Leping

Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis1 Alates 01.01.2018 hakkasid vastavalt Sotsiaalhoolekande seaduse §3 lg 2 kehtima sotsiaalteenuste osutamisel kvaliteedi põhimõtted, millest tuleb teenuste osutamisel lähtuda. Sotsiaalteenuse osutaja peab sotsiaalteenuse osutamisel lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine lähenemine, terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, töötaja pädevus ja eetika ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Samuti tuleb teenuste osutamisel lähtuda Sotsiaalseadustiku üldosas sätestatud sotsiaalkaitse põhimõtetest: inimväärikus, inimese omavastutus, solidaarsus, selgitamise ja abistamise kohustus, konfidentsiaalsus ja koostöö. Sotsiaalkindlustusamet on koostanud teenuste põhised kvaliteedijuhised, mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile sotsiaalteenuste korraldajatele, teenuseosutajatele ning teenuste kasutajatele. Erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis lähtub eespool nimetatud kvaliteedipõhimõtetest. Lisatud kriteeriumid avavad põhimõtte sisu ning kvaliteedi tagamise näitajad võimaldavad kontrollida teenuse osutamise vastavust kvaliteedipõhimõtetele. Sotsiaalhoolekandeseaduse kohaselt on erihoolekandeteenused sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealistele isikutele (va vanaduspensioniealised dementsuse diagnoosi ja põhidiagnoosiga alkoholisõltlased), kes oma tervislikust seisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks ning igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel alustel. Kõikide erihoolekandeteenuste eesmärgiks on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ning tegevuste juhendamine. Inimene peaks maksimaalselt ise panustama oma igapäevaelu tegevustesse ning teda juhendatakse ja aidatakse tema vajaduste järgi. Erihoolekandeteenused on suunatud inimestele, kellele nende vaimse tervise olukorra tõttu ei ole teiste hoolekande abimeetmetega vajalikku abi võimalik osutada. Kvaliteedijuhises kasutatavad lühendid: KOV – kohalik omavalitsus, TK – teenuse korraldaja, TO – teenuseosutaja. 1 Sotsiaalteenuste kvaliteedijuhised on koostatud Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“, punkti 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide tutvustamise ning rakendamise kaudu“ raames. Tekstis lahti seletamist vajavad mõisted on välja toodud teksti lõpus. I kvaliteedipõhimõte – KÄTTESAADAVUS JA TASKUKOHASUS Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Teenuse korraldaja (TK) ja teenuseosutaja  TK ja TO kodulehel on olemas pakutavate teenuste nimekiri (TO) kodulehel kajastatakse jooksvalt ning koos teenuste sisu ja sihtgruppide kirjeldusega. Välja on arusaadavalt teenuse pakkumise ja – toodud teenuste taotlemise kord. osutamisega seotud informatsiooni (lihtne,  TK ja TO kodulehel on pakutavate teenuste aja- ja asjakohane ja kergesti leitav), sh asjakohane hinnakiri, milles on teenuse hinna komponendid informatsiooni omaosaluse tasu suuruse lahti kirjutatud (sh toodud välja omaosaluse suurus ja ning pakutavate tasuliste lisateenuste pakutavate tasuliste lisateenuste maksumus). kohta.  TK ja TO aadress, kontaktandmed ja teenuse osutamise Kättesaadavus ja taskukohasus  Informatsiooni võimalike teenuste kohta, sh kord on kättesaadavad tema kodulehel, olemas on juhised teenuse kirjeldus, esitatakse inimesele tema ligipääsetavuse, sh ühistranspordi kasutamise võimaluste, jaoks arusaadaval viisil ja -vormis. kohta.  Inimesele sobivama ja kvaliteetsema  TK ja TO kodulehekülg ühildub enamlevinud programmidega teenuse leidmiseks tehakse nii teenuse ja on vajadusel loetav nägemispuudega inimestele. koha ja TO valikul kui ka rahastamise  TK ja TO omavad informatsiooni erinevate teenuste kohta, võimaluste (riik, KOV, omaosalus) tutvustavad inimesele abi saamise võimalusi ning väljaselgitamisel kogu võrgustiku ulatuses informeerivad inimest vajalike ja alternatiivsete teenuste omavahel eelnevalt koostööd. võimalusest ning rahastamise viisidest.  Inimesele ja tema eestkostjale/lähedasele  TK haldusotsuses kajastub teenuse osutamise üldeesmärk, võimaldatakse juurdepääs teda puudutavale teenuse osutamise koht ja -soovituslik maht ning -sagedus, teabele, mis on seotud teenusele mida on inimesele ja tema lähedasele/eestkostjale selgitatud õigustatusega. arusaadaval viisil.  Inimest ja tema lähedasi/eestkostjat  TO on sõlminud inimesega ja/või tema eestkostjaga kirjaliku teavitatakse teenusele õigustatusest ning kokkuleppe teenuse osutamiseks, määrates selles mh sobivast teenusest ja nõustatakse ning kindlaks teenuse osutamise üldeesmärgi, teenuse osutamise aidatakse sobivama TO valikul. koha, -mahu ja -sageduse ning seda kokkulepet on inimesele selgitatud tema jaoks arusaadaval viisil.   Teenuse eest makstava tasu suuruse  TK on hindamise käigus selgitanud välja inimese/lähedaste määramisel lähtutakse inimese omaosaluse eest tasumise maksevõime. maksevõimekusest ning teenuse taotlejat  TO koostöös KOV-iga on hindamise käigus selgitanud välja informeeritakse võimalustest saada toetust inimese/lähedaste teenuse lisategevuste eest tasumise teenuse eest tasumisel. maksevõime. Kui inimese maksevõimekus pole piisav, leitakse koostöös KOV-iga inimese jaoks sobiv lahendus. II kvaliteedipõhimõte – TEENUSE OSUTAMISE KESKKOND Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Teenuse planeerimisel ja osutamisel  Teenuskoha valikul ja planeerimisel on arvestatud inimese arvestatakse võimalusel inimese ja/või ja/või tema lähedaste soovidega. tema lähedaste/eestkostja elukohaga.  TK ja TO osutavad teenuseid inimesele füüsiliselt  Tagatakse füüsiline juurdepääs teenusele. ligipääsetavas ja sobivas asukohas, et tagada maksimaalne Teenuse osutamise keskkond Sobivate elamistingimuste loomisel osalus kogukonnas ja ühiskonnaelus. arvestatakse inimese individuaalsete  Hoonesse sissepääs, üld- ja eluruumid on kohandatud eripärade ning neist tulenevate liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadustele vajadustega. (nt vaegnägijatele trepiastmete märgistamine, kaldtee, lift,  Inimesele tagatakse maksimaalne võimalik invatualettruum jne). füüsiline ja psühholoogiline turvalisus ning  Teenust osutatakse sellises sotsiaalses ja füüsilises ohutud elamistingimused. turvalises keskkonnas, mis aitab kaasa inimese  Teenust osutatakse inimese jaoks sobivas individuaalsete vajaduste rahuldamisele, eesmärkide kodusarnases keskkonnas. täitmisele ning tema võimestamisele.  Teenuse osutamisel arvestatakse  TK ja TO ruumides ja/või hoones on kasutatud suunaviitasid võimaluste piires inimese ja/või tema ja juhiseid orienteerumise lihtsustamiseks. lähedase/eestkostja soove ning soovitusi sobiva elukeskkonna kujundamisel.  Teenust osutatakse sellises sotsiaalses ja  Evakuatsiooniplaan ja/või teenuse saajatele mõistetavas füüsilises keskkonnas, mis aitab kaasa vormis ohuolukorras käitumise ja tegutsemise juhend on inimese individuaalsete vajaduste nähtavalt paigutatud. rahuldamisele, iseseisvuse  Töötajaid ja teenuse saajaid on teavitatud ning nad on suurendamisele ja tema võimestamisele. teadlikud oma tegevustest ja vastutusest evakuatsiooni/tulekahju puhul.  Tagavaraväljapääsude kasutamise võimalus on kõikidele inimestele tagatud ning teenuse sihtrühmale arusaadavalt tähistatud - neist ollakse teadlikud.  Toad on heas füüsilises seisus, sisustatud koduselt, inimese soovi ja eripära arvestades, tagades inimese turvalisuse.  Inimese toitlustamine on korraldatud sobivas keskkonnas ja lauakombeid ning hügieeni arvestades.  Inimese privaatsus on tagatud magamistoas, pesemisel ja tualettruumis.  TO on koostöös teenuse saajatega neile mõistetaval viisil välja töötanud kodukorra, mis reguleerib teenuse osutamisega seotud tegevusi (sh näiteks taskuraha ja pangakaardi kasutamise reegleid vm), inimese õiguseid ja kohustusi teenuse jooksul.  Teenust osutatakse võimalikult inimese tavapärast elukeskkonda (sh sotsiaalset keskkonda ja inimese erivajadusi) ning loomulikku elukorraldust arvestades.  Arvestatud on inimese erivajadusega menüü koostamisel ning söömise eripäradega.  Inimesele on võimaldatud oma isiklike asjade, sh riiete kasutamist ja hoidmist.  Vajadusel on inimesele on tagatud ilmastikutingimustele ja tema eelistustele vastavad riided.   Teenust osutatakse keskkonnas, mis aitab kaasa inimese võimestamisele ja iseseisvuse suurendamisele. III kvaliteedipõhimõte – INIMESEKESKNE, VAJADUSPÕHINE JA TERVIKLIK LÄHENEMINE Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Teenusele asudes hinnatakse ja  Inimene on esitanud taotluse TK-le teenuse saamiseks. arvestatakse inimese individuaalseid Taotlus on vastu võetud ja registreeritud TK poolt. vajadusi, tugevusi ja võimalusi, sealjuures  TK on hinnanud inimese erihoolekandeteenuse vajadust SHS arvestatakse ka eelnevalt osutatud ja/või §70 lg 2 alusel abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi abil paralleelselt osutatavate teenuste ning ning olemasolevale dokumentatsioonile tuginedes. Inimesekesksed, eesmärgipärased ja nende mõjudega.  TK on otsustanud erihoolekandeteenuse osutamise  Enne teenuse osutamisega alustamist (teenusele õigustatus) või sellest keeldumise, välja arvatud vajaduspõhised teenused kogub TO inimese kohta võimalikult palju kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku puhul, taustinformatsiooni ametlikest kanalitest ja 40 tööpäeva jooksul taotluse ja kõikide nõutavate koostab nendele tuginedes isikuprofiili, dokumentide saamisest arvates. mille alusel saab pakkuda inimesele just  TO on küsinud inimeselt ja/või tema lähedaselt/eestkostjalt tema tegelikele vajadustele vastavat olulist infot, mis on vajalik kvaliteetse teenuse osutamiseks (nt isikukeskset teenust. tervislik seisund, raviskeemi järgimine).  Teenuse planeerimisel sõnastatakse koos  TO-l on koostatud isikuprofiil, mis sisaldab vähemalt inimese inimese enda ja/või tema demograafilisi ja hariduslikke andmeid, toetusvajadusega lähedase/eestkostjaga teenuse eluvaldkondi, riskikäitumise olemasolu ja abivajaduse määra. kasutamise eesmärk ning tegevused, mille  TO-l on olemas ülevaade inimesele eelnevalt ja paralleelselt abil ja millal eeldatavate tulemusteni osutatavatest teenustest. Seda arvestatakse tegevusplaani soovitakse jõuda. eesmärkide seadmisel ja tegevuste läbiviimisel.  Inimese tegelikud soovid ja vajadused ning  Tegevusplaan on koostatud koostöös inimese ja/või tema sellest tulenevad teenuse eesmärgid ja lähedaste/eestkostjaga ning tegevusjuhendajatega.  tegevused vormistatakse kirjalikult  TO on koostanud tegevusplaani hiljemalt 30 päeva jooksul tegevusplaanis. inimese teenusele saabumisest.  Teenuse planeerimisel ja osutamisel  TO on arvestanud teenuse osutamisel inimese soovidega ollakse paindlikud, st lähtutakse ning teenuse eesmärgi, tegevuste ja nende sageduse osas. arvestatakse inimese ja sihtrühma tegelike  TO on tegevusplaanis kirjeldanud teenuse eesmärgid ja ajas muutuvate vajaduste ja soovidega. tegevused lähtuvalt inimese isikuprofiilis kirjeldatust.  Teenuse osutamisel kasutatakse inimese  TO on arvestanud inimese jaoks välja kujunenud sotsiaalsete vajadustest lähtuvaid aja- ja asjakohaseid vajadustega ja arvestab inimese olemasolevaid harjumusi ja tõenduspõhiseid meetodeid. oskusi teenuse osutamisel.  Inimese vajadusi, toimetulekut, füüsilist ja  TO on aidanud kaasa inimesele määratud raviskeemi vaimset tervist, sh tagasilangusi ja järgimisele; jälginud ravitoimet, sh kõrvaltoimeid, ja taganud riskikäitumist, jälgitakse, analüüsitakse ja regulaarse koostöö raviarstiga. hinnatakse regulaarselt.  TO toetab ja abistab teenuse saajat tervishoiuteenuste  Inimese käekäik ja toimetulek teenusel on kättesaamisel, nt vajadusel aitab broneerida aegu eriarsti regulaarselt ja tegelikule olukorrale juurde, julgustab teenuse saajat pöörduma arsti poole, aitab vastavalt dokumenteeritud. suhtlemisel meditsiinitöötajaga või osutab muud abi tervisega seotud küsimustes teenuse saaja vajadustest lähtuvalt.  TO lähtub asutuse personali arvu arvestamisel teenusel olevate inimeste vajadustest.  Päevaplaanis on arvestatud inimese soove ja võimaldatakse vajadusel päevaplaani muutmist – ollakse paindlikud. Inimene on rahul oma päeva sisustamisega.  Läbiviidavad tegevused vastavad ja aitavad kaasa tegevusplaani eesmärkide saavutamisele ning tegevuste läbiviimisel kasutatakse tõenduspõhiseid metoodikaid.  Keerulisemate juhtumite korral on inimesele koostatud ohumärkide plaan, ennetamaks probleemset käitumist ning vältimaks võimalikke tagasilangusi, koostöös inimese enda, tema lähedase/eestkostja ning tegevusjuhendajatega.  Vajadusel kaasatakse ohumärkide plaani koostamisse teisi inimesega tegelevaid spetsialiste.  Kogu inimest puudutav dokumentatsioon on teenusel viibimise ajal asja- ning ajakohane.  Igapäevaelu toetamise teenusel, toetatud elamise teenusel ja töötamise toetamise teenusel peab TO iga inimese kohta kirjalikku arvestust osutatud teenuse mahu ja läbiviidud tegevuste üle.  Teenuse planeerimisel ja osutamisel  TK ja TO on abistanud inimest talle sobivaima arvestatakse inimese füüsiliste, erihoolekandeteenuse ja muude teenuste saamisel. intellektuaalsete ja sotsiaalsete  TO on arvestanud teenuste osutamisel inimese vajaduste ja Terviklik lähenemine, sujuv teenuste korraldus vajadustega ning tema varasema varasema elukeskkonna ning harjumustega. harjumuspärase elukeskkonna ja  Loodud on toimiv koostöö ja infovahetus kogukonnaga ning lähedastega. kogukonnateenuste kasutamise võimalus.  Teenuse planeerimisel ja osutamisel  Tegevusplaanis on kajastatud kõik inimesele osutatavad arvestatakse ja kasutatakse kogukonna ja võrgustikutöö teenused kogukonnas, sh avalikud teenused. ressursse ja võimalusi.  TO omab ülevaadet inimesele osutatavatest teenustest  Inimesele pakutakse vajalikku toetust ja abi (eriarstiabi, KOV-, rehabilitatsiooni-, töötukassa- jt avalike koostöös teiste valdkonna spetsialistide ja teenused) eesmärgiga vältida teenuste dubleerimist. teenuseosutajatega ning välditakse  TO-l on olemas ülevaade inimesele eelnevalt ja paralleelselt teenuste dubleerimist. osutatavatest teenustest ja sellega on arvestatud  Koostöös inimese enda ja/või tema tegevusplaani koostamisel ning kasutatavad lähedase/eestkostja ja/või erialaspetsialistide-, rehabilitatsiooni- vm teenused on erialaspetsialistide ja/või teiste kajastatud tegevusplaanis. teenuseosutajatega korraldatakse  TO on määratlenud oma võrgustikuliikmed ja vajadusel ühelt teenuselt teisele üleminek koostööpartnerid ning teeb vajadusel nendega koostööd või teenuselt väljumine. inimesele tervikliku abi tagamiseks.  TO on osalenud ja korraldanud ise kohtumisi ja ümarlaudu koostööpartnerite ja huvigruppide esindajatega teenuse parendamiseks.  TO on jaganud teenust puudutavat infot koostööpartneritega, tagades isikuandmete õiguspärase töötlemise isikuandmete kaitse põhimõtteid järgides.  TO on teavitanud TK juhul, kui tema hinnangul osutatav teenus ei vasta inimese vajadustele (nt täiendav abivajadus, uued riskiolukorrad vm), olles eelnevalt omalt poolt teinud inimese heaks enda võimaluste piires kõik võimaliku, et aidata inimesel teenusel jätkata. TO teavitab TK ka juhul, kui teenus ei vasta inimese vajadustele ja inimesel on potentsiaali liikuda olemasolevalt teenuselt edasi kergemale teenusele.  TK on kontrollinud TO antud infot. Vajadusel on TK läbi viinud uue hindamise inimese abi- ja toetusvajaduse kohta, selgitamaks välja, mis valdkonnas ja millises ulatuses on muutunud võrreldes esialgse hindamisega.  TK ja TO on taganud teenuse järjepideva osutamise ja sujuva teenuse korralduse (sh inimese elukoha muutumisel) kuni teenuse vajaduse ära langemiseni tingimusel, et riigieelarves on olemas rahalised vahendid erihoolekande teenuse osutamiseks.  Vajadusel on TK teinud otsuse uue teenuse saamiseks, teisele teenusele suunamiseks või teenuse lõpetamiseks.  TO on soovitanud inimesele teisi vajalikke tegevusi ja teenuseid peale teenuselt väljumist ning on valmistanud inimese ette teenuselt väljumiseks, sh teise teenuse saamiseks või iseseisvaks eluks. IV kvaliteedipõhimõte – TEENUSE VÕIMESTAV ISELOOM, KAASAMINE JA INIMESE ÕIGUSED Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Inimest ja/või eestkostjat/lähedast  Inimesele ja/või tema lähedasele/eestkostjale on selgitatud informeeritakse ning nad on teadlikud teenuse osutamise lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi oma õigustest, võimalustest, arusaadaval viisil ning nad on nendest teadlikud. kohustustest ja vastutusest teenuse  Inimene on võimetekohaselt teadlik oma abivajadusest ja kasutamise eesmärkide tegevusplaani sõnastatud eesmärkidest ning seonduvatest saavutamisel ning saavutamisele tegevustest. kaasa aitamisel.  Inimesele on kättesaadav info kogukonnas läbiviidavate ürituste ja  Inimest julgustatakse välja tooma ja osutatavate teenuste kohta ning TO toetab ja aitab kaasa nende võimalusel sõnastama oma reaalseid kasutamisele. Inimese võimestamine vajadusi ja soove ning teda  TO on tutvustanud oma tegevusi ning andnud teavet osutavate toetatakse teekonnal nende teenustega seonduva kohta inimese lähedastele/eestkostjale ja täitumise/elluviimise poole. kogukonnale.  Eesmärgi püstitamisel ja tegevuste  TO on loonud erinevad võimalused vaba aja sisustamiseks, planeerimisel arvestatakse iga töötegevusteks ning tervise edendamiseks, arvestades inimeste inimese suutlikkuse ja võimekusega. vajadusi ja võimekust.  Kõigi töötajate poolt toetatakse  TO on inimest toetanud sotsiaalsete suhete säilitamisel ja ühtsetel alustel inimese iseseisvuse loomisel, avalike teenuste ja huvialaringide kasutamisel ja vastutusvõime arengut. kogukonnas ning selleks kontaktide ja võimaluste loomisel.  Inimesele ja tema  Inimest on nõustatud ja toetatakse tema valikute ja otsuste lähedastele/eestkostjale antakse langetamisel lähtudes inimese huvidest, soovidest, vajadustest ja toimetuleku ja arengute kohta isiklikest arengu eesmärkidest, sh hariduse omandamisel ja regulaarselt motiveerivat tagasisidet. töövõimaluste leidmisel.  Inimest on järjepidevalt julgustatud täitma tema võimetele vastavaid ja arengut soodustavaid igapäevaülesandeid (nt oma raha kasutamine), saavutamaks endale püstitatud eesmärke.   TO abistab, juhendab ja toetab inimest, säilitamaks ja/või parendamaks tema võimetekohaselt iseseisvat tegevusvõimet võimalikult kaua.  TO on vajadusel toetanud inimese osalemist huvikaitse, tugi- või muus huvigrupis (nt sotsiaaltöötaja teavitab inimest vastava grupi olemasolust ja kontaktidest).  Inimest toetatakse teenusel viibides kõigi temaga töötavate inimeste poolt ühtsetel alustel.  TO on inimesele ja/või lähedasele/eestkostjale arusaadaval viisil ning motiveerivalt edastanud info tegevusplaani täitmise kohta.  Inimest ja tema lähedast/eestkostjat  TO on kaasanud inimest ja tema lähedast/eestkostjat kõikidesse kaasatakse tema isiklike soovide ja tema isiklike soovide ja vajaduste määratlemisse ning neist vajaduste- ning sellest tulenevalt ka tulenevate eesmärkide püstitamisse ja temaga seotud otsuste teenuse kasutamise eesmärkide vastuvõtmisesse, sh inimest puudutavate dokumentide määratlemise protsessi. koostamisse.  Inimesele jagatakse infot ja  TO on jaganud inimesele ja tema lähedasele/eestkostjale selgitatakse püstitatud eesmärke arusaadavas vormis infot teenuste sisu ja tegevuste, isiklike tema jaoks arusaadavas vormis teenuse eesmärkide ning teenuse kasutajate kaasamise ja Kaasamine (alternatiivkommunikatsiooni osalemise võimaluste kohta teenuse kasutamise ajal. meetodeid kasutades vm viisil).  TO on toetanud inimest ja tema lähedast/eestkostjat oma  Inimese lähedasi/eestkostjat ja teisi arvamuse avaldamisel ning ettepanekute tegemisel teenuste seotud huvigruppe kaasatakse kujundamise ja planeerimise, sh teenuse sisuliste tegevuste, teenuse planeerimisse, arendamisse suhtes. ning teenuse tulemuslikkuse  TO on jaganud arusaadavas vormis infot teenuse saajate hindamisse. esinduse moodustamise, selle kaasamise protsessi ja teenuse  Teenuse saajate esindus kaasatakse kujundamises osalemisvõimaluste kohta. teenuse arendamisse ja -  TO toetab teenuse saajate esinduse tegevust ja esindajate tulemuslikkuse hindamisse. ettepanekuid arvestatakse teenuse osutamisel ja teenuse tegevuste planeerimisel.   Teenust osutatakse viisil, mis tagab  TO on aktsepteerinud teenuste osutamisel inimese õigust inimõiguste austamise ja järgimise. eraelule, õigust konsulteerida sõltumatu tugiisikuga (nt  Teenuse osutamisel lähtutakse kogukonna tugigruppides vm), õigust isiklikule suhtlusele ja sotsiaalkaitse põhimõtetest füüsilisele privaatsusele. (inimväärikus, inimese omavastutus,  Teenuse osutamise lepingus on kirjas inimese ja TO õigused ja solidaarsus, selgitamise ja kohustused ning seadusandlusest ja/või teenuse osutamise abistamise kohustus, iseloomust tulenevad piirangud ning neid on inimesele tema jaoks konfidentsiaalsus ja koostöö). arusaadaval viisil selgitatud.  Inimest koheldakse töötajate poolt  TO aitab kaasa inimese jaoks vajaliku õigusabi saamisele. võrdväärse partnerina, muuhulgas  TO soodustab viisakat, sõbralikku ja üksteise väärikust austavat luuakse võimalus privaatseks suhtlust. suhtlemiseks (nt külastustel) ning  TO-l on olemas tegutsemisjuhised väärkohtlemise vm inimõiguste telefoni, arvuti ja interneti Inimese õigused rikkumise korral tegutsemiseks (verbaalne-, füüsiline-, vaimne- kasutamiseks, säilitamaks ja/või seksuaalne väärkohtlemine, sh ravimitega ohjeldamine vm), olemasolevaid suhteid teenuse mis hõlmavad nii töötajate omavahelisi kui teenuse kasutaja ja osutamise kohast väljaspool asuvate töötaja(te) vahelisi suhteid. inimestega.  TO on selgitanud, kuidas inimesel on võimalik kasutada oma  Tagatakse teenuseosutamisega hääleõigust ja on aidanud kaasa tema valimisõiguse seotud isikuandmete kaitse (sh kasutamisele. eraelulised ja eriliigilised  TO toetab inimeste osalemist ühiskondlike organisatsioonide isikuandmed). tegevustes (nt puuetega inimeste-, poliitilised-, religioossed- vm  Inimesele ja/või tema eestkostjale organisatsioonid). tagatakse juurdepääs teenusel  TO on võimaldanud telefoni, arvuti ja interneti kasutamist. viibimise ajal inimesega seotud  Inimesele on loodud võimalus kohtuda ja vestelda privaatselt oma isiklikule infole. eestkostjaga/lähedasega jt külalistega.  Inimesele ja tema  TO on töötajatega sõlmitud lepingutes fikseerinud lähedasele/eestkostjale tagatakse konfidentsiaalsuskohustuse ning töötajad on teadlikud enda poolt võimalus anda teenuse kohta teenuse saajasse puutuva suhtes konfidentsiaalsuse hoidmise tagasisidet, esitada kaebus ja teha kohustusest. ettepanekuid inimese jaoks arusaadaval viisil ning kaebustele  TO-l on olemas isikuandmete töötlemise kord, töötajad on reageeritakse operatiivselt ja teadlikud isikuandmete kaitse põhimõtetest objektiivselt.  TO tagab õiguspärase andmete töötlemise, sh teenuse osutamisega seotud teabe ning dokumentide kogumise ja säilitamise.  Inimese toimikud, sh kõik isikuandmeid sisaldavad dokumendid on lukustatud kapis või arvutis kaitstud paroolidega.  TO on oma asutuses määranud andmekaitse eest vastutava isiku.  Inimesele ja/või tema eestkostjale on tagatud õigus saada juurdepääs enda isikuandmetele teenuse osutamise ajal.  TO on olemas teenuse osutamise kohta kaebuste esitamise kord.  Inimesel, eeskostjal ja lähedastel on õigus teha ettepanekuid ja esitada kaebusi, sh anonüümselt, teenuse osutamise kohta ning tagatud on kaebuste operatiivne ja objektiivne lahendamine.  TO aitab vajadusel inimest kaebuste esitamisel asutusevälistele organisatsioonidele ning soodustab huvigruppide eestkoste organisatsioonide tööd oma asutuses. V kvaliteedipõhimõte – TULEMUSTELE ORIENTEERITUS Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  TO saavutab koostöös inimesega  TO koostab kord aastas kirjaliku hinnangu tegevusplaanis ja/või eestkostja/lähedasega nimetatud tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta teenuse osutamise ajaks püstitatud ning kui eesmärgid on täidetud, püstitatakse koos järgmiseks eesmärgid. aastaks uued eesmärgid.  Teenuse osutamise vahetut  TO on vähemalt üks kord kvartalis andnud kirjaliku hinnangu tulemuslikkust hinnatakse inimese toimetuleku ning tegevusplaanis kavandatud tegevuste regulaarselt seatud eesmärkide edenemise ja/või tagasilanguste kohta. Tulemustele orienteeritus alusel.  TO on kasutanud sihtgrupi vajadustele vastavaid metoodikaid, et  Hindamistulemusi ja tagasisidet hinnata toimunud muutusi ja tegevuste vastavust eesmärkidele. analüüsitakse koos inimese ja tema  TO on kaasanud hindamisse teenusel oleva inimese ja tema lähedase/eestkostjaga ning lähedase/eestkostja. vajadusel viiakse sisse muutusi ja  TO on tutvustanud hindamise kokkuvõtet inimesele ja tema parendusi teenuse tegevustesse ja lähedasele/eestkostjale ning edastanud hindamise kokkuvõte teenuse osutamisse tervikuna. eestkostjale.  Inimesele ja tema  TO on vajadusel jooksvalt muutnud tegevusplaani eesmärke ja lähedastele/eestkostjale tagatakse vajalikke tegevusi koostöös inimese ja tema võimalus anda teenuse kvaliteedi lähedase/eestkostjaga. kohta tagasisidet ning neil on  TO on loonud inimesele ja tema lähedastele/eestkostjale võimalus teha ettepanekuid võimaluse teha ettepanekuid teenuse osutamise kvaliteedi teenuse osutamise parendamiseks. parendamiseks ning võimalusel arvestab saadud ettepanekutega teenuse osutamisel. VI kvaliteedipõhimõte – TÖÖTAJATE PÄDEVUS JA EETIKA Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  Töötajaid teavitatakse ja nad järgivad  Töötajad on teadlikud organisatsiooni väärtustest ja järgivad neid organisatsiooni põhiväärtusi. oma igapäevatöös.  Töötajaid teavitatakse operatiivselt  TO on teenust töötajatele tutvustanud, selgitanud töökorraldust ja asjakohastest seadusemuudatustest seda reguleerivaid dokumente. ja nad teavad seaduse nõudeid, oma  Töötajaid on teavitatud ja nad on teadlikud töökorraldusega vastutust ja rolli meeskonnas - seotud õigusaktides kehtestatud nõuetest ja oma vastutusest. teenust osutades järgitakse  TO korraldab regulaarseid koosolekuid töötajatele: nii teenuse meeskonnatöö põhimõtteid. osutamisega seotud kui ka juhtumipõhiseid meeskonna  Töötajaid teavitatakse ja nad on koosolekuid. teadlikud enda ja teiste töötajate  Teave inimese eripärade, eelistuste, võimalike ohumärkide, Töötajate pädevus tööülesannetest ja vastutusest ning toimivate probleemse käitumise ennetustaktikate ning temale teavad, kelle poole millistes osutatavate muude teenuste kohta on teada kõikidel temaga küsimustes vajadusel pöörduda. tegelevatel töötajatel.  Tagatakse töötajate tööks  Välja on töötatud probleemsete juhtumite lahendamise kord, sh vajaminevad pädevused ja oskused vajadusel liikumisvabaduse piiramine, ning juhtumite ning töötajate arengu- ja dokumenteerimise põhimõtted. koolitusvajadusi hinnatakse  TO tagab, et iga töötaja on teadlik oma rollist ja vastutusest regulaarselt, sealjuures luuakse meeskonnas selleks, et osutada ühtsetel alustel ja kokkulepitud tingimused ja toetatakse töötajate reeglite kohaselt inimesele kvaliteetset teenust. professionaalset arengut.  TO on välja töötanud ametijuhendid, mille sisu on töötajatele selgitatud. Töötaja on oma allkirjaga kinnitanud, et on ametijuhendiga tutvunud.  Töötajate ametijuhendid vastavad tegelikele tööülesannetele, need on üle vaadatud ning regulaarselt mõlema osapoole nõusolekul täiendatud.   Juhul kui TO-l on valmidus tegevusse kaasata praktikante, asendusteenistujaid ja/või vabatahtlikke, on tal olemas praktikantide, vabatahtlike ja asendusteenistujate kaasamise juhend.  TO juures töötavad seaduse nõuetele vastavate oskuste ja teadmistega töötajad.  TO on regulaarselt läbi viinud töötajatega aastavestlusi (arenguvestlusi, tööalaste eesmärkide täitmise vestlusi, motivatsioonivestlusi vms) ning tagasisidestanud töötajate tööd.  TO on välja töötanud töötajate motiveerimise ja tunnustamise korra.  TO on kaardistanud töötajate koolitusvajadused ning koostanud koolitusplaani.  TO on korraldanud oma töötajatele vajalikke täiendkoolitusi vastavalt koolitusplaanile ja tekkinud vajadusele, et tagada ajakohaste meetodite kasutamine ja kvaliteetne teenuse osutamine.  Korraldatud on töötajate tööjuhendamine ning abi keerulisemate juhtumite lahendamisel ja/või nende järgselt (kriisipsühholoogide kaasamine, supervisioonid, kovisioon vm).  TO on kaasanud töötajaid teenuse planeerimisse ja arendamisse.  TO teavitab oma töötajaid ning  TK ja TO järgivad igapäevatöös eetikanorme, mis juhinduvad Töötajate töötajad on teadlikud ja järgivad sotsiaalala töötaja eetikakoodeksist. eetika sotsiaaltöötaja eetikakoodeksi  TO kõiki töötajaid on teavitatud ja nad järgivad kokkulepitud põhimõtteid. eetikanorme. VII kvaliteedipõhimõte – ORGANISATSIOONI JUHITMINE JA HEA TÖÖKORRALDUS Kriteerium Kriteeriumi sisu Kvaliteedi tagamise näitaja  TO tegevused lähtuvad seaduse-  TO lähtub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, ning kvaliteedinõuetest. erihoolekande teenuste osutamise lepingust, Eesti sotsiaaltöö  Tegeletakse süstemaatiliselt kvaliteedijuhisest ning Eesti erihoolekande kvaliteedijuhisest. kvaliteedi edendamisega ja  TO on ära kirjeldanud tööprotsessid, neid on töötajatele selgitatud. kvaliteediteadlikkuse tõstmisega ning  TO on selgelt määratlenud töötajate rolli, vastutuse ja rakendatakse parimaid praktikaid ja töökohustused ning tagab, et kõik töötajad on oma panusest ja kasutatakse uusi lähenemisi. vastutusest kvaliteetse teenuse osutamisse teadlikud.  Lepitakse kokku selge missioon,  TO on teostanud töötajate kohta päringu karistusregistris ja visioon ja väärtused, mis on teenuse korduspäringud vähemalt üks kord aastas. pakkumisel ja eesmärkide seadmisel  TO on hinnanud regulaarselt organisatsiooni töökorraldust ja aluseks ning TO-l on selge analüüsinud hindamise tulemusi. strateegia/arengukava - TO  Töötajad on kaasatud nii strateegiliste kui töökorralduslike Juhtimine tegevused on eesmärgistatud. dokumentide väljatöötamisse.  Juhtkonna tasandil tehakse koostööd  TO on kursis oma valdkonna muutustega ning on arvestanud kogukonnaga. teenuste kujundamisel tuleviku vajadustega.  TO tegevuste tulemusi, sh inimeste ja  TO on osalenud erinevates teenust arendavates projektides ja/või lähedaste rahulolu teenusega, algatanud neid ise. hinnatakse ja analüüsitakse  Töötajad on teadlikud organisatsiooni missioonist, visioonist ja regulaarselt (sisehindamine) ning väärtustest. saadud tulemuste alusel tehakse  TO on välja töötanud organisatsiooni arengukava, -plaan või – parendustegevusi. strateegia, seatud eesmärgid ja määratletud tulemusnäitajad ning on oma tööd planeerides arvestanud piirkondlike eripäradega.  Arengukava on regulaarselt üle vaadatud ning vajadusel on sisse viidud muudatused.  TO on kursis kogukonnas pakutavate võimalustega ning panustab koostöösse kogukonnaga.   TO on teavitanud inimest ja tema lähedast/eestkostjat ning TK, kui teenuse osutamises toimuvad olulised muudatused.  TO on teenuse kvaliteedi tagamiseks regulaarselt läbi viinud küsitlusi ja/või rahulolu-uuringuid, analüüsinud tulemusi, viinud vajadusel sisse teenuse parendustegevused ning avalikustanud küsitluste tulemused üldistatud kujul.  Tagatakse keskkonna vastavus  Teenust osutatakse sellises sotsiaalses ja füüsilises keskkonnas, töökeskkonna nõuetele ja osutatava mis vastab pääste- ja terviseameti poolt kehtestatud vähemalt teenuse eesmärgile. miinimumnõuetele.  Töötajatele tagatakse vajalikud  TO on hinnanud regulaarselt töötajate töötingimusi ning vajadusel töövahendid, sobivad ruumid ning viib hindamise tulemusena sisse töökeskkonnas töötingimusi vajalik väljaõpe tööülesannete parendavad muudatused. täitmiseks.  TO on taganud oma töötajatele kvaliteetse teenuse osutamiseks organisatsiooni töökeskkond  Tagatakse töötajate füüsiline ja vajalikud töövahendid, vajadusel isikukaitsevahendid, Töötingimused ja vaimne turvalisus teenuse osutamise esmaabivahendid ning vaktsineerimise nakkushaiguste vastu. eripärast lähtudes.  TO on taganud töötajatele turvalise töökeskkonna  Töökeskkonnaga seotud riske (tuleohutusalane-, isikukaitse- ja esmaabi koolitus, vajadusel hinnatakse ja maandatakse paanikanupu olemasolu; selgelt tähistatud ja takistustest vabad regulaarselt. tagavaraväljapääsud jm).  Teenusel olevate inimestega seotud riskid, ennetusmeetmed (ohumärkide plaan) ja nende maandamiseks suunatud tegevused on kirjeldatud ning meeskonnatöö põhimõtteid rakendades kõigi inimesega tegelevate töötajateni viidud.  TO on töötajate vaimse tervise hoidmise ja läbipõlemise vältimiseks kavandanud vastavad ennetavad tegevused, nt koolitused, meeskonnatöö üritused, supervisioon vm.  Välja on töötatud kriisiolukorras käitumise kord ning töötajaid on sellest teavitatud ja töötajad teavad, kuidas käituda kriisiolukorras.   TO on ära hinnanud töökeskkonna, sh töökeskkonna riskitegurid, ning vajaduse ilmnedes on võtnud tarvitusele meetmed töökeskkonna parandamiseks. MÕISTED JA SELGITUSED Eesmärk – tulevikuseisund, mida soovitakse saavutada; erihoolekande kvaliteedijuhise kontekstis on eesmärk teenuse saaja keskne suund, kuhu soovitakse jõuda planeeritavate tegevuste abil. Hea eesmärk on sõnastatud positiivselt ja tulemus on inimese enda jaoks piisavalt motiveeriv, et ta tahaks selle nimel pingutada. Eesmärk ei ole tegevus. Eesmärk on ajas mõõdetav. Mõõdetavat eesmärki sõnastades on abiks SMART eesmärgi reeglid: Spetsiifiline – eesmärk on otseselt seotud olukorraga, mida soovitakse muuta ja tulemusele suunatud; Mõõdetav – eesmärgi saavutamist kirjeldab konkreetne indikaator; Ajastatud – eesmärgi saavutamiseks on seatud kindel tähtaeg; Realistlik – eesmärk on olukorda arvestades saavutatav; Täpne – eesmärk on täpselt sõnastatud. Elukvaliteet - Maailma Terviseorganisatsiooni poolt antud määratluses on elukvaliteet inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Maailma Terviseorganisatsiooni elukvaliteedi mudel koosneb näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Ka Eestis käsitletakse inimese elukvaliteedi määratlemisel üldistatuna järgmisi aspekte: füüsiline ja vaimne heaolu (tervis, iseseisvus); eneseteadlikkus/enesemääratlus ja õigused; sotsiaalne kaasatus; emotsionaalne heaolu ja inimeste vahelised suhted; isiklik areng; materiaalne heaolu. Kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused on lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele mõnes nimetatud valdkonnas. Huvigrupid – inimeste ja/või organisatsioonide ring, kes on üksteisega seotud ning kellest sõltub organisatsiooni või inimese eesmärkide saavutamine. Sisemised huvigrupid on nt töötajad ja teenust kasutavad inimesed. Välised huvigrupid on erinevad osapooled, kes on teenuse osutamisega seotud või selle osutamisel olulised (sh lähedased, partnerid, rahastajad, erialaspetsialistid jms). Oluline on, et teenuseosutaja on defineerinud enda jaoks vajalikud huvigrupid. Huvigruppide kaasamine – kaasamine tööprotsessis tähendab huvigruppide informeerimist, nendega konsulteerimist, arvamuste ära kuulamist, tagasiside andmist jm. Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse saada paremaid tulemusi ja vältida vigu. „Parem“ võib siin tähendada erinevaid asju: informeeritumat, paremini prognoositud mõjudega, oludega enim arvestavat, efektiivsemat, paremini mõistetavat ja enam toetatud, kiiremini ellu rakendatavat otsust vms. Inimene – teenuse kasutaja, kes soovib hakata kasutama või vahetult kasutab pakutavat erihoolekande teenust. Isikuprofiil - isikuprofiil on kirjalik terviklik ülevaade inimesest nende andmete põhjal, mida TO inimese kohta teab. Isikuprofiili olemasolu on oluline sõltumata teenuse liigist, millist inimene kasutab. Profiili mõte on aidata tegevusjuhendajatel inimest ja tema tausta tunda, et osutada just tema vajadustest lähtuvat isikukeskset teenust. Ja samuti nagu tegevusplaan, on ka profiil ajas täienev dokument. Profiilis kajastuvad nt teadaolevad andmed varasema elukäigu kohta, lähedaste andmed ja milline on omavaheline läbisaamine teenuse saajaga, eripärad, erilised oskused ja anded, takistused; muu oluline info (oht elule vm) jm teenuse saaja jaoks ja heaks oluline teave. Kaasamine – otsuste tegemine koostöös nendega, keda need otsused mõjutavad, ning neid arvestades. Kogukond – mingis piirkonnas elav ning sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimrühm. Kogukonnapõhisus – põhineb ühtse geograafilise asukoha, ühise mõtteviisi ja/või sarnaste huvidega inimeste tegutsemisel. Kvaliteedijuhtimine – koordineeritud tegevused organisatsiooni kvaliteediga. Kvaliteet – Eesti standardis on defineeritud kvaliteedi mõiste järgnevalt: kvaliteet on olemi karakteristikute (eristavate tunnuste) kogum, mis võimaldab rahuldada kindlaksmääratud ja eeldatavaid vajadusi. Kvaliteet on omaduste kogum ja tähendab neid omadusi, mis vastavad kliendi vajadustele ja toovad seeläbi kaasa kliendirahulolu. Kvaliteet tähendab vigade puudumist - vead, mis puudutavad töö ümbertegemist või läbikukkumist, klientide rahulolematust, kliendikaebusi jne. Kvaliteet peab olema suunatud kliendi vajadustele, nii praegustele kui ka tulevastele. Mittevastavus – nõude mittetäidetus. Osalemine – millegi teistega koos tegemine. Osalemine on kaasamise oluline tingimus ja koostisosa. Eristatakse nelja tüüpi osalemist: kaasteadlik, kaasamõtlev, kaasarääkiv ja kaasotsustav, kus iga aste tähendab järjest suuremat osalemist, ning nelja osalemise printsiipi: sõnaõigus, koosotsustamine, jagatud vastutus ja autonoomia. Parendamine - tegevus nõuete täitmise võimekuse tõstmiseks. Sõltumatu organisatsioon – organisatsioon, millise tegevus ei ole seotud osutatava teenuse rahastamise, korraldamise ega järelevalvega, kuid kelle tegevuseks on ühiskonnas üldiselt inimõiguste eest seismine, kvaliteedi tagamine, inimesekesksete teenuste arendamine (nt Eesti Kvaliteediühing, Inimõiguste Keskus, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Puuetega Inimeste Koda). Teenuse korraldaja – teenuse korraldajaks võib olla riik või kohalik omavalitsus, kes vastutab teatud piirkonnas sotsiaalteenuse kättesaadavuse, korralduse ning kvaliteedi eest. Teenuseosutaja - inimesele vahetult teenuseid osutav juriidiline või füüsiline isik. Teenuse rahastaja - teenuseosutaja tegevust rahastav või inimesele teenuse maksumust hüvitav juriidiline isik. Riiklike sotsiaalteenuste puhul võib selleks olla Sotsiaalkindlustusamet, kohaliku omavalitsuse teenuste puhul on selleks kohaliku omavalitsuse üksus. Teenuse rahastajateks võivad olla ka nt kindlustusseltsid, tööandjad, Töötukassa jt. Teenuste tulemuslikkus - teenuse osutamise vahetud tulemused ja mõju, mis väljenduvad inimese elukvaliteedi muutuses. Individuaalsel tasandil on vahetuks tulemuseks inimese individuaalsete eesmärkidega seotud indikaatorite täitmine. Kollektiivsed tulemused on erinevate teenusekasutajate poolt saadud tulemusi ja elukvaliteedi mõju iseloomustavad statistilised koondnäitajad. Tegevused - eesmärkide saavutamiseks läbiviidavad sekkumised (nt kunstiteraapia, vajaduste hindamine, CV koostamine vms). Tegevusplaan – vastavalt SHS § 85 lg 1 peab erihoolekandeteenuse osutaja suunamisotsuses esitatud eesmärkide saavutamiseks 30 päeva jooksul pärast inimese saabumist teenusele koostama koos inimese enda ja olemasolu korral koos tema seadusliku esindajaga inimesele personaalse tegevusplaani teenusevajaduse hindamisel tuvastatud toetusvajadusega seotud eluvaldkondades konkreetsete tegevuste elluviimiseks. Tegevusplaan peab sisaldama inimesele püstitatud eesmärke ja soovitatud tegevusi nende eesmärkideni jõudmiseks ning konkreetset tegevuste läbiviimise ajakava ja kirjeldust ja TO hinnangut tegevuste täitmise ja eesmärkide saavutamise kohta. Tegevusplaan on paindlik dokument, st eesmärgid ja kaasnevad tegevused võivad aja jooksul muutuda vastavalt inimese (muutunud) vajadustele. Tulemuslikkuse näitajad - indikaatorid, mida kasutatakse, et tulemustest või teenuse mõjust elukvaliteedile aru saada - spetsiifilised, jälgitavad, mõõdetavad omadused, tegevused või seisundid, mis näitavad, kas oodatud muutus on toimunud. Vastavus – nõude täidetus. Võimestamine – inimese tervist toetava füüsilise, kultuurilise ja sotsiaalse keskkonna loomine eesmärgiga saavutada üksikisikute, sotsiaalsete rühmade ning kogukondade paremad elamis- ja toimetulekuoskused. Võimestamine on sotsiaalne protsess, mille käigus mõjutatakse inimesi (üksikisikuid või gruppe) psühholoogiliselt eesmärgiga kujundada nende hoiakuid ja käitumist nii, et toimuksid positiivsed muutused eluga toimetulekul ning saavutamaks kontroll oma elu üle. Võimestamine taotleb inimeste heaolu ja eluga rahulolu saavutamist ning eeldab võimestajalt asjakohaste teadmiste ja oskuste olemasolu. Mõjutusvahendid võivad olla näiteks võimestatava teadmiste ja oskuste suurendamine, motivatsiooni ja potentsiaali otsimine või toetussüsteemi loomine. Võrgustikutöö – inimese ja tema keskkonna vastastikuse mõju arvestamine; inimese probleemide ja nende lahendusvõimaluste otsimine tema enda keskkonnas, kus igal võrgustiku liikmel on vastastikune mõju nii inimesele kui ka teda ümbritsevale keskkonnale; spetsialistide koostöö nii inimese sotsiaalse võrgustikuga kui ka ametnike võrgustikus. Võrgustikutöö eesmärgiks on inimesele sobivama ja efektiivsema abi osutamine.  LEPING ERIHOOLEKANDETEENUSTE OSUTAMISEKS NR 5.2-9/6117-1 Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, (edaspidi nimetatud SKA), mida esindab volituse alusel sotsiaal- ja erihoolekande osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ja OÜ Nondamoodi, registrikood 16537417, asukohaga Metsaraja, Ramma küla, Järva vald 73309, Järva maakond (edaspidi teenuseosutaja), mida esindab juhatuse liige Kersti Tombak, edaspidi koos Pooled või eraldi Pool, sõlmisid sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) §-st 77 lähtudes lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepinguga annab SKA Teenuseosutajale üle erihoolekandeteenuse (edaspidi Teenus) osutamise, mille kohta on Teenuseosutajale väljastatud tegevusluba. 1.2. Teenuse maht vastab Teenuseosutaja juures SKA suunamisotsusega teenust saavate Teenuse saajate arvule. 1.3. Lepingust tulenevate toimingute tegemisel ja lepingus reguleerimata küsimustes lähtuvad Pooled tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest: - sotsiaalhoolekande seadus; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 73 „Erihoolekandeteenuste taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu ning isiku omaosaluse puudujääva osa hüvitamise taotluses esitatavate andmete koosseisu ja taotlusega esitatavate nõutavate dokumentide loetelu kehtestamine’’; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 72 „Erihoolekandeteenuse osutaja kogutavate ja säilitatavate dokumentide loetelu kehtestamine’’; - sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Erihoolekandeteenuste järjekorra pidamise kord ja nõuded“; - sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrus nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“; - ja muud asjakohased õigusaktid. 1.4. Lepingus kasutatakse mõisteid erihoolekande valdkonda reguleerivate õigusaktide tähenduses. 2. POOLTE KOHUSTUSED 2.1. Teenuseosutajal on lisaks tegevusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustustele kohustus: 2.1.1. tagada tegevusloa olemasolu kõikide teenuste jaoks, mida osutab ning tegevus peab vastama tegevusloale ja selle kõrvaltingimustele; 2.1.2. lähtuda Teenuse osutamisel sotsiaalhoolekandelise abi andmise- ja kvaliteedipõhimõtetest, mis on kirjeldatud Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhises (Lisa 5); 2.1.3. anda Teenuse saajale ja/või tema seaduslikule esindajale arusaadaval viisil enda valduses olevat Teenuse saamiseks ja -osutamiseks vajalikku informatsiooni. Informatsioon peab kajastama tegelikku olukorda, ei tohi olla eksitav ega tekitada põhjendamatuid ootusi; 2.1.4. teavitada Teenusele õigustatud isikut ja/või tema seaduslikku esindajat Teenuseosutaja väljavalimise etapis ja edaspidi Teenuse kasutamise ajal hiljemalt 2 (kaks) kuud enne tingimuste ja tasu suuruse muutumist Teenuse osutamise nendest tingimustest, mis ei tulene Teenusele õigusaktidega kehtestatud kriteeriumitest (majutuse ja toitlustuse hinnad, lisateenuste ja vaba aja veetmise võimalused ja muu oluline info) ja milliste eest Teenuseosutaja soovib küsida Teenuse saajalt maksimaalsest suuremat või -lisatasu; 2.1.5. sõlmida Teenuse saaja või tema seadusliku esindajaga 30 kalendripäeva jooksul alates Teenusele saabumise päevast kirjalik kokkulepe teenuse saamiseks ja osutamiseks; 2.1.6. esitada SKA-le hiljemalt iga kalendrikuu 7. kuupäevaks raamatupidamise seaduse nõuetele vastav e-arve eelmisel kalendrikuul osutatud Teenuste kohta (soovitatavalt Lisa 1 vormingus) ja digitaalselt allkirjastatud Exceli formaadis  aruanne Teenuste ja asutuste kaupa, märkides eraldi nimekirja muudatused võrreldes eelmise kuu nimekirjaga (Lisa 2) aadressile [email protected]; 2.1.7. esitada SKA-le hiljemalt iga kalendrikuu 7. kuupäevaks raamatupidamise seaduse nõuetele vastav e-arve eelmise kalendrikuu eest omaosaluse puudujääva osa riigieelarvest hüvitamise kohta (soovitatavalt Lisa 1 vormingus) ja digitaalselt allkirjastatud Exceli formaadis aruanne isikute kohta, kellele omaosaluse puudujääv osa hüvitatakse riigieelarvest (Lisa 3) Teenuste ja asutuste kaupa aadressile [email protected]; 2.1.8. esitada SKA-le aadressile [email protected] Teenuse saaja kinnitus, et Teenuse saaja sai statsionaarset tervishoiuteenust, alates teisest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise kuust kuni tervishoiuteenuse saamise lõpuni. Kinnitus tuleb esitada iga kalendrikuu 7. kuupäevaks juhul, kui punktis 2.1.6 nimetatud arve sisaldab statsionaarsel tervishoiuteenusel viibimise tõttu Teenuselt ajutiselt rohkem kui 2 (kaheks) kuuks järjest lahkunud Teenuse saaja Teenuse kulu ja Teenuse saaja soovib sama suunamisotsuse alusel pärast statsionaarset tervishoiuteenust edasi saada suunamisotsuses märgitud Teenust; 2.1.9. lisaks õigusaktides sätestatud teenuse saajatega seotud teavitustele esitada [email protected] e-postile teavitus 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates alljärgneva asjaolu teadasaamisest krüpteeritult (valida SKA: Sotsiaalkindlustusamet 1, reg.kood 70001975 või Sotsiaalkindlustusamet 2, reg.kood 70001975) teade Teenuse saajast, kui: 2.1.9.1. teenuse saaja lahkub Teenuseosutajat teavitamata kogukonnas elamise- või ööpäevaringselt Teenuselt; 2.1.9.2. teenuse saaja on sooritanud Teenusel olles vägivallaakti või on langenud ise vägivalla või õnnetuse ohvriks, mille tulemusel tekib oht elule või tervisele, 2.1.10. Teenuse osutamise lõpetamisel enne Teenuse saaja suunamisotsuses märgitud kuupäeva saabumist esitada kirjalik kokkuvõttev hinnang hiljemalt koos viimase arvega SKA-le; 2.1.11. teavitada SKA-d kirjalikult Lepingu jõustumisel ja edaspidi hiljemalt 2 (kaks) kuud enne tingimuste ja/või tasu suuruse muutumist Teenuse osutamise nendest tingimustest, mis ei tulene Teenusele kehtestatud kriteeriumitest (lisateenuste ja vaba aja veetmise võimalused ja muu oluline info) ja/või milliste eest Teenuseosutaja soovib võtta lisatasu; 2.1.12. teavitada SKA-d 2 (kaks) kuud ette majutusega Teenuste omaosaluse hinna muutmisest. Teavitus peab sisaldama põhjendatud kalkulatsioone Teenuse saajalt küsitava maksimaalsest kõrgema omaosaluse hinna ja pakutavate lisahüvede väärtuse vastavuse kohta. Kalendriaasta jooksul võib Teenuseosutaja omaosaluse hinda suurendada kokku kuni 10 protsenti riigieelarve seadusega kehtestatud maksimaalse omaosaluse maksumusest, kui Teenuseosutaja ja Teenuse saaja või tema seadusliku esindaja vaheline leping ei sätesta teisiti; 2.1.13. teavitada SKA-d viivitamatult asjaoludest, mis takistavad Lepingu täitmist; 2.1.14. vastata SKA kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta koheselt, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest; mahukamate päringute korral, nt rohkem kui ühe teenuse saaja dokumentatsiooni päringu korral, 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 2.1.15. tagada isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse, Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja avaliku teabe seaduse nõuete täitmine (Lisa 4); 2.1.16. tagada Sotsiaalkindlustusametile ja avalikkusele aja- ja asjakohase informatsiooni kättesaadavus (sh kodulehel) Teenuseosutaja poolt osutatavate Teenuste ja Teenuste osutamise tingimuste kohta; 2.1.17. tagada Teenuse osutamisel rahaliste vahendite kasutamine sihtotstarbeliselt. 2.2. SKA-l on lisaks tegevusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kohustustele kohustus: 2.2.1. edastada Teenuseosutajale esmakordselt erihoolekande Teenusele suunduva isiku hindamise kokkuvõte hiljemalt 1 (üks) päev enne suunamisotsuses märgitud Teenusele saabumise kuupäeva; 2.2.2. edastada Teenuseosutajale õigustatud isiku Teenusele suunamise otsus digitaalselt allkirjastatult krüpteeritult koheselt, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval  alates suunamisotsuse Teenusele õigustatud isikule väljastamise kuupäevast; 2.2.3. edastada Teenuseosutajale teenuse saaja kirjalik taotlus, mille Teenuseosutaja juures teenusel viibiv teenuse saaja on esitanud SKA-le seoses sooviga vahetada Teenuseosutajat ning kontrollida Teenuseosutaja vahetamise sooviga kaasnevaid asjaolusid; 2.2.4. edastada Teenuse kestel Teenuseosutaja vahetamise soovi korral uuele Teenuseosutajale Teenust vahetada sooviva isiku nõusolekul isiku hindamisvahend ja eelmise Teenuseosutaja poolt koostatud lõpphinnang hiljemalt isiku uue teenuseosutaja juurde asumise päeval; 2.2.5. vastata Teenuseosutaja kirjalikele järelepärimistele Lepingu täitmise kohta koheselt, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates järelepärimise saamisest; mahukamate päringute korral, nt rohkem kui ühe teenuse saaja dokumentatsiooni päringu korral, 10 (kümne) tööpäeva jooksul; 2.2.6. teavitada Teenuseosutajat arve ja aruande esitamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul arvel ja aruandes esinenud puudustest; 2.2.7. hüvitada Teenuseosutajale Teenuse osutamise kulud arvete alusel 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates nõuetekohaselt esitatud arve ja nimekirjade esitamisest. 3. POOLTE ÕIGUSED 3.1. Teenuseosutajal on õigus: 3.1.1. saada SKA-lt tema valduses olevat Teenuste osutamiseks vajalikku informatsiooni; 3.1.2. saada SKA-lt Lepingu täitmiseks juhiseid ja nõustamist. 3.2. SKA-l on õigus: 3.2.1. kontrollida rahaliste vahendite sihipärast kasutamist, teostada kohapealset kontrolli, sh etteteatamata kontrolli lepingu rikkumise kahtluse korral, Teenuse osutamise kvaliteedi- ja tingimuste üle Teenuseosutaja juures ning kontrollida kõiki andmeid, mis kinnitavad õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmist Teenuseosutaja poolt; 3.2.2. anda Teenuseosutajale Lepingu täitmiseks juhiseid; 3.2.3. nõuda Teenuseosutajalt avastatud puuduste kõrvaldamist; 3.2.4. kontrollida kinnitatud ja tasutud Teenuse osutamise arveid ning Teenuse osutamisega seotud dokumentatsiooni tagasiulatuvalt 3 (kolm) aastat pärast Lepingu lõppemist. 4. LEPINGU MUUTMINE, LÕPETAMINE JA ÜLESÜTLEMINE 4.1. Lepingu tingimusi võib muuta Poolte kokkuleppel või muul seadusest või lepingust tuleneval alusel. Ühe Poole ettepanek vaadatakse teise Poole poolt läbi ning sellele vastatakse kirjalikult 1 kuu jooksul alates ettepanekust teada saamisest. Lepingutingimuste muutmiseks sõlmitakse kirjalik kokkulepe. Kokkulepe jõustub allkirjastamise momendist, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 4.2. SKA-l on õigus ühepoolselt muuta Lepingu lisasid (va isikuandmete töötlemise leping), teatades muudatusest vähemalt 1 kuu ette. 4.3. Juhul kui üks Pooltest on rikkunud lepingut olulisel määral või korduvalt, on teisel Poolel õigus Leping ühepoolselt üles öelda, teatades sellest teisele Poolele 3 (kolm) kuud ette. 4.4. Lepingu oluliseks rikkumiseks Teenuseosutaja poolt loetakse muuhulgas: 4.4.1. Teenuseosutaja poolt osutatav Teenus ei vasta Lepingus või õigusaktides sätestatud nõuetele, sh kvaliteedijuhise rikkumist loetakse oluliseks rikkumiseks, kui seda on rikutud suures ulatuses; 4.4.2. kui Teenuseosutaja on teadlikult esitanud ebaõigeid andmeid teenuse osutamise ning sellega seotud andmete osas; 4.4.3. Teenuseosutaja on korduvalt õigusaktides nimetatud põhjuseta keeldunud SKA poolt suunamisotsusega Teenusele õigustatud isikule Teenust osutamast; 4.4.4. Teenuseosutaja on esitanud arve isiku eest, kes pole tegelikult tema juures Teenust kasutanud; 4.4.5. Teenuseosutaja on pärast SKA poolset tähelepanu juhtimist või nõustamist korduvalt esitanud SKA-le aruandeid hilinemisega ja/või ebakorrektselt; 4.4.6. Teenuseosutaja on kasutanud Teenuse saaja suhtes vägivalda; 4.4.7. SKA poolt Teenuseosutaja juurde suunatud Teenuse saajate toimetulek, heaolu või turvalisus on halvenenud teenuseosutaja tegevuse või tegevusetuse tõttu. 4.5. Teenuseosutaja tegevuse lõpetamisel, tema suhtes likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamisel või kõikide Teenuste tegevuslubade lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel on SKA-l õigus Leping ühepoolselt üles öelda. 5. TEATED 5.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele Poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks Poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 5.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele Poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on Pool kohustatud koheselt informeerima teist Poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud Poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 5.3. Kirjalik teade loetakse Poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud tähitud kirjaga Poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel saatmise korral loetakse teade kätte saaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 5.4. Poolte volitatud esindajad on: 5.4.1. SKA kontaktisik lepingu täitmisel on asutusele määratud koordinaator (teenuste korraldus), koordinaatorite (teenuste korraldus) juhtivspetsialist või neid asendavad isikud. 5.4.2. SKA kontaktisik lepinguga kaasnevate arvete ja aruandlusega seotud küsimustes on sotsiaal- ja erihoolekande osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhtivspetsialist Liina Olgo tel 5322 9080, e-post [email protected]. 5.4.3. Teenuseosutaja kontaktisik Lepingu täitmisel on Kersti Tombak, tel 504 7294, e- post [email protected]. 6. MUUD TINGIMUSED 6.1. Pooled vastutavad Lepinguga enesele võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest Lepinguga ja õigusaktidega ettenähtud korras ja ulatuses. 6.2. SKA-l on õigus nõuda Teenuseosutajalt iga rikkumise eest leppetrahvi kuni 10 % (kümme protsenti) rikkumise tuvastamisele eelnenud 12 kuu tehingute summast, kuid mitte vähem kui on ühe Teenuseosutaja poolt osutatava rikkumisega seotud Teenuse teenuskoha maksumus ühes kuus, kui Teenuseosutaja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt. Leppetrahv peab olema tasakaalus Lepingu rikkumisega. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuse täitmist või kahju hüvitamist. 6.2.1. Kui Teenuseosutaja omab mitu erineva asukohaga majandusüksust, arvutatakse kohaldatav leppetrahv rikkumisega seotud majandusüksuse tehingute alusel, eeldusel, et teenusosutaja on esitatud arvetel eristanud erinevad majandusüksused. 6.3. Leppetrahv tuleb tasuda 21 tööpäeva jooksul nõude esitamisest alates. 6.4. SKA-l on õigus leppetrahv tasaarvestada järgmiste perioodide maksetega. 6.5. Teenuseosutajal on õigus nõuda SKA-lt nõuetekohase arve tasumisega viivitamisel viivist 0,05 (null koma null viis) protsenti tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest. 6.6. Teenuseosutaja ei tohi käesolevast Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele ilma SKA kirjaliku nõusolekuta. 6.7. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 6.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 nimetatud ja muid asjaolusid, mida pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. 6.9. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele Poolele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel asuma lepingut täitma. 6.10. Lepingule on allakirjutamisel lisatud järgmised lisad: 6.10.1. lisa 1 - erihoolekandeteenuste, omaosaluse puudujääva osa riigieelarvest hüvitamise arvete näidised;  6.10.2. lisa 2 - erihoolekandeteenuste aruande näidis; 6.10.3. lisa 3 - omaosaluse hüvitamise nimekirja näidis; 6.10.4. lisa 4 - isikuandmete töötlemise leping; 6.10.5. lisa 5 - Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis. 6.11. Leping loetakse sõlmituks mõlema Poole poolt allkirjastamisest. Leping jõustub 17.06.2026 ja kehtib kuni 31.03.2027. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg Kersti Tombak talituse juhataja  Erihoolekandeteenuse osutamise lepingu nr 5.2-9/6117-1 lisa 4 ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE LEPING Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi Volitaja), registrikood 70001975, asukohaga Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab volituse alusel sotsiaal- ja erihoolekande osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ja OÜ Nondamoodi (edaspidi Volitatud Töötleja), registrikood 16537417, asukohaga Metsaraja, Ramma küla, Järva vald 73309, Järva maakond, mida esindab juhatuse liige Kersti Tombak, on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu (edaspidi Leping), mis on erihoolekandeteenuse osutamise lepingu nr 5.2-9/6117-1 lahutamatuks osaks. 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on Volitaja ja Volitatud Töötleja (edaspidi koos nimetatud kui Pooled) vaheliste isikuandmete töötlemise tingimuste sätestamine. 1.2. Volitatud Töötleja töötleb isikuandmeid seoses erihoolekandeteenuse osutamise lepingu nr 5.2-9/6117-1 täitmisega. 1.3. Volitatud Töötleja poolt isikuandmete töötlemine on piiratud punktis 1.2 nimetatud lepingu täitmiseks vajalike tegevustega nimetatud sihtgrupi (edaspidi klient) ulatuses. 2. Töödeldavad isikuandmed ja nende töötlemise tingimused 2.1. Volitatud Töötlejale võivad punktis 1.2 kirjeldatud lepingu alla kuuluvate tööde teostamise käigus teatavaks saada klientide isikuandmed, seal hulgas eriliiki isikuandmed. 2.2. Punktis 2.1 kirjeldatud andmete hulka kuuluvad kõik Sotsiaalkindlustusameti käsutuses olevad erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ja erihoolekandeteenuse omaosaluse tasumiseks puudujääva osa hüvitamiseks vajalikud andmed, milleks on muuhulgas andmed inimese tervise, puude ja töövõime kohta ning psühhiaatri hinnangus, isiklikus rehabilitatsiooniplaanis või tervise infosüsteemis olevad diagnoosid, inimese sissetulekud andmed Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist ja muud andmed, mis on vajalikud erihoolekandeteenuse osutamiseks. 2.3. Volitatud Töötleja võib isikuandmeid töödelda ainult õigustatud vajadusest lähtuvalt seoses lepingu täitmisega. Töötlemine peab toimuma minimaalses mahus ja jääma konkreetse töötaja ametialase pädevuse piiridesse. 2.4. Volitatud Töötleja ei tohi ilma mõjuva põhjuseta töödelda isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemiseks puudub punktis 2.3 nimetatud õigustatud vajadusest lähtuv seos lepingu täitmisega. Mõjuva põhjuse esinemisel, mis ei ole Volitaja algatatud või punktis 2.3 kirjeldatud õigustatud vajadusega seotud, kohustub Volitatud Töötleja kooskõlastama isikuandmete täiendava töötlemise vajaduse Volitajaga ning saama konkreetse töötlemistoimingu tegemiseks Volitaja poolsed kirjalikud juhised. 2.5. Lepingu täitmise raames teatavaks saanud isikuandmete mistahes viisil (nii kirjalik kui suuline) teatavakstegemine konkreetse töö ja lepingu täitmisega mitteseotud isikutele ei ole lubatud. 2.6. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete piisava turvalisuse, sealhulgas kaitse lubamatu või ebaseadusliku töötlemise ja juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades selleks vajalikke tehnilisi või korralduslike meetmeid ning tegutsedes isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate andmesubjektide õiguste alusel. 2.7. Isikuandmete edastamine kolmandatele isikutele on keelatud, va. kui avaldamise kohustus tuleneb otseselt seadusest (nt kohtunõue). 3. Volitatud Töötleja kohustused 3.1. Volitatud Töötleja on kohustatud: 3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja Lepingu täitmise käigus Volitajalt mistahes vormis saadud teabe, sh isikuandmete, konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatelele isikutele ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.2. tagama, et punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma Volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.3. kasutama ja töötlema punktis 2.2 nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui Volitatud Töötleja on kohustatud teavet töötlema Volitatud Töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab kirjalikult taasesitatavas vormis Volitatud Töötleja Volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist; 3.1.4. võimaldama juurdepääsu punktis 2.2 nimetatud isikuandmetele ainult nendele töötajatele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need töötajad tunnevad ja järgivad isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse; 3.1.5. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 3.1.6. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 2.2 nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.6.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 3.1.6.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.6.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 3.1.6.4. tagama, et andmetöötlussüsteemi olemasolul oleks igal kasutajal juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 3.1.6.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 3.1.6.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 3.1.7. teavitama Volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamata, kuid hiljemalt kahekümne nelja tunni jooksul alates rikkumise avastamisest; 3.1.8. teavitama Volitajat Lepingu punktides 3.1.6.1.- 3.1.6.6. turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub Volitatud Töötleja Volitajat kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5. kirjeldada Volitatud Töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks;  3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 3.1.9. lõpetama punktides 3.1.7. või 3.1.8. nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 3.1.10. kustutama Lepingu lõppemisel kõik punktis 2.2 nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 (kolmekümne) päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 3.1.11. tegema Volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida Volitaja peab vajalikuks Lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 3.1.12. võimaldama Volitajal ja Volitaja poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse. 4. Lõppsätted 4.1. Volitatud Töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma Lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2. Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. nimetatud kohustus jääb kehtima ka pärast käesoleva Lepingu lõppemist. 4.3. Käesoleva Lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene teabe avaldamisele Volitatud Töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4. Leping on kehtiv Poolte poolt allkirjastamisest kuni punktis 1.2 nimetatud lepinguga võetud kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lagle Kalberg Kersti Tombak talituse juhataja