Õigusakti eelnõu

Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused ning riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud HOS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega (edaspidi HOS-i muutmine)1, millega anti Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Eeltoodust lähtuvalt muudeti HOS-i § 9 sätteid ning riskianalüüsi koostamisega seotud määruse kehtestab edaspidi siseministri asemel Vabariigi Valitsus. HOS-i kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määruse, mis sätestab loetelu sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs. Samuti nimetatakse sama määrusega asutused, kes juhivad riskianalüüsi koostamist, ning reguleeritakse riskianalüüsi koostamise protsessi. Riskianalüüsi koostavad asutused ega sündmused, mille kohta riskianalüüs koostatakse, ei muutu, samuti ei muutu sisuliselt riskianalüüsi koostamise põhimõtted. Riskianalüüsi dokumentatsiooni on lihtsustatud ja detailsed juhised annab edaspidi Riigikantselei. Eelnõu muudab osaliselt seni kehtinud riskianalüüsi ülevaatamise sagedust. Eelnõu kohaselt peab juhtiv asutus hindama kord aastas, kas analüüs on endiselt asjakohane, ning vajaduse korral algatama analüüsi muutmise. Seni kehtinud sõnastus kohustas asutust riskianalüüsi uuendama iga kahe aasta tagant või algatama uuendamise kohe, kui on selgunud uued asjaolud. Niisiis ei tehta eelnõuga sisulisi muudatusi, pigem muudetakse regulatsioon rakendajatele selgemaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kersti Maurer Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost (tel 693 5298, e-post [email protected]), Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Kristi Purtsak (tel 693 5538, e-post [email protected]), Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Jaanus Teearu ([email protected], 612 5265) ja õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Kairi Janson (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 esitatakse sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt tuleb riskianalüüs koostada päästesündmuse kohta. Päästesündmus on määruse tähenduses selline tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Päästesündmus hõlmab eelnõu mõttes järgmisi sündmusi: 1 02.06.2021 Riigikogus III lugemise läbinud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 350 SE. 1   transpordiõnnetusi maismaal ja siseveekogudes, sealhulgas õhusõiduki õnnetusi maismaal (kui õhusõiduki õnnetus toimub piiriveekogul või merealal, siis tegeleb sündmusega Politsei- ja Piirivalveamet) ning laevaõnnetusi sadamas;  tulekahjusid, plahvatusi, varinguid;  kiiret lahendamist vajavaid keskkonnaõnnetusi maismaal, rannikul ja siseveekogudes;  loodustingimustest tulenevaid päästesündmusi. Kõikide eeltoodud sündmustega tegeleb Päästeamet iga päev ning see on ka põhjus, miks päästesündmuse riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Päästeamet. Kuivõrd keskkonnaõnnetuste hulka kuuluvad ka keskkonnareostused, on mõlema õnnetuseliigi korral oluline põhjalik koostöö Keskkonnaministeeriumi ja tema allasutustega. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tuleb riskianalüüs koostada politseisündmuse kohta. Politseisündmus on määruse tähenduses massilisest korratusest, põgenike massilisest sisserändest, massilisest piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul. Esitatud loetelu ei ole lõplik, kuna politseisündmus hõlmab kõiki politsei- ja piirivalvesündmusi, sealhulgas õnnetusi ja reostusi merel ja piiriveekogudel, mille lahendamine nõuab politsei- ja piirivalveressursside suuremahulist kaasamist ning mis võivad edasi areneda hädaolukorraks. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt tuleb riskianalüüs koostada küberintsidendi kohta. Küberintsident on määruse tähenduses arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid küberruumi ettenähtud toimimisest, elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt tuleb riskianalüüs koostada kiirgus- või tuumaõnnetuse kohta. Kiirgus- või tuumaõnnetus on määruse tähenduses tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Kiirgus- või tuumaõnnetuse riskianalüüs peab sisaldama nii piiriülest mõõdet kui ka Eestis toimuvaid sündmusi. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tuleb riskianalüüs koostada tervishoiusündmuse kohta. Tervishoiusündmus on määruse tähenduses sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse. Tervishoiusündmus võib olla algsündmus või mõne teise sündmuse tagajärg. Näiteks epideemia on üldjuhul algsündmus, mis ei ole mõne teise hädaolukorra otsene tagajärg. Massiline mürgistus võib olla aga nii algsündmus (nt hooletusest tingitud metanoolimürgistus) kui ka mõne teise sündmuse tagajärg (nt keemiaõnnetuse tagajärjel tekkinud massiline mürgistus). Samuti tuleb riskianalüüsi koostamise käigus arvestada masskannatanute analüüsimise vajadusega, st analüüsi aluseks on teiste ametkondade riskianalüüsid, kus peetakse võimalikuks, et sündmuse tagajärjel võib kannatanute hulk kindlas ajaühikus põhjustada ulatusliku tervishoiuvaldkonna hädaolukorra. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt tuleb riskianalüüs koostada loomataudi kohta. Loomataud on määruse tähenduses bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis levib laiaulatuslikult loomade populatsioonis ning ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Loomataud on loomahaigus, mis võib otsese kontakti abil kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele või inimeselt loomale kas otseselt või keskkonna vahendusel. Loomataud on ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval teguril puudub omadus üle 2 kanduda. Riskianalüüsi käigus tuleb eeskätt keskenduda eriti ohtlikele loomataudidele, mis levivad loomapopulatsioonis kiiresti, põhjustavad ulatuslikku loomade haigestumist ja suurt suremust ning millega võib kaasneda suur majanduslik kahju või oht inimese elule ja tervisele. Veterinaar- ja Toiduamet ning Terviseamet peavad riskianalüüsi koostamise käigus kokku leppima omavahelise tööjaotuse, et vältida zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja toidutekkeliste haiguspuhangute dubleerimist erinevates riskianalüüsides. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tuleb riskianalüüs koostada keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuuma- või lõhkeainega seotud sündmuse kohta, samuti juhul, kui mõni muu eespool nimetatud sündmus on põhjustatud ainete kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest. Sündmuse või sündmuste analüüsimisega tegeleb Kaitsepolitseiamet. Riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on toodud eelnõu §-s 2. Riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused on vastavalt sündmustele Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Kaitsepolitseiamet ning Veterinaar- ja Toiduamet. Oluline on, et juhtiv asutus kaasaks riskianalüüsi koostamisse kõik asjassepuutuvad asutused ja isikud, kellel on riskianalüüsi koostamiseks olulist informatsiooni. Eelnõu §-s 3 kehtestatakse, kuidas riskianalüüs koostatakse. Eelnõu § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb riskianalüüsi koostamisel lähtuda Riigikantselei suunistest. Riigikantselei ülesanne on koordineerida riskianalüüside koostamisel asutuste koostööd. Kehtivat määrust muudetakse, sh ei sätestata enam detailselt määrusega, mis vormil riskianalüüs koostatakse ning mida tuleb ühes või teises lahtris kirjutada. Riskianalüüsi koostamise vormid annab edaspidi Riigikantselei juhistena. See võimaldab riskianalüüside detailsust vastavalt vajadusele kohendada, sh on võimalik paremini arvestada analüüsitava sündmuse eripäradega. Muudatus ei tähenda, et analüüse koostatakse edaspidi erinevatel alustel. On oluline, et riskianalüüsid oleksid üksteisega võrreldavad. Praegu kehtivate riskianalüüside koostamisel keskendusid asutused juhtiva asutuse eestvedamisel konkreetse sündmuse analüüsimisele, kuid ei võrrelnud oma hinnanguid teiste riskianalüüside koostamisel antud hinnangutega. Selle tulemusel on esinenud juhte, kus sarnase mõjuga sündmuste analüüsimisel on jõutud erinevate ja omavahel võrreldamatute tulemusteni. Näiteks on erinevalt käsitletud evakueerimisvajadusi või erinevalt hinnatud mõju elutähtsate teenuste toimepidevusele. Kuna riskianalüüse koostatakse eri ajal (juhtiv asutus hindab uuendamise vajadust ning algatab uuendamise vastavalt vajadusele), siis on Riigikantselei roll protsessi koordinaatorina seda olulisem. Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, et riskianalüüsi koostamist juhtival ja selle koostamisse kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet. See punkt on oluline, et analüüsi koostamise aluseks oleks piisavalt vajalikku ja asjakohast teavet. Eelnõu §-s 4 esitatakse osad, mis peavad kajastuma kõikides riskianalüüsides. Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt tuleb analüüsi koostamisel esitada analüüsitava sündmuse kirjeldus. Nõue on vajalik selleks, et analüüsi lugedes oleks arusaadav, mis sündmust analüüsitakse. Sh esitatakse põhinäitajad, mille alusel eristatakse hädaolukorda tavasündmusest. Oluline on, et riskianalüüs keskenduks vaid nendele sündmustele, mis võivad areneda hädaolukorraks. 3 Hädaolukorra mõiste on defineeritud HOS-i § 2 lõikes 1: „Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid“. HOS-i definitsioon on üldine, mistõttu tuleb iga sündmuse analüüsimisel täpsemalt seletada, mis hetkest loetakse sündmus kontrolli alt väljuvaks. Eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt tuleb riskianalüüsis esitada sündmuse tõenäosuse ja mõju analüüs. Riskide analüüsimisel hinnatakse iga stsenaariumi toimumise tõenäosust ja selle tagajärgi. Tõenäosuse hindamisel analüüsitakse, kui tõenäoline on, et sündmus leiab aset lähiajal või tulevikus. Hinnangu andmisel on võimalik tugineda asjaomasele statistikale, uuringutele, analüüsidele, eksperdiarvamusele või muule asjakohasele teabele. Tagajärgede ehk mõju hindamisel analüüsitakse mh sündmuse mõju inimeste elule ja tervisele (nt mis on tõenäoline hukkunute või vigastatute arv); mõju reageerivate asutuste ressursile (nt evakuatsioonivajadus); mõju looduskeskkonnale (nt otseselt või kaudselt mõjutatud või kahjustada saanud ala pindala km2); mõju elutähtsatele teenustele (nt kas sündmuse tulemusel katkeb ühe või mitme teenuse osutamine või on tegemist lühiajaliste piirkondlike katkestustega) jm olulisi näitajaid. Eelnõu § 4 punkti 3 järgi peab riskianalüüsis kajastuma hinnang, millisel juhul võib sündmus areneda hädaolukorraks või eriolukorraks. Punkt on oluline, kuna sellest sõltub, kas sündmuse lahendamiseks on vaja koostada hädaolukorra lahendamise plaan ja kas on vaja rakendada eriolukorra meetmeid. Eelnõu § 4 punkti 4 kohaselt tuleb riskianalüüsi kokkuvõttes esitada ettepanekud analüüsitud sündmuse ennetamiseks, kui see on võimalik, või soovitused sündmuse mõju leevendamiseks. Nimetatud ettepanekud on olulised, kuna võimaldavad asutustel valmistada ette hädaolukorra ohtu leevendavaid ja riskikommunikatsiooni puudutavaid tegevusi. Eelnõu § 4 punkt 5 täpsustab, et tegemist on avatud nimekirjaga ning lähtuvalt sündmuse iseloomust või Riigikantselei suunistest võib riskianalüüsis kajastuda ka muu asjakohane informatsioon. Eelnõu § 5 sätestab riskianalüüsi ajakohastamise nõuded. Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt peab juhtiv asutus hindama üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ning teavitama hindamistulemustest Riigikantseleid. Kohustus teavitada on lisatud selleks, et riskianalüüsi ülevaatamine toimuks regulaarselt ja juhtival asutusel ei jääks märkamata vahepeal toimunud muutused. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tuleb riskianalüüsi ajakohasust hinnata sagedamini. Nõue on eriti oluline nt kübervaldkonnas või epideemiate vaates, kus uued haigustekitajate tüved või küberriskid võivad esile kerkida pidevalt. Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et kui riskianalüüs ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele riskianalüüsi uuendada, algatab juhtiv asutus riskianalüüsi uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul, kaasates asjassepuutuvad asutused ja isikud. 4 Eelnõu § 5 lõikega 3 antakse Riigikantseleile õigus nõuda riskianalüüsi ajakohastamist, kui on alust arvata, et riskianalüüs ei ole ajakohane või selles esineb olulisi ebatäpsusi. Vajaduse korral võib Riigikantselei nõuda kehtiva riskianalüüsi muutmist kohe või seada uuendamisele eelmises lõikes nimetatud ajast lühema aja. Eelnõu § 6 kohaselt jõustub määrus üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Kehtiva määrusega võrreldes ei ole eelnõus tehtud muudatused sellise kaaluga, et määruse rakendamisega kaasneks oluline mõju. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ja mõju on positiivne, võimaldades senisest enam ühildada kriisireguleerimisteemade korraldust. Samuti ei muutu asutuste töökoormus, kuna samaks jäävad nii koostatavate riskianalüüside arv kui ka riskianalüüside koostamises osalevad asutused. Muudatus, mille kohaselt kontrollitakse riskianalüüside asjakohasust edaspidi kord aastas, ei mõjuta võrreldes kehtiva olukorraga asutuste koormust. Kuigi praegu on määruses sätestatud, et riskianalüüse hinnatakse kord kolme aasta jooksul, on ka kehtivas määruses klausel, mille kohaselt tuleb uuendamine ette võtta kohe, kui ilmnevad uued asjaolud. Analüüsi ülevaatamine kord aastas ei tähenda, et sellega kaasneb muutmisvajadus. Niisiis ei kaasne asjakohase analüüsi korral muudatusega muud lisakoormust kui Riigikantselei teavitamine analüüsi kehtivusest. Kokkuvõttes on muudatuste mõju väike, aga olemuselt positiivne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Kõik riskianalüüside koostamisse kaasatavad asutused on protsessiga seotud juba praegu ning määruse rakendamisega ei teki kaasatud asutustele uusi ülesandeid ega kulusid. Kulusid, mis kaasnevad riskianalüüside protsessi juhtimise ja suunamisega Riigikantseleile, on juba analüüsitud eelnõus 350 SE. Need ei vaja määruse raames ülekordamist. 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Keskkonnaametile, Transpordiametile, Terviseametile ning Põllumajandus- ja Toiduametile. 5  EELNÕU MÄÄRUS Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel. § 1. Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs Sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, on järgmised: 1) päästesündmus – selline tulekahjust, plahvatusest, varingust, transpordiõnnetusest, keskkonnareostusest, looduslikest põhjustest või muust sarnasest sündmusest tekkinud olukord maismaal ja siseveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 2) politseisündmus – selline massilisest korratusest, põgenike massilisest sisserändest, massilisest piiririkkumisest, rünnakust objektile, objekti hõivamisest või muust politsei pädevusse kuuluvast sündmusest tekkinud olukord maismaal, merel või piiriveekogul, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 3) küberintsident – arvutivõrgus toimuv turvaintsident, mis põhjustab kõrvalekaldeid küberruumi ettenähtud toimimisest või elutähtsate teenuste toimepidevusest või mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 5) tervishoiusündmus – sündmus, mis on põhjustanud või võib põhjustada paljude inimeste eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse; 6) loomataud – bioloogilise haigustekitaja põhjustatud loomahaigus, mis levib laiaulatuslikult loomade populatsioonis ja ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda; 7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud punktides 1–6 nimetatud sündmus või muu eespool nimetatud ainete kuritahtlikust või terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmus, mis ohustab inimeste elu, tervist, vara või keskkonda. § 2. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtivad asutused Hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus on järgmine: 1) päästesündmus – Päästeamet; 2) politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) tervishoiusündmus – Terviseamet; 6) loomataud – Põllumajandus- ja Toiduamet; 7) keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine sündmus – Kaitsepolitseiamet.  2 § 3. Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise kord (1) Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. (2) Riskianalüüside koostamist juhtivate asutuste koostööd koordineerib Riigikantselei. (3) Riskianalüüsi koostamist juhtival ja selle koostamisse kaasatud asutusel on õigus saada muult asutuselt ja isikult riskianalüüsi koostamiseks vajalikku teavet. § 4. Riskianalüüsi koostamise nõuded Riskianalüüs peab sisaldama: 1) analüüsitava sündmuse kirjeldust; 2) sündmuse tõenäosuse ja mõju analüüsi; 3) hinnangut, millisel juhul võib sündmus areneda hädaolukorraks või eriolukorraks; 4) ettepanekuid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks; 5) vajaduse korral muid andmeid, lähtudes sündmuse iseloomust või Riigikantselei suunistest. § 5. Riskianalüüsi ajakohastamine (1) Juhtiv asutus hindab üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ning teavitab hindamistulemustest Riigikantseleid. (2) Kui riskianalüüs ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele riskianalüüsi uuendada, algatab juhtiv asutus riskianalüüsi uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul, kaasates asjassepuutuvad asutused ja isikud. (3) Kui Riigikantseleil on alust arvata, et riskianalüüs ei ole ajakohane või selles esineb olulisi ebatäpsusi, võib Riigikantselei nõuda kehtiva riskianalüüsi muutmist kohe ja seada riskianalüüsi uuendamisele lõikes 1 nimetatud tähtajast erineva aja. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kaja Kallas Peaminister Kristian Jaani Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Ministeeriumid Meie: 17.06.2021 nr 7-2/21-01441-1 Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus“ eelnõu ja seletuskirja. Palun teie kooskõlastust hiljemalt 2. juuliks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Lisad: 1. Seletuskiri 2. Määruse eelnõu Kersti Maurer [email protected] Kristi Purtsak [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Rahapesu From: Ilona Reiljan <[email protected]> Sent: esmaspäev, 28. juuni 2021 9:41 To: MTA; Rahapesu; [email protected]; Riigi Tugiteenuste Keskus; Aalo Kukk ([email protected]); Statistikaamet Subject: Arvamuse andmiseks: Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus Attachments: Riskianalüüsi_maarus.asice TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada! Tere! Edastan arvamuse andmiseks Riigikantseleist saabunud määruse eelnõu: Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus. Tagasisidet ootan hiljemalt 01.07.2021. Lugupidamisega Ilona Reiljan Nõunik (kvaliteedijuhtimine, kriisireguleerimine) | Arendusosakond Rahandusministeerium tel 611 3099 / 5336 4143 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. 1