Paope loo loodusala Natura (loodusala) 158,7 RAH0000484 Paope loodusala Natura (loodusala) 2243,2 RAH0000492 Pihla-Kaibaldi loodusala Natura (loodusala) 3780 RAH0000485 Pihla-Kurisu loodusala Natura (loodusala) 276,9 RAH0000646 Põdrapao loodusala Natura (loodusala) 2,5 RAH0000500 Pühalepa loodusala Natura (loodusala) 44 RAH0000574 Sepaste loodusala Natura (loodusala) 36,7 RAH0000498 Tahkuna loodusala Natura (loodusala) 1878,7 RAH0000579 Tareste loodusala Natura (loodusala) 454,9 RAH0000591 Tihu loodusala Natura (loodusala) 1422,3 RAH0000483 Tilga loodusala Natura (loodusala) 101,9 RAH0000487 Undama soo loodusala Natura (loodusala) 81,9 RAH0000486 Vanamõisa loodusala Natura (loodusala) 1540 RAH0000491 Viilupi loodusala Natura (loodusala) 30,6 RAH0000488 Vilivalla loodusala Natura (loodusala) 15,7 RAH0000605 Väinamere loodusala Natura (loodusala) 253958,9 RAH0000109 Kõrgessaare-Mudaste linnuala Natura (linnuala) 5126,9 RAH0000098 Vanamõisa linnuala Natura (linnuala) 1540 RAH0000133 Väinamere linnuala Natura (linnuala) 273217 33 Joonis 8.9. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Hiiumaa valla haldusterritooriumil (Maa-amet, 2020; EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur), seisuga 10.08.2020). Järgneavalt on esitatud info kaitstavate looduskaitseliste objektide (elupaigatüübi, liigid) kohta kogu Natura 2000 ala lõikes (sh planeeringu alast välja jäävatel alade osas) (Keskkonnaagentuur, 2020). • Kõrgessaare-Mudaste linnuala (RAH0000109; EE0040130) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). • Vanamõisa linnuala (RAH0000098; EE0040113) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), liivatüll (Charadrius hiaticula), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). • Väinamere linnuala (RAH0000133; EE0040001) Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart 34 (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk- luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba- vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). • Hüti loodusala (RAH0000675; EE0040136) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). • Jausa loodusala (RAH0000499; EE0040134) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). • Kukka-Luhastu loodusala (RAH0000490; EE0040128) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on soohiilakas (Liparis loeselii). • Kuri-Hellamaa loodusala (RAH0000489; EE0040126) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530) ning puiskarjamaad (9070). 35 • Kõpu loodusala (RAH0000493; EE0040135) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis), soohiilakas (Liparis loeselii) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). • Kõrgessaare-Mudaste loodusala (RAH0000008; EE0040122) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid - *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). • Leigri loodusala (RAH0000482; EE0040119) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). • Luidja loodusala (RAH0000481; EE0040118) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260) ning rohunditerikkad kuusikud (9050)metsastunud luited (2180) ning jõed ja ojad (3260). • Paope loo loodusala (RAH0000576; EE0040121) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puiskarjamaad (9070). • Paope loodusala (RAH0000484; EE0040112) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), lood (alvarid - *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*); • Pihla-Kaibaldi loodusala (RAH0000492; EE0040116) 36 Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivikud (2330), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soohiilakas (Liparis loeselii) ja saarmas (Lutra lutra). • Pihla-Kurisu loodusala (RAH0000485; EE0040123) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210) liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*) ja saarmas (Lursa lutra). • Põdrapao loodusala (RAH0000646; EE0040111) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (*9010). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis). • Pühalepa loodusala (RAH0000500; EE0040127) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). • Sepaste loodusala (RAH0000574; EE0040117) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). • Tahkuna loodusala (RAH0000498; EE0040133) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on soohiilakas (Liparis loeselii). • Tareste loodusala (RAH0000579; EE0040124) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited - *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). • Tihu loodusala (RAH0000591; EE0040120) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), soostuvad ja soo- 37 lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*), saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja tõmmuujur (Graphoderus bilineatus). • Tilga loodusala (RAH0000483; EE0040114) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lood (alvarid – *6280), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). • Undama soo loodusala (RAH0000487; EE0040115) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). • Vanamõisa loodusala (RAH0000486; EE0040113) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130) ning vanad loodusmetsad (*9010). • Viilupi loodusala (RAH0000491; EE0040131) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja puiskarjamaad (9070). • Vilivalla loodusala (RAH0000488; EE0040125) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070). • Väinamere loodusala (RAH0000605; EE0040002) Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium 38 ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). 8.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 8.3.1. Rahvastik ja asustus Rahvastikuregistri andmetel oli 01.01.2020 seisuga vallas 9455 elanikku, aasta varem (01.01.2019) oli valla rahvaarv aga 9 5581. 2020. aasta sügiseks on aga elanike arv vallas kasvanud ca 100 elaniku võrra – 95692. Hiiumaa rohkem asustatud keskusteks on Kärdla linn, Käina ja Kõrgessaare alevikud ning Emmaste, Suuremõisa, Lauka, Männamaa, Lõpe ja Nurste külad (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018). Hiiu maakonna, aga ka valla, rahvastiku paiknemist iseloomustabki koondumine suurematesse keskustesse ning muul alal väga hõre paiknemine. Viimast soodustab ka suurte metsamassiivide paiknemine valla territooriumil. Külade territoriaalne jaotus regiooniti on äärmiselt ebaühtlane, see teeb keeruliseks valla kõigi piirkondade ühtlase haldamise ja arengu (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018). Rahvastiku ränne on püsinud suhteliselt stabiilne, nii sisse- kui väljarände osatähtsus on püsinud viimase üheksa aasta võrdluses ca 3% rahvastiku üldarvust. Perioodil 2016-2019 ületas sisseränne väljarände, ning rahvastikusaldo oli positiivne. Möödunud aastal aga langes sisserännanute arv madalamale kui väljarännete arv (vt Joonis 8.10). Rahvastiku ränne 2014-2019 Hiiumaa vallas 350 317 322 290 284 300 259 261 279 257 250 209 239 221 205 200 150 96 100 43 50 22 0 -27 -54 2014 2015 2016 2017 2018 2019 -50 -81 -100 -150 Statistikaamet, 2020 Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Joonis 8.10. Rahvastikuränne perioodil 2014-2019 Hiiumaa vallas. Andmed: Statistikaamet, 2020. 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/0201/9033/Hiiumaa%20valla%20eelarvestrateegia.pdf 2 https://vald.hiiumaa.ee/uldinfo 39 8.3.2. Sotsiaalne taristu Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused, esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevased ökosüsteemi teenuseid osutav osa rohevõrgustikust. Omavalitsuse haldusüksuses paikneb 14 haridusasutust - Käina Kool (põhikool), Kärdla Põhikool, Lauka põhikool, Emmaste Põhikool, Palade Põhikool, Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, Hiiumaa Gümnaasium, Hiiumaa Ametikool, Kärdla Lasteaed, Lasteaed Vigri, Emmaste Lasteaed Naksitrallid, Käina Lasteaed Tirtspõnni, Palade Lasteaed. Neist riigikoolid Hiiumaa Gümnaasium ja Hiiumaa Ametikool. Lisaks paikneb vallas 3 huvikooli (Käina Huvi- ja Kultuurikeskus (huvikool), Hiiumaa Spordikool ja Rudolf Tobiase nimeline Kärdla Muusikakool), viis huvi- ja/ või kultuurikeskust ning üks keskkonnaharidust osutav asutus – Palade Loodushariduskeskus. Valla territooriumil paikneb üks haigla – SA Hiiumaa Haigla (Rahu 2, Kärdla) ning 4 perearstikeskust, kokku 7 perearstiga3. Hiiumaal paikneb kokku 15 hoolekandeasutust- ja/ või ühingut: - Hiiumaa Sotsiaalkeskus erinevate tegevuskohtadega Kõpu Pansionaat, Noortekodu, Erivajadustega laste kompetentsikeskus (Kärdla), Erihooldekodu (Kärdla), Kõrgessaare Päevakeskus ja Tegevustuba puuetega inimestele (Kärdla linn); - Kärdla Päevakeskus (Kärdla linn); - Kõrgessaare Puuetega Noorte Klubi Vikerkaar (Villamaa küla); - Hiiumaa Pensionäride Ühendus (Kärdla linn); - Hiiumaa Lastekaitse Ühing (Kärdla linn); - Kärdla Erivajadustega Noorte Oma Klubi (Kärdla); - Hiiumaa Lasterikaste Perede Ühendus (Käina alevik); - Samaaria Hiiumaa Hooldekodu (Putkaste küla); - Hellamaa Perekeskus (Hellamaa küla); - SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri (Hindu küla); - Leisu Päevakeskus; - Emmaste Päevakeskus; - MTÜ Tuulte Tee (Putkaste) ; - MTÜ Rõõmu Allikas (Kõpu); - Hiiumaa Puuetega Inimeste Koda (Käina alevik). Rahvaraamatukogu seaduse kohaselt peab igas maakonnas olema maakonnaraamatukogu. Hiiu maakonnas täidab maakonnaraamatukogu ülesandeid Kärdla Linnaraamatukogu. Täiendavalt on vallas 7 raamatukogu – Suuremõisa raamatukogu, Hellamaa Raamatukogu, Palade Raamatukogu, Emmaste Raamatukogu (kaks tegevuskohta – Leisu, Emmaste), Käina raamatukogu ja Kõrgessaare Raamatukogu. Kõrgessaare raamatukogul on täiendavalt üks haruraamatukogu, mis paikneb Lauka külas ning üks tegevuskoht Kõpu külas4. Lauka haruraamatukogu ja Palade raamatukogu täidavad ka kooliraamatukogu ülesandeid. 3 https://vald.hiiumaa.ee/tervishoid 4 https://vald.hiiumaa.ee/raamatukogud 40 Vaba aja veetmiseks ning ürituste korraldamiseks tegutseb vallas viis kultuuri- rahva-, ja/ või vaba- aja keskust – Kärdla Kultuurikeskus (Kärdla linn), Kärdla Noortekeskus (kaks tegevuskohta - Kõrgessaare Noortemaja ja Kärdla Noortemaja), Kõrgessaare Vaba Aja keskus (Kõrgessaare alevik), Käina Huvi –ja Kultuurikeskus (Käina alevik), Emmaste Vaba Aja Keskus (Emmaste küla), Emmaste Noortekeskus (kaks tegevuskohta – Emmaste Noortekeskus, Leisu Noortetuba) ja Pühalepa Vaba Aja Keskus (Suuremõisa küla)5. Lisaks toimetavad valla toetusel Orjaku külamaja, Kassari rahvamaja ning Kõpu rahvamaja. Spordi- ja liikumisharrastusteks on piirkonniti erinevaid spordi- ja liikumisharrastuse rajatisi. 8.3.3. Tehniline taristu Hiiumaa valla arengukavas 2035+ on välja toodud taristute ja ühenduste peamised probleemid ja kitsaskohad ning laiemad valdkondlikud eesmärgid. Peamised probleemid hõlmavad endast parvlaevaühendusi mandri-Eestiga, nende sõiduplaane ning parvlaevateed, mis ei vasta kaasaegsetele vajadustele. Samuti on probleemiks erinevate ühistranspordiliikide graafikud, mis ei ole omavahel sidustatud ning muudavad nt parvlaevaga saarele saabudes sadamast edasi saamise isikliku auto puudumisel ebamugavaks ning ajakulukaks. Lisaks on esinenud saarel probleeme elektri stabiilsusega, samuti ei võimalda olemasolev elektrivõrk vajadusel koormuse kasvu. Valdaval osal saarest puudub (2018. aasta seisuga) lairibavõrk või sellega liitumine on liiga kulukas (Hiiumaa valla arengukava 2035+, 2018). Valdkondlikud eesmärgid on seotud lähtuvalt peamistest kitsaskohtadest, nii hõlmavad peamised eesmärgid endas: - ohutuks ja regulaarseks parvlaevaliikluseks vajalikud laevateed on süvendatud ja laiendatud; - Rukkirahu kanalile alternatiivse möödasõidu rajamine Kuivrahu kanali kaudu; - arendada regulaarset õhu- ja meretransporti, mis rahuldab nii kohalike elanike kui saare külaliste vajadused; - arendada toimivat, regulaarset reisilaevaliinid naaberriikidega; - Hiiumaa väikesadamad on kaasaja tingimustele vastavalt välja arendatud; - 100% Hiiumaa majapidamistest ja kontorikohtadest on ühendatud kiire lairiba internetiga, mis võimaldab saarel luua ja arendada nii mobiilseid riigisiseseid kui välistöökohti nii avalikus- kui erasektoris. - Hiiumaal toimib tehniliselt stabiilne ringtoiteliin Hiiumaa ja mandri vahel. Kõik Hiiumaa piirkonnad on varustatud kvaliteetse elektrienergiaga, mis toodetakse enamikus osas kohalikest taastuvatest allikatest (päike, tuul). Hiiumaa on võimeline tootma rohkem elektrit kui tarbib. Muuhulgas on valdkondlike eesmärkidena määratletud: - Hiiumaa maaviljeluses ja loomapidamises kasutatakse ökoloogiliselt puhtaid ja keskkonda minimaalselt saastavaid tehnoloogiaid; - Hiiumaa majapidamised on varustatud kvaliteetse joogivee ning nõuetele vastava kanalisatsiooniga. - Hiiumaa juurutab uusimaid tehnoloogiaid nii era-, äri- kui kohalikus transpordis, sh isejuhtivate transpordivahendite kasutuselevõtuks. Keskkonnaregistri (seisuga 10.08.2020) kohaselt on vallas 11 reoveekogumisala (ka RKA): - Suuremõisa (RKA0390074) – Suuremõisa küla. Alla 2000ie; 5 https://vald.hiiumaa.ee/rahva-ja-kulamajad 41 - Putkaste (RKA0390078) – Putkaste küla. Alla 2000ie; - Männamaa (RKA0390079) – Männamaa küla. Alla 2000ie; - Lõpe (RKA0390073) – Ala, Lõpe, Palade, Sakla külad. Alla 2000ie; - Lauka (RKA0390075) – Lauka, Otste küla. Alla 2000ie; - Kärdla (RKA0390077) – Kärdla linn, Hausma, Kärdla-Nõmme, Linnumäe, Pilpaküla, Tareste külad. Üle 2000ie; - Käina (RKA0390080) – Käina alevik, Laheküla, Moka, Mäeküla, Selja külad. Alla 2000ie; - Kõrgessaare (RKA0390076) – Kõrgessaare alevik. Alla 2000ie; - Kassari (RKA0390576) – Kassari küla. Alla 2000ie; - Hellamaa (RKA0390072) – Hellamaa, Tempa külad. Alla 2000ie; - Emmaste (RKA0390081) – Emmaste küla. Alla 2000ie. Hiiumaa vallas ei ole olemasolevaid tööstuslikke tuulikuparke, küll aga on arendamisel Enefit Green AS-i poolt Loode-Eesti rannikumere tuulepark, mis hõlmab endast mh Hiiumaa looderannikut. Tuuleparke, kui olulise ruumilise mõjuga ehitisi tulenevalt riigikaitselistest piirangutest üldplaneeringuga kavandama ei hakata. Üldplaneeringu koostamise käigus kaalutakse tingimuste seadmist üksikute elektrituulikute ning väiketuulikute püstitamiseks, mis ei ole olulise ruumilise mõjuga ehitised. Vajadusel kaalutakse üldplneeringus tingimuste seadmist võimaliku kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamiseks, kui riigikaitselised piirangud peaksid leevenema ning tekkinud on konkreetsemad arenguhuvid. 8.3.4. Jäätmemajandus Hiiumaa valla jäätmekava „Hiiumaa valdade ühine jäätmekava 2016-2020“ kohaselt oli jäätmekava koostamise perioodil Hiiumaal olemasolevad kogumissüsteemid ja käitluskohad piisavad ning piisava võimekusega ning jäätmekava kehtivuse perioodil ei plaanitud uusi jäätmekäitluskohti rajada. Hiiumaal jäätmeid ei ladestata. Kõik prügilad on tänaseks suletud ning kogutud jäätmed suunatakse edasiseks käitluseks mandrile (Hiiumaa valdade ühine jäätmekava 2016-2020, 2015). Jäätmete vastuvõtt toimub Hiiumaa jäätmejaamas (Ristvälja küla), mida opereerib Hiiumaa Jäätmejaam OÜ. Ohtlike jäätmeid on elanikel võimalik tasuta üle anda jäätmete kogumiskonteineritesse, mida vallas on 6 ((Hiiumaa valdade ühine jäätmekava 2016-2020, 2015); Hiiumaa valla koduleht: Ohtlike jäätmete kogumine ja ära andmine, 2020) • Kärdla linn, Sõnajala 11H; • Suuremõisa jäätmepunkt; • Kõrgessaare alevik; • Emmaste alevik; • jäätmekäitluskeskus Ristivälja külas ja Käina alevikus Mäe 2. Täiendavalt korraldatakse kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus on võimalik kogumiskonteinerist kaugemal elavatel elanikel tasuta oma ohtlikud jäätmed käitlemiseks üle anda; uuskasutusringi ja kasutatud riiete kogumisringi, mille käigus on võimalik taaskasutuseks tasuta ära anda heas seisukorras, oma majapidamises ebavajalikke esemeid. Uuskasutusringilt kogutud esemetele annab uue elu Uuskasutuskeskus. Lähtuvalt jäätmeseadusest, on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete 42 tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo (jäätmeseadus §66 lg 3). Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega (jäätmeseadus §66 lg 4). Kogu Hiiumaa vallas on üks korraldatud jäätmeveo piirkond, seejuures on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud (Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri): - segaolmejäätmed; - paberi- ja kartongijäätmed; - biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, mida kogutakse biojäätmete mahutisse; - biolagunevad aia ja haljastusjäätmed; - suurjäätmed; - pakendijäätmed. Keskkonnaregistri (seisuga 12.08.2020) kohaselt on Hiiumaa vallas 39 töötavat jäätmekäitluskohta, kus käideldakse enda või teiste tegevuse käigus tekkinud jäätmeid. Järgnevas tabelis (vt Tabel 8.7) on esitatud ainult teiste tegevuse käigus tekkinud jäätmete käitluskohti, seejuures on oluline välja tuua, et kõik tabelis esitatud kohad ei ole avatud tavaelanikele jäätmete üleandmiseks. Tabel 8.7. Jäätmekäitlejad Hiiumaa vallas, kes käitlevad teiste tegevuses tekkinud jäätmeid (Keskkonnaregister, seisuga 12.08.2020). Registrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik JKK3900017 Ümarmäe 3 M ja P Nurst AS Hiiumaa, Tavajäätmete käitluskoht, jäätmekäitlusk Hiiumaa vald, Ümberlaadimisjaam, oht Kärdla linn vaheladu JKK3900030 Väike-Sadama Eesti Hiiumaa, Tavajäätmete käitluskoht, 1 Keskkonnateen Hiiumaa vald, Ümberlaadimisjaam, sorteerimisjaa used AS Kärdla linn vaheladu m JKK3900023 Sõru sadam Saarte Liinid AS Hiiumaa, Ohtlike jäätmete Hiiumaa vald, käitluskoht, Tavajäätmete Pärna küla käitluskoht JKK3900006 Sõnajala 11 Hiiu Autotrans Hiiumaa, Ohtlike jäätmete sorteerimisjaa OÜ Hiiumaa vald, käitluskoht, m Kärdla linn Autolammutuskoda, Tavajäätmete käitluskoht, Sortimisliin, -tehas, Ümberlaadimisjaam, vaheladu JKK3900008 Suursadam Hiiu Autotrans Hiiumaa, Ohtlike jäätmete OÜ Hiiumaa vald, käitluskoht Suuresadama küla JKK3900038 Suuremõisa Hiiu Autotrans Hiiumaa, Ohtlike jäätmete ohtlike OÜ Hiiumaa vald, käitluskoht, jäätmete Suuremõisa Ümberlaadimisjaam, kogumiskoht küla vaheladu 43  Registrikood Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik JKK3900014 Röösna Kärdla Veevärk Hiiumaa, Bioloogiline töötlus reoveepuhasti AS Hiiumaa vald, Hausma küla JKK3900036 Paluküla küla Eesti Hiiumaa, Ohtlike jäätmete ohtlike Keskkonnateen Hiiumaa vald, käitluskoht, jäätmete used AS Paluküla küla Ümberlaadimisjaam, vaheladu vaheladu JKK3900044 Linnumäe Sikassaare Hiiumaa, Ohtlike jäätmete vanametalli Vanametall, OÜ Hiiumaa vald, käitluskoht, kokkuostupunk Linnumäe küla Metallijäätmete t käitluskoht, Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu JKK3900004 Käina Dagöplast AS Hiiumaa, Tavajäätmete käitluskoht plastitehas Hiiumaa vald, Nõmme küla JKK3900001 Käina Hiiu Autotrans Hiiumaa, Ohtlike jäätmete kogumispunkt OÜ Hiiumaa vald, käitluskoht, Käina alevik Elektroonikaromude käitluskoht, Tavajäätmete käitluskoht JKK3900018 Jausa küla Meelis Telvik Hiiumaa, Metallijäätmete metallikäitlusko Hiiumaa vald, käitluskoht, ht Jausa küla Ümberlaadimisjaam, vaheladu JKK3900029 Hiiumaa Hiiumaa Prügila Hiiumaa, Jäätmejaam, Ohtlike jäätmejaam OÜ Hiiumaa vald, jäätmete käitluskoht, Ristivälja küla Tavajäätmete käitluskoht, Ümberlaadimisjaam, vaheladu, Bioloogiline töötlus JKK3900022 Heltermaa Saarte Liinid AS Hiiumaa, Ohtlike jäätmete sadam Hiiumaa vald, käitluskoht, Tavajäätmete Heltermaa küla käitluskoht Keskkonnaregistri, seisuga 12.08.2020, kohaselt paikneb Hiiumaa valla haldusterritooriumil kuus jääkreostusobjekti, milledest kaks on riiklikud, kolm kohalikud ning üks eriti ohtliku objekti staatusega (vt Tabel 8.8). 44 Tabel 8.8. Jääkreostusobjektid hiiumaa valla haldusterritooriumil (Keskkonnaregister, seisuga 12.08.2020). Registriko Objekti nimetus Asukoht Ohu liik Objekti od staatus JRA00000 Ümarmäe katlamaja Hiiumaa, Hiiumaa vald, Põhjavesi Eriti ohtlik 11 Kärdla linn JRA00001 Palli mürgiladu Hiiumaa, Hiiumaa vald, Palli Pinnas Kohalik 96 küla JRA00000 Kärdla naftabaas Hiiumaa, Hiiumaa vald, Põhjavesi, Riiklik 43 Kärdla linn Pinnas JRA00001 Käina vana naftabaas Hiiumaa, Hiiumaa vald, Kohalik 90 Nõmme küla JRA00001 Kassari Hiiumaa, Hiiumaa vald, Pinnas Kohalik 89 mürkkemikaalide ladu Kassari küla JRA00000 Kapasto ABT Hiiumaa, Hiiumaa vald, Pinnas Riiklik 44 Nõmba küla 8.3.5. Ettevõtluskeskkond „Hiiumaa valla arengukava 2035+“ kohaselt on Hiiumaa valla majandusarengu probleemid ja kitsaskohad seotud tööjõu puudusega, transporditaristuga, vähese turunduse ning madala ettevõtlikkusega. „Hiiumaa arengustrateegia 2020+“ kohaselt on majandusarengu seisukohalt Hiiumaa eesmärgiks mitmekülgsem ja teadmistemahukam ettevõtlus, mis toetub kohalikule ressursile ja keskkonnasõbralikkusele. „Hiiumaa arengustrateegia 2020+“ kohaselt peaksid olulise osa uutest töökohtadest moodustama inseneridele ja teadlastele mõeldud ametikohad. Ühtlasi tuuakse välja, et oluline on toimiv koostöö ülikoolide, maakondliku arenduskeskuse, Hiiumaa Ametikooli ja MTÜ Hiidlaste Koostöökogu vahel. Teiste oluliste arengusuundadena on „Hiiumaa arengustrateegia 2020+“ välja toodud: - Märgatav väikeettevõtete osakaal ja olulisus saare majanduses. Mitmetele väikeettevõtetele on pärandtehnoloogia tootearendusel ideedeallikaks. Tegutseb arvukalt elatustalusid ja elustiiliettevõtteid, samuti noori ja julgeid uusettevõtjaid; - Hiiumaa on atraktiivne elu- ja ettevõtluspiirkond loojatele, kelle tooted ja teenused toetavad turismivaldkonna atraktiivsust ning tagavad loomemajanduse kestvuse, senisest suurema infotehnoloogilise arenduse ja kasvava tööhõive; - laienenud on sotsiaalettevõtlus; - tööstussektoris on vähenenud plastitoodete valmistamise osatähtsus, seejuures on aga kasvanud muu tööstuslik tootmine, seejuures on edenenud koostöö plasti- ja puidusektori ettevõtete vahel. Panustatakse enam ühistegevusse, tehnoloogia ja materjalide ühishangetesse, turustamisse ja tootearendusse. Hiiumaa valla majandust veab tugev plastitööstuse sektor. Lisaks on tugeval positsioonil veonduse, metsamajanduse ja puidutöötlemise sektor. Kõige suuremate ettevõtluskäivetega sektorid Hiiumaal on plastitööstus (keemia-, kummi- ja plastitoodete tootmine), hulgi- ja jaekaubandus, tekstiili- ja rõivatööstus, veonduse, ehituse ja metsamajanduse sektor (SA Hiiumaa Arenduskeskus, 2018). 45 Hiiumaa on saareline omavalitsus, mis tähendab, et võrdlemisi suure osa majanduslikust tulust moodustab ka kalandus. Hiiumaa on laiemale elanikkonnale tuntud, kui tervisliku ja mahetoidu tootja ja tarbija (Hiiumaa arengustrateegia 2020+, 2014). Hiiumaal paikneb Eesti riigi mõistes ainulaadseid talusid – nt lavendlitalu, kus elanikkonnale pakutakse võimalust lavendli korjamiseks ning lavendlitoodete soetamiseks. „Hiiumaa valla arengukava 2035+“ kohaselt oli 2018. aastal Hiiumaa suurimateks tööandjateks M ja P Nurst AS, Dagöplast AS, Hiiumaa Tarbijate Ühistu ning Hiiumaa Haigla AS. „Hiiumaa majandusülevaade 2018“ toob välja, et tööealiste inimeste arvus on toimunud tõus peale 2007-2015. aastate madalseisu, tuues välja, et tööhõive määr on Hiiumaa vallas kõrgeim, kui enamikes Eesti maakondades (2018 – 65,7%, Kogu Eestis 68,1%). Hinnanguliselt ca 5% Hiiumaa tööealisest elanikkonnast on läbi kaugtöö seotud IT sektori ametikohtadega (Hiiumaa arengustrateegia 2020+, 2014). „Hiiumaa arengukava 2035+“ (2018, muudetud 2020) kohaselt oli perioodil 2013-2017 töötute arv Hiiumaa vallas vähenenud 40%. Hiiumaa on oluliseks suvituskohaks nii sise-, kui välisturistide jaoks, mistõttu sõltub töötute osakaal Hiiumaa vallas hooajast – talvekuudel on registreeritud töötuid rohkem, suvekuudel vähem. Peamiste töötust põhjustavate teguritena on „Hiiumaa valla arengukavas 2035+“ välja toodud: - ebapiisav transpordikorraldus valla erinevate asulate vahel; - pikaajalistel töötutel ebapiisav haridus ja kvalifikatsioon; - puudulikud tööharjumused, alkoholisõltuvus; - kvalifitseeritud ja motiveeritud kaadri puudumine; - töökohtade valikuvõimaluse vähesus; - osalise või puuduva töövõimega inimeste tööle saamise võimaluste vähesus. Keskmine bruto tulu Hiiumaa vallas 2019. aastal oli 1301,49 eurot6. „Hiiumaa valla arengukava 2035+“ Lisa 3 kohaselt oli keskmine palk 2000. aastal 216 eurot ning 2016. aastal vastavalt 880 eurot, mis tähendab et alates 2000. aastast on Hiiumaa vallas keskmine palk kasvanud ca viie kordselt. 8.3.6. Ajaloolis- kultuuriline keskkond, sh kultuuriväärtused Olulise osa kultuuripärandist moodustavad traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond, mille säilitamise eesmärgil on määratletud ka piirkonna väärtuslikud maastikud (vt ptk 3.2.3). Kultuurimälestiste registri (seisuga 10.08.2020) andmetel paikneb Hiiumaa valla haldusterritooriumil kokku 35 ajaloomälestist, sh veealune mälestis, 43 arheoloogiamälestist, sh veealused mälestised, 317 ehitismälestist, 259 kunstimälestist, 18 militaarpärandit ning mitmeid muistiseid ja pärimuspaiku (vt Joonis 8.11). Lisaks paikneb valla haldusterritooriumil hulgaliselt pärandkultuuriobjekte. 6 https://www.stat.ee/ppe-1167277 46 Joonis 8.11. Hiiumaa vallas paiknevad kultuurimälestised. Andmed: Kultuurimälestiste register: Mälestiste kaart. Seisuga 10.08.2020. 9. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU (SH MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID JA EELDATAVAD MÕJUALLIKAD) NING KSH SISU 9.1. Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta. PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“. 47 Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Hiiumaa valla üldplaneeringus käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine, nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale. Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad: - maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad jt maakasutuse juhtfunktsioonid); - maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine; - ÜP-ga määratavad tehnorajatised; - ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused loodusobjektid (nt Kõpu looduskaitseala jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist; - riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud. Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid: - Looduskeskkond: o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms; o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad; o roheline võrgustik; o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt); o väärtuslikud maastikud. - Kultuuriline keskkond: o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand; o miljööväärtuslikud alad; o kultuurimälestised; o pärandkultuuriobjektid. - Sotsiaalne keskkond: o inimese tervis ja heaolu (lähtudes joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist, lõhnahäiringust, radooniriskist ja mürast); o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus; 48  o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport, kultuur, puhke- ja rekreatsioonivõimalused jms). - Majanduslik keskkond: o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad; o maaparandussüsteemid; o metsandus; o tööstuslik tootmine ja väiketootmine; o turism (sh kultuuripärandiga seotud); o teenindussektor; o taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm). Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele. Kuivõrd üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse mõjutada, siis täpsustatakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke. Koostatava üldplaneeringuga ei kavandata olulisi objekte või tegevusi, millega võiks kaasneda oluline keskkonnamõju naaberriikidele ning piiriülese mõju eeldused puuduvad. Seega ei ole vajalik läbi viia piiriülest mõjuhindamist. Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus hinnata. 9.2. KSH sisu Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Hiiu maakonna, Hiiumaa valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi 49 (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus; 2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) hindamismetoodika kirjeldus; 5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi); 7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs); 8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega); 9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; 10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise, avalikkuse kaasamise tulemuste kohta; 11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel; 12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust; 13) KSH kokkuvõte; 14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad; 15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning 50 kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv. 9.3. KSH hindamismetoodika ja kirjeldus KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised Lähtuvalt peatükist 5.1 tuleb Hiiumaa valla üldplaneeringu KSH läbiviimisel keskenduda järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevatele ning kaasneda võivatele mõjudele: KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Hiiumaa valla üldplaneering täita teistes strateegilistes arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata: ✓ kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi; ✓ kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi; ✓ kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis hinnatakse Hiiumaa valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate maakasutuse funktsioonide kaupa. Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. 51 Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat7. Hiiumaa valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis”8. 10. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI JA KSH OSAPOOLED Teave ÜP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud järgnevas tabelis (vt Tabel 10.1). Tabel 10.1. ÜP protsessi osapooled (seisuga august, 2020). ÜP koostamise ÜP koostamise korraldaja ÜP kehtestaja KSH läbiviija konsultant AB Artes Terrae OÜ Hiiumaa Vallavalitsus Hiiumaa Vallavolikogu OÜ Alkranel Heiki Kalberg, juhtiv Kaire Nõmm Aivar Viidik Alar Noorvee, KSH planeerimis- Arhitekt volikogu esimees juhtekspert spetsialist Küütri tn 14, 51007 Keskväljak 5a, Kärdla Keskväljak 5a, Kärdla Riia 15B, 51010 Tartu Tartu 92413,Hiiumaa 92413,Hiiumaa Tel: 742 0218, Tel: 463 6082 Tel: 506 4144 Tel: 736 6676, 554 0579 509 1874 E-post: E-post: E-post: E-post: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] KSH ekspertgrupi koosseis: ✓ Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert; ✓ Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert ✓ Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist; ✓ Terje Liblik (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist; ✓ Kersti Kuum (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest: ✓ On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis 7 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, 137 lk. 8 Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. [WWW] https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf. Viimati vaadatud 11.08.2020. 52 ✓ Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. ✓ On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal). ✓ On juhteksperdina läbi viinud mitmed üldplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised. ✓ On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi). ✓ Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. ✓ Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. o Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend (PlanS-i kohane menetlus) (http://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_juhend_plans_0307.pdf ) o Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017) (http://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf) 53  Kasutatud allikad Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. (2001). Eesti põhjaveekaitstuse kaart 1:400000. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse 2009-2018 kaardirakendus. (2020). Kasutamise kuupäev: 20. aprill 2020. a., allikas http://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/ Hiiu maakonnaplaneering. (2018). Hiiumaa arengustrateegia 2020+. (2014). Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri (Hiiumaa Vallavolikogu, vastu võetud 18.10.2018. määrus nr 37). Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/427102018012?leiaKehtiv. Hiiumaa valdade ühine jäätmekava 2016-2020. (2015). Hiiumaa valla arengukava 2035+. (2018). Keskkonnaagentuur. (2020). Loodusobjektide otsing. Kasutamise kuupäev: 20. aprill 2020. a., allikas Keskkonnaregistri avalik teenus. Kutsar, R., Metspalu, P., Escbaum, K., Vahtrus, S., & Sepp, K. (2018). Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. OÜ Eesti geoloogiakeskus. (2004). Eesti Radooniriski levilate kaart. Tallinn. OÜ Eesti geoloogiakeskus. (2017). Eesti pinnase radooniriski a looduskiirguse atlas . Tallinn. SA Hiiumaa Arenduskeskus. (2018). Hiiumaa majandusülevaade 2018. Üleriigiline planeering "Eesti 2030". (2013). Kasutamise kuupäev: 20. aprill 2020. a., allikas https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti203 0.pdf 54 11. HIIUMAA VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUSELE SAABUNUD ETTEPANEKUD Arvamuse Arvamuse sisu Valla seisukoht Kaalumise andja tulemus 1 Põllumajandu Kaaluda loomsete jäätmete matmispaiga Võetud teadmiseks. LS-i või VTK s- ja laiendamise võimalusi ning teha selles osas Tehakse edasist täiendamine Toiduamet edasist koostööd koostööd. pole vajalik. 21.12.2020 (telefoni teel) 2 Maaeluminist Peame vajalikuks osutada tähelepanu Ettepanekut LS-i või VTK eerium maaparandusseaduse §-s 53 sätestatud kaalutakse edasises täiendamine 17.12.2020, maaparandussüsteemi lisavee juhtimist planeeringu pole vajalik. kiri nr 4.1- käsitlevatele õiguslikele põhimõtetele, koostamises. 5/2673-1 sealhulgas maaparandushoiukulude tasumise Lähtutakse alustele, kuna lisavee maaparandussüsteemi põhimõttest, et juhtimise korral suureneb seadsusi üldjuhul ei maaparandussüsteemi hoiutööde maht ning dubleerita. sellega seotud hoiukulud. Selgitame, et maaparandusseaduse § 53 lõikes Võetud teadmiseks. LS-i või VTK 9 on sätestatud, et kui selle Kaalutakse üldnõude täiendamine maaparandussüsteemi, millesse lisavett kirjutamist ÜP-sse. pole vajalik. juhitakse, ühishoiuks on moodustatud maaparandusühistu, osaleb maaparandussüsteemi lisavett juhtiv isik maaparandushoiukulude katmisel Põllumajandusameti määratud ulatuses. Muul juhul ehk olukorras, kus maaparandusühistut ei ole moodustatud, peab lisavett juhtiv isik korraldama maaparandushoiutööde eest tasumise muudel asjaõigusseadusest tulenevatel alustel. See tähendab, et igal juhul peaks isik, kes ehitustegevuse käigus või ehitamise tulemusena hakkab juhtima sadevett maaparandussüsteemi, teadma, et tal lasub kohustus tasuda lisavee juhtimisega kaasnevad maaparandushoiu kulud. 55 3 Rahandusmini 1. Juhime tähelepanu Majandus- ja Tuuleparke, kui LS-i muudeti steerium17.12 kommunikatsiooniministeeriumi soovitusele olulise ruumilise punktis 2.5. .2020, kiri analüüsida, kas Hiiu maakonnaplaneeringu mõjuga ehitisi Tuuleparke, nr 14- teemaplaneeringu „Tuuleenergeetika“ tulenevalt kui olulise 11/8058-3 koostamisel tuuleenergia tootmiseks sobilike riigikaitselistest ruumilise alade valikuks kasutatud kriteeriumid on piirangutest mõjuga asjakohased ja piisavad. Samuti kaaluda üldplaneeringuga ehitisi võimalusi energia tootmiseks vajalike alade kavandama ei tulenevalt kavandamiseks ja teha sellekohast koostööd hakata. riigikaitseliste ministeeriumiga. Vastavad soovitused ja Üldplaneeringu st põhimõtted on Majandus- ja koostamise käigus piirangutest kommunikatsiooniministeerium edastanud kaalutakse mitte kirjades kohalikele omavalitsustele. (MKM tingimuste seadmist kavandada. ringkiri 11.12.2020 nr 17-7/17-0298/7633-1) üksikute Üldplaneerin elektrituulikute ning gu väiketuulikute koostamise püstitamiseks, mis ei käigus ole olulise ruumilise kaalutakse mõjuga ehitised. tingimuste Vajadusel seadmist kaalutakse üksikute üldplneeringus elektrituuliku tingimuste seadmist te ning võimaliku kohaliku väiketuulikut omavalitsuse e eriplaneeringu püstitamiseks koostamiseks, kui , mis ei ole riigikaitselised olulise piirangud peaksid ruumilise leevenema ning mõjuga tekkinud on ehitised. konkreetsemad arenguhuvid. 2. Erinevate keskuste arengu kavandamisel Võetakse arvesse. LS-i punkti palume võtta lähtealuseks Hiiu 2.1.1 lisati maakonnaplaneeringus 2030+ täpsustus. (maakonnaplaneering) toodud keskuste võrgustik, keskuste hierarhia ning teenustasemed. Asustust suunavate tingimuste täpsustamise osas tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõtetest. 3. Lähteseisukohtade punktiga 2.1.17 (lk 11) Võetakse arvesse. 2.1.17 (lk 11) seonduvalt juhime tähelepanu, et sõnastust üldplaneeringuga ei saa seada sundvaldust, korrigeeritaks vaid PlanS § 75 lõike 1 punkti 29 kohaselt on e. võimalik üldplaneeringu ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. 4. Väärtuslike põllumajandusmaade Võetakse arvesse. Ka LS-i või VTK täpsustamisel ja kasutustingimuste määramisel teiste peatükkide täiendamine tuleb lähtuda maakonnaplaneeringust. kajastamisel pole vajalik. Maaeluministeerium saatis kõikidele kohaliku juhindutakse omavalitsuse üksustele ringkirja 20.05.2019 nr 56 4.1-3/628 „Väärtusliku põllumajandusmaa maakonnaplaneerin kaitse- ja kasutustingimuste käsitlemine gust. kohaliku omavalitsuse üldplaneeringus“, milles väljendas oma seisukohti ja põhimõtteid väärtusliku põllumajandusmaa käsitlemiseks üldplaneeringus. 5. Üldplaneeringu eesmärk ei saa olla rohelise Ettepanekust ei Üldplaneerin võrgustiku määramine. Roheline võrgustik on selgu, millist g kehtestab määratud maakonnaplaneeringuga, sõnastust peaksime rohelise üldplaneering saab täpsustada selle paiknemist, korrigeerima. võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ning määrata maaomandi sellest tekkivaid kitsendusi (PlanS § 75 lõige 1 kitsendusena punkt 10) (MP seda ei tee). Palume täpsustada, kuna LS-i 2.4.2. punkt mainib "Täpsustada rohevõrgustik u piire ja säilimiseks vajalikke kasutustingi musi. Tuleviku arenduste planeerimisek s näidata võrgustiku toimimiseks olulised kohad ja võrgu struktuur, et vältida võrgustiku kahjustumist. " 6. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringus on Võetakse arvesse. LS-i või VTK asjakohane käsitleda kaasava elukeskkonna täiendamine kavandamise vajadust ehk ligipääsetavust. Seda pole vajalik. nii tasakaalustatud tervikliku elukeskkonna planeerimise kui ka elutarbelise kinnisvara ehitamise ja kohandamise seisukohast. Ligipääsetavuse nõuded on kehtestatud ehitusseadustiku alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ (vastu võetud 29.05.2018). Täiendav teave on leitav veebilehelt planeerimine.ee, sh juhend „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“. 57 7. Seoses kahanemisega kohanemise Korterelamute LS-i või VTK temaatikaga juhime tähelepanu vajadusele temaatikat täiendamine kaaluda võimalusi elamute renoveerimise ja käsitletakse pole vajalik. elamumajanduse suunamisele läbi üldplaneeringus üldplaneeringu. Näiteks, millistes piirkondades vastavalt korruselamute rekonstrueerimine toetab valla planeeringu ruumilise arengu perspektiivseid suundi. täpsusastmele. 8. Palume lisada üldplaneeringuga See on seadusesse LS-i või VTK lahendatavate ülesannete hulka kirjutatud üldine täiendamine projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu põhimõte, mida pole pole vajalik. lähteseisukohtade aluseks olevate tingimuste vaja üle korrata. seadmine. PlanS § 74 lõikest 5 tulenevalt on Edasistes üldplaneering kohaliku omavalitsuse menetlustes eriplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise (detailplaneeringu ning detailplaneeringu koostamise kohustuse koostamine, puudumisel projekteerimistingimuste andmise projekteerimistingim alus. uste väljastamine) tuleb kehtiva üldplaneeringu tingimusi arusaadavalt arvestada. Hiiumaa valla üldplaneeringu aluseks olev Võetakse arvesse. LS-i või VTK maakonnaplaneering, Hiiu maakonda täiendamine ümbritseva mereala maakonnaplaneering, pole vajalik. olemasolevad maakondlikud uuringud on leitavad aadressilt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud. PlanS §-s 11 on sätestatud teabe piisavuse Võetakse arvesse. Hiiumaa põhimõte, mille kohaselt planeerimisalase arengustrate tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse egia 2020+ võtma asjakohaseid ruumilist arengut lisati mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, täiendavat kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning analüüsi teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja vajavate muud asjakohast teavet. Põhjalikumalt on arengudokum planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud entide oluliste põhimõtete rakendamist selgitatud nimistusse. juhendmaterjalis „Planeerimise põhimõtete rakendamine“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/static/sites/2/planeeri mise-pohimotted_2016.pdf. Sellest tulenevalt palume arvestada ka Hiiumaa arengustrateegia 2020+ põhimõtetega https://maakonnaplaneering.ee/documents/28 45826/18605510/Hiiumaa+arengustrateegia+2 020+.pdf/e70c7e20-8a1a-420f-9ae2- 56626832bc72 . Üldplaneeringu koostamisel palume kasutada Võetakse arvesse. LS-i või VTK juhendit „Nõuandeid üldplaneeringu täiendamine koostamiseks“, mis on kättesaadav aadressilt pole vajalik. https://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/yp- noustik/. Soovitame kasutada juhendis toodud mõisteid. 58  Palume arvestada vajadusega kohandada Võetakse arvesse. LS-i või VTK üldplaneeringu lahenduse kaudu asustust, Viimaste andmete täiendamine elukeskkonda ja taristut sobivaks kahanevale ja kohaselt ei ole pole vajalik. vananevale elanikkonnale. Üldplaneeringu Hiiumaa rahvastik koostamisel soovitame kasutada juhendit tingimata kahanev. „Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks“, mis on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/seadus-ja- juhendid/kahaneva-asustusega-piirkond/. Maakonnaplaneeringus toodud rohelise VTK-s käsitletud. LS-i või VTK võrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste täiendamine täpsustamisel palume kasutada pole vajalik. Keskkonnaagentuuri tellimusel valminud juhendmaterjali „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“. Asulate olukorda väljaspool keskuslinnu Võetakse arvesse. LS-i lisatakse kirjeldab „Eesti väikeasulate uuring“, kus on alusdokumen tehtud ettepanekud väikeasulate elujõu tidesse. hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuring pakub asustusüksuste tasemel üleriigiliselt võrreldavaid alusandmeid, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides. Uuring on kättesaadav aadressilt https://planeerimine.ee/2019/03/eesti- vaikeasulate-uuring/. Üldplaneeringu vormistamisel tuleb järgida Võetakse arvesse. LS-i või VTK riigihalduse ministri 17.10.2019 määrust nr 50 täiendamine „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele pole vajalik. esitatavad nõuded“. Üldplaneeringu koostamiseks vajalikud Võetakse LS-i või VTK materjalid on koondatud veebilehel teadmiseks. täiendamine https://planeerimine.ee/ alamteemana pole vajalik. „Üldplaneeringute koostamine 2019-2020“ https://planeerimine.ee/yldplaneering /. 3 Keskkonnamin Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise Põhimõttest LS-i või VTK isteerium lähteseisukohtade ja üldplaneeringu lähtutakse edasises täiendamine ,28.12.2020 keskkonnamõju strateegilise hindamise töös. pole vajalik. kiri nr 7- väljatöötamise kavatsuse peatükis 3. Vajalikud Planeeringulahendus 15/20/5099-4 uuringud (lk 13) on välja toodud, et võimalikud est selgub millise vajalikud uuritavad teemad on mh „rohetaristut PlanS ülesande all suunavate tingimuste täpsustamine, sh mingisuguseid rohevõrgustiku, rohealade, metsade, piiranguid kõrgendatud avaliku huviga metsade, kehtestatakse. linnametsade, parkide ruumilise paiknemise ja Kasutusele võetavad nende kasutamisega seotud tingimuste ja mõisted kirjutatakse põhimõtete täpsustamine“. Palume täpsustada üldplaneeringus mõisteid „kõrgendatud avaliku huviga metsad“, lahti. „linnametsad“ ja „metsad“ ning selgitada nende erinevusi. Üldplaneeringus kasutatavad mõisted peavad olema selged ja üheselt arusaadavad. Samuti on oluline, et alade määramisel oleks arusaadav, millistest PlanS-s 59  sätestatud üldplaneeringu ülesannetest tulenevalt on erineva kasutusotstarbega alad ja kasutustingimused (sh kitsendused) määratud. Täiendavalt märgime, et analüüsides vajadusi Kui on vajalik LS-i või VTK (nt puhke- ja virgestusaladel) piirata lageraie nimetatud täiendamine meetodil metsade majandamist (või mis tahes piirangute pole vajalik. muul viisil) tuleb analüüsis arvestada piirkonnas seadmine, siis kasvavate puistute iseloomu (liigiline koosseis ja hinnatakse kõiki struktuur, mullastik, veerežiim jmt) ning olulisi aspekte ning soovitavat tulemust (sh ala eesmärgipärane tehakse koostööd uuendamine). puudutatud osapooltega. Samuti palume üldplaneeringu koostamisel ja Üldplaneeringu LS-i või VTK keskkonnamõju strateegilisel hindamisel koostamise täiendamine arvestada Hiiumaa haldusterritooriumil esineda toetamiseks on pole vajalik. võivate üleujutusohtudega ning eraldi uuring, mis kliimamuutustega kaasnevate võimalike muuhulgas käsitleb riskidega (veetaseme tõusust ja sademete ka üleujutusriske, rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine, kaldaerosiooni jne. tormide tugevnemine ja sagenemine, ranna- ja kaldaerosiooni kiirenemine, maalihkete esinemine ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Lisaks palume üldplaneeringu koostamisel Võetakse arvesse, LS-i või VTK arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt 2018. kui on piirkondlikult täiendamine a tellitud kombineeritud sademevee asjakohane. pole vajalik. strateegiaga, mis on kättesaadav lingilt: https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7 .11.2018_0.pdf. Strateegia punktis 2.3.1 on toodud nimekiri tegevustest, mis peaksid sademevee süsteemide osas saama lahenduse üldplaneeringu koostamise käigus. Näiteks olemasolevate ja planeeritavate põhiveejuhtmete asukohad; valgalade kaupa sademevee hulk, äravoolu reguleerimise vajadus ja vajalikud ehitised; sademevee hulgast ja ärajuhtimise võimalustest seatavad piirangud ehitamisele ja maakasutusele; põhiveejuhtmetel paiknevate sademevee puhastite asukohad ja arvestuslikud sademeveeuputuse korduvused ja uputusala piirid jms. 5 Lennuamet, Lennuamet palub Hiiumaa valla üldplaneeringu Võetakse arvesse. LS-i või VTK 16.12.2020 koostamisel arvestada lennundusseadusest täiendamine kiri nr 4.6- tulenevate Kärdla lennuvälja lähiümbruse pole vajalik. 8/20/4936-2 piirangupindadest ja kaitsevööndist tulenevate kõrgus- ja tegevuspiirangutega. Piirangupindade ja kaitsevööndi kaardikiht on 60  lisatud manuses ESRI Shape failina. Kaitsevööndi tegevuspiirangud on sätestatud lennundusseaduse § 352. palume arvestada Hiiumaa haigla Ei arvestata LS-i või VTK kopteriväljaku lähiümbruse piirangupindadest üldplaneeringu täiendamine tulenevate piirangutega. Lennuametile esitatud koostamisel. Tõusu- pole vajalik. piirangupindade kihil (fail ja lähenemissektori kärdla_kv_asendiskeem.dwg manuses)on glissaadi 4,5% -le kopteriväljaku mõlemad tõusu- ja viimist ei kaaluta. lähenemisglissaadid projekteeritud 8% kaldega. 8% kalle pandi paika Kuna lõunaedela suunas asuvad tõusu- kopteriväljaku /lähenemissektori all hooned, ei saa sealset kavandamisel ning glissaadi madalamaks muuta. Palume selle laugemaks võimalusel kaaluda kirdepoolse tõusu- ja muutmine võib lähenemissektori glissaadiks määrata 4,5%, mis mõjutada piirkonna on esimese suutlikkusklassi kopterite edasisi käitamiseks ettenähtud lähenemis-/tõusunurk. arenguvõimalusi. 6 Kaitseministee 1. Ehitusseadustiku § 120 lõike 2 ning Võetakse arvesse LS-i või VTK rium, kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 edasisel planeeringu täiendamine 16.12.2020 „Riigikaitselise koostamisel. pole vajalik. kiri nr 12- ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute 1/20/3873; ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise kiri 12- töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ lisa 1 1/21/3873 alusel palume üldplaneeringus kajastada Hiiumaa valla territooriumil asuvat riigikaitselist ehitist Kapasto lasketiiru (perspektiivne) ja selle piiranguvööndit, mille ulatus on 2000 m Lasketiiru katastriüksuse piirist 2. Palume Kapasto lasketiiru piiranguvööndisse Võetakse arvesse LS-i või VTK uusi elamualasid või muid keskkonnahäiringute edasisel planeeringu täiendamine (nt müra, vibratsioon) suhtes tundliku koostamisel. pole vajalik. kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi mitte kavandada. Lasketiiru valmimisel hakatakse seda kasutama selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võib kaasneda häiriv müra ja vibratsioon. Piiranguvööndisse ehitiste ja maa- alade planeerimisel ning ehitustingimuste määramisel arvestada, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Seetõttu ei kehti keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 teise lause järgi tuleb olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. 61  3.1 Elektrituulikute püstitamise tingimusena Võetakse arvesse LS-i või VTK palume sätestada nõue, et mistahes kõrgusega edasisel planeeringu täiendamine elektrituuliku planeerimine, projekteerimine ja koostamisel. pole vajalik. ehitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täiendavad riigikaitselised tingimused. Mistahes kõrgusega elektrituulik võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 3.2 Päikeseelektrijaamade (päikesepargid, Võetakse arvesse LS-i või VTK päikesepaneelid) rajamise tingimusena palume edasisel planeeringu täiendamine sätestada nõue, et päikeseelektrijaam peab koostamisel. pole vajalik. vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 4. Palume üldplaneeringu seletuskirjas Võetakse arvesse LS-i või VTK kajastada teavet, et metsaseaduse § 36 alusel edasisel planeeringu täiendamine võivad Kaitsevägi ja Kaitseliit kasutada koostamisel. pole vajalik. riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Kaitseministee Kaitseministeeriumi seisukoht on jätkuvalt, et 11.03.2021 LS-i muudeti rium, Hiiumaa on ebasobilik kõrgete tuulikute toimunud ühisel punktis 2.5. 19.01.2021 arendusalana. Madalamate ja väiketuulikute koosolekul Tuuleparke, kiri nr 12- rajamine võib olla võimalik, olenevalt tuuliku (üldplaneeringu kui olulise 1/21/3873 asukohast, tipukõrgusest ja tüübist. töörühm; ruumilise Kaitseministeerium on oma 16.12.2020 kirjas nr Rahandusministeeri mõjuga 12-1/20/3873 p 3.1 palunud seada umi esindaja; ehitisi üldplaneeringusse nõude, et mistahes Kaitseministeeriumi tulenevalt kõrgusega elektrituuliku planeerimine, esindaja; Hiiumaa riigikaitseliste projekteerimine ja ehitamine tuleb Vallavalitsus) st kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning otsustati, et Hiiumaa piirangutest soovituse teha selleks koostööd vallas ei ole mitte Kaitseministeeriumiga võimalikult varases üldplaneeringuga kavandada. planeerimise või projekteerimise etapis, et välja võimalik tuuleparke, Üldplaneerin selgitada täiendavad riigikaitselised tingimused. kui olulise ruumilise gu Mistahes kõrgusega elektrituulik võib mõjuga ehitisi koostamise vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. tulenevalt käigus Ehitusseadustiku § 120 lõike 1 ja Kaitseministri riigikaitselistest kaalutakse 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise piirangutest tingimuste ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute kavandada. seadmist ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise Üldplaneeringu üksikute töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ § 4 lõike koostamise käigus elektrituuliku 2 alusel lähtub Kaitseministeerium kaalutakse te ning elektrituulikute või tuuleparkide püstitamisel tingimuste seadmist väiketuulikut seisukohast, et ehitise püstitamine ei tohi üksikute e vähendada riigikaitselise ehitise (radari) elektrituulikute ning püstitamiseks töövõimet. väiketuulikute , mis ei ole 62  Elektrituuliku planeerimise algetapis tuleb püstitamiseks, mis ei olulise määrata kavandatava tuuliku absoluutne ole olulise ruumilise ruumilise kõrgus (tuuliku laba tipukõrgus merepinnast). mõjuga ehitised. mõjuga Tuulikute ja tuuleparkide lubatud kõrguse Vajadusel ehitised. määramisel lähtub Kaitseministeerium eelkõige kaalutakse kavandatava elektrituuliku või tuulepargi üldplneeringus asukohast ja radarite (Ämari ja Muhu) tingimuste seadmist kaugustest. Olenevalt tuulikute tüübist võivad võimaliku kohaliku elektrituulikud või tuulepargid lisaks radaritele omavalitsuse avaldada mõju ka muudele riigikaitselistele eriplaneeringu ehitistele. Palume elektrituulikute planeerimisel koostamiseks lähtuda ülaltoodud põhimõtetest. tulevikus. Kaitseministee rium, Olete küsinud 05.02.2021 kirjas Kaitse- 01.03.2021 ministeeriumi seisukohta, kui kõrget tuuleparki kiri nr 12- saaks tänase teadmise juures ehitada Hiiu 1/21/3873 maakonna maakonnplaneeringus kavandatud tuuleenergeetika arendusalale. Teie kirjale oli lisatud arendusala asukoha joonis. Teie poolt esitatud dokumentatsioonis puudusid tuulikute asukoha koordinaadid. Sellest tulenevalt analüüsiti iga esitatud arendusala nurgakoordinaati eraldi. Kaitseministeeriumi poolt läbiviidud analüüsi tulemusena rakenduvad arendusalale kõrgusepiirangud, mis on esitatud allpool tabelis. Kõrguspiirangud on esitatud absoluutkõrguses ehk kõrguses merepinnast. 7 Terviseamet, Nii olemasolevate asustuspiirkondade kui ka Võetakse arvesse LS-i või VTK 25.11 .2020 uute planeerimisel tuleks arvestada joogivee edasisel planeeringu täiendamine kiri nr 9.3 ressursi olemasolu ja joogivee kvaliteedi koostamisel ja pole vajalik. 1/20/10387 2 nõuetega. Inimese tervise kaitseks, on vajalik kaalutakse. tagada kvaliteetne joogivesi, nõuetekohane reoveekäitlus ning vajadusel rakendada meetmeid joogivee kvaliteedi parandamiseks. Hajaasustuses toimib veevarustus enamasti individuaalsetest salv- või puurkaevudest. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei soovita amet planeerimisel uute salvkaevude rajamist joogiveeallikatena. 63 Kui piirkonnas asuvad veekogud, mida Võetakse arvesse LS-i või VTK kasutatakse elanike poolt suveperioodil edasisel planeeringu täiendamine suplemiseks, siis supluskohad peavad vastama koostamisel pole vajalik Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele. Supluskoha omanik või valdaja korraldab suplusvee seire vastavalt seirekalendrile. Kui supluskohas ei teostata suplusvee uuringuid, siis tuleks suplejaid teavitada, et kasutatav veekogu ei ole supluskoht ning suplusvee kvaliteeti ei kontrollita. Välisõhus levivat müra reguleerib Võetakse arvesse LS-i või VTK atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra edasisel planeeringu täiendamine normtasemed on määratud sama seaduse § 56 koostamisel. pole vajalik lõike 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (KeM määrus nr 71). Planeeringus arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteedega, tootmishoonetega, paigutades müra- ja saastetundlikud objektid (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) neist piisavalt kaugele, tagamaks KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Varasemale kogemusele tuginedes juhib amet Võetakse arvesse LS-i või VTK tähelepanu, et ka keskkonnasõbraliku tootmise edasisel planeeringu täiendamine puhul on tootmisprotsesse, mida tehakse koostamisel. pole vajalik. tootmisettevõtte territooriumil: kauba või toorme toomine, ladustamine, suuremõõduliste detailide kokkupanek või töötlemine, jäätmete ja valmistoodangu laadimine, väljavedu ja muud müra ning õhusaastet põhjustavad tegevused. Tootmistegevuse müra on reeglina kaootiline ja keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud olukordade teket ennetada ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt elamualade) kõrvuti planeerimist ka siis, kui tegemist on keskkonnasõbraliku tootmistegevusega. Elamu-ja tootmisala vahele peaks jääma puhverala, mis võib olla kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala, kuid tuleb 64  arvestada, et ühe või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Müra vähendamise eesmärgil rajatav kõrghaljastus peaks müra leevendava efekti tagamiseks olema vähemalt 30-50 meetri laiune. 8 Veeteede Palume (vastavalt Planeerimisseaduse § 75 Võetakse arvesse LS-i punkti amet, lõikele 3) lisada lähteseisukohtade punkti 2.5 edasisel planeeringu 2.5 täiendati 07.12.2020 nr alla nõude tuua Hiiumaa valla üldplaneeringus koostamisel ning vastavalt. 6-3-1/2960 välja Hiiumaa valla territooriumil paiknevad täiendatakse püsimärgid ning nendega seotud kitsendused. lähtetingimusi. Täpsemat teavet üldplaneeringu alal asuvate navigatsioonimärke kohta saab Veeteede Ameti Nutimere rakendusest (https://gis.vta.ee/nutimeri) ning navigatsioonimärkide andmekogust (https://nma.vta.ee/). 9 Põllumajandu 1. Põllumajandusameti jaoks on oluline, et Põhimõtte LS-i või VTK samet üldplaneeringus on kajastatud olemasolevate rakendamist täiendamine (Põllumajandu maaparandussüsteemide toimimist tagavad kaalutakse pole vajalik. s- ja meetmed (sh maaparandussüsteemide planeeringu Toiduamet), terviklikkuse säilitamine) ning ruumilise koostamisel, kus 02.12.2020 nr planeerimise põhimõtted kaalutakse erinevate 14.5-1/2183 maaparandussüsteemide aladel, kus juhtotstarvete kavandatakse maakasutuse muutmist ja määramise vajadust. ehitusõiguse laiendamist. Maakasutuses on oluline et maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks määratud muud juhtfunktsiooni kui põllumajandusmaa (põllukuivendus) või metsamaa (metsakuivendus). 2. Põllumajandusamet leiab, et planeeringu Ei arvestata. LS-i või VTK seletuskirja maakasutuse osas peaks leidma Põllumajandusmaad täiendamine eraldi kajastust maatulundusmaa ning seal e kaitse tagatakse pole vajalik. juures samuti viited põllumajandusele sh väärtusliku maaparandusele, kuna põllumajandus on põllumajandusmaa Hiiumaa valla üheks peamiseks määramisega. majandussektoriks ja põllumajandusmaa vajab Maatulundusmaa täiendavaid meetmed kaitseks ning selle mõiste kasutamist killustatuse vältimiseks. Maatulundusmaad üldplaneeringu hajaasustusalana käsitledes ei ole kontekstis ei peeta Põllumajandusameti seisukohast tagatud vajalikuks. põllumajandusmaa säilimine võimalikult suures ulatuses ja maatulundusmaa sihipärane kasutus põllumajanduslikuks tegevuseks. 65  3. Maaparandust puudutav seadusandlus võib Kehtivaid seaduseid LS-i või VTK küll üldplaneeringu kehtivuse ajal muutuda, arvestatakse täiendamine kuid eeldatavalt ei muutu oluliselt põhimõtted, lahenduste pole vajalik. millest tuleb lähtuda maaparandussüsteemi kaalumisel, kuid maa-alal tegevuste planeerimisel. Eelnevast seadust ei hakata lähtuvalt tuleb ka edaspidi arvestada sellega, et üldplaneeringus maaparandussüsteeme ja nende rajatisi, dubleerima. sealhulgas eesvoole puudutavad tegevused on vajalik vastavalt kehtivale seadusandlusele kooskõlastada pädeva asutusega või küsida eelmainitud tegevuseks luba pädevalt asutuselt. Maaparandussüsteemi maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis sihtotstarbe või kasutusotstarbe muutmine, muu ehitise ehitamine, mis ei ole maaparandussüsteemi osa, lisavee juhtimine maaparandussüsteemi väljastpoolt maaparandussüsteemi maa-ala, heit-, sade- või muu vee juhtimine drenaaži maa-alale ning väljastpoolt maaparandussüsteemi maa-ala, heit-, sade- või muu vee juhtimine drenaaži maa-alale ning lõhkamis-, puurimis-, kaeve ja muu selline töö pinnases tuleb kooskõlastada PMA-ga. 10 Politsei- ja Kärdla politseijaoskond on tutvunud Hiiumaa Võetakse arvesse LS-i või VTK Piirivalveamet valla üldplaneeringu lähteseisukohtadega ja edasisel planeeringu täiendamine (Kärdla keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel. pole vajalik. politseijaosko väljatöötamise kavatsuse dokumendiga ning nd) esitab ettepanku arvestada valla 21.12.2020 nr üldplaneeringu planeerimisel CPTED 1.11-11/631-2 põhimõtetega – kuritegude ennetamine läbi keskkonna kujundamise. 11 Riigimetsa RMK on seisukohal, et Hiiumaa valla Seatavad piirangud LS-i või VTK Majandamise üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise (kui neid seatakse) täiendamine Keskus, hindamise koostamisel peab olema arvestatud saavad pole vajalik. 23.11.2020 nr RMK põhiülesande täitmise võimalikkusega ja põhjendatud, 3-1.1/3757 erinevad riigi maale seatavad maakasutuse või niisamuti metsade majandamise piirangud peavad olema kavandatav neis dokumentides kajastatud ja põhjendatud. maakasutus. Samuti palume üldplaneeringu seletuskirjas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esitada metsamaale kavandatud mittemetsamajanduslikel eesmärkidel teostatavate tegevuste osas alternatiivide võrdlused, sh käsitledes ka metsamajanduslikku tegevust. 66  RMK teeb, olles RMK poolt majandatavate Antud juhul on LS-i või VTK metsade osas vastutavaks isikuks, ettepaneku tegemist KSH täiendamine täiendada keskkonnamõju strateegilise väljatöötamise pole vajalik. hindamise aruannet, sh sotsiaal-majanduslikku kavatsusega, mille hinnangut, peatükiga, mis puudutab peatükis 5.1 on üldplaneeringuga määratud puhke- ja metsanduse ja virgestusmaade, väärtuslike maastike ja asula metsaga seonduva või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva temaatikaga tuule või lumetuisu eest või tuleohu arvestatud. Mõjude vähendamiseks või metsatulekahju leviku hindamine toimub tõkestamiseks määratud metsade majandamist KSH järgmises etapis ja nende metsade uuendamist vastavalt ehk KSH aruande metsaseaduses ja looduskaitseseaduses koostamisel. sätestatud piirangutele. Seejuures hinnatakse mõjusid vastavalt ÜP täpsusastmele ja ÜPga kavandatavat maakasutust arvestades. Üldplaneeringus, sh selle seletuskirjas palume Võimalike LS-i või VTK märkida RMK poolt majandatavate metsade raiepiirangute täiendamine osas, et lubatud on kõik raieliigid, kusjuures seadmist KOV poolt pole vajalik. detailsed kavad puhke- ja virgestusmaade, kaalutakse edasisel väärtuslike maastike ja asula või ehitiste planeeringu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või koostamisel. lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või Piirangud (kui neid metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud seatakse) saavad aladel kasvavate metsade majandamiseks ja põhjendatud. uuendamiseks koostatakse koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, nende kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. 12 Muinsuskaitse Riikliku kaitse all olevaid kultuurimälestisi tuleb Ei arvestata. LS-i või VTK amet, käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas eraldi Riiklikud täiendamine 16.12.2020, nr peatükina. Muinsuskaitseamet soovitab kultuurimälestised pole vajalik. 1.1-7/2768-1 käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas kantakse tugiinfoga kultuurimälestisi tabeli vormis või nimekirjana kaardile ning neid (vt Lisa 1), kus hinnatakse mälestise tehnilist arvestatakse seisundit, kasutusfunktsiooni, leevendusi ja lahenduste kavandatavad tegevusi jm. Mälestised tuua väljatöötamisel välja ka põhikaardil. Analüüsida olulisemaid (ettepanek ei vasta vaatesuundi/sektoreid, mis samuti põhijoonisel PlanS-le). Lahenduse ära markeerida. väljatöötamisel tehakse koostööd muinsuskaitseameti ga. Mälestiste põhjalikku inventeerimist ei teostata. Üldplaneeringu ülesanne on tegeleda kohaliku kultuuripärandiga 67  (määrates objektidele vajadusel kohaliku kaitse tingimused). Üldplaneeringu koostamise käigus tuleb Avastamata LS-i või VTK teadaolevate ja võimalike arheoloogiliselt arheoloogiapärandi täiendamine väärtuslike alade määratlemiseks analüüsida osas täiendavaid pole vajalik. arhiiviandmeid, leiuteateid ja muid analüüse läbi ei ajalooallikaid (kohanimed, ajaloolised kaardid, viida. Tingimuste geoloogiline andmestik jms). Analüüsi eesmärk seadmist kaalutakse on märgilistele muististele säilimistingimuste Muinsuskaitseameti määratlemine ja alade piiritlemine, kus konkreetsete kaevetööde eel (ehitamine, kaevandamine jms) ettepanekute ja tuleb läbi viia arheoloogilised uuringud alade alusel. maastikul. KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka Nõude seadmist LS-i või VTK juhul kui KMH nõudest loobutakse) tuleb alati kaalutakse täiendamine eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada üldplaneeringu pole vajalik. arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus edasisel (MuKSi § 31 lg 3); koostamisel. Seaduse kordamist ei eelistata. prognoositud tõenäolistel Palume LS-i või VTK arheoloogiapärandirikastel aladel tuleb Muinsuskaitseametil täiendamine eelnevalt Muinsuskaitseameti seisukohta esitada tõenäolised pole vajalik. arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse arheoloogiapärandir kohta küsida kõigil juhtudel, kus üldplaneering ikkad alad näeb ette detailplaneeringu koostamist. kaardikihina, et võimalikke seatavaid kitsendusi kaaluda. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike Objektid vaadatakse LS-i või VTK üksikobjektide määramisel saab kasutada läbi ning täiendamine varasemaid uuringuid, sealhulgas otsustatakse nende pole vajalik. Muinsuskaitseameti tellitud valdkondlikke kajastamine uuringuid. Need on leitavad üldplaneeringus. Muinsuskaitseameti arhiivist (Pikk 2, Tallinn), enamik neist on digitaalselt olemas ka Muinsuskaitseameti kodulehel ja registris: 1. Maaehituspärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID =rehemaja&action=list ); 2. Muistised ja pärimuspaigad (https://register.muinas.ee/public.php?menuID =placeinfo ); 3. 20. sajandi väärtuslik arhitektuur (https://register.muinas.ee/admin.php?menuID =architecture ); 4. Koolimajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitekt uur/alusuuringud/Maakoolimajad/Maakoolima jad%20koos.pdf ); 5. Vallamajad (https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitekt uur/alusuuringud/Vallamajad/20saj.Vallamajad 68  .pdf ); 6. Militaarpärand (https://register.muinas.ee/public.php?menuID =militaryheritage); Vajadusel viia läbi täiendavaid inventeerimisi ja/või koguda infot kohaajaloolastelt ning Hiiumaa Muuseumist. Kaardistada mälestistest ja miljööväärtuslikest Kohalik LS-i või VTK aladest välja jäävad ajalooliselt väärtuslikud kultuuripärand täiendamine hooned, monumendid, pühakohad, kalmistud, kaarditatakse ja pole vajalik. sillad, teed, tähised jne, analüüsida nende seatakse vajalikud seisundit ning lisada säilimiseks ja tingimused. traditsiooniliseks kasutuseks vajalikud tingimused Analüüsida väärtuslikke vaateid maastikus ja Planeeringu LS-i või VTK märkida vaated kultuurilooliselt olulistele koostamise käigus täiendamine objektidele, vaatekoridorid kanda kaartidele. täpsustatakse pole vajalik. väärtuslike maastike piirid ja tingimused. Täpsete vaatekoridoride määramise vajadust kaalutakse edasises töös. 13 Keskkonnaam 1. Lk 6 on nimetatud, et Loodusressursside Toodud lõik pärineb LS-i või VTK et, 21.12.2020 seisukohalt on oluline põllumajandusmaade ÜP aluseks olevast täiendamine nr 6 maavarade, kalaressursi säästlik majandamine . Maakonnaplaneerin pole vajalik. 5/20/19432 2 Juhime tähelepanu, et ka metsi tuleb säästlikult gu väljavõttest ning majandada. seda ei muudeta. Üldjoontes ei ole üldplaneeringuga õiguslikult võimalik laialdaselt metsade majandamist reguleerida kui tegu pole just asustuse või ehitise kaitseks vajaliku piiranguga. 2. Lk 7 on muu hulgas nimetatud, et Sadamate Esitatud LS-i või VTK üldisel arendamisel on eesmärgiks sadama tingimustega täiendamine võimalikult mitmekesine kasutus. Pöörame arvestatakse. pole vajalik. tähelepanu, et ranna ehituskeeluvööndis on Multifunktsionaalset keelatud uute rajatiste (sh sadamarajatised e sadamate muul, lainemurdja, kai, slipp, paadikuur, parkla arenguvajaduse jne) rajamine. Et rakendada LKS § 38 lg 5 p 2 tagamiseks erisust, peab olema konkreetne rajatis olema kaalutakse ÜP-s ette nähtud ÜP-s või detailplaneeringus. sadamaaladel Multifunktsionaalsete sadamate rajamisel võib ehituskeeluvööndi kaaluda EKV vähendamise taotlemist. vähendamist. 3. Lk 9 on külastuskeskkonna arengu Ettepanekuga LK 9 eesmärgina muu hulgas nimetatud RMK arvestatakse. nimistusse külastuskeskkonna arendamisele suunatud Kaitsekorraga lisatakse tegevuste jätkamine (matkarajad, puhkealad vastavuse osas Ruhnu vald. jm) - UNESCO Biosfääri programmiala tehakse koostööd. 69 tähistamine ja tutvustamine koostöös Saaremaa, Muhu ja Vormsi vallaga. Palume lisada Ruhnu vald, mis samuti kuulub biosfäärialale. 4. Lk 9 on märgitud eesmärkidena muu hulgas Tegu on LS-i või VTK koelmualade taastamine: nt haugi koelmuala arengukavast täiendamine taastamine Suuremõisa jões, forelli koelmuala tulneva ruumilist pole vajalik. taastamine Pihla ojas ja Paope ojas ja jõgede arengut puudutava suublate ja maaparanduseelvoolude eesmärgiga, mis on puhastamine: nt Nuutri, Suuremõisa, Luguse, välja toodud kui Jausa jõgi, Käina lahe suubuvad ja väljuvad lähtekohad ÜP kanalid. Juhime tähelepanu, et sellised plaanid koostamiseks. vajavad juhtumipõhist lähenemist ja Üldplaneeringu teaduslikku põhjendust. Mõnes nimetatud koostamisel veekogus on puhastus- või taastamistööd ka analüüsitakse kas ja lähiajal tehtud (haugi koelmuala Suuremõisas, mil määral saab neid Käina lahe kanalid). tegevusi üldplaneeringuga suunata. 5. Juhime tähelepanu, et dokumendis kasutatud Märkusega LS-i lühendid on osaliselt lahti kirjutamata (nt lk 9 arvestatakse. täiendatakse. on lühend ÜVK, mille tähendust ei ole selgitatud). 6. Punkt 2.1.2 (lk 10) näeb ette kirjeldada Ettepanekuga Punkt 2.1.2 kehtivates ÜP-des määratud perspektiivsete arvestatakse. (lk 10) elamualade sobivust ja kattuvust hiljem Kaitsekorraga täpsustataks moodustatud kaitsealadega. Märgime, et vastavuse osas e. olulisem on kirjeldada sobivust ja kattuvust tehakse koostööd. uuendatud kaitsekorraga (ka vana kaitseala kaitsekord võib olla oluliselt muutunud). Korrektsem oleks kirjeldada sobivust ja kattuvust kaitstavate loodusobjektide uuendatud või kavandatava kaitsekorraga (sh kavandatavate kaitstavate loodusobjektidega). 7. Keskkonnaametile jääb arusaamatuks, miks Esialgsel analüüsil LS-i või VTK tahetakse vähendada miljööväärtuslikke alasid hinnati, et paljude täiendamine (punkt 2.1.6). varem määratud pole vajalik. miljööväärtuslike alade piirid on liiga laiaulatuslikud ning sisaldavad ka vähem väärtuslikke elemente ja piirkondi ning selliselt võivad põhjendamatult piirata uusi arenguid. Kontreetsed ettepanekud esitatakse eskiisis. 70 8. Punktis 2.2.8. (lk 11) on nimetatud Vaadata Juurdepääs randa ei LS-i või VTK üle RMK metsaveoteed ning võimalused panna pea tingimata täiendamine need teenima kogukonna huve (pakkuda tähendama pole vajalik. lisajuurdepääse kallasrajale jmt)“. juurdepääsu Keskkonnaamet on arvamusel, et kaitstavatel mootorsõidukiga. aladel pole mõistlik tekitada autodele Kuna lahendused lisajuurdepääse randa, sest sellele peab sõltuvad asukohast, järgnema vastupidine tegevus – autodega siis konkreetsed randa sõitmise keelamine, keelumärkide ja lahendused teetõkete panek (samas neid pidevalt pannakase paika lõhutakse). Lisaks suureneb tallamiskoormus ja planeeringu prahistamine. koostamise käigus. Kaitstavatel alade lähtutakse konkreetsest kaitsekorrast. 9. Soovitame punktis 2.4 (lk 12) ette näha nn Veekogude LS-i või VTK maaparandusega rikutud veekogude loodusliku veerežiimi osas täiendamine veerežiimi taastamise, et säilitada või taastada kaalutakse pole vajalik. Hiiumaa elurikkust (ettepanekuid võiks küsida konkreetseid SA-lt Lutreola, [email protected]), ning ettepanekuid kaaluda uute kohaliku omavalitsuse tasandil planeeringu kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmist. koostamise käigus. Veeražiimi juhtimine saab toimuda ka ilma üldplaneeringuta konkreetsete projektide ja uuringute alusel (tegu ei ole planeeringut nõudvate tegevustega). 10. Palume sõnastada punkt 2.4.1 (lk 12) Sõnastust LS-i täiendati. järgnevalt: Hiiumaa on osa Lääne-Eesti saarte täiendatakse. biosfääri programmialast, mis kuulub UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“ (inglise keeles Man and the Biosphere ehk MAB) ülemaailmsesse võrgustikku. 11. Punktid 2.5.5 ja 2.5.7 (lk 12) osaliselt Kordus LS-i täiendati. kordavad teineteist. eemaldatakse. 12. Peatüki 8.1 (lk 17) avalause väidab ekslikult, Sõnastus LS-i täiendati. et Hiiumaa vald on saar ja et see saar asub vaadatakse üle. Lääne maakonna loodeosas. Tegelikult on Hiiumaa vallas kaks saart (Hiiumaa ja Kassari) ning suur hulk laide (väikesaari). Praegune Hiiu maakonna territoorium oli II Maailmasõja ajal ja enne seda osa Lääne maakonnast, hiljem enam mitte. 13. Peatükis 8.2 (lk 18) on aegunud viited VTK-d ja LS-i VTK-d (Arold, 2005), et Hiiumaal toimub jätkuvalt korrigeeritakse. täiendati. maakerge 3 mm aastas ning et Käina lahte ohjatakse regulaatoriga. 71  14. Peatükis 8.2.1 (lk 18) on märgitud, et VTK-d ja LS-i VTK-d maastikule lisavad eripära survelased korrigeeritakse. täiendati. põhjaveed. Mõeldud on ilmselt survelised põhjaveed. 15. Peatükis 8.2.4 (lk 30) ja joonisel 8.8 (lk 31)VTK-s kajastub Eesti LS-i või VTK soovitame rohevõrgustikuna arvestada kõigi 2030+ ja Hiiu täiendamine looduskaitseliste aladega (sh Natura 2000 maakonnaplaneerin pole vajalik võrgustiku aladega). gu 2030+ kohane roheline võrgustik. ÜP koostamise käigus vaadatakse roheline võrgustik täiendavalt üle, vajadusel täpsustatakse piire ning arvestatakse mh ka toodud ettepanekuga. 16. Peatükis 8.2.5 (lk 31) väidetakse, et Hiiumaa VTK-d ja LS-i VTK-d valda jääb 18 hoiuala ja 11 looduskaitseala. korrigeeritakse. täiendati. Tegelikult on 17 hoiuala ja 11 looduskaitseala. Tabelis 8.5 on mõned hoiu- ja kaitsealad nimetatud topelt (kui kaitstava ala kaitsekord on uuendamisel, on see tabelisse lisatud nii olemasoleva kui ka planeeritava alana). Tabelis on nimetamata Hiiu madala hoiuala. 17. Peatüki 8.3.3 lõpus (lk 41) viidatakse AS-le VTK-d ja LS-i VTK-d Nelja Energia kui Loode-Eesti rannikumere korrigeeritakse. täiendati. tuulepargi arendajale. Juhime tähelepanu, et enam ei ole arendajaks AS Nelja Energia. Aastal 2018 läks AS Nelja Energia riigiettevõtte AS Eesti Energia omandusse ning arendusega tegeleb AS Enefit Green. 18. Peatükis 8.3.6 (lk 45) on kirjas, et valla VTK-d ja LS-i VTK-d territooriumil on vaid üks veealune mälestis, korrigeeritakse. täiendati. aga joonisel 8.11 (lk 46) on mitmed mälestised märgitud merealale. 19. Lk 47 tuuakse näitena Matsalu rahvuspark. VTK-d ja LS-i VTK-d Selline viide jääb arusaamatuks, sest Matsalu korrigeeritakse. täiendati. rahvuspark ei asu Hiiumaal ega mõjuta Hiiumaa asustust või maakasutust. 14 Maa-amet, Palume planeeringu koostamisel maardlate Arvestatakse. LS-i või VTK 05.12.2020 aladel arvestada MaaPS-s sätestatuga. täiendamine pole vajalik. 72  kiri nr 6 Selleks, et edaspidises planeerimisprotsessis Kasutatakse LS-i või VTK 3/20/17043 2 oleks võimalik arvestada keskkonnaregistri Keskkonnaregistri täiendamine maardlate nimistus arvel olevate maardlatega andmeid ja WFS pole vajalik. ja mäeeraldistega, palume üldplaneeringu teenust. Alade jooniste koostamisel kasutada käsitlus, mille osas keskkonnaregistris arvel olevate maardlate ja on menetluses loa mäeeraldiste piire. Keskkonnaregistri seaduse § taotlus, pannakse 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel paika edasises kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud protsessis. keskkonnaandmeid. Lisaks palume anda mäetööstusmaa juhtotstarbe olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaa aladele ja vajadusel reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Mäetööstusmaade juhtotstarbest võib eraldada turbatööstusmaa juhtotstarbe. Maardlate piiride kujutamisel ja mäetööstusmaa juhtotstarbe määramisel palume lähtuda Maa- ametist saadud maardlate, mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ajakohastest piiridest. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?ser vice=WFS&version=1.1.0&request=GetCapabiliti es või küsida andmete väljavõte GIS-failidena. Palume joonistele lisada kuupäev, mis seisuga on maardlate, mäeeraldiste ning nende teenindusmaade andmeid kasutatud. 15 TS Laevad OÜ, Hiiu maakonnaplaneering 2030+: Ühenduste Palume täpsustada LS-i või VTK 18.12.20 nr 1- parendamisel on olulised reisi- ja milline nägemus on täiendamine 5/178-1 kaubasadamate funktsioonide eraldamise osas ning pole vajalik. mitmekesistamine ning teenuse kvaliteedi kas üldplaneeringu parendamine reisisadamates. TS Laevad OÜ lahenduses saaks mõistab eelpool väljatoodud eesmärki sellisena, seda kuidagi et Heltermaal eraldatakse reisi- ja kaubasadam. kajastada Kui eesmärk on selline, TS Laevad OÜ toetab (maakasutuse seda. eristamine, uued ühendusteed, kaid vms.) Hiiu maakonnaga piirneva mereala Konkreetsete LS-i või VTK maakonnaplaneering: mitmekesistada sadamasse täiendamine sadamate kasutusviise. Soovime täpsustada, puutuvate küsimuste pole vajalik. kas sadamate all on mõeldud väikesadamaid kaalumisel tehakse (v.a Heltermaa sadam). Kui reisisadamate all on koostööd. mõeldud ka Heltermaa sadamat, palume TS Laevad OÜ’d seonduvatesse projektidesse kaasata. 73 Hiiumaa valla arengukava 2035+: • välja on Arengukavaga LS-i või VTK ehitatud täiendavad kaldarambid Rohuküla ja seonduvad täiendamine Heltermaa sadamatesse; ettepanekud palume pole vajalik. • Heltermaa-Rohuküla sadamatesse varu- ja esitada arengukava lisaparvlaevade sildumisvõimaluse loomine. koostamisel uuesti. Soovime täpsustada, kas lisaks 2021. aastal Üldplaneeringu valmivatele Rohuküla 7. kai ja Heltermaa 3. kai koostamiseks rajatistele on planeeritud ka muid palume esitada sildumisvõimaluste lahendusi? TS Laevad teeb Heltermaa sadama ettepaneku lisada Heltermaa lisakaide (s.o 1. territooriumi kai) renoveerimine arengukavasse peale 1. (laiendamine) ja oktoobrit 2026. aastat. Palume TS Laevad OÜ’d kaidega seotud seonduvatesse projektidesse kaasata. projektid ja tulevikuvisioonid, et üldplaneeringus saaks neid arvesse võtta. Joonised ja lahendused palume saata [email protected]. Ühistranspordi võrgu arenguvajaduste osas on Ühistranspordi LS-i või VTK kindlasti oluline läbi mõelda logistika tervikahel, graafikuid täiendamine sealhulgas laevagraafikute ühilduvus kohaliku üldplaneeringus ei pole vajalik. ühistranspordi graafikutega. käsitleta. Üldplaneeringus on vajalik käsitleda ennekõike ühistraspordi toimimiseks vajalk uus taristu (avalikud teed, traspordidõlmed ja traspordihooned). Tulenevalt reisijate ja sõidukite arvu kasvust Palume esitada LS-i või VTK tuleks arvestada sadamaala suurendamisega sadama-ala täiendamine ning täiendavate radade ja kassapääslate suurenemise pole vajalik. rajamisega, et tagada nii kohalikele elanikele perspektiivsed kui ka turistidele võimalus reisi sujuvamaks ulatused ja planeerimiseks (s.o võimaldada e-piletite vajaduste suuremas mahus eelmüüki, et suuremal hulgal põhjendused. inimestel oleks võimalik planeerida reis neile sobival ajal) ning ühtlasi vähendada looduskeskkonna säästmise eesmärgil sõidukite seisuaega maanteel. Selleks, et TS Laevad OÜ saaks planeerida ka Ringtoite tagamine LS-i või VTK Hiiumaa liini laevade elektrifitseerimist ja on oluline prioriteet. täiendamine seeläbi vähendada CO2 osakaalu ning jõuda pole vajalik. pikemas perspektiivis nullemissioonini, on oluline, et alternatiivenergia planeerimisel arvestataks piisava elektrivõimsuse tagamisega nii Rohuküla kui Heltermaa sadamasse. Piisava elektrivõimsuse olemasolul on võimalik planeerida Hiiumaa liini parvlaevade täielikku või osalist elektrifitseerimist. Olemasoleva sadamate elektrivõimsuse juures ei saa TS 74  Laevad OÜ parvlaevade elektrifitseerimist planeerida, kuna saare varustatus elektriga on tagatud ühe merekaabliga ning selle rikke korral oleks parvlaevade akupankade laadimine takistatud. CO2 jalajälje vähendamiseks ning Üldplaneeringuga ei LS-i või VTK meresõiduohutuse tõstmiseks oleks oluline kavandata tegevusi täiendamine planeerida Heltermaa ja Rukkirahu kanali merealal. pole vajalik. lisasüvendamine või laiendamine. 16 Majandus- ja kui sellised tegevused (Kuivrahu kanali Üldplaneeringuga ei LS-is Kommunikatsi kasutusele võtmine, samuti lisakaldarampide kavandata tegevusi eemaldati ooniministeeri rajamine Heltermaa aga ka Rohuküla merealal. Rohuküla Rohuküla umi (MKM), sadamatesse, millest viimane ei ole Hiiuma sadama lisarampi ei lisakaldaram 21.12.2020 territoorium) on eesmärgi või probleemina ole kohane välja bi mainimine. kiri nr 1.10- kajastatud, siis see iseenesest ei ole probleem, tuua. 17/2020/7067 aga seda ei saa võtta ülesande või otsusena, et -5 neid tegevusi ka 100% realiseeritakse, sest rahastamise otsuseid riigi ega näiteks sadamapidaja tasandil tehtud ei ole. 17 Eesti Esitatud põhjalikud ettepanekud tuulikuparkide Tuuleparke, kui LS-i muudeti Keskkonnaühe rajamiseks sobilike alade eelvaliku metoodika olulise ruumilise punktis 2.5. nduste Koda, osas mõjuga ehitisi Tuuleparke, 30.11.2020 tulenevalt kui olulise kiri nr 1- riigikaitselistest ruumilise 2/20/2924 piirangutest mõjuga üldplaneeringuga ehitisi kavandama ei tulenevalt hakata. riigikaitseliste Üldplaneeringu st koostamise käigus piirangutest kaalutakse mitte tingimuste seadmist kavandada. üksikute Üldplaneerin elektrituulikute ning gu väiketuulikute koostamise püstitamiseks, mis ei käigus ole olulise ruumilise kaalutakse mõjuga ehitised. tingimuste Vajadusel seadmist kaalutakse üksikute üldplneeringus elektrituuliku tingimuste seadmist te ning võimaliku kohaliku väiketuulikut omavalitsuse e eriplaneeringu püstitamiseks koostamiseks, kui , mis ei ole riigikaitselised olulise piirangud peaksid ruumilise leevenema ning mõjuga tekkinud on ehitised. konkreetsemad arenguhuvid. 75 18 Rain Soovime olla kaasatud Hiiumaa Lisada Rain LS-i VTK-d Männikus, Vallavalitsuse poolt jagatavas infos, et teha Männikus ja Liina täiendati. Liina Härm omapoolseid ettepanekuid ning osaleda Härm kaasatavate 21.12.2020 e- aruteludes. nimekirja. SA kiri Hiiumaa Sadamad on juba varasemalt nimekirjas. PIANC on erialaspetsialistide esinduskogu, kes SA Hiiumaa LS-i või VTK koondab ja jagab ekspertinfot merenduse ja Sadamad on täiendamine vesiehituse valdkonnas, kaasatud. Võetakse pole vajalik rannikualade, sadamate ja veetransporditaristu teadmiseks ja arendamisel ning nendega seotud koostamise käigus keskkonnaküsimustes. PIANC tehakse vajadusel Eesti on osa rahvusvahelisest organisatsioonist, koostööd mis on esindatud 65 riigis. Lisaks saab lugeda esinduskoguga. siit: https://pianc.org/ Mere- ja rannikute teema olulisust Hiiumaa kui saare jaoks on ilmselt võimatu üle hinnata. Samas on arusaadav, et üldplaneering tegeleb eelkõige maapealsete küsimustega, samuti on Hiiumaaga piirnev mereala juba planeeritud. Siiski on oluline, et maad ja merd käsitlevad dokumendid ka omavahel hästi kokku saaks sobitatud. Siin loodamegi pakkuda oma erialast abi. Toonitatakse mitmes kohas sadamate Üldplaneeringu LS-i või VTK arendamist ja selleks soodsate tingimuste täpsusastmes on täiendamine loomist, kuid kahjuks ei paku ennekõike vajalik pole vajalik üldplaneering ja KSH programm selleks midagi kajastada sadama- konkreetset tegevust välja. Peatükis 3 on välja ala perspektiivsed toodud uuringute ruumilised vajadus, kuid pole välja toodud midagi vajadused sadamate, lautritega ja rannaga seotud (maakasutuse küsimusi. Kuhu ja kuidas oleks mõistes). Valminud mõistlik ehitada või olemasolevat kaitsta? uuring teeb Tellitud üleujutusala uuring ilmselt ei käsitle ettepaneku sadama seda (seda lähteülesannet oleks hea näha), sest alad tegu on ehituskeeluvööndi täpsustamisega, kuid ehituskeeluvööndi sadam on nii või teisiti juba ehituskeeluvööndis. mõistes üle vaadata. Seadusest tulenev ehituskeeluvööndi erand lubab ilma ehituskeeluvööndit vähendamata ehitada vaid sadamaehitisi, ehk toitlustus, majutus jms turismindusele suunatud ehitiste kavandamine eeldab ka sadama-alal ehituskeeluvööndi vähendamist. Siinkohal on oluline 76  saada sisend tulevikuplaanidest ja vajadustest just sadamate operaatoritelt, kes igapäevaselt arendamisega tegelevad. Palume esitada sisend. Suur küsimus on rannaprotsessides, mida pole Kuigi lähteülesanne LS-i või VTK kajastatud. Ometi on see väga oluline teema seda otseselt ei täiendamine (näiteks rannaerosioon eeldanud, siis pole vajalik Lehtma sadamast lõunas Tõrvaninas), sest vastvalminud randade ja sadamate hea käekäik ja kasutus on korduva üleujutusala Hiiiumaa visiitkaart, mis uuring käsitles ka meelitab ligi elanikke ja turiste. Mereala rannikuerosiooni maakonnaplaneeringus pole kahjuks randade teemat ning hindas teemat puudutatud. Kus seda edaspidise mõju peaks siis kajastama? Kas ühel kinnistul üldplaneeringu keskkonnamõju hindamises? See oleks kontekstis. omanikule väga koormav ning pahatihti ka naabritega vaidlusi tekitav. Praegu jääb mulje, et on jäetud välja väga oluline osa Hiiumaast, mida sõnades toetatakse, kuid praktiliselt ei tehta midagi. Aktuaalne on küsimus, mida oleks vaja teha või ette näha muutuva kliima kontekstis (soojemad talved ja sagenevad tormid) liivarandades? Kas tuleks teatud lõikudes randa kindlustada või liivaga täita? Rannaprotsesside uuring annaks aluse rannaalade ja nende tagalas olevate maismaaüksuste planeerimiseks ning ehitustegevuse koordineerimiseks. On ka võimalik otsustada, millist kanti saaks eelisarendada soodsate klimaatiliste tingimuste tõttu. Seal taga oleks bussiliiklus, turism jne. Selle arvestamise vajadust on rõhutanud ka Rahandusministeeriumi planeeringute osakond. 77 Rannaprotsesside analüüs annab aluse ka valla Uute väikesadamate LS-i või VTK poolt koordineerida väikesadamate võrgu rajamist ei ole hetkel täiendamine rajamist, sest selguks, ette näha. Peame pole vajalik millised oleksid ebasoodsad setete liikumise vajalikuks seisukohalt. Iga lauter ei sobi väikesadamaks. olemasolevate Teeme Hiiumaa vallale ettepaneku lisada eraldi sadamate punktina uuringute alla rannaprotsesside arendamist. uuring, milles tuleks Täiendava uuringu määrata olemasoleva info põhjal kulutus- ja koostamist ei peeta kuhjealad ning nende võimalik muutlikkus vajalikuks. tulevikus. See annaks sisendi ümbruskonna tulemuslikku planeerimisse. Pahatihti ei oma üks omanik tervet rannikut kilomeetrite ulatuses ning tal puudub huvi seda hinnata. Nii huvitab neid esmajoones vaid oma kinnistu ning suur pilt jääb nägemata. Uuringu lülitamine valla tasandile annab võimaluse seda protsessi koordineerida ja panna alus läbimõeldud tegevusele. Kavatsuste dokumendis on kirjas: Üldplaneeringu eesmärgiks on kogu valla territooriumil ruumilise arengu põhimõtete ja suundade väljatöötamine, millega luuakse eeldused kvaliteetse ning jätkusuutliku elu- ja ehitatud keskkonna kujunemiseks. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Hiiu maakonna, Hiiumaa valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne (positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Pakutav uuring on just selles teemas. Ma arvan, et sellise uuringu tarbeks saaks isegi riigilt raha küsida. Kuusalu vallas oli see vähemalt võimalik, kuid koroona tuli märtsis peale ja siis kukkus see asi ära. Näeme, et Hiiumaale on meri olulisem kui Kuusalus, kus peamised ühendusteed on maismaal. 78 19 Hiiumaa Hiiumaa Metsaseltsi ettepanek: Üldplaneeringuga LS-i või VTK Metsaselts, maaparandussüsteemide ja ka väljaspool täiemahulist täiendamine 19.12.2020 süsteeme olevate kraavide ja veejuhtmete maaparandussüstee pole vajalik inventuur maakonnas tuleb ette võtta mide inventuuri ei tervikuna, mitte lähtuda vaid sellest kus on ole plaanis läbi viia. kõige sõnakamad külaseltsid. Maaparandussüstee Üldplaneeringus arvestada lisaks eesvoolude mide ehitamine ei korrashoiu kohustusele ka väiksemate eelda planeeringu veejuhtmete pideva korrashoiu tagamisega ja olemasolu, ehk selleks võimaluste loomisega (teed ühel kaldal). tegevused saavad Siia kaasneb ka kalade kudemise võimaluseks toimuda kärestike ehitus. Avada võimalusi sirgete operatiivselt. kraavide rekonstrueerimiseks käänulisteks, Suuremate tegemist pole liigvee ärajuhtimisega vaid asukohapõhiste liigkiire vee äravoolu reguleerimisega et ei probleemide tekiks vee defitsiiti. lahendamiseks on võimalik anda üldised suunised või määrata kitsendused. Hiiumaa Metsaseltsi kommentaar: Maantee Maantee LS-i või VTK kaitsevöönd ei peaks viima olukorrani, kus kaitsevööndi täiendamine sõidame pidevalt rohelises ja halva ulatused on paika pole vajalik nähtavusega tunnelis. Hiiumaa Metsaseltsi pandud ettepanek: teedevõrgu kavandamisel peab ehitusseadustikus, arvestama piisava kandevõime ja tingimustega millele jäävale teede ja teerajatiste projekteerimisel sellega et metsale rakendub maa- ja metsaomanikud saaksid muuhulgas lageraie majandustegevust normaalselt läbi viia. keeld. Seadust üldplaneering muuta ei saa. Kohalike teede osas võib omavalitsus kaitsevööndit põhjendatud juhul vähendada. Üldplaneering määrab perspektiivse avaliku teedevõrgu ning avaliku tee määramise kriteeriumid. Hiiumaa Metsaseltsi ettepanek: Edasises planeeringu LS-i või VTK kergliiklusteedeks kasutada juba olemasolevat koostamises täiendamine taristut vanade külateede mustkatte alla võetakse arvesse. pole vajalik viimisega ja vanade teetammidega võimalusel Kergliiklusteede kasutusele võtmisega. Sellised teed tagavad kavandamisel sobivama elukeskkonna kohalikele elanikele ja püütakse leida huvitavamad vaated turistidele. erinevaid ratsionaalseid lahendusi, vastavalt asukoha iseärasutele. 79  Hiiumaa Metsaseltsi ettepanek: rajada Kärdla Ettepanekuid LS-i või VTK ringtee ja asfalteerida Käina- Hüti-Puski tee. kaalutakse edasise täiendamine koostamise käigus pole vajalik Hiiumaa Metsaseltsi ettepanek: kahe Maakonnaplaneerin LS-i või VTK kümendiga on toimunud väga palju muutusi nii gus kajastatud täiendamine looduses kui inimeste väärtushinnangutes, väärtuslikud pole vajalik leiame et on vajalik läbi viia uus maastike maastikud väärtuste hindamine ja see peab toimuma vaadatakse üle ja koostöös maaomanikega. tehakse vajalikud täpsustused. Täiemahulist ümberhindamist ÜP koostamise käigus ei ole plaanis teha. Konkreetsed ettepanekud vaadatakse üle. Tuletame meelde et kui planeeringuga Kui leitakse, et LS-i või VTK kavandatakse maaomanikele piiranguid, siis üldplaneeringuga on täiendamine peab maaomanikku teavitama vähemalt vajalik pole vajalik seadusest tulenevalt, aga parem, kui suudame metsamajandamisel Hiiumaal seda veelgi paremini korraldada, e seada aktiivsemalt kaasata. Piirangute seadmisel konkreetseid tuleb arvestada piirangute mõju, sealhulgas piiranguid, siis majanduslikku, selleks peab olema selge tehakse vajalikku metoodika ja kokku lepitud koostööd lahenduste kompensatsioonimehhanism. Protsess peab otsimisel. olema kavandatud nii, et omanik ei ole üksi ja nõrgem osapool, kelle huvid ilma kompensatsioonimehhanismi või kokkuleppeta allutatakse avalikule huvile. Iga lahenduse juures on parim viis kokkulepe omanikuga. Kõigi piirangute kategooriate puhul peavad olema selged kasutustingimused, mis on arusaadavad nii omanikule kui kasutajatele ja nende mõju maaomanikule peab hindama võimalikult täpselt. Nii lubatud/keelatud raieviiside puhul peab olema selge määratlus piirangu ulatusest ja mõjust. Sealjuures tuleks rõhutada, et väike lageraielank on loodusele ja maastikule kasulikum ja sageli ka ilusam lahendus, kui mingite muude raieviisidega "mängimine”. 20 Hiiumaa Palun kaasata Hiiumaa Jahimeeste Selts Lisada Hiiumaa LS-i täiendati. Jahimeeste Hiiumaa valla üldplaneeringu koostamise Jahimeeste Selts Selts, protsessi, kuivõrd planeering kaasatavate 24.11.2020 e- mõjutab ulukite elukeskkonda ja jahipidamise nimekirja. kiri võimalusi. 21 Elering AS Eleringile kuuluvaid või planeeritavaid elektri- ja Võetakse LS-i või VTK gaasitaristu objekte Hiiumaal ei ole teadmiseks täiendamine pole vajalik 80 23 Elektrilevi Koormuste prognoos Hiiumaal Info võetakse LS-i või VTK Hiiumaal on neli piirkonnaalajaama: Emmaste, teadmiseks ja täiendamine Käina, Kärdla ja Lauka. Suurema koormusega tehakse edasist pole vajalik. on Käina ja Kärdla. koostööd. Elektritoide Hiiumaale tagatakse Leisi 110/35/10 alajaama kaudu. Peamised koormuste mõjutajad Viimasel aastal on vallas ehitatud väikseid päikseenergia tootmisjaamu kuni 50kw ja samuti kobarjaamu, summaarselt 4000kW Suuremate tootmisvõimsuste paigaldamiseks puudub võrgus tootmisvõimsus.iiu Suurimad elektrienergia tarbijad on tööstusettevõtted ja kaubandus. Suuremate tarbijate hulka kuulub samuti omavalitsus. Omavalitsusel on prk palju liitumispunkte. Koormuste kasv maakonnas sõltub majanduse arengust ja uute suurtarbijate lisandumisest. Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust. Võrgu ehitustegevus. Hiiumaa kohta on koostatud arenguplaan. Plaani realiseerimiseks on vajadus omavalitsusel uued liinid üldplaneeringus kajastada. • Pammana – Emmaste lahutuspunktide vahele kahe vanema 35 kV merekaabelliini asemele määrata ühe uue 110 kV valmidusega merekaabelliini. • Emmaste -Raba 110kV trassi määramine. • Kärdla alajaamani 110kV trass- õhuliin+kaabel. (Mandrilt Aulepast Kärdla alajaamade vahel ). Antud planeerimisperioodi 2025+ a on planeeritud järgnevad tööd: - Pammana – Emmaste lahutuspunktide vahele kahe vanema 35 kV merekaabelliini asemele ühe uue 110 kV valmidusega merekaabelliini paigaldamine. - Leisi- Pannama, Emmaste- Käina- liinide rekonstrueerimine, rajatakse eraldi 35(110) kV mastidel liinid. - Kärdla Lauka ja Lauka Emmaste liinide rekonstrueerimine 110kV isolatsioonile. - viimane etapp arengukavas näeb ette liinide ja alajaamade uue 110kV-le pingesüsteemile üleviimist: liin Leisi -Käina-Kärdla ja alajaamad Käina ja Kärdla. Lisa 2 Hiiumaa üldplaneeringu 2020 plaan. Varustuskindlus Klientide tarbimise iseloomule ja keskkonnale 81 sobilike varustuskindluse tüüplahenduste valikul liigitatakse võrk varustuskindluse piirkondadeks: ülitihe, tihe, kesktihe ja haja. Hiiu maakonnale on valdavalt iseloomulik haja varustuskindluse piirkond. Lisa 1.Hiumaa varustuskindluse plaan. Tihe piirkond on Kärdla linnas 2 km² ala ja Käinas 1km². Kesktihe piirkonna alla kuuluvad omavalitsuskeskused, suuremad külad aiandusühistud ja endised majandikeskused. Varustuskindluse piirkondade põhimõttelised erisused on järgmised: Tihe ja kesktihe piirkonnas rakendatakse valdavalt keskpinge (6-20 kV) võrgu ringtoiteskeeme ning haja piirkonnas on suurem osakaal radiaalliinidel. Tihedas ja kesktihedas varustuskindluse piirkonnas ehitatakse uued 0,4-20 kV liinid eelistatult maakaabelliinidena. Keskpinge elektrivõrgu plaanimisel määratletakse tüviliinid ja lähtutakse nende arengu prioriteetsusest. Liitumised tüviliinidel tagavad kõrgema varustuskindluse kui liitumised haruliinidel. Tüviliinid suunatakse läbi asulate. Haja varustuskindluse piirkonnas on valdavalt õhuliini võrk ning see jääb alles ka tulevikus. Tulenevalt sellest, et maal asulast välespool asuvates Elektrilevi liitumispunktides tarbimine täielikult puudub, võib tulevikus osutuda otstarbekaks mõnes piirkonnas võrgu mahtu vähendada. Olemasolevad elektriliinid kulgevad põhiliselt metsastunud alal, põhiline rikke allikas on puude/okste murdumine kiinidele ja juhtme katkemine Elanikkonnal tuleb arvestada, et asustuse hajutatusest, suurtest metsaaladest ja tormidest tingituna jäävad riskid varustuskindlusele püsima. Maakasutus Eraldi kinnistud vormistatakse võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. Liinide kavandamisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaale, kergliiklusteede äärde, sobival trassivalikul võimalusel sildade kasutus). Elektriliinide ja 10-20 kV alajaamade rajamiseks sõlmitakse maaomanikega isikliku 82  kasutusõiguse lepingud. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. Metsatrassidel kuni 1 kV paljasjuhtmeliste õhuliinide asendamisel õhukaabelliinidega ja 10 -20 kV õhuliinidel kaetud juhtmete paigaldamisega tekib Elektrilevi OÜ-l võimalus vähendada trasside raiemahtu. 24 Kõpu PA LK 7, Hiiumaa valla arengukava 2035+, Tegu on ÜP aluseks LS-i või VTK Valguskiir inimarengu eesmärgid oleva arengukava täiendamine 27.12.2020 VÕIKS LISADA: LAUKAL, KASSARIS, KURIS, eesmärkidega ning pole vajalik. KURISTES, KÕPUS, VALGUL, ..., TOIMIVAD ÜP koostamise KOHALIKU KOGUKONNA HÜVANGUKS MTÜde käigus neid ei HALLATAVAD KÜLAMAJAD/ RAHVAMAJAD/ muudeta. Külaelu SELTSIMAJAD. arendamine ja mittetulundusliku koostegevuse väärtustamine on arengukavas sees ning täiendamist ei vaja. Konkreetse nimistu puudumine ei muuda eesmärke. riigiteede tolmuvaba katte alla viimine, sh Tegu on ÜP aluseks LS-i või VTK Kärdla-Käina mnt lõpetamine, Puski-Käina oleva arengukava täiendamine maantee, Nurste-Kuriste, Nurste-Harju, eesmärkidega ning pole vajalik. Vahtrepa tee, Suureranna tee, Taterma-Lelu ja ÜP koostamise Ühti Lelu tee, Suuremõisa-Kallaste-Hellamaa. käigus neid ei VÕIKS LISADA PÜHALEPA-KEREMA, OJAKÜLA muudeta. TEE Ja KALANA KÜLA TEE, KUULUVAD RIIGILE Tolmuvabade teede käsitlus ei ole üldplaneeringu teema. Üldplaneeringu käigus vaadatakse üle kõik avalikuks kasutuseks vajalik teedevõrk ning tehakse nende määramiseks ettepanekud. Hiiumaa metsaressurssi on säästlikult Üldplaneeringus LS-i või VTK kasutatud; KÕPU POOLSAAREL KUI kaalutakse täiendamine TORMIOHTLIKUL ALAL PEAKS OLEMA raiepiirangute pole vajalik. LAGERAIETELE PINDALAPIIRANGUD; seadmist LAGERAIETEGA EI TOHIKS VÄLJA RAIUDA KÕPU kõrgendatud avaliku KAITSEALADE PIIRE NAGU SEDA TEHAKSE huviga aladel. PRAEGU; Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused, SH Arteesiakaev on Allikatena on KÄRDLA ARTEESIAKAEVUD, on hoitud ning võimalik nad VTK-s teadvustatud ja loodusressursid üldplaneeringus nimetatud. keskkonnasäästlikult majandatud; esile tõsta. 83 JUBA ON avatud on vähemalt üks uus liiva- Üldplaneering ei LS-i või VTK kruusa karjäär; RMK UUEST SUUREPSI LIIVA- võimalda õiguslikult täiendamine KRUUSAKARJÄÄRIST JA TARISTONI SUUREPSI kaevandamist pole vajalik. KRUUSAKARJÄÄRI LAIENDUSEST PEAKS TÄIESTI piirata, kuid PIISAMA HIIUMAA JAOKS, KUI ME NEID mäeeraldistest MATERJALE JUST VÄLJA VEDAMA EI HAKKA – lähtuvate mõjudega SEE TULEKS KEELATA; ROHKEM KARJÄÄRE tuleb arvestada. ÜP- VÄHEMALT VÄIKESEL KÕPU POOLSAAREL s käsitleme tingimusi AVADA EI TOHIKS – ULATUSLIK METSARAIE JA maardlate SUURED KARJÄÄRID KAHJUSTAVAD JUBA lähipiirkonnas HIIUMAA KUI NN ROHELISE JA arendus- ja LOODUSSÄÄSTLIKU SAARE MAINET, MIS ON ehitustegevusele. HIIUMAA KUI LOODUSLÄHEDASE ELUKESKKONNA JA TURISMISIHTKOHA PEAMISI VÄÄRTUSI. Hiiumaa puitu väärindatakse kohapeal senisest Üldplaneeringus LS-i või VTK rohkem; LISADA VÕIKS, MIDA LUGEDA luuakse võimalused täiendamine VÄÄRINDAMISEKS – KAS KA PELLETID? PRAEGU ettevõtluse ja pole vajalik. LÄHEB SUUR OSA HIIUMAAL RAIUTUD tööstuspiirkondade PABERIPUUD EUROOPASSE AHJUKÜTTEKS. arenguks. 2.2.7 Juurdepääsud 1.TAGADA JUURDEPÄÄS Mõlemat LS-i või VTK KALANA SADAMAST RISTNA LÕUNANEEMELE ettepanekut täiendamine VIIVALE KALLASRAJALE. 2.TAGADA AUTOGA kaalutakse pole vajalik. JUURDEPÄÄS RISTNA LÕUNANEEMELE planeeringu (NINALE). NÕUKOGUDE AJAL SULGES NEED koostamisel. Täpne ALAD KOHALIKELE INIMESTELE VENE lahendus selgub PIIRIVALVE, ÄÄRMISELT KAHETSUSVÄÄRNE üldplaneeringu OLEKS KUI NEED JÄLLE SULETAKS, NÜÜD SIIS eskiisi koostamisel. ARENDAJATE JA UUSASUKATE POOLT. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESSIS Võetakse arvesse. LS-is mainida VÕIKS EHK TUTVUDA KA KÜLASELTSIDE piirkondlikke KOOSTATUD PIIRKONDLIKE arengukavasi ARENGUKAVADEGA, MIDA ON AASTAID d. TEHTUD? KÕPU PIIRKONNA ESIMENE AK KOOSTAS KÕPU PA VALGUSKIIR AASTAL 2008, PRAEGU KEHTIV EHK KOLMAS ON KOOSTATUD AASTAL 2016 – LISAN SELLE. PIIRKONDLIKKE ARENGUKAVASID ON KOOSTANUD KA TEISED KÜLASELTSID. Omapäraseks maastiku pinnavormiks on Kõpu VTK-d ja LS-i VTK-d kõrgend KÕRGUSTIK, mis ON LÄÄNE-EESTI täpsustatakse. täiendatakse. SAARESTIKU KÕRGEIM PINNAVORM küündib 68 m, MILLE KÕRGEIM TIPP TORNIMÄGI ULATUB MAAAMETI 2020. AASTA ANDMETEL 69,3m üle merepinna /EH 2000 ehk AMSTERDAMI NULLI JÄRGI. Tabel 8.2. Hiiumaa vallas paiknevad Ojaküla oja ei ole VTK vooluveekogud, sh allikad (Keskkonnaregister, Keskkonnaregistrisse täiendamine seisuga 06.08.2020). MIKS EI OLE KIRJAS objektina enam pole vajalik. OJAKÜLA OJA? Ojaküla oja VEE1600007 saab kantud. alguse Kõpu looduskaitseala Kõpu-Vaessoo hoiualal asuvast Vaessoost/Kõivasoost ja suubub merre Mustana lähedal. Allikas: Infoleht.keskkonnainfo.ee 84  Väärtuslike maastike koosseisu VÕIKS LISADA Üldplaneeringu LS-i või VTK PALLI KÜLA RANNA, MEREVAATED JA LAULVAD koostamise käigus täiendamine LIIVAD. kaalutakse pole vajalik. ettepanekut. Hiiumaa vallas ei ole olemasolevaid tööstuslikke Muuta AS Enefit Parandati LS- tuulikuparke TUULEPARKE. küll aga on Green-iks. is. arendamisel Nelja Energia AS-i poolt Loode- Eesti rannikumere tuulepark, mis hõlmab endast mh Hiiumaa looderannikut. VANANENUD INFO Hiljem saabunud kirjad 25 Päästeamet, 1. Dokumendis peab olema kajastatud, kuhu ja Edasises LS-i või VTK 18.12.2020 millistel tingimustel lubatakse ohtlikke (OE) ja planeeriguprotsessis täiendamine kiri nr 7.2- suurõnnetuse ohuga ettevõtete (SOE) kaalutakse pole vajalik. 7.4/10982-2 ehitamine. Ka seda, et kas üldse lubatakse. suurõnnetuse ohuga Hetkel Hiiumaal OE ja SOE ettevõtteid pole- ka ettevõte rajamisele see võiks olla kajastatud. tingimuste seadmist. 2. Merega ümbritsetud alade (ligi- ja väljapääsu Üldplaneeringuga LS-i või VTK häirumine), merereostuse (rannikureostus) oht. planeeritakse avalik täiendamine teedevõrk ja pole vajalik. kallasradadele juurdepääsud (üldjuhul jalgsi)Üldplaneering ei ole sobiv instrument rannikureostuse temaatikaga tegelemiseks. Palume ettepanekut täpsustada. 3. Üldplaneeringus tuleb lahendada tuletõrje Tuletõrje LS-i või VTK veevarustuse põhimõtted. veevarustuse täiendamine põhimõtteid pole vajalik. käsitletakse. Üldplaneeringuga näidatakse kavandatavad veevõtukohad ehituskeeluvööndis (kuna see eeldab planeeringut). 26 Maanteeamet 1.1. Integreerida planeeringusse üleriigilise Planeeringus LS-i või VTK / planeeringu mereala teemaplaneeringuga kaalutakse täiendamine Transpordiam kavandatud püsiühenduste trassid ja taliteedele peale- ja pole vajalik. et, 18.12.2020 säilitamisele kuuluvad taliteede koridorid. mahasõitude kiri nr 15- kajastamist 2/20/53711-3 maismaal lähtudes Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneerin gust. 85 27 Joosep Tikk, Käina osavallas Esiküla külas asuva Risteti- Juhime tähelepanu, LS-i või VTK 13.01.2021 e- Põlluotsa maaüksuse (36802:003:0326) et täiendamine kiri maakasutuse sihtotstarve on 100% üldplaneeringuga pole vajalik. maatulundusmaa. Kinnistule on hetkel määratavad väljastatud ehitusluba abihoone juhtotstarbeid rajamiseks( Ehitisregistri kood 120650894). käsitletakse Kinnistu suurus on 3,52 ha, mis lubab lisaks hajaasustuses põllumajandusele ja loomapidamisele ka ühe üldisemalt, kui kuni kahe eluhoone (koos abihoonetega) katastriüksuse rajamist. Käesolevaga teen ettepaneku sihtotstarbeid. määrata üldplaneeringus Risteti-Põlluotsa Üldplaneeeinguga maaüksuse sihtotstarbeks 20% ulatuses kaalutakse elamumaa 1-2 ühepereelamu rajamiseks. hajaasustuses Ülejäänud 80% osas plaanitakse jätkata maalise-asustuse maatulundusmaa tegevustega. juhtotstarbe Palun mind võimalusel üldplaneeringuga seotud määramist (kus toimingutega e-kirjade kaudu kursis hoida lisaks (lähteseisukohtade tutvustus, eskiisi põllumajandusele avalikustamine jms). on lubatud elamute püstitamine, arvestades teisi seatavaid piiranguid ja nõuded). Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse nimetatud soove ka teiste piirangute kontekstis. Varasemalt saabunud või algatamise otsusele saabunud kirjad (kajastatud on kirjad, kui lähteseisukohtadele isikult või asutuselt uusi ettepanekuid ei laekunud) 28 Karo Mets OÜ Oleme teadlikud, et olete alustanud Planeeringu LS-i või VTK planeerimise protsessi. Tulenevalt koostamisel täiendamine planeerimisseaduse §76 lõikest 2 avaldame kaalutakse pole vajalik. soovi olla kaasatud üldplaneeringu metsamajandamisel koostamisse. Huvitatud osapoolena juhime Teie e piirangute tähelepanu olulistele metsandusega seotud seadmise teemadele. vajalikkust. Erametsaomanike kaasamine Piirangute seadmisel Omades Hiiumaa vallas metsamaad juhime Teie need põhjendatakse. tähelepanu sellele, et metsanduslik tegevus maatulundusmaal on pikaajaline protsess, mis eeldab järjepidevust. Metsaomanikuna planeerime oma tegevusi alates uue metsapõlve rajamisest ja hooldamisest kuni küpse metsa lageraieni. Kui plaanite üldplaneeringuga senist metsamajandamise praktikat muuta palume Teil meeles pidada, et metsaomanikuna oleme planeerimisseaduse § 76 lõike 2 kohaselt isik, kelle õigusi planeering võib puudutada ning §76 lõike 4 kohaselt ka teavitada planeeritavatest muudatustest. Teavitamine sellisel juhul peab olema individuaalne. Planeerimisseaduse kohaselt 86 tuleb üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib puudutada kaasata planeerimisseaduse § 81 lõike 1; § 82 lõike 4; § 85 lõike 1; § 87 lõigete (1) ja (5); § 88 lõigete (1) ja (3) sätteid jälgides. Planeerimisprotsessil kitsenduste seadmisel palume arvestada maaomaniku õigustega. Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. Piirangutest tuleneva saamata jäänud tulu Saamata jäänud tulu LS-i või VTK kompenseerimine kompenseerimine ei täiendamine Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib ole õiguslikult veel pole vajalik. metsaomanikele peamiselt uuendusraiete selge. Planeeringuga käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise seatakse võttena saab rakendada ainult lageraiet. kinnisomandile palju Lageraiete keelamine tähendab teisigi tingimusi, metsaomanikule saamata jäänud tulu ning mille määramine ei metsaomanikuna on meil õigustatud ootus, et eelda maaomanikele see kompenseeritakse. võimalike saamata Kuna meie, kui metsaomaniku jaoks ei ole jäänud tulude oluline millise regulatsiooni alusel piirang tasumist. kehtestatakse, tuleb planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel saamata jäänud tulu koheselt ning õiglaselt kompenseerida. Oleme valmis Teiega planeeringute koostamisel koostööd tegema ning vastama Teie päringutele ning küsimustele, mis puudutavad metsade majandamist. 87 29 Eesti Eesti Erametsaliit on metsaomanike Erametsaliit on LS-i või VTK Erametsaliit, esindusorganisatsioon, kes esindab Eesti kaasatavate täiendamine 26.09.2018 erametsaomanike huve ning kelle liikmetele nimekirjas. pole vajalik. kuulub üle kolmandiku Eesti erametsamaast. Kuna igasugused planeeringud võivad mõjutada suure hulga metsaomanike edasist tegevust, siis ülaltoodust tulenevalt palun informeerida meid omavalitsuse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest ning vajadusel kaasata meie esindajatena kohapealseid metsaühistuid. Samuti palun meid informeerida muudest algatustest (kohalike kaitsealade moodustamine, suured taristuprojektid, keskkonnamõjude hindamist nõudvate tegevuste planeeringud jne), milledel on mõju erametsaomanike tegevusele. 30 Arno Kuusk Ettepaneku tegemisel on mitu tausta: Planeeringu LS-i või VTK 22.10.2018 e- - planeerimisseaduse prg 125 prg 1 ütleb, et koostamisel täiendamine mail ehitusloakohustusliku ehitise tarvis on vaadatakse pole vajalik. detailplaneeringu koostamine on nõutav muuhulgas üle linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes detailplaneeringu ning nendega piirnevas avalikus veekogus. Kui koostamise seaduse mõistes on planeeringukohustuslikud kohustuse ulatus. vaid linnad ja asulad, siis miks peaks Hiiumaal Juhtrühma üldine olema teisiti? meelsus on samuti, Kuigi seadus annab sama paragrahvi lõike 2 et hajaasustuses järgi õiguse määrata detailplaneeringu peaks koostamise kohustusega ala ka mujale, ei peaks detailplaneeringu see tähendama, et seda võimalust peaks koostamise kohustus hajaasustuses suures ulatuses ja valimatult vähenema. kasutama; - avaliku huvi olemasolul võib kohalik omavalitsus alati algatada detailplaneeringu ka nendel aladel ja juhtudel, mida üldplaneering ei käsitle. Üksikjuhtumitena avalduv avalik huvi aga ei tohiks ennatlikult olla põhjuseks, et seepärast peaks ülejäänud valla territooriumid ja seal elavad elanikud ajalist ja rahalist koormist kandma; - hajaasustusega maaüksustele koostatud detailplaneeringud ei anna sellises mahus uut ja olulist infot, mida ei saaks juba ennetavalt määrata üldplaneeringu üldiste ehitustingimuste ning vajadusel täiendavate projekteerimistingimustega. Valdav osa täna kehtivatest detailplaneeringutest on koostatud kruntide jagamiseks ning ehitusõiguse määramiseks - krunte saaks üldplaneeringusse kantud juhtfunktsioonide järgi jagada ka lihtsa maakorraldustoiminguna ning planeeringu koostamise kohustuse puudumisel saavad projekteerimise ja ehitamise aluseks olla kohaliku omavalitsuse projekteerimistingimused; - tänased detailplaneeringud, olenemata 88  (osa)vallast, külast, huvitatud isikust või isegi planeeringu koostajast, on isegi kuni 95% ulatuses sõna-sõnal samad. Jah, ühest küljest on planeeringus sisalduvad peatükid seadusest tulenevalt samad, kuid kui detailplaneeringu üheks üldiseks eesmärgiks on välja tuua konkreetse asukoha erisused ja põhjused, et miks on üks või teine määratlus sellisena planeeringusse kantud, siis hoonestamata hajaasustuses on need juba kas üldplaneeringus käsitletud või selliseid asjaolusid üldse ei ole; - planeeringu koostamine on huvitatud isikule täiendav aja- (minimaalselt 0,5..1 kalendriaasta) ja ressursikulu (koos geoaluse ja tasuliste kooskõlastustega minimaalselt paar tuhat eurot). Kui tänaste vallajuhtide koalitsioonilepingus on prioriteetideks kodanike lihtne ja kiire asjaajamine omavalitsusega, siis palun väga - see on üks koht, kus kohalik omavalitsus saab elanike elu lihtsamaks teha ja mitte-vajalikust bürokraatiast loobuda. Kõikide erandite puhul (nt üldplaneeringus määratud pindalast väiksemate kruntide soov, üldplaneeringust erineva kasutusotstarbe määramine, kaitse all olevale maale ehitamine jt) on detailplaneeringu koostamise nõudmine jätkuvalt vajalik ja igati põhjendatud ning neid asjaolusid minu ettepanek ei kätke. 31 Rasmus Olete algatanud Hiiumaa valla üldplaneeringu Ettepanekut LS-i või VTK Valting, ning soovin teha alljärgneva ettepaneku. kaalutakse edasises täiendamine 03.09.2019 Praeguse, Kärdla Linnavolikogu 21.06. 2012 planeeringu pole vajalik. määrusega nr 35 `` Kärdla linna üldplaneeringu koostamises. kehtestamine`` kohaselt on kavandatud Kärdla Ennekõike Aia põik 4 ja Loigu 13 vaheline 1.5 meetri laiune kaalutakse avaliku ja 20 meetri pikkune ala perspektiivseks huvi ulatust antud kergliiklusteeks. Kuivõrd kergliiklustee on ühenduse kontekstis. kergliiklustee ehk jalgratta- ja jalgtee on kergliikluseks, st jalgsi, jalgrattaga, rulluiskudega jne, mitte mootorsõidukitega liikumiseks mõeldud tee ja mõeldud peamiselt tervisespordi tegemiseks. Liiklusseaduse määratluse kohaselt on see "jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on liiklusmärkidega tähistatud. Kui vaadata konkreetset asukohta looduses, siis ei ole see küll sobiv koht täitmaks kergliiklustee eesmärki. Pealegi nõuab selle väljaehitamine, tähistamine, hooldamine (talvel lumest puhastamine) vallalt suuri kulutusi. See on jupike maad, mis ühendab Loigu tänavat ja Aia põiki. Selliseks ühenduseks puudub reaalne vajadus, seda enam, et kergliiklusteel on seaduse mõttes teine tähendus. Antud 89  maaribalt ei ole võimalik ka edasi kummagi tänava poole kergliiklusteed ehitada. Ühele poole jääb Loigu tänav ja teisele poole Aia-põik. Kui toimus kruntide erastamine, siis jäeti see maariba selleks, et siit läheb läbi maijooks, aga seda ei ole kunagi siin toimunud. Palun loogiliselt mõelda ja kaaluda selle kergliiklustee välja jätmist menetluses olevast üldplaneeringust. Jään oma soovi juurde liita see maariba oma Aia põik 4 kinnistuga nagu olen teile juba eelnevalt avalduse teinud. 32 Rain Olen sadamate ja rannikuehitiste projekteerija Rain Männikus LS-i või VTK Männikus, Rain Männikus. Millises seisus on Hiiumaa lisada kaasatavate täiendamine 13.11.2020 e- üldplaneeringu nimekirja. "Korduva pole vajalik. kri koostamine? Mitmed minu Hiiumaa tellijad, kes üleujutusega ala piiri soovivad endale rannakindlustusi või lautreid, määramine ja on tundnud huvi selle ehituskeeluvööndi protsessi vastu. Kas on mingil hetkel võimalik täpsustamine" selle vahetulemustega tutvuda ning uuring on valminud. ettepanekuid esitada? Lähteülesandes on Kas Hiiumaa üldplaneeringus on kavas ka kirjeldatud, et see on üleujutuste ala uuring? Ise olen koostanud seda tellitud. Häädemeeste valla jaoks ning koostan praegu koos firmaga R-konsult Saaremaa valla jaoks. Oleksin kindlasti huvitatud tulevikus sellel hankel osalema. 33 Agu Kohari Agu Kohari pöördus vallamajja ettepanekuga Ettepanekuga LS-i või VTK kaaluda üldplaneeringus kohaliku tee muutmist arvestatakse ning täiendamine Tammistu külas. Nimelt ei ole tema huvitatud, üldplaneeringu pole vajalik. et läbi tema kinnistu (Lepiku 20401:001:0003) koostamise käigus kulgeb avalik juurdepääsutee Reigi-Nõmme kaalutakse läbi külasse ning palub tee viia põhja poolt ringiga võimalikud ümber tema kinnistu. variandid. 90 Kadi Vilu From: Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]> Sent: reede, 26. märts 2021 14:04 To: KM Info; [email protected]; [email protected]; [email protected]; KeM Keskkonnaministeerium; [email protected]; KeA Info; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; PPA Üldmeil Subject: Hiiumaa valla üldplaneering Attachments: Hiiumaa_YP_LS_VTK_koos_ettepanekutega_täiendatud_2021-03-25_avalik.pdf Tere Hiiumaa Vallavalitsus küsis 19.11.2020 üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid. Vallale on esitatud hulk ettepanekuid, mille on töögrupp koos konsultantidega hoolikalt läbi vaadanud ning teinud dokumenti vajalikud muudatused. Käesolevaga anname teada, et üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse dokument koos esitatud ettepanekutega on leitav valla kodulehelt ning lisatud ka käesolevale kirjale. Lugupidamisega Merilin Must Hiiumaa Vallavalitsus sekretär 1