Seisukoha küsimine Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule

Keskkonnaamet [email protected] kuupäev digiallkirjas nr 8-8/3641 Seisukoha küsimine Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 palume ameti seisukohta Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõule. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Põldmäe abivallavanem Lisa: Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (eelnõu) Sama: Lennuamet [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Põllumajandusamet [email protected] Maa-amet [email protected] Maanteeamet [email protected] Tallinna Linnavalitsus [email protected] Jana Suurthal 6056 745 [email protected] Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto Jüri alevik, 75301 HARJUMAA Faks 605 6770 EE902200001120122757 Registrikood 75026106 E-post [email protected] Swedbank  Jüri xx. mai 2019 nr Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneering u koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Aktsiaselts Tallinna Lennujaam on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Rae ja Soodevahe külades asuvatel järgmistel kinnistutel: Pilvevälja (registriosa 14456702; katastritunnus 65301:002:1623; pindala 26 , 77 ha ; sihtotstarve 100% transpordimaa); Lennujaama (registriosa 14454902; katastritunnus 65301:002:1503; pindala 15 , 4 5 ha ; sihtotstarve 100% transpordimaa); Lennuplatsi (registriosa 13342602; katastritunnus 65301:002:1461; pindala 14 , 25 ha ; sihtotstarve 100% transpordimaa); Künka (registriosa 14499002; katastritunnus 65301:002:1793; pindala 8 , 15 ha ; sihtotstarve 5 0% äri maa , 50% tootmismaa ); Roosimäe (registriosa 13864802; katastritunnus 65301:002:1696; pindala 6 , 09 ha ; sihtotstarve 100% tootmismaa) . Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Pilvevälja ja Lennujaama kinnistut est välja jagada äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kaassihtotstarbega kinnistud ning moodustada Lennuplatsi , Künka ja Roosimäe kinnistutest äri- ja tootmismaa kinnistu d ning neid teenindavad transpordimaa kinnistud; määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 49 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstar veteks on määratud liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa ning perspektiiv ne äri- ja tootmismaa ning perspektiivne liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa . Detailplaneeringu: koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa); koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (aadress Ahtri tn 6a, Tallinn, 10151, Harjumaa ). Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus , soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 30 lõike 1 punktist 4; planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1 -4 ja 10 , § 125 lõi k e 1 punktist 1, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128 lõigetest 1 ja 5- 8; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõi k e 2 punktist 10, § 33 lõi k e 2 punktist 4 ja lõigetest 3-6, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 1; Rae Vallavolikogu 01.11.2017 otsusega nr 14 „Seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõiguse delegeerimine Rae Vallavalitsusele“ punktist 1; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering ust; Rae valla, huvitatud isiku ning detailplaneeringu koostaja vahel sõlmitud ja 1 6 .0 1 .201 9 jõustunud lepingust ; huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest; Rae Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaameti ettepanekust ning olles tutvunud korralduse lisaks olevate keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadega , Rae Vallavalitsus annab korralduse: Algatada Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamine Harjumaal Rae vallas Rae ja Soodevahe küla de s ligikaudu 49 ha suuruse ala planeerimiseks. Jätta algatamata Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada korralduse lisa 1 punktis 13 tooduga . Kinnitada Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis kehtivad kuni xx. mai 2020 , vastavalt korralduse lisale 2 . Korraldusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa. Avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel. Teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning Keskkonnaamet it , Lennuamet it , Muinsuskaitseamet it , Põllumajandusamet it , Maa-amet it, Maanteeamet it , Tallinna Linnavalitsust ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Korralduse peale võib esitada Rae Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Mart Võrklaev vallavanem Martin Minn vallasekretär Lisa 1 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx. mai 2019 korraldusega nr Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TAUST Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detail planeering) eesmärgiks on Harjumaal Rae vallas Rae ja Soodevahe küla de s jagada Pilvevälja ja Lennujaama kinnistut est välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kaassihtotstarbega kinnistud ning moodustada Lennuplatsi , Künka ja Roosimäe kinnistutest äri- ja tootmismaa kinnistu d ning neid teenindavad transpordimaa kinnistud; määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 49 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga (edaspidi Rae valla üldplaneering) , kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa ning perspektiivne äri- ja tootmismaa ning perspektiivne liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa . Joonis 1. Planeeritav a ala ja kontaktvöönd . Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine on kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. KeHJS § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda KSH algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse sama seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõi k e 2 punktis 10 nimetatud tegevuse alla, s.o tegemist on infrastruktuuri ehitamisega või kasutamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 1 kohaselt peab KSH vajalikkust kaaluma tööstuspiirkonna arendamisel. Sama seaduse § 33 lõike 3 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust, detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning § 33 lõikes 6 nimetatud asutuste seisukohtadest. Asjaolude hindamisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud järgmistest kriteeriumitest: Strateegilise planeerimisdokumendi iseloomu ja sisu osas: missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõju ja eeldatavalt mõjutatava ala osas: mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; mõju kaitstavatele loodusobjektidele; eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. HINNANG 1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Detailplaneeringu eesmärgiks on Harjumaal Rae vallas Rae ja Soodevahe küla de s jagada Pilvevälja ja Lennujaama kinnistut est välja äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kaassihtotstarbega kinnistud ning Lennuplatsi , Künka ja Roosimäe kinnistutest moodustada äri- ja tootmismaa kinnistu d ning neid teenindavad transpordimaa kinnistud. Määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala (vt Joonis 1) suurus on ligikaudu 49 ha , millest kõrghaljastuse all olevat maad on ligikaudu 9 ha . Planeeritav atel kinnistu te l ehitisregistri andmetel hooned puuduvad, kuid kinnistutel on mitmeid lennujaama teenindavaid rajatisi. Planeeritav ala asub Rae küla põhjaosas ning Soodevahe küla idaosas , vahetult Tallinna Lennujaama maandumisraja ning Soodevahe tööstuspargi vahel . Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Suur-Sõjamäe teelt ( 11290 Tallinn-Lagedi tee ) alguse saavalt detailplaneeringuga kavandatavalt teelt . Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: C kategooria gaasitorustik, väline tunnus 201811222781 , kaitsevöönd toru teljest 2 m; Maaparandusehitise reguleeriv võrk , kood 4109300010010 , ehitise nimi RAE, TTP 504 ; Lennuvälja kaitsevöönd; Rae maardla, väline tunnus M280 ; Arholoogiamälestis „Asulakoht“ ja selle kaitsevöönd, registrinumber 18870 ; Arholoogiamälestise „Asulakoht“ kaitsevöönd, registrinumber 2610 ; Arholoogiamälestis „Kultusekivi“ ja selle kaitsevöönd, registrinumber 2615 ; Geodeetili sed mär gid nr 27 ja 2 948 , kaitsevöönd 3 m. Planeeritava ala moodusta vad : Pilvevälja kinnistu, suurusega 26 , 77 ha, katastritunnus 65301:002:1623, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 14456702 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Lennujaama kinnistu, suurusega 15 , 44 ha, katastritunnus 65301:002:1503, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 14454902 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Lennuplatsi kinnistu, suurusega 14 , 25 ha, katastritunnus 65301:002:1461, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 13342602 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Künka kinnistu, suurusega 8 , 15 ha, katastritunnus 65301:002:1793, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 14499002 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Roosimäe kinnistu, suurusega 6 , 09 ha, katastritunnus 65301:002:1696, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 13864802 ja mille omanik on Rae vald . Planeeri ngualas kavandatud hoonestus on vajalik järgmiste lennuliikluse toimimiseks vajalike otstarvete täitmiseks: Perrooni, lennuraja ja ruleerimisradade hooldusmasinate hoiuruumid (angaarid); Lennukite teenindamiseks, hoiustamiseks ja hoolduseks vajalikud hooned (angaarid); Lennukite maapealse teeninduse isikkoosseisule ja seadmetele vajalikud ruumid; Lennukite hooldustehnika hoiuruumid (trapid, reovee tehnika, GPU-d jms); Kauba käitlemiseks vajalikud hooned; Ruleerimisradade laiendus ning lennukite perroon. 2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa ning perspektiivne äri- ja tootmismaa ning perspektiivne liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa . Planeeringuala st lõunasse jääb Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koha n e rohevõrgustiku tuumala T9 ja Rae valla üldplaneeringu järgne täpsustatud piiridega rohevõrgustiku ala . Kavandatav tegevus Rae valla üldplaneeringu järgsesse täpsustatud rohevõrgustikku praktiliselt ei ulatu (vt Joonis 4). 3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Planeeringuala paikneb Rae valla territooriumil Soodevahe külas Tallinna Lennujaama vahetus läheduses. Vastavalt Rae valla üldplaneeringu le on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud perspektiivne äri- ja tootmismaa ning liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa . Soodevahe küla sse Suur-Sõjamäe maantee äärde on vastavalt Rae valla üldplaneeringule planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamualad ei asu lähemas kontaktvööndis ning tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele. Piirkonnas on reserveeritud suures osas maid tootmis- ja ärimaadena, mis funktsionaalselt liituksid Tallinna linna samalaadse piirkonnaga. Kuna piirkond moodustab kompaktse ala, mis on suurematest elamualadest ruumiliselt eraldatud, on siin lubatud arendada ka tootmist, millega võib kaasneda territooriumilt väljuvaid kahjulikke mõjusid. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud transpordi-infrastruktuuridega – seda läbivad/piiravad Suur-Sõjamäe tänav, Tallinna ringtee ning Tallinn-Tapa raudteeharu. Ala on nii teede- kui raudteede võrguga ühendatud Muuga sadamaga ning teedevõrgu kaudu ka läheduses paikneva Tallinna lennujaamaga. Sellest tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid tegevusi. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti muldade , geoloogia, kitsenduste, maardlate, looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestiste ja maaparandussüsteemide kaardirakenduste ning Keskkonna - agentuuri Keskkonnaregistri andmetest. 4.1 . Aluspõhi, pinnakate , mullastik Planeeringuala l esineb aluspõhjana Viivikonna kihistu (O 3 vv) ehk Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Planeeringuala ümbruse pinnakatte litoloogilistest setetest esineb moreen i , rabaturvas t , madalsooturvas t ning p innakatteta aluspõhja avamusala. Muldadest esinevad väga õhukesed, õhukesed ja sügavad madalsoomullad (M’; M’’; M’’’), sügavad rabamullad (R’’’), sügavad siirdesoomullad (S’’’), leostunud gleimullad ( Go ) ning koreserikkaid leostunud gleimullad ( Gor ), gleistunud leostunud mullad ( Kog ). 4.2 . Maavarad Maavaradest leidub piirkonnas turvast. Vastavalt Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmete le asub planeeringualast lõuna suunas aktiivne Rae 2 turbatootmisala ( registrikaardi nr 280 ; mäeeraldise kood 242) , pindala ga 149,57 ha . Maavara on registreeritud alusturba, kütte- ja väetusturba eesmärgil kasutamiseks. Kagusse jääb aktiivne Rae turbatootmisala (registrikaardi nr 280; mäeeraldise kood 4), pindalaga 184,2 ha. Maavara on registreeritud põllumajandus- ja kütteturvase eesmärgil kasutamiseks. Planeeritav tegevus ei ulatu mäeeraldise Rae ja Rae 2 turbatootmisalasse , jäädes lõuna pool vaid Rae turbatootmisala passiivse tarbevaru äärealale . Täpsema ülevaate maardlatest nimetatud piirkonnas annab Maa-ameti maardlate kaar t (vt Joonis 2 ). Joonis 2 . Maardlad . Punane viirutus tähistab passiivset tarbevaru, punane joon mäeeraldise piiri, punane ala aktiivset mäeeraldist. Lääne pool asub Rae turbatootmisala 242, ida pool Rae 2 turbatootmisala 4 4.3. Põhja- ja pinnavesi Rae valla põhjaosas on põhjavesi valdavalt kaitsmata. Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetele jääb planeeringuala se nii kaitsmata , nõrgalt kaitstud kui ka keskmiselt kaitstud põhjaveega ala sid , mistõttu on edasises planeerimismenetluses vajalik ette näha meetmed põhjavee kaitseks . Täpsema ülevaate põhjavee kaitstusest piirkonnas annab Harju alamvesikonna põhjavee kaitstuse kaart (vt Joonis 3). Joonis 4 . Põhjavee kaitstus piirkonnas ( kollane – keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, heleroosa - nõrgalt kaitstud põhjaveega ala, tume roosa - kaitsmata põhjaveega ala). Ülemiste järv kui Tallinna elanike oluline joogiveeallikas jääb planeeringualast ligi 3 km läände. Vaskjala-Ülemiste kanal, mis saab alguse Vaskjala veehoidlast ning suubub Ülemiste järve, olles osa Tallinna veevarustussüsteemist , jääb ligi 1 km lõunasse. Kuigi kavandatav tegevus ei ulatu Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealale ega Vaskjala-Ülemiste veekaitsevööndisse, on vajalik kogu tegevuse (planeerimine, ehit amine ja edaspidine kasutamine) käigus pöörata tähelepanu Ülemiste järve kui Tallinna elanike joogiveeallika vee kvaliteedile ja rakendada meetmeid, tagamaks selle püsimise. Detailplaneeringu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata tegevuste le , mida rakendatakse põhjavee ja Ülemiste järve kui Tallinna joogivee reservuaari kaitseks, vältimaks kavandatavate tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid. Planeeringuala läheduses paikneb m aaparandusehitise reguleeriv võrk (kood 4109300010010 , ehitise nimi RAE, TTP-50 4), millest tulenevalt on detailplaneering vajalik kooskõlastada Põllumajandusametiga. 4.4 . Rohevõrgustik, taimestik ja loomastik Rohevõrgustik Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodualad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse alla võetud. Koos piisavalt suurte terviklike metsamassiividega moodustavad need tuumala. Vastavalt Harju maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardile jääb planeeringuala Tallinna lähiala rohevõrgu piiresse, ent jääb välja rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest. Harju m aakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku lähtealused tuginevad 2003. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ , mille rohelise võrgustiku kaardil jääb planeeringualast lõuna poole rohevõrgustiku tuumala T9 . Kavandatav tegevus ulatub Rae valla üldplaneeringu järgsesse rohevõrgustiku alasse , mis asub planeeringualast lääne pool, Pilvevälja kinnistul ( registriosa 14456702 ; katastritunnus 65301:002:1623 ) ca 2,3 ha ulatuses. P laneeringuala jääb rohevõrgustiku piirile ning kavandatav tegevus selle toimimist ei ohusta (vt Joonis 4). Joonis 4. Roheline võrgustik (roheline piirjoon). Taimestik Detailplaneeringuala on osaliselt kõrghaljastatud , mida tuleb võimalikult suurel määral säilitada. Planeeringuala l igi 49-st hektarist moodustab metsa-alune maa 9 ha. Raiete vajaduse täpne ulatus ei ole hetkel teada , kuid eeldatavalt nõuab detailplaneeringu elluviimine arvestatavat metsaraiet. Kõrghaljastatud aladel kasvavad põhiliselt männid. Mõjud taimestikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus, kui on vajalik rajada uusi ehitisi (hooned, parkimisplatsid, teed). Hoonete, parkimisalade ja teede jaoks on vajalik taimkatte eemaldamine . Haljasala d taastatakse osaliselt Rae valla üldplaneeringust tulenevate kinnistu haljastusnõutete täitmisel. Teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb arvestada Rae valla üldplaneeringust tulenevate nõuete kinnistu haljastusprotsendi ning kõrghaljastuse osakaalu suhtes. L oomastik Mõjud loomastikule avalduvad peamiselt ehitustegevuse käigus müra- ning valgushäiringute näol. Arvestades detailplaneeringu eesmärki ning kavandatava tegevuse iseloomu, nihkub tegevuste elluviimise järgselt loomade liikumisruum ja neile sobilikum elukeskkond lõuna suunas. 4.5 . Kaitstavad loodusobjektid , s.h Natura 2000 alad Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Planeeringualal ega planeeringuala vahetus läheduses kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid ei asu, mistõttu mõju neile puudub. 4.6. Muinsus- ja miljööväärtused. Väärtuslikud maastikud, pärandkooslused Muinsuskaitseseadus sätestab, et kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad või asjade kogumid: muinas -, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; monumentaalkunsti teosed; ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid; veealused uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga. Vastaval t Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetele (03.04.2019) asuvad planeeringualal järgmised kinnismälestised (vt Joonis 5): Arholoogiamälestis „Asulakoht“ ja selle kaitsevöönd registrinumbriga 18870 ; Arholoogiamälestise „Asulakoht“ kaitsevöönd registrinumbiga 2610 ; Arholoogiamälestis Kultusekivi ja selle kaitsevöönd, registrinumber 2615 . 5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringu elluviimisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Joonis 5. Kultuurimälestised. 6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , s.h kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringu ga kavandatakse Harjumaal Rae vallas Rae ja Soodevahe küla de s Pilvevälja ja Lennujaama kinnistutest välja jagada äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kaassihtotstarbega kinnistud ning Lennuplatsi, Künka ja Roosimäe kinnistutest moodustada äri- ja tootmismaa kinnistud ning neid teenindavad transpordimaa kinnistud. Määrata kse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahenda takse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeri ngualasse kavandat akse muuhulgas hoonestus t, mis on vajalik lennuliikluse toimimiseks vajalike kohustuste täitmiseks . Täpsem tegevuse iseloom on välja toodud punktis 1 . Erinevate keskkonnalubade (vee erikasutusluba, jäätmeluba, välisõhu saasteluba) taotlemise vajadus selgub ehituslubade taotlemise käigus. Hetkel teadaolevate andmete põhjal ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatav tegevus loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist. Puuduvad andmed, et detailplaneeringu elluviimine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju jaguneb ehitiste rajamisega ja nende hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Esineb mõju taimestikule ja loomastikule. Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavasti ei viida ohtlikke aineid pinnasesse ja seega pinnasele olulist negatiivset mõju ei ole. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevuse kui hilisema hoonete/rajatiste kasutamise käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale seadusandlusele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatava ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud jäätmeseaduses ning Rae valla jäätmehoolduseeskirjas, kus on välja toodud ka konkreetsed tegevused . Kavandatava tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline. Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardi andmete le on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50–150 kBq /m³) ning turbasoo. Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade , s.h detailplaneeringuga hõlmatav ala , ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Kuivõrd kavandatava tegevusega kaasne b ka hoonete ehitus, on tarvilik kasutusele võtta radooniohje meetmed. 7 . Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Kuigi kavandatav tegevus ei ulatu Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitsealale ega Vaskjala-Ülemiste veekaitsevööndisse , on vajalik kogu tegevuse (ala planeerimine, ehit amine ja edaspidine kasutamine) käigus pöörata tähelepanu Ülemiste järve kui Tallinna elanike joogiveeallika vee kvaliteedile ning rakendada meetmeid, tagamaks selle püsimi n e. Planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju võib jagada eelkõige kaheks - ehitiste ehitamisega (nt parkla te, teede, hoonete rajamine) ja ehitiste hilisema kasutamisega seotud mõjudeks. Nagu iga ehitustegevuse käigus, ei saa välistada avariiolukordasid. Võimalikud avariiolukorrad (nt ehitusmasinate lekked) ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik detailplaneeringu koostamise käigus läbi kaaluda. Ehitustegevuse käigus tuleb järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust ( nt lekete näol ) . Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete kogused ei ole hetkel teada. Õhusaaste on tõenäoline ehitustegevuse protsessis ehitusmasinate kasutuse tõttu. Hilisemal kasutusel võib esineda teatud määral transpordist tulenevat müra ja valgusreostust . Rohevõrgustiku toimimisele kavandatav tegevus eeldatavalt olulist mõju või ohtu ei oma. 8. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on pigem positiivne, luues paremad tingimused ettevõtluseks. 9. Eeldatavalt mõjutava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas loodulikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Arendustegevuse tulemusena muutub olemasolev maakasutus – osalised metsastunud ning kasutusest väljast olevad maa-alad asenduvad tootmis- ja ärimaa kruntidega, kuhu on planeeritud hoonestus ning infrastruktuur. Lähtudes Rae valla üldplaneeringus väljatoodud tendentsidest on antud piirkond kujunenud pigem rasketööstuse arengualaks; suurem osa põllumassiividest ja intensiivsem põllumajanduslik maakasutus on kavandatud pigem Rae valla ida- ja lõuna piirkondadesse. Soodevahe kül l a Suur-Sõjamäe maantee äärde on planeeritud perspektiivne rasketööstuse areng, kus elamuala si d ei asu, tagatud on raudteeühendused ning hea juurdepääs Tallinna ringteele. Planeeringualal paiknevate kinnismälestiste osas kooskõlastatakse tegevus Muinsuskaitseametiga. Planeeringualast lõunas paik n eb Rae maardla. Planeeritav tegevus ei ulatu mäeeraldise Rae ja Rae 2 turbatootmisalasse , jäädes lõuna pool vaid Rae turbatootmisala passiivse tarbevaru äärealale. Olemasolevat haljastust tuleb säilitada võimalikult palju. Negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Eemaldatud pinnast (sõltuvalt materjalist) on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel tuleb reostamise vältimiseks jälgida seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, kuna sel juhul on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne. 10. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (03.04.2019) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte , mistõttu mõju neile puudub. 11. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardirakenduse andmetele (03.04.2019) ei paikne planeeringu alal Natura 2000 võrgustiku ala, mistõttu mõju sellele puudub. Lähim Natura 2000 ala, milleks on Pirita Loodusala (kood EE0010120 ) , asub ligi 4,5 km kaugusel kirdes, Tallinna linna haldusterritooriumil. 12. KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohad Detailplaneeringu eelnõu koos lisadega saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Lennuametile, Muinsuskaitseametile, Põllumajandusametile, Maa-ametile, Maanteeametile ja Tallinna Linnavalitsusele. 13. Eeltoodust tulenevalt on detailplaneeringu koostamise käigus vajalik: Läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; Ette näha meetmed põhjavee kaitseks, kuna piirkond paikneb kaitsmata, nõrgalt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal; Välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ning sellest tulenevalt ette näha haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded; S isuliselt ja võimalikult detailselt analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt kavandatavast tegevusest; K irjeldada tegevusi, mida tuleb ehitamise ja edaspidise kasutamise käigus rakendada põhjavee ja Ülemiste järve kui Tallinna joogivee reservuaari kaitseks, tagamaks vee kvaliteedi püsimise ja vältimaks kavandatavate tegevuste võimalike kahjulikke mõjusid. Välja selgitada edaspidiste radooniohjemeetmete rakendamise vajadus ja t agada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vastavaid EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid , kuna piirkond paikneb kõrge radoonisisaldusega (50 – 150 kBq /m³) pinnas ega alal ; Koostada muinsuskaitse eritingimused , a rvestad es kinnismälestiste ja nende kaitsevöönditega ning Muinsuskaitseameti antud tingimustega . K üsida Muinsuskaitseameti kooskõlastust kinnismälestiste kaitsevööndis kavandatavatele tegevustele; Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine. Tagada Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusega nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” ja veeseaduse § 8 l õike 2 p unktis 4 kehtestatud nõuded, kui sademevett juhitakse kraavi ; Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „ Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“; Lahendada jäätmemajandus vastavalt kehtivale seadusandlusele; Haljasalaks planeerida 10% krundi pinnast. Näha ette krundi iga 1000 m 2 kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m . M aantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Läbivate teede äär de kavandada puudeallee. LÕPPJÄRELDUS Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist ( s.h pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist) . Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu osas . Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. K eskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõi k e 1 punkti de 8 ja 12 kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus. Koostas: Jana Suurthal keskkonna järelevalvespetsialist Lisa 2 KINNITATUD Rae Vallavalitsuse xx. mai 2019 korraldusega nr LÄHTESEISUKOHAD Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks 1. ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Pilvevälja ja Lennujaama kinnistut est välja jagada äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kaassihtotstarbega kinnistud ning moodustada Lennuplatsi , Künka ja Roosimäe kinnistutest äri- ja tootmismaa kinnistu d ning neid teenindavad transpordimaa kinnistud; määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa ning perspektiivne äri- ja tootmismaa ning perspektiivne liiklust korraldava ja teenindava ehitise maa . 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. ASUKOHT, MAAOMAND 2.1.1. Planeeritav ala asub Rae küla põhjaosas ning Soodevahe küla idaosas , vahetult Tallinna Lennujaama maandumisraja ning Soodevahe tööstuspargi vahel . Juurdepääs planeeritavale alale nähakse ette Suur-Sõjamäe teelt ( 11290 Tallinn-Lagedi tee ) alguse saavalt detailplaneeringuga kavandatavalt teelt . 2.1.2. Planeeritava ala moodusta vad : Pilvevälja kinnistu, suurusega 26 , 77 ha, katastritunnus 65301:002:1623, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 14456702 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Lennujaama kinnistu, suurusega 15 , 44 ha, katastritunnus 65301:002:1503, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 14454902 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Lennuplatsi kinnistu, suurusega 14 , 25 ha, katastritunnus 65301:002:1461, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 13342602 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Künka kinnistu, suurusega 8 , 15 ha, katastritunnus 65301:002:1793, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 14499002 ja mille omanik on Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ; Roosimäe kinnistut, suurusega 6 , 09 ha, katastritunnus 65301:002:1696, mille kohta on avatud kinnistusregistri registriosa nr 13864802 ja mille omanik on Rae vald . Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. 2.1.4. Planeeringuala suurus on ligikaudu 49 ha. 2.2. HOONESTUS JA HALJASTUS Planeeritav atel kinnistu te l ehitisregistri andmetel hooned puuduvad, kuid kinnistutel on mitmeid lennujaama teenindavaid rajatisi. Kinnistud on osaliselt kõrghaljastusega. 2.3. PIIRANGUD Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: C kategooria gaasitorustik , kaitsevöönd toru teljest 2 m; Maaparandussüsteemi maa-ala ; Lennuvälja kaitsevöönd; Rae maardla ; Arholoogiamälestis „Asulakoht“ ja selle kaitsevöönd, registrinumber 18870 ; Arholoogiamälestise „Asulakoht“ kaitsevöönd, registrinumber 2610 ; Arholoogiamälestis „Kultusekivi“ ja selle kaitsevöönd, registrinumber 2615 ; Geodeetili sed mär gid nr 27 ja 2 948 , kaitsevöönd 3 m. 3. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS 3.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering; Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 - 2028; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 “Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; Riigitee 11290 Tallinn – Lagedi km 4.924 – 8.478 jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti ( Landverk OÜ töö); Rae Vallavalitsuse 28.08.2018 korraldusega nr 1083 algatatud Soodevahe küla Laanemetsa kinnistu ja lähiala detailplaneering ; Katastriüksus t e plaan id . 3.2. NÕUTAVAD GEODEETILISED MÕÕDISTUSED JA UURINGUD Teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus M 1:500 koos tehnovõrkudega ja kinnistute piiridega (ka naaberkinnistute piirid ja aadressid). Geodeetiline alusplaan tuleb digitaalselt esitada Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 4. NÕUDED MAA-ALA PLANEERIMISEKS 4.1. ÜLDNÕUDED 4.1.1. Koostada maa-ala detailplaneering mõõdus M 1:500 või M 1:1000. Planeeringus määrata moodustatavate kruntide piirid, kruntide ehitusõigus ja lubatud ehitusalad, hoonestustingimused, maakasutuse sihtotstarve, haljastus, juurdepääs. Kruntide moodustamine ja ehitusõigus anda detailplaneeringu põhijoonisel tabeli kujul. 4.1.2. Detailplaneeringu koosseisus anda kontaktvööndi analüüs krundistruktuuri ja hoonestustiheduse kohta joonisel ja seletuskirjas. 4.1.3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, Rae valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga saab tutvuda Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa või Rae valla veebilehel www.rae.ee . Detailplaneeringutega on võimalik tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses http://gis.rae.ee . 4.2. KRUNDIJAOTUS JA HOONESTUS 4.2.1. Pilvevälja ja Lennujaama kinnistut est k avandatavate kruntide le määrata äri- ja tootmismaa ning transpordimaa kaassihtotstarve ning Lennuplatsi , Künka ja Roosimäe kinnistut est k avandatavate kruntide le määrata äri- ja tootmismaa kinnistu d ja neid teenindavad transpordimaad. 4.2.2. Kinnistute minimaalne suurus 0,7 ha. Tootmise kavandamisel eelistada võimalikult väikeste keskkonnamõjudega tehnoloogiat. Detailplaneeringuga seada tingimused, mis välistavad kavandatava tegevusega kaasnevate kahjulike mõjude levikut tootmisterritooriumi lt välja poole . Ehitis e alune pind võib olla kuni 60% krundi pindalast. Ühele krundile on lubatud kuni 5 hoonet, kõrgus kuni 16 m, kõrgus peab langema Lennujaama maandumisraja suunas, arvestada Lennujaama maandumisraja kõrguslehtriga. Katusekalde vahemik 0-20°, parapetiga . Määrata hoonete ±0.00. 4.2.2. Näidata ära võimalikud/soovitavad hoonete asukohad. Alale peab kujunema sarnase kujunduse ja mahuga hoonete kompleks. 4.2.3. Planeeritavatel kruntidel määrata ehitis e alune pind ja täisehitus, hoonete arhitektuursed parameetrid ja kujundusprintsiibid (korruselisus, maksimaalne kõrgus, välisviimistlus). 4.2.4. Detailplaneeringuga kavandatava tee poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Fassaadidel ett näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine . Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone. 4.2.5. Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminist ri 11 . 12 .201 8 määrus es nr 63 „ Hoone energiatõhususe miinimumnõuded “ toodud nõudeid . 4.2.6. Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga. 4.3 HALJASTUS JA HEAKORD 4.3.1. Haljasalaks planeerida 10% krundi pinnast, maantee kaitsevöönd on kohustuslik haljasala. Näha ette krundi iga 1000 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m. Läbivate teede äärde kavandada puudeallee. 4.3.2. Piirded ei ole kohustuslikud . P iirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni 2 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. 4.3.3. Lahendada heakorrastus ja olmeprügi kogumine. 4.4. TEED 4.4.1. Juurdepääs näha ette avalikult kasutatavalt 11290 Tallinn-Lagedi teelt läbi eraomandis olevate kinnistute . 4.4.2. Krun tide sisesed teed planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks “hea tase”. Läbiva tee koridori laius 24 m. 4.4.3. Detailplaneeringu põhijoonisel ja seletuskirjas esitada parkimiskohtade arv. Parkimine lahendada moodustatavate kruntide siseselt. Äri- ja tootmismaa krundil planeerida parkimiskohad vastavalt kehtivatele normidele (EVS 843:2016). 4.4.4. Kanda joonisele nähtavuskolmnurgad. 4.5. TEHNOVÕRGUD 4.5.1. Lahendada tehnovarustus planeeritaval maa-alal ühisvõrkude baasil. Anda tehnovõrkude koondplaan koos uute tehnovõrkude äranäitamisega kooskõlastatult tehnovõrkude valdajatega. Koondplaani alusplaanina kasutada vormistatud detailplaneeringu joonist M 1:500 või 1:1000. Vajadusel määrata tehnovõrkude jaoks servituudid või kitsendused. Planeeringuala peab haarama kogu võrguühenduse. Tehnilised tingimused taotle da võrguvaldajatelt. 4.5.2. Tehnovõrgud vee ja kanalisatsiooni osas lahendada ühisvõrkude baasil. Tehniliste tingimuste osas pöörduda A ktsiaselts ELVESO poole. 4.5.3. Elektrivarustus lahendada vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. 4.5.4. Sidevarustus lahendada vastavalt sideteenusepakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.5. Gaasivarustus lahendada vastavalt gaasiteenuspakkuja tehnilistele tingimustele. 4.5.6. Kavandatavate hoonete soojavarustus lahendada vastavalt tellija soovidele. 4.5.7. Lahendada tuleb vertikaalplaneerimine ning sade me - ja drenaaž i vee kõrvald amine kruntidelt ee s vooluni, välistada vee valgumine naaberkinnistutele ja transpordimaa kinnistutele, arvestada transiitvee ärajuhtimisega. Sade me - ja drenaaž i vee ärajuhtimise lahenduse tehniliste tingimuste osas pöörduda tegevuspiirkonna vee-ettevõtte poole. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Arvestada varem tehtud maaparandustöödega ja tagada olemasoleva drenaaži- ja sademeveesüsteemi toimimine. 4.5.8. Lahendada tuletõrje veevarustus. 5. NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED 5.1. Detailplaneeringu peab heaks kiitma erinevates etappides Rae Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorralduskomisjon. 5.2. Detailplaneering koostatakse koostöös planeeritava ala kinnisasja de ja naaberkinnisasja de omanikega ning olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude valdajatega. Peale selle on detailplaneeringu lahendus vajalik kooskõlastada järgmiste ametkondadega: Põhja-Eesti Päästekeskus; Lennuamet; Maanteeamet; Maa-amet; Põllumajandusamet; Muinsuskaitseamet ; Tallinna Linnavalitsus. 5.3. Koostöös saadud nõusolekud detailplaneeringu lahenduse kohta lisada detailplaneeringusse tabeli kujul. 6. NÕUTAV DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS 6.1. Detailplaneering esitada planeerimisseaduses kehtestatud mahus , juhindudes teistest seadustest ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Detailplaneeringu üldosas anda planeeringu vajalikkuse põhjendus ja haakuvus kontaktvööndiga, seletuskirja alapunktides alapunkti tema lahenduste põhjendus. Kirjeldada, milliseks võivad kujuneda detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Esitada detailplaneeringu elluviimise tegevuskava. 6.2. Joonistest on vajalik esitada situatsiooniskeem, kontaktvöönd naaberplaneeringute lahendustega, tugiplaan kehtival topogeodeetilisel alusplaanil koos naaberkinnistute piiridega mõõdetuna vähemalt 20 m planeeringualast väljaspool ja fotodega olemasolevast situatsioonist, põhijoonis, tehnovõrkude plaan M 1:500 või 1:1000, illustreeriv joonis, teede lõiked, tehnovõrkude skeemid liitumispunktideni ja ee s vooluni. 6.3. Detailplaneering esitada Rae Vallavalitsusele 3 eksemplaris köidetult paberkandjal ja digitaalselt andmekandjal ühes eksemplaris joonised . dwg - ja . pdf -formaadis, seletuskiri . doc - ja . pdf -formaadis. Lisaks esitada ühes eksemplaris värviline detailplaneeringu põhijoonis avalikustamise läbiviimiseks. 6.4. Põhijoonisest esitada lisaks AutoCad2010 . dwg fail, kus sidusa joonega on ära toodud 4 kihti: planeeringuala; kinnistu piir; ehitusala; hoone. Kihtide nimetamisel tuleb kasutada ainult nimesid, mitte numbreid. 6.5. Kõik esitatavad AutoCad2010 . dwg failid peavad olema kahemõõtmelised ja Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. Sidusaid objekte kujutav geomeetria peab olema ka digitaalses esitluses sidus (hoone peab olema kinnine kontuur, planeeritud trass peab kaevust kaevuni olema sidus) . 6.6. Detailplaneering tuleb enne kehtestamist digitaalselt sisestada heaks kiitmiseks Rae valla digitaaljooniste arhiivi aadressil https://www.tarkvarastuudio.ee/rae_geo/index.php (kasutajaparoolid tuleb küsida Rae Vallavalitsusest). 7. PLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA 7.1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja algatamisest teatamine: üks kuu ; 7.2. P laneeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine: üheksa kuud; 7.3. P laneeringu kooskõlastamine: k uus kuud; 7.4. P laneeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; 7.5. P laneeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: üks kuni kolm kuud; 7.6. P laneeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: üks kuu. 8. PLANEERINGU KOOSTAMSEKS VAJALIKUD UURINGUD ja KAASATAVAD ISIKUD 8.1. Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. RAE VALLA GEOINFOSÜSTEEM Infot Rae valla detailplaneeringute kohta saab Rae valla geoinfosüsteemist http://gis.rae.ee . Süsteem võimaldab tutvuda ja infot saada kehtivate ja algatatud detailplaneeringute kohta, tutvuda ja alla laadida detailplaneeringu menetlusdokumentide ja materjalidega ning saada infot detailplaneeringu menetlusstaadiumi kohta. 10. LÄHTESEISUKOHTADE KEHTIVUS Käesolevad lähteseisukohad kehtivad kuni xx. mai 2020 . Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Rae Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Rae Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada. Koostas: Siim Orav peaarhitekt