Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium 04.06.2026 nr 1-4/26/2221 Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a määruse nr 65 „Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks taristuministri määruse eelnõu. Eelnõu, lisa ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. määruse eelnõu 2. lisa 3. seletuskiri Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Koopia: Eesti Lasterikaste Perede Liit Kaie Kunst, 625 6366 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 07.05.2026 TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a määruse nr 65 „Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a määruses nr 65 „Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 8 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) kulud, mis on tekkinud toetuse saaja kui ettevõtja osutatud teenusest või mis on tekkinud tehingust toetuse saaja ja sellise ettevõtja vahel, mille üle toetuse saajal on valitsev mõju või milles neil on ühine majanduslik huvi, või leibkonnaliikmetevahelisest tehingust;“; 2) paragrahvi 10 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei tohi olla rohkem kui üks ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel eluruumile kehtestatud nõuetele vastav eluruum, välja arvatud juhul, kui tegemist on kõrvuti või teineteise peal paiknevate korterite või majaosadega, mis on omavahel ühendatud, või kui toetust taotletakse nimetatud eluruumide ühendamiseks või kui eluruumi on võimalik kasutada elamiseks aasta ringi, kuid selle kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 m2 , või kui eluruumil on mitu omanikku, kellest vähemalt üks ei kuulu taotleja leibkonda.“; 3) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) EIS hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks käesoleva määruse lisa „Taotluse hindamise juhend” punktides 1–3 kehtestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning reastab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani.“; 4) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Võrdse koondhinde korral lähtub EIS taotlusi pingeritta seades järgnevatest väheneva prioriteetsusega järjestatud kriteeriumidest: 1) suurem laste arv; 2) plaanitud tööde sisu kõrgem hindepunkt; 3) leibkonna sissetuleku summa madalam hindepunkt; 4) väiksem kuusissetulek ühe leibkonnaliikme kohta; 5) väiksem taotletav toetussumma.“; 5) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse arv „3“ arvuga „5“; 1 6) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kuldar Leis taristuminister Marten Kokk kantsler Lisa „Taotluse hindamise juhend“ 2  07.05.2026 Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 21. novembri 2019. a määruse nr 65 „Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Määruse alusel antav toetus on ette nähtud lasterikaste perede elamistingimuste parandamiseks ja ajakohastamiseks. Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi elamufondi jätkusuutlikku uuenemisse, energiatõhususe näitajate parandamisse ning ülalpidamiskulude vähendamisse. Toetus on kujundatud selliselt, et toetust saaksid halvimate elamistingimustega lasterikkaimad pered. Määruse eelnõu kohaselt täpsustatakse toetuse taotluste hindamise põhimõtteid ja korda. Muudatuste vajalikkus tuleneb praktikas ilmnenud probleemidest. Eelnõu eesmärk on luua toetusmeetme rakendamisel õigusselgus. Kavandatud muudatustega ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus ei kasva. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (625 6366, [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse teenuste arenduse osakonna teenuseomanik Kersti Saar ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (tel 626 2870; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest punktist. Paragrahvi 5 lõike 8 punkti 5 muudatusega sätestatakse sõnaselgelt, et mitteabikõlblik on kulu, mis on tekkinud toetuse saaja tehingust tema leibkonnaliikmega, st töid ei või tellida endaga seotud isikult. Kavandatud muudatus on suunatud õigusselguse tagamisele, toetuse kasutamise läbipaistvusele ja konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimisele. Paragrahvi 10 lõike 6 muudatusega täpsustatakse lisakinnisvara hindamise ja arvestamise korda. Praktikas on osutunud probleemseks, kas ja kuidas käsitada lisakinnisvarana eluruumi, mille seisukord ei vasta tänapäevastele elamistingimustele või mida ei ole võimalik kasutada elamiseks aasta ringi (nt puuduvad toimivad tehnosüsteemid, soojustus jne). Sätet täiendatakse viitega eluruumile esitatavatele nõuetele, millele vastavuse korral loetakse eluruum lisakinnisvaraks. 1 Lisakinnisvaraks ei loetaks edaspidi taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis olevat eluruumi, mis on lisaks sellise isiku omandis, kes ei kuulu taotleja leibkonda. Kuigi ühisomaniku ja kaasomaniku õiguste ulatus omandi käsutamisel on erinev, puudub eluruumi omandivormi eristamiseks toetuse andmisel mõjuv põhjus. Lisaks ei loeta lisakinnisvaraks eluruumi, mis ei ole aasta ringi kasutatav või mille kogupind leibkonnaliikme kohta jääb alla 8 m2 . Paragrahvis 17 täpsustatakse taotluste hindamise põhimõtteid ja korda. Toetuse andja hindab kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi, võttes aluseks määruse lisas „Taotluse hindamise juhend“ sätestatud hindamiskriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud, ning seab taotlused pingeritta koondhinde alusel suuremast väiksemani. Hindamiskriteeriume – laste arv, sissetulek ja plaanitud tööde sisu – hindab toetuse andja, kes koostab pingerea taotlustele antud koondhinnete alusel. Taotluse koondhinne on summa vastava alakriteeriumi hinde ja osakaalu korrutisest. Taotlused rahuldatakse madalaima koondhindega taotluseni, mille rahuldamiseks piisab taotlusvooru eelarvest. Laste arvule on antud suurim osakaal (40%), st toetatakse peresid, kus laste arv on suurem. Sama koondhinde korral eelistatakse suurema laste arvuga taotlejat. Sama laste arvuga taotlejate korral eelistatakse plaanitud tööde sisu eest kõrgema hindepunkti saanud taotlejat. Kehtiv regulatsioon on osutunud siinkohal puudulikuks, st juhul, kui ka plaanitud tööde eest saadud hindepunktid on mitmel taotlejal võrdsed ja kõigi taotluste rahuldamiseks taotlusvooru eelarvet ei jagu, ei ole toetuse andjal õiguslikku alust taotlusi edasi pingeritta seada. Kavandatud muudatuse kohaselt lisatakse määrusesse uued kriteeriumid taotluste pingeritta seadmiseks leibkonna sissetuleku, leibkonnaliikme sissetuleku ja taotletava toetussumma alusel. Paragrahvi 22 lõike 4 muudatusega pikendatakse eluruumi omandamiseks toetuse saajale toetuse andja nõusoleku andmise maksimaalset tähtaega kolmelt viie tööpäevani. Muudatus on põhjendatud ja vajalik, arvestades kontrollitavate taotluste mahtu. Määruse lisas täpsustatakse hindepunktide kirjeldust plaanitud tööde sisu puhul. Plaanitud tööd ja nende eest antavad hindepunktid vastavad kehtivale määruse lisale, kuid tulenevalt meetme rakendamise parktikast on otstarbekas tööde sisu detailsemat avada, seda nii toetuse andja kui toetuse saaja vaatest. Kategooria 1. Väikese mõjumääraga tegevused (parandatakse elukeskkonda, kuid ei muudeta eluruumi põhifunktsioone, mõju elamiskõlblikkusele on väike, eluruum on ka enne tööde tegemist funktsionaalne) – 1 punkt. Kategooria hõlmab tegevusi, mille puhul taotleja või tema kuni 15-aastase lapse (edaspidi koos taotleja) omandis on alaliseks elamiseks sobiv eluruum ning toetust soovitakse kasutada uue eluruumi soetamiseks (nt suurema korteri ostmiseks), püstitamiseks, olemasoleva eluruumi laiendamiseks või parendamiseks, mõjutamata eluruumi põhifunktsionaalsust ja elamiskõlblikkust, vaid parandades elamismugavust ja kasutusvõimalusi. • Uue eluruumi ostmine, püstitamine, elamiskõlbmatu eluruumi rekonstrueerimine, kui taotlejal on alaliseks elamiseks sobiv eluruum (edaspidi olemasolev eluruum) Näited: 2 • taotlejale kuulub alaliseks elamiseks sobiv eluruum, kuid toetuse abil soetatakse uus eluruum (nt ostetakse suurem ja paremas seisukorras korter või maja); • taotlejale kuulub lisaks kasutusel olevale eluruumile teine, elamiskõlbmatu eluruum (nt korter või maja), mis rekonstrueeritakse ja võetakse kasutusele pere põhielukohana; • taotlejale kuulub lisaks kasutusel olevale eluruumile kinnistu, kus püstitatakse elamiskõlbliku valmidusastmeni uus eluruum ja see võetakse kasutusele pere põhielukohana. Tegevused olemasolevas eluruumis • Eluruumi laiendamine – eluruumi pinna suurendamine juurdeehitusega ehk külge, peale või alla ehitamise teel või seni kasutamata pinna (nt pööningu või keldri) väljaehitamine Näited: • eramule juurdeehituse rajamine (nt tuulekoja, katlamaja, lisaeluruumide ehitamine); • eramule peale ehitamine (nt uue korruse ja sinna eluruumide rajamine); • seni mitteeluruumina kasutusel olnud pööningu, keldri- või soklikorruse väljaehitamine eluruumideks; • kõrval asuva korteri ost ja/või renoveerimine ning ühendamine olemasoleva eluruumiga. • Eluruumi sisetööd – põrandate, lagede ja seinte renoveerimine ning nende kattematerjalide uuendamine ja vahetamine, siseuste vahetamine Näited: • põrandakatete vahetamine ja uuendamine (nt parketi, laminaadi, laudise või põrandaplaatide paigaldamine, põranda värvimine); • lagede ja seinte uuendamine (nt lagede värvimine, ripp- või pinglagede paigaldamine, seinte tasandamine ja viimistlemine, pahteldamine, tapeetimine, värvimine või plaatimine); • siseuste ja lengide asendamine. • Ruumiplaneeringu muutmine – eluruumi sisemise planeeringu muutmine, et parandada ruumide kasutusmugavust ja vastavust pere vajadustele Näited: • vaheseinte (sh kergvaheseinte) lisamine, eemaldamine või ümbertõstmine; • köögi ja elutoa ühendamine (avatud planeeringuna); • tualeti ja vannitoa kokku või lahku ehitamine; • ühe suure ruumi jagamine mitmeks väiksemaks (nt magamistubade loomiseks); • köögi, vannitoa või tualeti asukoha muutmine eluruumi sees; • ruumi kasutusotstarbe muutmine (nt koridori, abiruumi või panipaiga kohandamine eluruumiks või vastupidi). Ruumiplaneeringu muutmise all peetakse silmas eelkõige kergvaheseinte muutmist, mitte kandekonstruktsioonide ümberehitamist. • Sise- või välistrepi uuendamine või rajamine Näited: • sisetrepi rajamine, asendamine või ümberehitamine korruste vahel liikumiseks; • sisetrepi rajamine seoses pööningu või keldri väljaehitamisega eluruumiks; • välistrepi rajamine või ümberehitamine eluruumi sissepääsu rajamiseks; • trepi ohutuse parandamine (nt käsipuude lisamine või muutmine, astmete mõõtmete korrigeerimine). 3  • Muud eluruumi parendamisega seotud tegevused, mis ei hõlma hoone konstruktsioonide muutmist, tehnosüsteemide terviklikku uuendamist ega energiatõhususe parandamist ning mida ei ole nimetatud hindamisjuhendi teistes punktides Kategooria 2. Keskmise mõjumääraga tegevused (taastatakse või luuakse põhifunktsioonidele vastav eluruum, taastatakse või luuakse esmavajadustekohase olulise funktsionaalsusega osa eluruumist) – 2 punkti. Kategooria hõlmab eluruumi hooldus- ja uuendustöid, mille eesmärk on säilitada või parandada eluruumide seisukorda hoone energiatõhusust või põhikonstruktsioone muutmata. Tegevused olemasolevas eluruumis • Sanitaarruumi renoveerimine või uue sanitaarruumi rajamine Näited: • olemasoleva vannitoa või tualeti täielik või osaline renoveerimine (nt seinte ja põrandate hüdroisolatsioon, plaatimine, valgustuse, elektrijuhtmete, pistikute, lülitite, vee- ja kanalisatsioonitorude jne paigaldamine või asendamine); • sanitaartehnika (nt tualettpott, valamu, segistid, dušinurk, vann, soojaveeboiler) paigaldamine või asendamine; • uue sanitaarruumi rajamine eluruumi, kui elamus on tualett ja pesemisvõimalus juba olemas (nt sauna ehitamine, teisele korrusele vannitoa ja/või tualeti ehitamine). • Tehnosüsteemide üksikosade asendamine või uuendamine Näited: • küttesüsteemi üksikosade (nt keskküttekatla soojusvaheti, ringluspump, põrandakütte termostaat, põrandaandur) asendamine või uuendamine (nt küttekolde remont, sh ukse või siibri vahetamine, pragude parandamine, korstnapitsi ehitamine, korstna hülssimine); • soojaveevarustuse seadmete asendamine, sh boileri või soojuspumba üksikosade asendamine; • elektrisüsteemi üksikosade asendamine või uuendamine (nt ühes või mitmes eluruumis, sh vannitoas elektrijuhtmete, pistikute või lülitite asendamine ilma elektrikilpi ümber ehitamata); • vee- ja kanalisatsioonisüsteemi üksikosade (nt köögi, tualeti või vannitoa torustik, sifoonid, mõõteseadmed, filtrid, sulgventiilid) asendamine või uuendamine; • ventilatsioonisüsteemi üksikosade (nt ventilaatorid, värskeõhuklapid, torustik) paigaldamine või uuendamine; • gaasisüsteemi üksikosade (nt gaasikraanid, sulgventiilid, ühendusvoolikud, kui need on lubatud ja nõuetele vastavad) asendamine, sh gaasikatla või torustiku elementide vahetamine. • Katusekatte, fassaadikatte, vundamendikatte uuendamine ilma välispiirete konstruktsiooni ja soojapidavust muutmata Näited: • katusekatte osaline või täielik vahetamine (nt eterniit-, plekk-, kivi- või bituumenkatte asendamine) ilma katust soojustamata; • fassaadikatte osaline või täielik vahetamine või taastamine (nt laudise või krohvi vahetamine, parandamine) ning fassaadi värvimine ilma fassaadikonstruktsiooni muutmata ja seda soojustamata; • vundamendikatte osaline või täielik vahetamine või taastamine (nt soklikrohvi või soklikatte vahetamine, parandamine) ilma vundamendi konstruktsiooni muutmata ja seda soojustamata. 4  • Väliste avatäidete asendamine või renoveerimine Näited: • olemasolevate akende osaline või täielik vahetamine; • akende renoveerimine, sh raamide korrastamine, tihendite vahetamine või klaaspakettide asendamine; • välisuste, sh peaukse ja terrassiukse vahetamine; • välisuste renoveerimine, sh ukselehe, lengi või furnituuri uuendamine; • rõdu- või terrassiuste vahetamine või korrastamine. Kategooria 3. Suure mõjumääraga tegevused (luuakse eluruum või muudetakse see täielikult elamiskõlblikuks, tagatakse elupinna vastavus põhifunktsioonidele, sh rajatakse toimivad põhitehnosüsteemid) – 3 punkti. Kategooria hõlmab pere alaliseks elamiseks kasutuses oleva eluruumi parendamist, st terviklikke rekonstrueerimis- ja rajamistöid eesmärgiga parandada eluruumi kasutuskõlblikkust, tehnosüsteemide toimivust ning hoone energiatõhusust. Tegevused olemasolevas eluruumis • Sanitaarruumide rajamine, kui eluruumis puudub pesemisvõimalus või tualett Näited: • eluruumi duširuumi või vannitoa rajamine või sauna ehitamine, kui pesemisvõimalus puudub; • eluruumi tualeti rajamine, kui tualett puudub või kui elamus või selle juures on kuivkäimla; • abiruumi või panipaiga ümberehitamine sanitaarruumiks, kui eluruumis puudub pesemisvõimalus. • Terviklik kogu eluruumi hõlmav tehnosüsteemide muutmine, rajamine või asendamine Näited: • kogu eluruumi küttesüsteemi rajamine või täielik asendamine (nt ahi, pliit, keskküttekatel, küttetorustik) ja küttekehade (nt radiaatorid, põrandaküte) paigaldamine; • eluruumi elektrisüsteemi täielik renoveerimine, sh elektrikilbi ümberehitamine, juhtmete, pistikute ja lülitite vahetamine kogu eluruumi ulatuses; • vee- ja kanalisatsioonisüsteemi terviklik rajamine või täielik asendamine, sh torustike paigaldamine kogu eluruumi ulatuses; • ventilatsioonisüsteemi rajamine või täielik uuendamine, sh loomuliku ventilatsiooni asendamine sundventilatsiooniga või uue süsteemi rajamine kogu eluruumis; • gaasi-, kaugkütte- või muu küttesüsteemi väljavahetamine uue lahenduse vastu, kui see eeldab süsteemi põhikomponentide täielikku asendamist eluruumi ulatuses. • Katuse, fassaadi, vundamendi, vahelagede rekonstrueerimine ja soojustamine Näited: • katuse rekonstrueerimine ja soojustamine, sh katusekonstruktsioonide parandamine ning soojustuskihi lisamine või uuendamine; • fassaadi soojustamine ja rekonstrueerimine, sh olemasoleva fassaadikatte eemaldamine, soojusisolatsiooni lisamine ning uue fassaadikatte paigaldamine; • vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine, sh sokli ja vundamendi soojustamine ning kaitsekihtide paigaldamine; • vahelagede soojustamine või rekonstrueerimine, eelkõige külma pööningu ja köetava ruumi vaheliste lagede soojustamine; 5 • konstruktsioonide tugevdamine ja korrastamine koos soojustuse lisamisega, et parandada hoone energiatõhusust ja kasutusohutust; • olemasolevate konstruktsioonide uuendamine, kui nende tehniline seisund ei vasta enam nõuetele ning vajab terviklikku rekonstrueerimist. Kategooria 4. Väga suure mõjumääraga tegevused (luuakse eluruum või muudetakse see täielikult elamiskõlblikuks, kui see varem nii ei olnud; meetmed on kõige olulisemad elamistingimuste loomiseks või taastamiseks) – 4 punkti. Kategooria hõlmab eluruumi soetamist, püstitamist või elamiskõlbmatu eluruumi rekonstrueerimist, kui taotleja omandis puudub eluruum või see ei ole elamiskõlblik ega kasutatav alaliseks elamiseks. • Eluruumi ostmine, püstitamine või omandis oleva elamiskõlbmatu eluruumi rekonstrueerimine, kui taotleja omandis ei ole elamiskõlblikku eluruumi Näited: • toetuse abil eluruumi (nt korter, ridaelamuboks, elamu) ostmine; • uue elamu püstitamine leibkonna omandis olevale kinnistule; • elamiskõlbmatu või lagunenud hoone (nt puuduvad küte, elekter, vesi või kanalisatsioon) rekonstrueerimine eluruumiks; • mitteeluruumina kasutusel olnud hoone (nt suvila, abihoone) ümberehitamine elamiskõlbliku valmidusastmega eluruumiks, mis võetakse kasutusele pere põhielukohana. Kehtiv lisa asendatakse lisaga muudetud sõnastuses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud Otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele avaldab toetus, mitte määruse eelnõu, mille mõju on pigem kaudne, aidates kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või kaudset olulist mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega lisategevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Toetust rahastatakse Kliimaministeeriumile riigieelarvest eraldatud vahenditest mahus 2 580 000 eurot aastas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Lasterikaste Perede Liidule. 7  Majandus- ja taristuministri 21.11.2019. a määrus nr 65 „Lasterikaste perede kodutoetuse kasutamise tingimused ja kord ” Lisa (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) TAOTLUSE HINDAMISE JUHEND Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised: Hindamiskriteerium Hindepunkti kirjeldus Punktid 1. Laste arv: 3 last 1 4 last 2 40% koondhindest 5 ja enam last 3 2. Taotluse esitamisele 450,01 kuni 550,00 eurot kuus 1 eelneva kalendriaasta keskmine maksustatav 350,01 kuni 450,00 eurot kuus 2 tulu leibkonnaliikme kohta kuus: kuni 350,00 (sh) eurot kuus 3 30% koondhindest 3. Plaanitud tööde* sisu: Kategooria 1. Väikese mõjumääraga tegevused ▪ Uue eluruumi ostmine, püstitamine või 30% koondhindest alaliseks elamiseks mittesobiva eluruumi rekonstrueerimine, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis on alaliseks elamiseks sobiv eluruum Olemasoleva eluruumi puhul: ▪ laiendamine – eluruumi pinna suurendamine külge, peale või alla ehitamise teel või seni 1 kasutamata pinna (nt pööningu või keldri) väljaehitamisega ▪ sisetööd – põrandate, lagede ja seinte ning nende katete uuendamine, siseuste vahetamine ▪ ruumiplaneeringu muutmine ▪ sise- või välistrepi uuendamine või rajamine ▪ kõik eluruumi parendamisega seotud muud tööd, mida ei ole hindepunktide kirjelduses nimetatud Kategooria 2. Keskmise mõjumääraga tegevused Olemasoleva eluruumi puhul: ▪ sanitaarruumi renoveerimine või uue sanitaarruumi rajamine, kui pesemisvõimalus 2 või tualett on eluruumis juba olemas ▪ tehnosüsteemide üksikosade asendamine või uuendamine  ▪ katuse-, fassaadi- või vundamendikatte asendamine või uuendamine välispiirete konstruktsiooni ja soojapidavust muutmata ▪ väliste avatäidete asendamine või uuendamine Kategooria 3. Suure mõjumääraga tegevused Olemasolevas eluruumis: ▪ sanitaarruumi rajamine, kui eluruumis puudub pesemisvõimalus või tualett ▪ tehnosüsteemide kogu eluruumi hõlmav 3 terviklik muutmine, rajamine või asendamine, mis hõlmab valdavat osa vastavast süsteemist eluruumis ▪ katuse, fassaadi, vundamendi, vahelagede rekonstrueerimine ja soojustamine Kategooria 4. Väga suure mõjumääraga tegevused ▪ Eluruumi ostmine, püstitamine või alaliseks elamiseks sobimatu** eluruumi 4 rekonstrueerimine, kui taotleja või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole alaliseks elamiseks sobivat eluruumi. **Alaliseks elamiseks sobimatu eluruumina käsitatakse eluruumi, milles puudub või esineb kaks või enam järgmistest omadustest: ▪ puudub kütesüsteem või eluruumi ei ole võimalik kütta selliselt, et seal oleks tagatud alaliseks elamiseks sobiv sisetemperatuur ka talveoludes; ▪ puudub toimiv veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem; ▪ puudub vee ja kanalisatsiooniga varustatud pesemisruum ja tualett; ▪ eluruum on ehituslikult ohtlik (nt varisemisoht, kandekonstruktsioonide oluline kahjustus, vajunud katus); * Kui taotluses nimetatud ▪ esineb ulatuslik ja püsiv niiskus- või tööd kuuluvad mitmesse hallituskahjustus, mis mõjutab mitut ruumi, ei kategooriasse, arvestatakse ole tavapärase hooldusega kõrvaldatav ning hindamisel suurema võib ohustada tervist; mõjumääraga kategooriat ▪ eluruumi tehnosüsteem (nt elektrisüsteem) on ohtlik või mittetoimiv.