Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

Keskkonnaministeerium Meie 25.03.2021 nr 2-2/21-0097/1939 Maaeluministeerium Kaitseministeerium Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud ministrid Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Seaduseelnõu (6 lk) Seaduseelnõu seletuskiri (14 lk) Direktiivi (EL) 2019/883 ülevõtmise võrdlustabel (12 lk) Rakendusaktide kavandid Lisaadressaadid: Transpordiamet Keskkonnaamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Laevaomanike Liit MTÜ Eesti Sadamate Liit AS Tallinna Sadam AS Saarte Liinid Eesti Ringmajandusettevõtte Liit Eesti Väikesadamate Arenduskeskus Reet Laos 625 6334 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, 17. aprill 2019, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ EL-i direktiivi EL-i EL-i direktiivi normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid: norm direktiivi riigisisesed õigusaktid Kooskõlla viimise tähtaeg: 28. juuni 2021, mis on (Artikkel, lõige, normi Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri direktiivi ülevõtmise tähtaeg. punkt) ülevõtmis e kohustus (jah /ei/valikul ine) Artikkel 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; §25-§ 28 Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 1 Jah SadS § 25 lg 1 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. vastuvõtmine ja üleandmine Seaduses sätestatud „muude veesõidukite“ all mõistetakse mh kalalaeva, väikelaeva, tiiburlaeva, hõljukit, allveesõidukeid ja ujuvvahendeid, sh kohaldub direktiiv ka väikelaevadele ja kalalaevadele. Artikkel 2 punkt 2 Jah SadS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 3 Jah SadS § 2 p 19 Mõisted Vajab ülevõtmist. Artikkel 2 punkt 4 Jah SadS § 2 p 25 Mõisted Vajab ülevõtmist. Artikkel 2 punkt 5 Jah SadS § 2 p 20 Mõisted Vajab ülevõtmist. Artikkel 2 punkt 6 Jah SadS § 2 p 24 Mõisted Ei vaja ülevõtmist, kuid sõna „laevaheitmed“ tuleb asendada sõnaga „laevajäätmed“. Artikkel 2 punkt 7 Jah MSOS § 2 p 41 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 8 Jah MSOS § 2 p 3 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 9 Jah SadS § 2 p 1 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 10 Jah SadS § 25 lg 4 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. vastuvõtmine ja üleandmine Artikkel 2 punkt 11 Jah MSOS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 12 Jah MSOS § 2 p 19 Mõisted Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 13 Jah SadS § 29 lg 1 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. lastijäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja  lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Artikkel 2 punkt 14 Jah Majandus- ja Rahvusvaheliste Ei vaja ülevõtmist. Määruse nr 78 § 9 sätestab kommunikatsiooniministri organisatsioonide teavitamine Keskkonnaministeeriumile kohustuse teavitada 09.08.2009 määruse nr 78 Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni. „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 9 Artikkel 2 punkt 15 Jah Jäätmeseadus § 16 lg 1 Jäätmete töötlemine Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. Artikkel 2 punkt 16 Jah SadS § 28 lg 1 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. lastijäätmete vastuvõtmise eest Artikkel 3 lõige 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; § 1 lg 2 p 3 ja Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. punkt a § 1 lg 2 p 4 Artikkel 3 lõige 1 Jah SadS § 1 lg 1 p 1 Seaduse reguleerimisala Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. punkt b Artikkel 3 lõige 2 Jah SadS § 1 lg 1 p 1; § 1 lg 2 p 3 ja Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Vastab kehtiva seaduse alusel. § 1 lg 2 p 4; § 25 lõige 8 vastuvõtmine ning üleandmine Artikkel 3 lõige 3 Jah Ei kohaldu. Ei kohaldu. Ei vaja ülevõtmist. Eesti kohaldab direktiivi. Konkreetne säte võimaldab direktiivi mitte üle võtta neil liikmesriikidel, kellel ei ole direktiivi kohaldamisalasse jäävaid sadamaid (eelkõige näiteks Tšehhi vabariik, Slovakkia, Austria). Artikkel 4 lõige 1 Jah SadS § 25 lõige 8 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud riigisiseses SadS § 25 lõige 91 vastuvõtmine ning üleandmine õiguses, kuid seda on vaja täiendada fraasiga „asjatuid viivitusi põhjustamata“. Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 25 lõige 9 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud punkt a vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 4 lõige 2 Jah Majandus- ja Laevade ja muude veesõidukite Ei vaja ülevõtmist. Määruses, et teavitatakse õigeaegselt = punkt b kommunikatsiooniministri teavitamine laevaheitmete ja asjatuid viivitusi põhjustamata. 09.08.2009 määruse nr 78 lastijäätmete vastuvõtmise ja „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise korrast Infovahetus toimub kõik EMDE vahendusel. Kava on üleandmise ja vastuvõtmise olemas sadamaregistris ja kõigile igal hetkel kättesaadav. korralduslikud nõuded“ § 4 Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 28 lg 5; § 26 lg 11 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud punkt c lastijäätmete vastuvõtmise eest riigisiseses õiguses. Artikkel 4 lõige 2 Jah SadS § 25 lg 7 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud punkt d vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Majandus- ja Laevaheitmete ja lastijäätmete kommunikatsiooniministri liigitamine 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 5 Artikkel 4 lõige 3 Jah SadS § 25 lg 11 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Sätte esimene lause on riigisiseses õiguses reguleeritud. SadS § 42 lg 1 Riiklik järelevalve Sätte teine lause puudutab liikmesriikide uurimiskohustust . SadS § 42 lg 1. § 42 lõikega 1 on see juba kaetud, sest Keskkonnaamet teostab riiklikku järelevalvet laevadelt Majandus- ja Rahvusvaheliste laevajäätmete vastuvõtmise üle. kommunikatsiooniministri organisatsioonide teavitamine 09.08.2009 määruse nr 78 Kui KA saab § 25 lg 11 kohaselt teate puuduste kohta, „Laevaheitmete ja lastijäätmete peaks ta asuma asja uurimaja vajadusel teha ettekirjutuse üleandmise ja vastuvõtmise nõuetega kooskõlla viimiseks ja ettekirjutuse täitamata korralduslikud nõuded“ § 9 lg 1 jätmisel määrata sunniraha (§ 44) Majandus- ja Sadama vastuvõtuseadmete kommunikatsiooniministri väidetavatest puudustest 09.08.2009 määruse nr 78 teavitamise vorm „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 2 Artikkel 4 lõige 4 Jah Jäätmeseadus 3. jagu Jäätmehoolduse üldnõuded Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud riigisiseses õiguses. Artikkel 4 lõige 5 Jah Võlaõigusseadus Ei vaja ülevõtmist. Siseriiklikus õiguses on tagatud kahju hüvitamise taotlemise võimalus. Vastav regulatsioon sisaldub võlaõigusseaduses. Artikkel 5 lõige 1 Jah SadS § 26 lg11 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi normid on osaliselt kehtivas vastuvõtmise ning käitlemise seaduses reguleeritud (sh sadamapidaja kohustus kava kehtestada nõuetekohane jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava). SadS §-i 26 täiendatakse lõikega 11, millega sätestatakse sadama pidajale konsulteerimise kohustus kava koostamisel. Artikkel 5 lõige 2 Jah SadS § 12 Sadama eeskiri ja sadamatasud Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud riigisiseses õiguses. Artikli esimene osa. Sadama eeskirjas sätestatakse mh jäätmekäitluse korraldus sadamas. Sadama eeskiri on üldsusele kättesaadav mh sadamaregistris ja Majandus- ja Laevade ja muude veesõidukite sadama kodulehel. SadS § 12 lg 2 sätestab, et välisriigi kommunikatsiooniministri teavitamine laevaheitmete ja veesõidukeid teenindava sadama eeskiri peab olema 09.08.2009 määruse nr 78 lastijäätmete vastuvõtmise ja tõlgitud inglise keelde. „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise korrast üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 4 lg 2 Määruses nr 78 § 4 tuleb sisse viia, et see on üldsusele kättesaadav. Viia siia sisse direktiivi lisa 4. Määruse 78 § Majandus- ja 4 lg 2 punkt 5. kommunikatsiooniministri EMDE põhimäärusesse §-i 4 andmekogusse kantavate 12.06.2013 määruse nr. 39 andmete loetellu viia sisse, et tuleb esitada ka määrusest 78 „Elektroonilise §-i 4 lõikes 2 sätestatud punktid 1-5. mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 5. Artikkel 5 lõige 3 Jah SadS § 26 lg 1 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmise ning käitlemise riigisiseses õiguses. kava Artikkel 5 lõige 4 Jah SadS § 26 lg 3 p 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Norm on osaliselt reguleeritud. Seadust vastuvõtmise ning käitlemise tuleb täiendada, mille kohaselt tuleb kava uuesti esitada kava viie aasta järel. Artikkel 5 lõige 5 Jah SadS § 26 lg 5 Vajab ülevõtmist. Erand väikestele sadamatele, kuid põhiinfo tuleb kättesaadavaks teha. Artikkel 6 lõige 1 Jah SadS § 27 lg 1 ja 2 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud lastijäätmetest teavitamine ning riigisiseses õiguses. § 27 lg 2 tuleks muuta, et oleks laevaheitmete ja lastijäätmete vastavuses direktiivi kohaldumisalaga (ainult VTM üle arvestuse pidamine direktiivi kohaldumisalasse jäävad laevad peavad eelteatise esitama). Majandus- ja Teatis sissesõidusadamale kommunikatsiooniministri Määrus 78 § 2 lõige 1. 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 1 Artikkel 6 lõige 2 Jah MSOS § 751 lg 3 p 4 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Majandus- ja Andmekogusse kantavate kommunikatsiooniministri andmete koosseis 01.07.2013 määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 1 p 5 Artikkel 6 lõige 3 Jah SadS § 27 lg 3 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Seaduse sätet tuleb täiendada, et oleks lastijäätmetest teavitamine ning võimalik eelteate infot säilitada ka elektroonselt. Kuna laevaheitmete ja lastijäätmete teave esitatakse EMDE kaudu, siis vajadus paberkandja üle arvestuse pidamine järele puudub. Ainult VTM direktiivi alla jäävad laevad peavad seda täitma. Artikkel 6 lõige 4 Jah SadS § 27 lg 3, 4, 41. Laevaheitmetest ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud lastijäätmetest teavitamine ning riigisiseses õiguses. laevaheitmete ja lastijäätmete üle arvestuse pidamine Artikkel 7 lõige 1 Jah SadS § 25 lg 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 7 lõige 2 Jah SadS § 27 lg 5 Paranduste tegemine Kviitung anda laevadele, mis kuuluvad VTM direktiivi Majandus- ja sissesõidusadamale kohaldamisalasse. kommunikatsiooniministri esitatavatele teatisele 09.08.2009 määruse nr 78 üleantavate ning laevale jäävate Vajab ülevõtmist.  „Laevaheitmete ja lastijäätmete laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise kohta korralduslikud nõuded“ § 6 Artikkel 7 lõige 3 Jah SadS § 27 lõige 51 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. VTM-direktiivi kohaldamisalasse lastijäätmetest teavitamine ning jäävadlaevad peavad kviitungi andmed esitama EMDEsse. laevaheitmete ja lastijäätmete üle arvestuse pidamine Artikkel 7 lõige 4 Jah SadS § 25 lg 41 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Komisjon ei ole rakendusmäärust vastuvõtmine ning üleandmine 25.01.2021 seisuga vastu võtnud. Viide määrusele lisatakse eelnõusse, kui määruse tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kui Komisjoni rakendusmäärust enne eelnõu Riigikogule esitamist vastu ei võta, jääb eelnõusse esitatud sõnastus. SadS §-i 25 lõike 4 p 1 tunnistatakse kehtetuks, sest see viitab metoodikale, mis tuleb KOMi rakendusakti. Artikkel 7 lõige 5 Jah SadS § 25 lg 4 p 2 ja 3 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 7 lõige 6 Jah SadS § 25 lg 5 Laevaheitmete ja lastijäätmete Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud vastuvõtmine ning üleandmine riigisiseses õiguses. Artikkel 8 lõige 1 Jah SadS § 28 lg 1, 2, 4 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses Majandus- ja lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. Vaja on sisse tuua, et tasu peab kommunikatsiooniministri sisaldama direktiivi lisas 4 toodud elemente. Lisaks tuleb 09.08.2009 määruse nr 78 SadS sätet muuta, kuna kohaldub ka kalalaevale ja „Laevaheitmete ja lastijäätmete väikelaevale. Tasude täpsemad sätted viiakse määrusesse. üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 4 Artikkel 8 lõige 2 Jah SadS § 28 lg 1 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses Majandus- ja lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. kommunikatsiooniministri  09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ § 4 Artikkel 8 lõige 3 Jah SadS § 28 lg 4 Tasu laevaheitmete ja Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud lastijäätmete vastuvõtmise eest riigisiseses õiguses. Artikkel 8 lõige 4 Jah SadS § 28 lg 2 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud.diferentseerimise alused muuta. Artikkel 8 lõige 5 Jah SadS § 28 lg 2 Tasu laevaheitmete ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses lastijäätmete vastuvõtmise eest õiguses reguleeritud. Diferentseerimise alused muuta. Artikkel 8 lõige 6 Jah SadS § 26 lg 4 p 5 Laevaheitmete ja lastijäätmete Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses vastuvõtmise ning käitlemise õiguses reguleeritud. Lisada SadS § 26 lg 4 p 5, et lisaks kava tasude süsteemi kirjeldusele, peavad kavas sisalduma ka tasude summad. Lisada, et tasud on ka kättesaadavad. SadS § 28 p 5 sätestab, et tasude summad ja süsteemi kirjeldus peavad olema kättesaadavad. Artikkel 8 lõige 7 Jah Jäätmeseadus Ei vaja ülevõtmist. KA saab vajamineva info jäätmearuandlusest, mida jäätmekäitleja peab jäätmeseaduse § 117 kohases aruandluses esitama. Artikkel 9 lõige 1 Jah SadS § 29 lg 1 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses lastijäätmetest teavitamise ja õiguses reguleeritud. Eelkõige direktiivi punktid b, c. nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Artikkel 9 lõige 2 Jah SadS § 29 12 Laevaheitmetest ja Vajab ülevõtmist. Vabastuse vormi pole vaja kehtestada, lastijäätmetest teavitamise ja kuna vorm on direktiivis. Lisatakse otseviide direktiivile. nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja  lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Artikkel 9 lõige 3 Jah SadS § 29 lg 13 Laevajäätmetest ja Vajab ülevõtmist. Vabastuse vormil olev teave sisestada EMDE põhimäärusesse § 4 lg. lastijäätmetest teavitamise ja EMDE põhimäärusesse. 33 nende üleandmise kohustusest ning laevaheitmete ja lastijäätmete eest võetavast tasust vabastamine Andmekogusse kantavate andmete koosseis Artikkel 9 lõige 4 Jah SadS § 42 lg 2 Riiklik järelevalve Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt riigisiseses õiguses reguleeritud. Lisada punkt tasu kohta. Artikkel 9 lõige 5 Jah SadS § 29 lg 3 Vajab ülevõtmist. Lisada täiendav säte. Artikkel 10 Jah SadS § 42 lg 2 Riiklik järelevalve Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud riigisiseses õiguses. Artikkel 11 lõige 1 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Kus sätestada detailsem kontrollimeetod, mis direktiivis? Artikkel 11 lõige 2 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti. Artikkel 11 lõige 3 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist.Oodata KOM rakendusakti Artikkel 11 lõige 4 Jah SadS § 42 lg 2 Vajab ülevõtmist. Oodata KOM rakendusakti. Artikkel 12 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Artikkel 13 lõige 1 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Andmed esitatakse EMDEsse ning EMDE on liidestatud SSNga, mille kaudu saadetakse andmed teistele LRdele. Artikkel 13 lõige 2 Jah MSOS § 533 Laeva saabumisest ja Vajab ülevõtmist. Direktiivi norm on osaliselt sätestatud lahkumisest teatamine riigisiseses õiguses. Lisada vabastustõendil olev info MSOS § 751 EMDE põhimäärusesse  Elektrooniline Majandus- ja mereinfosüsteem kommunikatsiooniministri 01.07.2013 määruse nr 39 Andmekogusse kantavate „Elektroonilise andmete koosseis mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 5, 6, 33 Artikkel 13 lõige 3 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Vajab ülevõtmist. Läbi EMDE SSNi. mereinfosüsteem Majandus- ja Andmekogusse kantavate kommunikatsiooniministri andmete koosseis 01.07.2013 määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ § 4 lg 5 Artikkel 14 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustus Euroopa Komisjonile luua andmebaas. Artikkel 14 lõige 2 Jah MSOS § 78 Ei vaja ülevõtmist. MSOS regulatsioon katab. Artikkel 14 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 14 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Euroopa Komisjon peab tagama juurdepääsu liikmesriikidele. Artikkel 15 Jah Töötervishoiu ja tööohutuse Juhendamine ja väljaõpe Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud seaduse § 133 riigisiseses õiguses. Artikkel 16 Jah SadS § 51 Laevaheitmetest, Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud lastijäätmetest ja ohtlikust riigisiseses õiguses. lastist teavitamise ning laevaheitmete, lastijäätmete ja ohtliku lasti üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine Artikkel 17 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 18 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 3 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 4 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 5 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 19 lõige 6 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 20 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 20 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 21 Jah MSOS § 751 Elektrooniline Ei vaja ülevõtmist. Direktiivi norm on sätestatud mereinfosüsteem riigisiseses õiguses. Artikkel 22 Ei Direktiivi 2000/59 kehtetuks Direktiivi 2000/59 kehtetuks Direktiivi 2000/59 kehtetuks tunnistamine tunnistamine tunnistamine Artikkel 23 lõige 1 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 23 lõige 2 Ei Ei kohaldu Ei kohaldu Sätestatakse kohustused Euroopa Komisjonile. Artikkel 24 lõige 1 Jah Direktiivi ülevõtmise tähtaeg Direktiivi ülevõtmise tähtaeg Direktiivi ülevõtmise tähtaeg riigisisesesse õigusesse riigisisesesse õigusesse riigisisesesse õigusesse 28.06.2021 28.06.2021 28.06.2021 Artikkel 2 lõige 2 Jah Liikmesriigi kohustus edastada Liikmesriigi kohustus edastada Liikmesriigi kohustus edastada Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjonile Euroopa Komisjonile õigusnormide tekst õigusnormide tekst õigusnormide tekst Artikkel 25 Jah Direktiivi jõustumise tähtaeg Direktiivi jõustumise tähtaeg Direktiivi jõustumise tähtaeg Artikkel 26 Jah Direktiivi adressaadid Direktiivi adressaadid Direktiivi adressaadid Lisa 1 Jah SadS § 26 lg 4 Sadamas jäätmete vastuvõtmise Vajab osaliselt ülevõtmist. SadS § 26 lg 4 asendatakse sõna ja käitlemise kavade nõuded „laevaheitmed“ sõnaga „laevajäätmed“. Lisa 2 Jah Majandus- ja Teatis sissesõidusadamale Vajab ülevõtmist. Määruse nr 78 lisa 1 vorm tuleb kommunikatsiooniministri asendada. 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 1 Lisa 3 Jah Majandus- ja Laevajäätmete vastuvõtmise Vajab ülevõtmist. kommunikatsiooniministri akt 09.08.2009 määruse nr 78  „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ lisa 4 Lisa 4 Jah Majandus- ja Uus vorm Vajab ülevõtmist. kommunikatsiooniministri 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ Lisa 5 Jah Majandus- ja Uus vorm Vajab ülevõtmist kommunikatsiooniministri 09.08.2009 määruse nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“  Sadamaseaduse, meresõiduohutuse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde lisa 2 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise kord ning laevajäätmete vastuvõtmise tasu määramise alused1 Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 25 lõike 12 ja § 28 lõike 4 alusel. § 1. Teabe esitamise vormid (1) Sadamaseaduse § 25 lõikes 11 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamisel lähtutakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kehtestatud andmekoosseisust. (2) Sadamaseaduse § 27 lõikes 1 nimetatud jäätmete eelteatis esitatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv (EL) 2019/883), lisas 2 sätestatud vormi kohaselt. (3) Sadamaseaduse § 27 lõikes 51 nimetatud laevajäätmete üleandmise akt esitatakse direktiivi (EL) 2019/883 lisas 3 sätestatud vormi kohaselt. § 2. Laevade ja muude veesõidukite teavitamine laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast (1) Sadama pidaja peab tagama, et sadamasse saabuvaid või saabunud laevu ja muid veesõidukeid (edaspidi laev) teavitataks õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. (2) Sadama pidaja teeb kättesaadavaks järgmise teabe: 1) sadama vastuvõtuseadmete asukoht iga kai ääres koos joonise või kaardiga; 2) laevajäätmete loetelu, mida vastu võetakse; 3) kõigi laevajäätmeid vastuvõtvate jäätmekäitlejate ja nende kontaktisikute andmed ning jäätmekäitleja pakutavate teenuste loetelu; 4) laevajäätmete üleandmise protseduuride kirjeldus; 5) laevajäätmete vastuvõtmise aeg, kui vastuvõtmine toimub vaid teatud ajavahemikus ööpäeva jooksul; 6) laevajäätmete vastuvõtmisega seotud kulude katmise süsteemi kirjeldus; 7) sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamise kord. 1 § 3. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu suuruse määramise alused (1) Sadamaseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu (edaspidi jäätmetasu) suuruse määramisel peab sadama pidama lähtuma direktiivi (EL) 2019/883 lisast 4. (2) Jäätmetasu suuruse kehtestamisel peab sadamapidaja lähtuma õigluse, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest. (3) Jäätmetasust vähemalt 30 % peavad moodustama laevajäätmete tegelikust üleandmisest tulenevad otsesed tegevuskulud vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 lisas 4 sätestatule. (3) Sadama pidaja võib jäätmetasu diferentseerida võttes arvesse: 1) laeva kasutusala, tüüpi ja suurust; 2) laevajäätmete vastuvõtmist väljaspool sadama tavalist tööaega; 3) laevajäätmete ohtlikkust. (4) Sadama pidaja võib jäätmetasu vähendada: 1) arvestades laeva tegevusvaldkonda, eelkõige juhul, kui laev tegeleb lähimereveoga; 2) kui laeva ehituse, seadmete ja käitamise tõttu on laevas tekkivate laevajäätmete kogused tavalisest väiksemad ning tekkinud laevajäätmeid käideldakse säästvalt ja keskkonnahoidlikult. (5) Hindamaks, kas laev vastab käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 sätestatule, lähtub sadama pidaja direktiivi (EL) 2019/883 artikkel 8 lõike 5 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded” tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 28. juunil. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk-d 116–142) 2  KAVAND 2 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus” muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 751 lõike 9 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruse nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. juuni 2013. a määruses nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2, paragrahvi 8 lõike 6 esimeses lauses ja lõikes 8 asendatakse sõnad Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punktid 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „5) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord” § 4 lõike 1 punktis 9 sätestatud teave laevajäätmete kohta ja sadamaseaduse § 27 lõikes 1 nimetatud jäätmete eelteatise andmed; 6) sadamaseaduse § 27 lõikes 7 nimetatud laevajäätmete üleandmise akti andmed“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61̶-64 järgmises sõnastuses: 61) sadamaseaduse § 29 lõikes 13 sätestatud vabastustõendi teave.“. 62) sadamaseaduse § 25 lõikes 11 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamise teave; 63) sadamaseaduse § 25 lõikes 111 nimetatud sadama vastuvõtuseadmete puudustest teavitamisele järgnenud uurimise tulemuse teave; 64) majandus- ja taristuministri …. 2021. a määruse nr … Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded ning laevajäätmete vastuvõtmise eest võetava tasu määramise alused“ § 2 lõike 2 punktides 1-6 nimetatud teave;“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punktid …. sõnastatakse järgmiselt: 5) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 6“; 6) paragrahvi 8 lõikest 3 asendatakse tekstiosa „punktis 5“ tekstiosaga „punktides 5 ja 6“; 7) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 31 ̶34 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmete andmekogusse esitamise pädevus on sadamakaptenil ja jäätmete vastuvõtjal. 3 (32) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 62 nimetaud andmete andmekogusse esitamise pädevus on laeva kaptenil. (33) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 63 nimetatud andmete andmekogusse esitamise pädevus on Keskkonnaametil. (34) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktis 64 nimetatud andmete andmekogusse esitamise pädevus on sadama pidajal.“; 8) paragrahvi 8 lõike 6 esimest lauset täiendada pärast sõna „punktides“ tekstiosaga „61,“. § 2 Määruse jõustumine Määrus jõustub 28. juunil 2021. a. 4  KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004 a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004 a määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004 a määruses nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 61 asendatakse sõnad „Veeteede Ametit“ sõnaga „Transpordiametit“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) jäätmete eelteatis sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta – sissesõidusadamale;“. § 2 Määruse jõustumine Määrus jõustub 28. juunil 2021. a. 5  KAVAND 4 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 37 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 2 asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 28. juunil 2021. a. 6  16.03.2021 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, Eesti õigusesse ülevõtmiseks. Direktiivi eesmärk on tõhustada laevajäätmete üleandmist ja vastuvõtmist sadamates, kaitsta seeläbi merekeskkonda ning samal ajal tagada tõrgeteta mereliiklus. Tegemist on 2000. aastast pärineva direktiiviga, mida muudeti olulises mahus 2019. aastal, et regulatsiooni täpsustada 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) vahepeal tehtud muudatustest tulenevalt ning arvesse võtta andmete ja info edastamise kaasaegseid digitaalseid viise. Direktiiviga ühtlustatakse MARPOLi nõuded Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu puudutab sadama pidajaid ja kasutajaid, jäätmekäitlejaid, Transpordiametit ja Keskkonnaametit, kes teostavad seaduses sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse peaspetsialist Reet Laos (tel: 625 6334, e-post: [email protected]) ja sama talituse juhataja Katrin Andre (ametikoht muutunud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 715 3403, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse sadamaseaduse (SadS) 01.01.2021 jõustunud redaktsiooni RT I, 10.12.2020, 33, meresõiduohutuse seaduse (MSOS) 01.04.2021 jõustuvat redaktsiooni RT I, 17.12.2020, 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) 26.05.2021 jõustuvat redaktsiooni RT I, 04.01.2021, 38. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on võtta üle Eesti õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (edaspidi direktiiv 2019/883). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse 1 rakendamisega. Euroopa Komisjon koostas töödokumendi1 16.01.2018. a ettepaneku COM(2018) 33 final „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja –rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/56/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL“, juurde, milles sisalduvad HÕNTE § 1 lõikes 1 ette nähtud teave ja põhjendused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Paragrahvis 1 on esitatud SadS muudatused, §-s 2 on esitatud MSOS muudatused, §-s 3 on esitatud RLS muudatused ja § 4 näeb ette eelnõu jõustumise aja. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse SadS §-i 2 punkte 19 ja 20. Muudatusega võetakse üle direktiivi 883/2019 artikli 2 punktid 3, 4 ja 5. Kasutusele võetakse mõiste „laevajäätmed“, mis hõlmab kõiki jäätmeid, sealhulgas lastijäätmeid, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, ja mis kuuluvad MARPOL I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid. Samuti täiendatakse mõiste „lastijäätmed“ selgitust, mille kohaselt mõistetakse lastijäätmetena pärast lastimist, lossimist ja koristustööde lõpetamist veesõiduki tekile, lastiruumi või -mahutisse jäänud lastijääke, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejääke kas märjana või kuivana või pesuveest niiskena, välja arvatud lastitolmu, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olevat tolmu. Samuti hõlmatakse laevajäätmete alla kutselise kalapüügi käigus kutselisel kalapüügil püütud jäätmed ehk siis nö passiivselt püütud jäätmed. Kalapüügiseaduse § 31 kohaselt on kutselise kalapüügi vahenditeks õngejadad, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised. Kutselise kalapüügi tegevuse käigus puutuvad kalurid sageli kokku jäätmetega, mis kalapüüdmise käigus nende püügivahendisse jäävad. Sellisteks jäätmeteks võivad olla nii mahajäetud kalapüügivahendid kui ka muu meres leiduv prügi. Mereprügis domineerib looduses väga aeglaselt lagunev plast (60-80%, mõnel pool kuni 95%). Plastist tehtud ühekordselt kasutatavad esemed ja kalapüügivahendid moodustavad vastavalt 60% ja 20% plastprügist (ELis direktiivi (EL) 2019/9041 kohaselt 50% ja 27%). Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 2 punkt 4. Selleks, et kutselisel kalapüügil püütud jäätmeid tagasi merre ei visataks vaid toodaks äraandmiseks sadamasse, ei tohi sadama pidaja nende üleandmise eest võtta eraldi tasu, vaid neid saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt. Plastist kalapüügivahendid üldjuhul avalikesse kogumissüsteemidesse ei jõua. Nende kogumise ja käitlemise korraldamist peaks seetõttu vaatlema avalikest süsteemidest eraldi. Jäätmearuandluse tähenduses tuleks plasti sisaldavad kalapüügivahendid (võrgud, mõrrad jms) deklareerida jäätmekoodiga 02 01 04 ehk plastijäätmed (välja arvatud pakendid), kuid jäätmearuandluse infosüsteemi andmetel selle jäätmekoodiga kalavõrkude kogumist ja edasist käitlust 2018. aastal näidatud ei ole. Küll on jäätmekäitlejate, sh suuremate prügilate andmetel Keskkonnaamet segaolmejäätmetena üle andnud 2018. aastal ligikaudu 15 tonni kalavõrke. Eelkõige on need n-ö ebaseaduslikud või hüljatud võrgud, mida Keskkonnaamet on valdavalt rannikumerest või Peipsi järvest kokku kogunud. Kalapüüniste kaal on prügilatele üleandmisel näidatud koos veetaimestikuga, seega on tegelik võrkude kogus reaalsuses väiksem. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab liidu kalalaeva pardal olema varustus kaotatud püügivahendite leidmiseks ja väljatoomiseks. Püügivahendite kaotamise 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2018:21:FIN (kättesaadav seisuga 10.09.2019) 2 korral peab laeva kapten püüdma need võimalikult kiiresti tagasi tuua. Kui kaotatud püügivahendit ei õnnestu tagasi tuua, peab kalalaeva kapten teavitama oma lipuliikmesriigi ametiasutusi 24 tunni jooksul. Lipuliikmesriik peab seejärel teavitama rannikuliikmesriigi pädevat asutust. Edastatav teave hõlmab kalalaeva pardatähist ja nime, kaotatud püügivahendi liiki ja kaotamise kohta ning püügivahendi tagasitoomiseks võetud meetmeid. Alla 12 meetriste kalalaevade suhtes teavitamiskohustus ei kehti. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 muutmist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohaselt toimub teavitamine kalalaeva poolt elektroonilise püügipäeviku kaudu ning liikmesriigid peavad koguma ja talletama teavet kadunud püügivahendite kohta ja esitama need nõudmisel komisjonile. Direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt kogutud teave kutselisel kalapüügil püütud jäätmete kohta, mis on kättesaadav jäätmete üleandmise kviitungitel, edastatakse nimetatud viisil. Paragrahvi 1 punktiga 2 asendatakse SadS §-i 2 punktis 24, § 25 pealkirjas, lõikes 3, ja lõigetes 7, 9, 10, §-s 26, § 38 lõike 1 punktis 15, § 42 lõikes 1, sõnad „laevaheitmed ja lastijäätmed“ sõnaga “laevajäätmed“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/883 artiklist 2 punktist 3, mille kohaselt hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Varasemalt kasutati SadS-is eraldi mõisteid – laevaheitmed, mis ei hõlmanud lastijäätmeid. Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse SadS §-i 3 lõiget 1 punktiga 6 ja lisatakse sadamateenuste nimistusse tegevusena ka laevajäätmete vastuvõtmine. Direktiivi 2019/883 kohaselt peab sadam suutma vastu võtta sadamat tavaliselt külastavate laevade laevajäätmed ehk pakkuma laevajäätmete vastuvõtmise teenust. Samuti kohaldatakse üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamatele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/352, millega luuakse sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsläbipaistvuse ühised normid. Määruse kohaselt käsitatakse sadamateenusena ka laevajäätmete vastuvõtmist. Eestis kuuluvad sellesse transpordivõrku Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadamad. Kuigi laevjäätmete vastuvõtmist käsitatakse juba ka kehtiva sadamaseaduse kohaselt sadamateenusena, siis lisatakse see selguse huvides ka SadS §-s 3 loetletud sadamateenuste nimekirja. Paragrahvi 1 punktiga 4 asendatakse SadS §-i 25 lõikes 1 sõna „laevaheitmete“ tekstiosaga „laevajäätmete, välja arvatud lastijäätmed“, kuna SadS §-i 25 lõige 1 reguleerib vaid laevajäätmete, mille hulka ei kuulu lastijäätmed, vastuvõtmise korraldamise kohustust. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse SadS §-i 25 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ja nähakse ette, et laeva kapten ei pea kõiki laevajäätmeid üle andma, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud eelteatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete mahutamiseks kuni üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud juhtudel, mis on toodud alljärgnevalt sama lõike punktides 1-5. Paragrahvi 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõike 4 punkt 1. Üldreegli kohaselt peab laev enne sadamast väljumist üle andma kõik laevajäätmed (SadS § 25 lõige 3; direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõige 1). Sellest kohustusest võib teha erandi, kui laeval olevad laevajäätmete hoidlad on piisavad, et juba laeval tekkinud ja reisi jooksul tekkivad jäätmeid ladustada. Millist ladustusmahtu peetakse piisavaks, direktiiv 2000/59/EÜ ei reguleerinud ja see oli liikmesriikide otsustuspädevuses, arvestades MARPOLi nõudeid. Direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teine lõik näeb aga ette, et selleks et tagada direktiivis osutatud [lastijäätmete äraandmise kohustusest] erandi ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks piisava ladustamismahu arvutamise meetodid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 20 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kuna 3 Komisjon võtab vastu rakendusakti, siis ei saa seadus ette näha hoidla ladustamismahtu käsitlevat sätet ja SadS §-i 25 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Paragrahvi 1 punktiga 7 asendatakse paragrahvi 25 lõike 4 punktis 2, § 26 lõike 4 punktides 8 ja 10 sõna „laevaheitmete“ sõnaga „laevajäätmete. Paragrahvi 1 punktiga 8 täiendatakse SadS §-i 25 lõikega 41. Uues sättes tehakse viide komisjoni rakendusmäärusele, mis direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teise lõike kohaselt võetakse vastu selleks, et tagada direktiivis osutatud [lastijäätmete äraandmise kohustusest] erandi ühetaolised rakendamistingimused. Lõikes 41 nähakse ette, et § 25 lõikes 4 nimetatud laevajäätmete hoidla ladustusmaht loetakse piisavaks, kui see vastab komisjoni rakendusmääruses sätestatud tingimustele2. Paragrahvi 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõige 7, kuna jäätmete liigiti kogumise nõue on reguleeritud jäätmeseadusega. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse SadS §-i 25 lõiget 8, millega täpsustatakse sätet nii, et sadama pidaja peab tagama, et ta vastuvõtuseadmed suudavad täita sadamat tavaliselt külastatavate laevade vajadusi, samuti neile asjatuid viivitusi põhjustamata. Sätet täiendatakse täpsustusega, et sadamas peavad olema vastuvõtuseadmed, mis arvestavad sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadusi. Sellega soovitakse rõhutada, et sadam ei pea olemas valmis kõikide laevade vajaduste rahuldamiseks, vaid peab arvestama just nende laevadega, mis sadamat tavaliselt külastavad. Samuti lisatakse täiendus, et laevajäätmete vastuvõtmisel ei tohi laevajäätmete üleandjale asjatuid viivitusi põhjustada. Asjata viivituste põhjustamise korral on kahjustatud isikul õigus nõuda kahjude hüvitamist (direktiivi 2019/883 art 4 lõige 4). Kahju hüvitamise reguleerib võlaõigusseadus. Vastavalt IMO resolutsioonile MEPC.83(44) tuleb laevajäätmete üleandmine osaliste vahel eelnevalt kokku leppida ja peaks toimuma ajal, mil laev käitleb sadamas lasti. Seda toetab ka jäätmete eelteate esitamise kohustus. Paragrahvi 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks SadS §-i 25 lõike 9 esimene lause, mis viiakse lõikesse 91. Paragrahvi 1 punktiga 12 täiendatakse SadS §-i 25 lõikega 91, mis näeb ette sadama pidajale, kes ise ei tegele vahetult jäätmekäitlusega, lepingu sõlmimist jäätmete vastuvõtjaga, kes omab vastavat kehtivat keskkonnakaitseluba ja kellel on vajaliku teenuse osutamiseks piisavad vastuvõtuseadmed. Paragrahvi 1 punktiga 13 asendatakse SadS §-i 25 lõikes 11 sõna „kirjalikult“ sõnadega „elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu“, kuna vastava teabe edastamine toimub läbi elektroonilise mereinfosüsteemi. Paragrahvi 1 punktiga 14 täiendatakse SadS §-i lõigetega 111 ja 112, milledega nähakse ette Keskkonnaametile kohustus kontrollida sadamate vastuvõtuseadmete puuduste teatisel esitatud teavet, samuti kontrollida, kas sadamate vastuvõtuseadmete osas esineb puudusi ja vastuvõtuseadmete vastavust laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale ning teha puuduse ilmnemisel ettekirjutus selle kõrvaldamiseks. 2 Komisjon ei ole rakendusumäärust 19.01.2021 seisuga vastu võtnud. Viide konkreetsele rakendusmäärusele lisatakse eelnõusse ja seletuskirja, kui määruse tekst avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. 4 Lõige 112 näeb ette Keskkonnaametile kohustuse teavitada kontrolli tulemustest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni ja sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate esitanud laeva lipuriigi pädevat asutust. Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse SadS §-i 25 lõige 12 ja nähakse ette, et laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvi 1 punktiga 16 täiendatakse SadS §-i 26 lõikega 11, millega kehtestatakse sadama pidajale konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel muutmisel sadamaehitise kasutajate või nende esindajatega, ja vajadusel kohalike omavalitsuste pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonidega ja kodanikuühiskonna esindajatega muuhulgas pakenditest kui ka probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemist korraldavate organisatsioonidega. Samuti on konsulteerimise eesmärk veenduda, et laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava oleks kooskõlas kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirjas tooduga ja arvestama seal toodud erisustega. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 5 lõige 1. Konsulteerimise eesmärk on, et sadama vastuvõtuseadmed vastaksid külastajate ootustele ja vajadusetele ning suudaks pakkuda konkurentsivõimelist teenust. Paragrahvi 1 punktiga 17 täiendatakse SadS §-i 26 lõiget 2 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad esitatakse Keskkonnaametile sadamaregistri vahendusel, mis aitab kaasa eri asutuste halduskoormuse vähendamisele ja info operatiivsele liikumisele läbi ühe elektroonilise süsteemi. Elektroonilise keskkonna kasutamise vajadus menetlusteks tuleneb eelkõige asjaolust, et sadamaregistrisse kantakse jäätmete vastuvõtuseadmete andmed üksikandmetena, mida vastavalt direktiivile edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi vahendusel SafeSeaNeti (ja selle vahendusel ka IMO GISIS andmebaasi) – ehk ilma elektroonilise menetluskeskkonnata peaks igakordselt andmeid EMDE süsteemi sisestama käsitsi ametnik, mis tõstab oluliselt halduskoormust. Samas võimaldab elektrooniline menetlus vähendada ka sadamapidaja halduskoormust, kuna jäätmekäitluskava koostamisel kanduvad kavale sadama üldandmed automaatselt ja sadama pidaja peab kavale lisama vaid puuduolevad andmed. Jäätmekäitluskavade korduval kooskõlastamisel on muudatuste tegemine veelgi lihtsam, kuna vajalik on muuta vaid seda tekstiosa, mis on muutunud. Sadamaregistri vahendusel täidetakse ka nõude jäätmekäitluskavade avalikustamiseks – kõik kinnitatud kavad on sadamaregistris avalikult klientidele kättesaadavad. Paragrahvi 1 punktiga 18 asendatakse SadS §-i 26 lõike 3 punktis 3 sõna „kolme“ sõnaga „viie“. Direktiivi (EL) 2019/883 artikli 5 lõike 4 alusel hindavad liikmesriigid ja kiidavad heaks jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava ning tagavad, et vähemalt iga viie aasta järel pärast selle heakskiitmist või uue heakskiidu andmist ja pärast olulisi muudatusi sadama töös kiidetakse see uuesti heaks. Kõnealused muudatused võivad hõlmata muu hulgas järgmist: sadama laevaliikluse struktuursed muutused, uue taristu väljaarendamine, sadama vastuvõtuseadmete nõudluse ja pakkumise muutused ning uued pardal käitlemise tehnikad. Liikmesriigid jälgivad jäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade rakendamist sadamate poolt. Kui esimeses lõigus osutatud viieaastase ajavahemiku jooksul ei ole toimunud olulisi muutusi, võib uuesti heaks kiitmine kujutada endast olemasoleva kava kinnitamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb kava Keskkonnaametile heakskiitmiseks esitada iga kolme aasta järel. Muudatuse tulemusena väheneb nii sadamapidajate halduskoormus kui ka Keskkonnaameti töökoormus. Paragrahvi 1 punktiga 19 täiendatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 1 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava peab sisaldama hinnangut sadama 5 vastuvõtuseadmete vajaduse kohta, arvestades sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadusi. Sellega soovitakse rõhutada, et sadam ei pea olemas valmis kõikide laevade vajaduste rahuldamiseks, vaid peab arvestama just nende laevadega, mis sadamat tavaliselt külastavad. Paragrahvi 1 punktiga 20 lisatakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 5, et lisaks laevajäätmete kogumise eest võetavate tasude süsteemi kirjeldusele, peab laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas välja tooma ka tasude summad. Direktiiv 2000/59/EÜ ei näinud ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavas peavad olema esitatud ka tasude suurused. Sellist kohustust sisaldab aga direktiivi 2019/883 artikkel 8 lõige 6. Sellise info esitamine on nõutud selleks, et oleks tagatud, et tasud on õiglased, läbipaistvad, kergesti tuvastatavad ja mittediskrimineerivad ning kajastavad kättesaadavate ja asjakohasel juhul ka kasutatavate seadmete ning teenuste kulusid. Muudatusega kaasneb Keskkonnaametile kohustus hinnata, kas tasud on õiglased, mittediskrimineerivad ja kajastavad ka seadmete ja teenuste kulusid, sellega seoses tõuseb Keskkonnaameti töökoormus ning tekib spetsialistide koolituse vajadus. Paragrahvi 1 punktiga 21 muudetakse SadS §-i 26 lõike 4 punkti 7 ja nähakse ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava peab sisaldama ka kava muutmisel toimunud konsulteerimise korra kirjeldust, et tagada jätkuvalt sadama vastuvõtuseadmete sobivus sadamat tavaliselt külastavate laevade laevajäätmete vastuvõtu tagamiseks. Muudatuse tulemusel Keskkonnaameti töökoormus suureneb ning tekib ka spetsialistide koolitamise vajadus. Paragrahvi 1 punktiga 22 täiendatakse SadS §-i 26 lõigetega 5-8. Lõikes 5 nähakse ette, et Keskkonnaamet ei kiida laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava heaks, kui see ei vasta SadS §-i 26 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Lõigetes 6-8 nähakse ette, et SadS §-is 26 sätestatud nõudeid ei kohaldata väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid ja mis asub korraldatud jäätmeveo piirkonnas, ning mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Nimetatud tingimustele vastav väikesadam teavitab sellest Keskkonnaametit. Keskkonnaamet hindab, kas väikesadam vastab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele ja teavitab sellest sadamapidajat sadamaregistri vahendusel. Juhul kui sadam ei vasta lõikes 6 nimetatud tingimustele kohalduvad väikesadamale käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuded. Muudatus vähendab Keskkonnaameti töökoormust, kuna nimetatud väikesadamad peavad esitama vaid teavituse. Keskkonnaamet peab küll teavituse läbi vaatama, kuid teavituse andmemaht on väiksem. Sadamaregistri andmetel on Eestis väikesadamaid, mis ei paku tasulisi teenuseid 104 (kokku on sadamaregistris 226 sadamat).3 Paragrahvi 1 punktiga 23 muudetakse SadS §-id 27-29 ja esitatakse uues sõnastuses. § 27. Laevajäätmetest teavitamine ja laevajäätmete üle arvestuse pidamine SadS §-i 27 lõikes 1 täpsustatakse kohaldamisala, mille kohaselt laeva, mille kogumahutavus on 300 või enam, kapten, laevaagent või tema poolt määratud isik peab koostama ja esitama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale teatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta. Eelteatise peavad esitama laevad, mis kuuluvad direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse, milleks on laevad kogumahutavusega 300 või enam. Teatise vorm on esitatud direktiivi (EL) 2019/883 lisas 2, mistõttu jäetakse sättest 3 https://www.sadamaregister.ee/sadamad 6 välja viide volitusnormile, mis andis valdkonna eest vastutavale ministrile volituse vastavat vormi kehtestada. Samuti nähakse ette tingimused, millal vastav eelteatis tuleb esitada. SadS §-i 27 lõikes 2 tuuakse välja erandid, millised laevad ei pea esitama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale teatist sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta. Teatist ei pea esitama kalalaev, ajalooline laev ja vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk, mille pikkus on väiksem kui 45 meetrit; sõja- ja piirivalvelaev ja muu riigihaldusülesannet täitev laev; SadS §-i 29 lõikes 1 nimetatud laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest vabastatud laev, kuna need laevad ei kuulu direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse. SadS §-i 27 lõikes 3 nähakse ette, et elektroonilist teatist sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete ja liigi ja koguse kohta säilitatakse laeva pardal vähemalt järgmisest sissesõidusadamast väljumiseni. Laevadel kasutatakse dokumentide säilitamiseks erinevaid lahendusi nagu näiteks prinditakse välja dokumendi koopia ja pannakse kausta või hoitakse arvutis. Samamoodi toimetatakse ka elekrooniliste sertifikaatidega, kus need saadetakse laeva e-mailile. Lahendusena kasutatakse ka süsteemi, kus kapten logib sisse klassiühingu portaali ja sealt saab sadamariigi kontrollile näidata dokumenti. Laevas peab olema igal ajal ligipääs sellele elektroonilisele teatisele. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 6 lõige 3. SadS §-i 27 lõikes 4 kehtestatakse sadama pidajale kohustus teavitada Keskkonnaametit, kui laev ei esita eelteatist või ei anna üle laevajäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud nõudeid rikutakse. Keskkonnaamet edastab asjaomase teabe Transpordiametile. SadS §-i 27 lõikes 5 nähakse ette, et kui Transpordiamet saab teada laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisest või rikkumise kahtlus tekib pärast laeva sadamast lahkumist, teavitab ta sellest laeva sihtsadama asukohariigi pädevat asutust või mereadministratsiooni. SadS §-i 27 lõikega 6 nähakse ette, et sadama pidaja korraldab laevadelt vastu võetud laevajäätmete arvestust teatiste ning teiste laevajäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ning laevajäätmete liikide kaupa. Sadama pidaja või jäätmete vastuvõtja esitab elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile põhjendamatu viivituseta laevalt vastu võetud laevajäätmete kohta laevajäätmete vastuvõtmise akti. Eestis ei tegele suuremad sadamad ise jäätmete vastuvõtuga, vaid on sõlminud eraldi lepingud jäätmekäitlejatega ja seega on õigus esitada jäätmete vastuvõtjal samuti akti laevajäätmete vastuvõtmise kohta. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 7 lõige 2. SadS §-i 27 lõike 7 kohaselt esitab sadamakapten või jäätmete vastuvõtja elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile põhjendamatu viivituseta üleantud laevajäätmete kohta laevajäätmete üleandmise akti ning teeb akti või sellel sisalduvad andmed kättesaadavaks Keskkonnaametile ja Transpordiametile. Laevajäätmete üleandmise akti säilitatakse laeva pardal kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kaks aastat. Laevadel kasutatakse dokumentide säilitamiseks erinevaid lahendusi nagu näiteks prinditakse välja dokumendi koopia ja pannakse kausta või hoitakse arvutis. Samamoodi toimetatakse ka elekrooniliste sertifikaatidega, kus need saadetakse laeva e-mailile. Lahendusena kasutatakse ka süsteemi, kus kapten logib sisse klassiühingu portaali ja sealt saab sadamariigi kontrollile näidata dokumenti. Laevas peab olema igal ajal ligipääs dokumendile. Direktiivi 883/2019 lisas 2 on toodud tüüpvorm eelteatise saatmiseks laevajäätmete üleandmise kohta sadama vastuvõtuseadmetesse ja lisas 3 jäätmete üleandmise kviitungi tüüpvorm. Andmed tuleb esitada just nendel vormidel, mistõttu puudub vajadus vormide kehtestamiseks 7 ministri määruses. SadS §-i 25 lõike 12 alusel kehtestatavas määruses tehakse viide direktiivi lisades esitatud dokumentide vormidele ja nähakse ette, et andmed tuleb esitada just nendel vormidel. § 28. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu SadS §-i 28 lõikes 1 nähakse ette, et sadama pidaja kohustust sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu arvelt või eraldi kindlaks määratud jäätmetasu eest, sõltumata üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest, vastu võtta laeva pilsivee, reovee, prügi, naftat ja naftasaadusi ning õli sisaldavad jäätmed ning muud laevajäätmed, välja arvatud lastijäätmed ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt tekitatud jäätmed. Tegu on sadama pidajale makstava tasuga laevajäätmete vastuvõtmise teenuse eest. SadS §-i 28 lõikes 2 sätestatakse, et SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu peab sisaldama laevajäätmete tegelikust üleandmisest tulenevaid otseseid tegevuskulusid ja sadamas asuva süsteemi juhtimisest tulenevaid kaudseid halduskulusid. SadS §-i 28 lõikes 3 sätestatakse, et kui üleantavate laevajäätmete maht ületab eelteatises nimetatud maksimaalset ladustamismahtu, tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja maksimaalset ladustamismahtu ületavate ja üleantavate laevajäätmete eest jäätmetasu nende liigi ja koguse alusel, mille määrad kehtestatakse kulupõhiselt. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/883 artiklist 2 punktist 3, mille kohaselt hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Varasemalt kasutati SadS-is eraldi mõisteid – laevaheitmed, mis ei hõlmanud lastijäätmeid, ja lastijäätmed. SadS §-i 28 lõikega 4 nähakse ette, et lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja tegelikult üleantud liigi ja koguse alusel. Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja neil võib olla majanduslik väärtus. Seetõttu ei hõlma kulude eest tasumise süsteemid ega kaudne tasu lastijäätmeid. Lastijäätmete üleandmise tasu maksab sadama vastuvõtuseadmete kasutaja asjaomaste poolte vahel sõlmitud kokkuleppe või muu kohaliku korra alusel. SadS §-i 28 lõikega 5 sätestatakse, et jäätmetasu suuruse määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määrusega võetakse üle direktiivi sätted, mis oma sisult kuuluvad määruse reguleerimisalasse ega pea olema kehtestatud seaduse tasandil. Direktiivi 883/2019 lisas 4 on esitatud sadamata vastuvõtuseadmete käitamise ja haldamisega seotud kulude ning puhastulude kategooriaid. Direktiivi artikkel 8 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et laevajäätmete (v.a lastijäätmed) vastuvõtmise ja käitlemise otstarbel sadama vastuvõtuseadmete käitamisega seotud kulud kaetakse laevadelt sissenõutava tasuga. Nimetatud kulud sisaldavad 4. lisas loetletud elemente. § 29. Laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastamine SadS §-i 29 lõikega 1 võetakse üle direktiivi 883/2019 artikkel 2 punktis 13 esitatud mõiste „sadama sage külastamine“ – laev külastab sama sadamat vähemalt korra kahe nädala jooksul. Kuna sadama sagedast külastamisest mainitakse seaduses vaid § 29 lõikes 1, siis ei ole otstarbekas mõistet esitada mõistete paragrahvis (§ 2), vaid esitada sättes, kus vastav regulatsioon sisaldub. Täpsustus puudutab laevale laevajäätmetest teavitamise, laevajäätmete üleandmise ja ning laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmise kohustusest vabastuse andmist. Vabastuse saab anda vaid laevale, mis külastab sadamat sageli ehk teatud sagedusega. Direktiivi 8 kohaselt on vajalikuks sageduseks sadama külastamine vähemalt korra kahe nädala jooksul. Kuna üldreegli kohaselt tuleks laevajäätmed üle anda igas sadamas, siis vastava vabastuse andmine võimaldab laeval hoida kulusid märkimisväärsetelt kokku. SadS §-i 29 lõikes 2 nähakse ette, et Transpordiamet võib anda kindlal liinil regulaarreise teostavale ja vähemalt korra kahe nädala jooksul sadamat külastavale laevale laevajäätmetest teavitamise, laevajäätmete üleandmise ning SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu maksmise kohustusest vabastuse ühes laeva teekonnale jäävas sadamas, kui mõne laeva teekonnale jääva sadama pidajaga on laeva reederil sõlmitud kirjalik kokkulepe ja laevajäätmete vastuvõtmise aktid, mille kohaselt võetakse selles sadamas laevalt vastu kõik laevajäätmed ning SadS §-i 28 lõikes 1 nimetatud tasu ning sellest on teavitatud kõiki laeva teekonnale jäävaid sadamaid. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 2 punkt 13. Laev külastab sadamat sageli juhul, kui ta teeb seda vähemalt korra kahe nädala jooksul. SadS §-i 29 lõikes 3 nähakse ette, et lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. SadS §-i 29 lõike 4 kohaselt annab Transpordiamet vabastuse andmisel 2019/883 lisa 5 kohase vabastustõendi. Direktiivi 883/2019 artikkel 9 lõike 2 kohaselt vabastuse andmise korral väljastab sadama asukohaliikmesriik 5. lisas esitatud vormi alusel vabastustõendi, milles kinnitatakse, et laev vastab vabastuse kohaldamiseks vajalikele tingimustele ja nõuetele, ning märgitakse vabastuse kestus. Tõend tuleb esitada just direktiivis toodud vormidel, mistõttu puudub vajadus vormide kehtestamiseks anda vastav volitus valdkonna eest vastutavale ministrile, vaid saab teha vastava viite seaduses. Kuigi HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt välditakse seaduseelnõus otsest viidet direktiivi sättele, on lubatud otsesed viited ainult Euroopa Liidu direktiivi tehnilistele sätetele, mida Eesti peab üksüheselt kohaldama ja mille kordamine seaduseelnõus ei ole õigusselguse seisukohalt otstarbekas ega vajalik. SadS §-i 29 lõikes 4 viite tegemine direktiivi 883/2019 lisale on HÕNTE-ga kooskõlas. Samuti kehtestatakse Transpordiametile kohustus esitada vabastustõendi vormil olev teave elektroonilisse mereinfosüsteemi. Muudatusega muutub teave kättesaadavaks teistele asjaomastele sadamatele, kes läbi vabastustõendil oleva teabe saavad veenduda, et laev vastab vabastuse kohaldamiseks vajalikele tingimustele ja nõuetele. SadS §-i 29 lõikes 5 nähakse ette, et laev, millele on väljastatud vabastustõend, peab laevajäätmed üle andma ja tasuma jäätmetasu, kui juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni. Laev, millele on antud vabastus, ei tohi sõita edasi järgmisesse sissesõidusadamasse, kui juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni. Selle sätte kohaselt tuleb kaptenil igas sadamas hinnata, kas laeval on piisavalt ladustamismahtu, et juba tekkinud ja reisi käigus tekkivad laevajäätmeid ladustada. Direktiivi 2019/883 artikkel 7 lõike 4 teine lõik näeb ette, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks piisava ladustamismahu arvutamise meetodid. 01. märtsi 2021. a seisuga ei ole Komisjon vastavat rakendusmäärust vastu võtnud. Paragrahvi 1 punktiga 24 muudetakse SadS §-i 42 lõige 2 ja nähakse ette, et riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevajäätmete üleandmise üle teostavad Keskkonnaamet ja Transpordiamet, arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 artikkel 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatut. Muudatusega võetakse üle direktiivi 2019/883 artikli 9 lõige 4. Transpordiameti pädevusse kuulub laevade tehniliste nõuete järgimine ja dokumendikontroll. Kui on vaja sisulisi jäätmete liigitamise nõudeid kontrollida põhjalikuma kontrolli käigus, või 9 mõni aine/materjal tuvastada, teeb seda Keskkonnaamet Transpordiameti taotlusel. Laeva dokumendikontrolli nõuded on reguleeritud peaasjalikult meresõiduohutuse seadusega ja laeval jäätmete käitlusnõuded täpsemalt MARPOLiga. Paragrahvi 1 punktiga 25 suurendatakse trahvimäära. Karistusseadustiku § 47 lõige 2 näeb ette, et väärteo eest võib kohtuväline menetleja juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 100– 400 000 eurot. Direktiivi artikkel 16 kohaselt peavad liikmesriikide karistusnormid, olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Hetkel Riigikogu menetluses olev jäätmeseaduse eelnõuga nähakse ette jäätmehooldusnõuete rikkumise eest maksimaalseks karistuseks 100 000 eurot. Nimetatud määra võib pidada juriidilise isiku puhul hoiatavaks ja mõjusaks, et motiveerida juriidilist isikut väärtegu mitte toime panema. Paragrahvi 1 punktiga 26 täiendatakse SadS §-ga 601 ja nähakse ette, et SadS §-i 26 lõike 3 punkti 3 28. juunil 2021. a jõustunud redaktsiooni kohaldatakse laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele, mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud 28. juunil 2019. aastal või hiljem. Seega pikenevad kõigi kavade, mille uuesti Keskkonnaameti poolt heaks kiitmise kohustus pole käesoleva eelnõu jõustumise ajaks saabunud, regulaarse Keskkonnaametile heakskiitmise tähtaeg viiele aastale. Siiski tuleb arvestada, et ka sellistele kavadele kohaldatakse teisi SadS § 26 esitatud uuesti heaks kiitmiseks esitamise aluseid. Samuti tuleb sellise kava puhul kava olulisel muutmisel konsulteerida sadama kasutajate või nende esindajatega, kohaliku omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Paragrahvi 1 punktiga 27 seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116– 142)“. Paragrahvi 2 punktiga 1 asendatakse MSOS-i paragrahvi 751 lõike 3 punktis 4 ja §-i 78 lõike 1 punktis 11 sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“ vastavas käändes“. Muudatus seondub mõistete korrastamisega – mõiste „laevaheitmed“ on eelnõus asendatud mõistega „laevajäätmed“, mis võrreldes varasemaga hõlmab ka lastijäätmeid. Paragrahvi 2 punktiga 2 seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116– 142)“. Paragrahvis 3 täiendatakse riigilõivuseadust. RLS täiendamine §-ga 2001 seondub SadS §-ga 29. Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu, kuna tegemist on toiminguga, millega kaasnevad Transpordiametile kulutused. SadS §-is 29 lõikes 3 nähakse sõnaselgelt ette, et vabastuse taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivumääraks on 40 eurot. 10 Riigilõivu suuruse kehtestamisel võeti eeskujuks RLS § 201, mille kohaselt vastutuskindlustuse või muu rahalise tagatise tõendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot. Tegu on sarnase töömahuga toiminguga. Paragrahv 4 sätestab eelnõu jõustumisaja. Eelnõu jõustub 28. juunil 2021. a, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidele direktiivi 2019/883 normide ülevõtmise tähtajaks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus võetakse kasutusele uus mõiste „laevajäätmed“. Teisi termineid kasutatakse eelnõus sadamaseaduses või meresõiduohutuse seaduse sätestatud tähenduses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv 2019/883. Direktiivi ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud käesoleva seletuskirja lisas (lisa 1). 6. Seaduse mõjud Euroopa Komisjon tegi 16. jaanuaril 2018. a ettepaneku COM(2018) 33 final „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja –rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/56/EÜ ning muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ ja direktiivi 2010/65/EL. Vabariigi Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad direktiivi ettepaneku kohta 1. märtsi 2018. a protokollilise otsusega. Eesti toetas direktiivi eelnõu ning pidas tähtsaks, et kehtestatavate nõuetega ei kaasneks liigseid kohustusi väikesadamatele ja -laevadele. Seni kehtinud direktiiv, mis reguleerib laevajäätmete üleandmist sadamast ning tõhusat jäätmekäitlust sadamas pärineb 2000. aastast. Vahepeal on toimunud mitmeid arenguid nii merekeskkonnakaitse tõhustamisel kui laevade teavituste digiteerimises. Samuti on vahepeal täiendatud oluliselt MARPOL konventsiooni, mis mh annab samuti suuniseid laevajäätmete üleandmiseks sadamas. Üks direktiivi ülevaatamise eesmärk oli EL korra kooskõlla viimine MARPOL konventsiooni nõuetega. Direktiivi 2019/883 kohaselt peab tavapäraselt sadamat külastaval laeval olema võimalik ära anda kõiki laeval tekkivaid jäätmeid. Selle tagamiseks peavad sadamad eelnevalt koostama laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad, milles määratakse kindlaks sadama vastuvõtuseadmete vajadus ning võimsus arvestades laevu, mis sadamat külastavad. Eestis on vastav regulatsioon olemas ja laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamine on sadama pidajale kohustuslik. Kavandatav muudatus 1: konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: sadama pidajad, sadamaehitise kasutajate või nende esindajad, kohalike omavalitsuse pädevad asutused, jäätmekäitlejad, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonid ja kodanikuühiskonna esindajad. 11 Mõju kirjeldus: Sadamaregistri andmetele on Eestis 2234 sadamat. Sadama pidaja peab kava koostamisel konsulteerima sadamaehitise kasutajate või nende esindajate, kohalike omavalitsuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega. Konsulteerimise eesmärk on koostada piirkonna sadamale sobivaim ja sadamaehitise kasutajatele sobivaim kava, mis arvestaks nende vajadusi. Konsulteerimise käigus saab sadama pidaja kasulikku teavet, millised on sadamaehitise kasutajate ootused ja sadamaehitise kasutaja saab väljendada omi ootusi. Konsulteerimise käigus valmiv kava loob ühest küljest sadama pidajast positiivset kuvandit ja tekitab sadamaehitise kasutajates usaldusväärsust ja samuti väheneb laevajäätmete merre heitmine ning sellega seoses vähendatakse mereprügi. Sadama pidajad konsulteerivad erinevatel viisidel eri valdkondades oma kasutajatega ka praegu. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Kavandatav muudatus 2: laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade heakskiitmine viie aasta tagant Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: sadama pidajad, Keskkonnaameti ja Transpordiameti ametnikud Mõju kirjeldus: varasema kolme aasta asemele, näeb nüüd direktiiv ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava tuleb esitada heakskiitmisele vähemalt iga viie aasta järel. Muudatusega väheneb sadama pidajate ja Keskkonnaameti ja Transpordiameti ametnike töökoormus. Merekeskkonnale kahjulikku mõju ei kaasne, kuna säilib kohustus, et kui sadamas toimuvad olulised muudatused, tuleb kava uuesti heakskiitmisele esitada. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Kavandatav muudatus 3: väikesadamad ei pea koostama laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: väikesadamad, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid Mõju kirjeldus: Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamise nõudeid ei kohaldata väikesadamale, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid ja mis asub korraldatud jäätmeveo piirkonnas, ning mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Nimetatud tingimustele vastav väikesadam teavitab sellest Keskkonnaametit. Eestis ei osuta tasulisi teenuseid 104 sadamat. Kõnealuse muudatusega väheneb Keskkonnaameti töökoormus. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Kavandatav muudatus 4: kaudne sadamatasu kohaldub ka väikelaevadele ja kalalaevadele Mõju valdkond 1: mõju majandusele, ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Mõju sihtrühm: sadama pidajad, väikelaevade ja kalalaevad Mõju kirjeldus: olenemata sellest, kas laev annab laevajäätmeid sadamas üle, peab ta tasuma kaudset tasu, mis on sadamatasu sees. Selle muudatusega kutsutakse sadamaehitise kasutajaid 4 Seisuga 25.01.2021 12 üles andma kõiki laevajäätmeid sadamas ära ning soovitakse vältida laevajäätmete merre sattumist. Muudatus ei puuduta väiksemaid sadamaid, kus laevajäätmete üleandmise tasu on juba sadamatasu sees. Mereprügi probleemi tõhusaks käsitlemiseks on ülioluline tagada õiged stiimulid jäätmete, eelkõige MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmete üleandmiseks sadama vastuvõtuseadmetesse. Seda on võimalik saavutada kulude eest tasumise süsteemi abil, millega nähakse ette kaudne tasu. Kaudset tasu tuleks maksta jäätmete üleandmisest olenemata ja see peaks tagama õiguse anda jäätmed üle ilma täiendavate otseste tasudeta. Kaudset tasu tuleks kohaldada ka kala- ja väikelaevade sektorites, arvestades nende osakaalu mereprügi tekkes. Kui laev annab siiski üle erakorralise koguse MARPOLi konventsiooni V lisas määratletud jäätmeid, eelkõige tegevusjäätmeid, mis on suurem kui maksimaalne ladustamismaht, mis on märgitud eelteates laevajäätmete üleandmise kohta, peaks olema võimalik nõuda täiendavat otsest tasu, tagamaks et erakorralise koguse jäätmete vastuvõtmise kulud ei paneks ebaproportsionaalset koormust sadama kulude eest tasumise süsteemile. Lastijäätmed jäävad pärast terminalis lasti mahalaadimist lasti omaniku omandisse ja neil võib olla majanduslik väärtus. Samuti ei sisalda kaudne tasu heitgaaside puhastussüsteemide tekitatud jäätmetega seotud kulusid, mis kaetakse üle antud jäätmete liigi ja koguse alusel. Järeldus mõju olulisuse kohta: kõnealuse muudatusega ei kaasne olulist mõju. Seaduse muutmisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, ega demograafilist mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Sadamaregistri menetluskeskkond vajab direktiivi nõuetele vastamiseks täiendavaid arendusi – vajalik on täiendada praegust jäätmekäitluskavade kooskõlastamise menetlust ja luua x-tee liidestus elektroonilise mereinfosüsteemiga. Tööde hinnanguline maksumus 12 100 eurot. Lisaks on vaja arendada elektroonilist mereinfosüsteemi, et tagada vajalikud liidestused SafeSeaNet-ga ja sadamaregistriga. Tööde hinnanguline maksumus 13 000 eurot. Transpordiamet väljastab aastas hinnanguliselt 20 vabastustõendit laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastamise kohta. Riigilõivudest laekuva eeldatava tulu summa on hinnanguliselt 800 eurot aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõuga seoses on vaja muuta: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2013. a määrust nr 39 „Elektroonilise mereinfosüsteemi põhimäärus“; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2012. a määrust nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“; 3) Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2009. a määrust nr 129 „Sadama eeskirja vorm“; 4) Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määrust nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord; 5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“ tunnistatakse kehtetuks ja 13 kehtestatakse uues redaktsioonis ning tulenevalt volitusnormi muudatustest täiendatakse seda laevajäätmete vastuvõtmise tasu puudutava regulatsiooniga; 6) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.04.2013. a määrust nr 28 „Sadama registreerimistaotluse vorm“, kus on vaja võtta kasutusele mõistena „laevajäätmed“ varasema „laevaheitmed ja lastijäätmed“ asemel. Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 28. juunil, mis on Euroopa Liidu liikmesriikidele direktiivi 2019/883 normide ülevõtmise tähtajaks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Laevaomanike Liidu MTÜ-le, Eesti Sadamate Liidu MTÜ-le, Tallinna Sadam AS-le, Saarte Liinid AS-le, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Green Marine AS-le, MTÜ-le Eesti Väikesadamate Arenduskeskus. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 14  EELNÕU 15.03.2021 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktid 19 ja 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „19) laevajäätmed – kõik jäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal, sealhulgas lastijäätmed, ja mis kuuluvad rahvusvahelise laevade põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOL) I, II, IV, V ja VI lisa kohaldamisalasse, ning kutselisel kalapüügil püügivahendiga püütud jäätmed; 20) lastijäätmed – pärast lastimist, lossimist ja koristustööde lõpetamist veesõiduki tekile, lastiruumi või -mahutisse jäänud lastijäägid, sealhulgas lastimise ja lossimise ülejäägid , välja arvatud lastitolm, mis jääb tekile pärast pühkimist, või laeva välispindadel olev tolm;“; 2) paragrahvi 2 punktis 24, § 25 pealkirjas ja lõigetes 3, 7, 9 ning 10, §-s 26, § 38 lõike 1 punktis 15 ja § 42 lõikes 1 asendatakse sõnad „laevaheitmed ja lastijäätmed“ sõnaga “laevajäätmed“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) laevajäätmete vastuvõtmine.“; 4) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse sõna „laevaheitmete“ sõnadega „laevajäätmete, välja arvatud lastijäätmete,“; 5) paragrahvi 25 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laeva kapten ei pea kõiki laevajäätmeid üle andma, kui käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud eelteatises esitatud informatsioonist selgub, et olemasolevad laeva hoidlad on piisavad juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate laevajäätmete mahutamiseks kuni üleandmissadamasse jõudmiseni, välja arvatud, kui:“; 6) paragrahvi 25 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 25 lõike 4 punktis 2 ning § 26 lõike 4 punktides 8 ja 10 asendatakse sõna „laevaheitmete“ sõnaga „laevajäätmete“; 8) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud laevajäätmete hoidla ladustamismaht loetakse piisavaks, kui see vastab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 1 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116–142), artikli 7 lõike 4 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele.“; 9) paragrahvi 25 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 25 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Sadama pidaja tagab piisavate ja laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavale vastavate vastuvõtuseadmete kättesaadavuse sadamas, et täita laevajäätmete vastuvõtmisel sadamat tavaliselt külastavate laevade vajadused neile asjatuid viivitusi põhjustamata.“; 11) paragrahvi 25 lõike 9 esimene lause tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud kirjalik leping jäätmete vastuvõtjaga, kes omab vastavat keskkonnakaitseluba ja kellel on teenuse osutamiseks piisavad ja laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavale vastavad vastuvõtuseadmed.“; 13) paragrahvi 25 lõikes 11 asendatakse sõna „kirjalikult“ sõnadega „elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu“; 14) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 111 ja 112 järgmises sõnastuses: „(111) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate saamisel kontrollib Keskkonnaamet teates nimetatud sadama vastuvõtuseadmete vastavust laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavale ja teeb mittevastavuse korral ettekirjutuse mittevastavuse kõrvaldamiseks. (112) Keskkonnaamet teavitab kontrolli tulemustest elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu Rahvusvahelist Mereorganisatsiooni ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teate esitanud laeva lipuriigi pädevat asutust.“; 15) paragrahvi 25 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Laevajäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 16) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel ja kava olulisel muutmisel konsulteerib sadama pidaja sadama kasutajate või nende esindajatega, kohaliku omavalitsuse üksuse pädevate asutuste, jäätmekäitlejate, laiendatud tootjavastutuse kohustusi täitvate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajatega.“; 17) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Keskkonnaametile“ sõnadega „sadamaregistri vahendusel“; 18) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „viie“; 2 19) paragrahvi 26 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „sadamat“ sõnaga „tavaliselt“; 20) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) laevajäätmete vastuvõtmisega seotud kulude katmise süsteemi kirjeldust ja laevajäätmete vastuvõtmise tasude suurust;“; 21) paragrahvi 26 lõike 4 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) kava muutmisel konsulteerimise korra kirjeldust;“; 22) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses: „(5) Keskkonnaamet ei kiida laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava heaks, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata väikesadamale: 1) kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid; 2) mis on liitunud korraldatud jäätmeveoga; 3) mille pidaja on taganud, et sadamasse saabunud väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast ning 4) mis on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud Keskkonnaameti hinnangu käesoleva lõike punktidele 1–3 vastavuse kohta. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastava väikesadama pidaja teeb vastava info kättesaadavaks sadamaregistri vastavas osas ja teavitab nõuete täitmisest Keskkonnaametit sadamaregistri vahendusel. (8) Keskkonnaamet hindab, kas väikesadam vastab käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1– 3 sätestatud tingimustele ja teavitab oma hinnangust sadama pidajat sadamaregistri vahendusel.“; 23) paragrahvid 27–29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Laevajäätmetest teavitamine ja laevajäätmete üle arvestuse pidamine (1) Laeva, mille kogumahutavus on 300 või enam, reeder, kapten või laevaagent peab esitama elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu sissesõidusadamale jäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta (edaspidi eelteatis): 1) vähemalt 24 tundi enne sadamasse saabumist, kui sissesõidusadam on teada; 2) viivitamata sissesõidusadama selgumisel, kui see teave on kättesaadav vähem kui 24 tundi enne sissesõidusadamasse saabumist; 3) hiljemalt lahkumisel eelmisest sissesõidusadamast, kui reis järgmisesse sadamasse kestab alla 24 tunni. (2) Eelteatist ei pea esitama: 1) kalalaev, ajalooline laev ja vaba aja veetmiseks kasutatav veesõiduk, mille pikkus on väiksem kui 45 meetrit; 2) sõja- ja piirivalvelaev ja muu riigihaldusülesannet täitev laev; 3) käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud vabastustõendit omav laev. 3 (3) Eelteatist säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laeva pardal vähemalt sadamale, mille kohta eelteatis esitati, järgnevast sadamast väljumiseni. (4) Sadama pidaja teavitab viivitamata Keskkonnaametit, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata laev ei esita eelteatist või ei anna üle laevajäätmeid või kui laeval avastatakse muid laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisi või tekib kahtlus, et nimetatud nõudeid rikutakse. Keskkonnaamet edastab nimetatud teabe Transpordiametile. (5) Kui Transpordiamet saab teada laevajäätmete üleandmise nõuete rikkumisest või rikkumise kahtlus tekib pärast laeva sadamast lahkumist, teavitab ta sellest laeva sihtsadama asukohariigi pädevat asutust või mereadministratsiooni. (6) Sadama pidaja korraldab laevadelt vastu võetud laevajäätmete arvestust eelteatiste ning teiste laevajäätmete vastuvõttu tõendavate dokumentide alusel laevade ja laevajäätmete liikide kaupa. (7) Sadamakapten või jäätmete vastuvõtja esitab põhjendamatu viivituseta elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu laeva kaptenile laevajäätmete üleandmise akti üleantud laevajäätmete kohta ning teeb akti või sellel sisalduvad andmed kättesaadavaks Keskkonnaametile ja Transpordiametile. (8) Laevajäätmete üleandmise akti säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laeva pardal vähemalt kaks aastat. § 28. Laevajäätmete vastuvõtmise tasu (1) Sadama pidaja on kohustatud sadamatasu hulka arvestatud või eraldi kindlaks määratud laevajäätmete vastuvõtmise tasu (edaspidi jäätmetasu) eest, sõltumata üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest, vastu võtma laevajäätmed, välja arvatud lastijäätmed ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt tekitatud jäätmed. (2) Jäätmetasu peab katma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevajäätmete vastuvõtuseadmete käitamise ja haldamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud. (3) Kui üleantavate käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevajäätmete maht ületab eelteatises nimetatud maksimaalset ladustamismahtu, tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja maksimaalset ladustamismahtu ületavate ja üleantavate laevajäätmete eest jäätmetasu nende liigi ja koguse alusel. (4) Lastijäätmete ja heitgaaside puhastussüsteemide poolt tekitatud jäätmete üleandmise eest tasub jäätmete äraandja või vastuvõtuseadmete kasutaja tegelikult üleantud liigi ja koguse alusel. (5) Jäätmetasu suuruse määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 29. Laevajäätmetest teavitamise ja nende üleandmise kohustusest ning jäätmetasu maksmisest vabastamine 4 (1) Transpordiamet võib vabastada eelteatise esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja jäätmetasu maksmisest Eesti sadamat külastava laeva, mis teostab kindlal liinil regulaarreise ja külastab sadamat vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, kui: 1) Transpordiametile esitatakse piisavad tõendid, et laevajäätmete üleandmine ja jäätmetasu maksmine on tagatud vähemalt ühes laeva teekonnale jäävas sadamas; 2) vabastuse andmine ei vähendada laeva meresõiduohutust, ohusta inimese tervist, halvenda töö- ja elamistingimusi laeval ega kahjusta merekeskkonda. (2) Vabastuse saamiseks esitatavas taotluses tuleb Transpordiametile tõendada, et: 1) laeva reederil on sõlmitud vähemalt ühe laeva teekonnale jääva sadama pidajaga või jäätmekäitlejaga leping jäätmete üleandmiseks ja laeval on laevajäätmete üleandmist tõendavad laevajäätmete üleandmise aktid; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud sadama pidajal või jäätmekäitlejal on piisavad vastuvõtuseadmed; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tingimuste täitmisest on teavitatud kõiki laeva teekonnale jäävaid sadamaid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. (4) Transpordiamet väljastab laevale vabastuse andmisel Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 lisa 5 kohase vabastustõendi ning esitab vabastustõendil oleva teabe elektroonilisse mereinfosüsteemi. (5) Laev, millele on väljastatud vabastustõend, peab sadamas laevajäätmed üle andma ja tasuma jäätmetasu, kui juba kogunenud ja kogunevate laevajäätmete ladustamiseks ei ole laeval piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni.“; 24) paragrahvi 42 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riiklikku järelevalvet laevadelt ja muudelt veesõidukitelt laevajäätmete üleandmise üle teostavad Keskkonnaamet ja Transpordiamet, arvestades muu hulgas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 artikli 11 lõike 2 alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruses sätestatut.“; 25) paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Laevajäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise ning laevajäätmete ja ohtliku lasti üleandmise ja vastuvõtmise nõuete rikkumine (1) Laevajäätmetest ja ohtlikust lastist teavitamise või laevajäätmete ja ohtliku lasti üleandmise või vastuvõtmise nõuete rikkumise või ebapiisavate vastuvõtuseadmete kohta laevale või muule veesõidukile teatise esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.“; 26) seadust täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses: „§ 601. Paragrahvi 26 lõike 3 punkti 3 kohaldamine 5 Käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punkti 3 28. juunil 2021. a jõustunud redaktsiooni kohaldatakse laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavadele, mille Keskkonnaamet on heaks kiitnud 28. juunil 2019. aastal või hiljem.“; 27) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142)“. § 2. Meresõiduohutuse seaduse muutmine 1) Meresõiduohutuse seaduse § 751 lõike 3 punktis 4 ja § 78 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete“ sõnaga „laevajäätmete“; 2) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81–90), muudetud direktiividega 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) ja 2007/71/EÜ (ELT L 329, 14.12.2007, lk 33–36)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk 116–142)“. § 3. Riigilõivuseaduse täiendamine Riigilõivuseaduse 8. peatüki 5. jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 2001 järgmises sõnastuses: „§ 2001. Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamine Laevajäätmete eelteatise sadamas üleantavate ning laevale jäävate laevajäätmete liigi ja koguse kohta esitamisest, laevajäätmete üleandmisest ja laevajäätmete vastuvõtmise tasu maksmisest vabastuse saamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 40 eurot.“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 28. juunil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „....“ ...................... 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „....“ ...................... 2021 6