Järelevalve kokkuvõte

Rae Vallavalitsus [email protected] Aruküla tee 9 Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa 26.06.2026 nr 5.1-3/15905-1 JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus on sotsiaalhoolekande seaduse § 157 lõige 3. Järelevalves kontrolliti Rae Vallavalitsuse tegevust täisealiste sotsiaalteenuste (koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus ja eluruumi tagamise teenus) korraldamisel ja kättesaadavuse tagamisel. Järelevalve teostamise koht: Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9, Jüri alevik, 75 310, Harju maakond, kontaktid [email protected] ja üldtelefon +372 605 6750. Paikvaatluse aeg oli 09.06.2026. Järelevalve teostajad olid Sotsiaalkindlustusameti üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Ülle Sihver ja Aime Koger (järelevalve juht). Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: tutvumine avalikustatud ja omavalitsuse esitatud dokumentidega, suuline ja kirjalik küsitlemine ning kogutud tõendite analüüs. Järelevalvemenetluse ajal oli järelevalve teostajatel juurdepääs Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) Rae Vallavalitsuse menetlustele. Järelevalvetoimingutes osalesid sotsiaal- ja kogukonna ameti juhataja Natalja Grusdam, sotsiaalhoolekande peaspetsialist Liina Liibert, sotsiaalhoolekande spetsialist Ülle Parmas, erivajadustega inimeste spetsialist Katarina Kimsen, Rae Sotsiaalkeskuse direktor Liivi Puumets, teenuste juht Tiiu Jalg ja koduhooldustöötaja Margit Noorma. JÄRELEVALVE TULEMUSED Rae Vallavalitsuse tegevus täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisel lähtub sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud nõuetest. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) lõpetab järelevalve. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE Järelevalvemenetlus algatati 20.05.2026, mil Rae Vallavalitsusele edastati vastav teade nr 5.1- 3/13049-1. Täisealistele korraldatavate sotsiaalteenuste haldusjärelevalvet ei ole varem läbi viidud. Eelmine SKA haldusjärelevalve toimus 2025. aastal lastekaitse töö kontrollimiseks, järelevalve akt nr 5.1-3/13324-1 koostati 13.05.2025. SKA lähtub täisealiste sotsiaalteenuste korraldamisel hinnangu andmisel SHS §dest 9, 11, 14, 15, 16¹ ning järelevalve fookuses olevate teenuste korraldamist reguleerivatest SHSi sätetest. Üldandmed ja täisealistele sotsiaalteenuste korraldamine 2026.aasta alguses oli Rae valla elanike arv 24 536. Neist olid vanemad kui 65.aastat 2035 inimest (osakaal 8,3 %). Kogupindalalt 206,8 ruutkilomeetri suuruse valla keskuseks on Jüri alevik. Valla suuremad keskused on veel Vaida, Assaku, Lagedi ja Peetri alevikud. Kodulehel on leitav info koduteenuse, üldhooldusteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, eluruumi tagamise teenuse ja sotsiaaltransporditeenuse kohta, lisatud on taotlemise võimalused koos vormidega, ametnike kontaktid ja otsetee reguleerivate õigusaktide juurde. Seisuga 01.05.2026 koduteenusel 34, üldhooldusteenusel 60, eluruumi tagamise teenusel 61, isikliku abistaja teenus osutati 11 ja täisealise tugiisikuteenust ühele ning sotsiaaltransporditeenuse saajaid oli kokku 98 vallaelanikku. Valla kodulehel on nõuetekohaselt avalikustatud sotsiaal- ja kogukonnaameti koosseis, kontaktid ja ametijuhendid. Mitmete sotsiaalteenuste osutaja on hallatav asutus Rae Sotsiaalkeskus (keskus), mille direktor tegutseb vastavalt keskuse põhimäärusele ning juhindub ametijuhendist ja muudest vallavalitsuse kehtivatest õigusaktidest. Tulenevalt põhimääruse §st 11 teostab kontrolli ja järelevalvet põhimääruse täitmise üle vallavalitsus. Rae Vallavalitsuse juurde on moodustatud kaks komisjoni, mille tegevus on seotud järelevalve fookuses olevate sotsiaalteenuste korraldamisega (sotsiaalkomisjon ja eluasemekomisjon). Komisjonide töö eesmärk on tagada taotluste läbipaistev ja kollegiaalne menetlemine ning kujundada otsused mitme valdkonna spetsialistide koostöös. Komisjoni koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. Järelevalve läbiviimise ajal korraldab keskus Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetust saanud projektide elluviimist. „Isiku kodus elamist toetavate teenuste kaasajastamine ja kättesaadavuse parandamine Rae vallas“ (projekt) teostamiseks on direktor volitatud esitama aruandeid, organiseerima ja vastutama muude projekti dokumentide esitamise eest. Projekti raames välja töötatud lahendus peab olema pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu avaldatud ja kättesaadav. Teine projekt on koostöö Saaremaa valla, Rapla valla ja Rakvere valla ning MTÜga Vabatahtlikud Seltsilised, eesmärgiks seltsiliste võrgustiku loomine, piloteerimise ettevalmistamine ja seltsiliste teenusmudeli rakendamine koduteenuste lisakomponendina. Keskkonnas Täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenustase antakse Eestimaa omavalitsuste 2021-2025 ülevaade. Maksimaalselt hinnatakse omavalitsuste teenuste taset kaheksa punktiga. Maakonna keskmine oli 5. Rae valla nimetatud teenustase on olnud ebastabiilne (5-5-6-3-3). Näiteks Harku valla täiskasvanute sotsiaalhoolekannet on stabiilselt hinnatud hindega 6. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord SHS § 14 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kohustus võtta vastu sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja - toetuste kirjeldust, rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Rae Vallavolikogu on 20.06.2023 vastu võtnud määruse nr 29 Sotsiaalteenuste osutamise kord Rae vallas (määrus), mille viimatised täiendused jõustusid 29.05.2026. Tulenevalt määruse § 6 lõikest 1 on vallavalitsuse pädevuses otsustada sotsiaalteenuse osutamise või osutamata jätmine ning määrata sotsiaalteenuse kõrvalabi maht ja ulatus, teenuse saaja omaosalustasu suurus, abi osutamise viis (toimingud ja tegevused) ning teenuse saamise periood 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest. Korralduse edastamine teenuseosutajale toimub dokumendihaldussüsteemi Amphora (Amphora) kaudu vastavalt dokumendihalduse korrale, tagades nii õigeaegse kättesaamise ning menetluse jälgitavuse. SKA seisukoht: SHS § 14 lõikes 1 sätestatud nõue on täidetud Nõuded sotsiaalhoolekandes töötavale KOVi sotsiaaltöötajale 2 Täisealiste sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamisega seotud ametnikud (seisuga 05.06.2026) on järgmise haridusega: sotsiaalhoolekande spetsialist Ülle Parmas asus teenistusse 22.11.1993, on omandanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis sotsiaaltöö eriala (BA), erivajadustega inimeste spetsialist II (erivajadustega inimeste spetsialist) Katarina Kimsen asus teenistusse 06.10.2025, on lõpetanud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli (tegevusterapeut, tase 6), sotsiaalhoolekande peaspetsialist Liina Liibert asus teenistusse 12.02.2026 ja kõrgem haridus on Tallinna Ülikoolist sotsiaaltöö (BA). Natalja Grusdam töötab sotsiaal-ja kogukonna ameti juhatajana (juhataja) alates 9.02.2026 ning on omandanud Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magistrikraadi, talle on väljastatud ESTA kutsetunnistus spetsialiseerumisega lastekaitsele. Tulenevalt SHS § 16¹ võib KOV sotsiaaltöötajana ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Nimetatud säte jõustus 08.05.2022 ning sotsiaaltöötajale täpsemate tingimuste seadmisel anti neile sotsiaaltöötajatele, kellel puudub erialane kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon või sotsiaaltöötaja kutse, nõuetele vastava kvalifikatsiooni omandamiseks üleminekuaeg kuni 01.07.2026. SHSi enne 08.05.2022 kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli lisaks erialane ettevalmistus. Järelevalvetoimingute ajal oli teenistuses sotsiaaltöö kõrghariduseta ametnik, juhataja info kohaselt on asub juulikuul teenistusse uus - nõutava haridusega ametnik. SKA seisukoht: SHS § 4 punktis 3 sätestatud nõue oli järelevalvetoimingute ajal täidetud. Nõuded vahetult teenust osutavale töötajale Rae Sotsiaalkeskus direktori (direktor) kirjalikus vastuses kinnitatakse, et koduhooldustöötajad Margit Umberg, Oksana Doronova, Sirle Teuli ja Margit Noorma vastavad SHS § 19 kehtivatele nõuetele, isiklikud abistajad Tatjana Matvjuk, Natalja Liksjagina ja Aljona Kondaktšjan vastavad SHS § 29 lõige 2 kehtivatele nõuetele ning tegevusjuhendajad Sirje Leppik ja Marika Aava (tugiisikuteenuse osutajad) vastavad SHS § 25 lõige 2 kehtivatele nõuetele. Järelevalve teostajale edastatud infost nähtub, et vahetult teenust osutavatel töötajatel puuduvad teenuste osutamist takistavad asjaolud. SKA seisukoht: Rae Sotsiaalkeskus järgib SHS § 19, § 25 lõike 2 ja § 29 lõike 2 nõuete täitmist SKA koostatud koduteenuse juhendis soovitatakse, et koduteenust osutav isik on hooldustöötajale vastava erialase ettevalmistusega. Töölepingu nr 12 lisana kinnitatud ametijuhendis on ametikohale esitatavad järgmised nõuded: keskharidus; eesti keele oskus könes ja kirjas; vene keele oskus suhtlustasandil; B-kategooria juhiluba; iseseisvalt töötamise oskus; hea empaatiavöime ja suhtlemisoskus; pingetaluvus, kohuse- ja vastutustunne. Järelevalvetoimingute ajal koduteenuse osutamisega seotud töötajate ettevalmistus on hea: Margit Umbergil on keskharidus ja hooldustöötaja kutse (210 tundi); Sirle Teulil on keskharidus ja tegevusjuhendaja kutse (tase 4), Margit Noormal on keskharidus ja hooldustöötaja kutse (tase 3 ), Oksana Doronoval on keskharidus ja läbitud hooldaja koolitus. Hooldusjuhil Svetlana Uibol on omandatud sotsiaaltöö magistrikraad. Nõuded SHSis sätestatud statistika esitamisele SHS § 11 lõige 2 kohustab KOVi esitama SKAle statistilisi aruandeid. Sotsiaalkaitseminister on aruannete koostamise nõudeid reguleeriva määruse vastu võtnud 17.03.2021. Tulenevalt määruse § 3 lõikest 1 koostab KOV S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta andmete põhjal sätestatud vormide kohased statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks SKA-le. S-veebi keskkonnast on esitamiskohustuse jälgimine kaudu saadud järgmine aruannete kinnitamise info: tugiisikuteenus ja võlanõustamine 11.02.2026; isikliku abistaja teenus ja sotsiaaltransport 13.02.2026, koduteenuse 16.02.2026 ning eluruumi tagamise teenus 28.02.2026. 3 SKA seisukoht: SHS § 11 lõike 2 aruannete esitamise nõue on täidetud enamasti tähtaegselt. Sotsiaalteenuste taotlemine Tulenevalt määruse § 4 lõikest 1 on sotsiaalteenuseid õigus taotleda isikul, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Rae vald ning kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi. Abivajajale võib teenust taotleda ka pereliige, lähedane või muu isik. Vallavalitsus on kinnitanud sotsiaalteenuse ja üldhooldusteenuse (näiteks menetluses 26283518080) taotluse vormid. Taotluse esitamise viis sõltub konkreetsest teenusest ja isiku vajadustest. Taotluse saab esitada Rae Vallavalitsuses kohapeal või paberil taotluse panna vallamaja postkasti või anda vastuvõtusekretärile. Kasutusel on iseteenindus. SPOKU kaudu saabuvad pigem sotsiaaltoetuste taotlused. Vajadusel aitavad taotluste koostamisel ka vallaametnikud. Sotsiaalhoolekande spetsialisti ametijuhendis on taotluste menetlemis- ja erivajaduste inimeste spetsialisti ametijuhendis nõustamiskohustus. Kui taotlus tuleb otse ametniku e-postkasti, siis registreerib taotluse ametnik. Kui taotlus tuleb telefoni teel, siis palub ametnik selle peale telefonivestlust alati edastada ka kirjalikult. Vestlustes kinnitati, et kui taotleja ei ole suuteline ise kirjalikku avaldust täitma, siis ka suuliselt edastatud soov saab kirjalikult fikseeritud. Taotlused registreeritakse Amphora (menetluses 26285437721). Seejärel liigub taotlus dokumendihaldussüsteemi kaudu erivajadustega inimeste spetsialistini. Haldusmenetluse seaduse § 6 kohustab ametnikke kasutama uurimispõhimõtet ja vajadusel hankima lisainfot. Ka määruse § 4 lõike 4 ja lõike 5 kohaselt tuleb taotlust menetleval teenistujal hankida lisainfot, teha päringuid, kontrollida andmeid, nõuda sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid dokumente jms Järelevalve teostaja veendus, et uurimispõhimõtet on järgitud, tehtud päringuid SKAle, Tervisekassale jt. Näiteks üldhooldusteenuse menetluses 25279741048. Abivajaduse hindamine Määruse § 5 sätestab teenistuja kohustuse välja selgitada isiku abivajadus ja sellele vastav abi (lõige 1) ning hinnata isiku kodus või viibimiskohas (lõige 2). Tulenevalt lõikest 4 annab teenistuja hinnangu isiku teenuse vajaduse, kõrvalabi mahu ja ulatuse, abi osutamise viisi, vajaduse perioodi, teenuse saaja ja/või seadusjärgsete ülalpidajate võimekuse kohta ise teenuse eest tasuda ning teeb vallavalitsusele ettepaneku sotsiaalteenuse määramiseks või mittemääramiseks. Koduteenuse korraldamisel tuleb teenistujal koostada koostöös teenusesaajaga ka hooldusplaan (määruse § 9 lõige 2). Abivajaduse hindamist alustatakse esimesel võimalusel pärast taotluse saamist või abivajavast isikust teada saamist, arvestades pöördumise sisu. Nimetatud teenistuskohustus on sotsiaalhoolekande spetsialisti ametijuhendis (punktis 3.6) ja erivajadustega inimeste spetsialisti ametijuhendis (punktis 3.1). Vallavalitsus ei ole hindamisdokumendi vormi kinnitanud. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt kasutatakse hindamisel üldtunnustatud hindamismetoodikaid. Isiku nõusolekul kaasatakse perearst või perekonnaliikmed jt. Juhtumipõhiselt võivad hindamisse olla kaasatud ka teised asutused ja spetsialistid, näiteks politsei, tervisekeskuse töötajad jt. Koduteenuse soovi korral minnakse hindamisele koos hooldusjuhiga. Korduv- või vahehindamised viiakse läbi juhul, kui muutuvad isiku elukorraldus, terviseseisund, toimetulekuvõime või muud teenuse osutamist mõjutavad asjaolud. Hindamise vajadus võib tekkida ka sotsiaaltöötaja tähelepanekute, isiku enda või tema lähedaste pöördumise alusel. Samuti viiakse korduvhindamine läbi teenuse määramise aluseks oleva korralduse või otsuse tähtaja lõppemisel, et hinnata teenuse jätkuvat vajadust ning otsustada teenuse jätkamise, muutmise või lõpetamise üle. Järelevalvetoimingute ajal oli STARi menetlustes vähe hindamisdokumente, seetõttu jääb andmata hinnang kuidas kõrvalabi vajadus välja selgitati. 4 SKA seisukoht: Haldusmenetluse seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on haldusorganil kohustus säilitada haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid (sh abivajaduse hindamise dokumendid). Koduteenuse määramine ja osutamine Koduteenuse korraldamise eesmärk ja sisu sätestatakse määruse §s 8, mille lõikes 2 nimetatud toimingute loetelu ei arvesta sotsiaalkaitseministri määruse nr 40 „Nõuded koduteenusele“ toimingute jaotust koduabiks ja isikuabiks. Määruses on nimetatud koduabiks kvalifitseeruvad toimingud ning „muud kõrvalabi vajadused, mis võivad isikul tekkida terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast“. Nimetatud ministri määruse seletuskirja kohaselt on täpsemate nõuete kehtestamise eesmärk tagada teenust saavatele inimestele ühetaolisem teenuse kvaliteet üle Eesti. Samuti tekib teenusesaajate lähedastel parem arusaam, millistele nõuetele peab koduteenus minimaalsel tasemel vastama. Määruse § 9 kohaselt koostab koduteenuse vajaduse hindamist teostav teenistuja koostöös teenuse saajaga hooldusplaani, nimetatud dokumendi ja vallavalitsuse korralduse alusel sõlmib Rae Sotsiaalkeskus teenusesaajaga teenuse osutamise lepingu (lõiked 2 ja 3). Spetsialisti seletuse kohaselt on koduteenuse määramise otsuse tegemiseks vajalik isiku pöördumine või avaldus teenuse saamiseks, isikut tõendav dokument ning abivajaduse hindamise käigus koostatud hindamisakt või muu hindamisdokument. Vajaduse korral võidakse küsida ka täiendavaid andmeid või dokumente, kui need on vajalikud isiku abivajaduse ja teenuse sobivuse hindamiseks. Otsus koduteenuse määramise kohta tehakse esimesel võimalusel pärast vajalike asjaolude väljaselgitamist ja abivajaduse hindamist. Otsuse tegemise aeg sõltub muu hulgas vallavalitsuse istungite ajakavast ning isiku abivajaduse kiireloomulisusest. Kui taotluse lahendamiseks vajalikud asjaolud on selged ega vaja täiendavat kontrollimist, tehakse otsus üldjuhul kuni 14 päeva jooksul. Järelevalve teostaja tutvus valikuliselt vallavalitsuse korralduste alusel sõlmitud koduteenuse osutamise lepingutega. Näiteks menetluses 25281505505 lisatud lepingus on „lepingu esemeks koduteenus, mida osutatakse vastavalt kliendi poolt allkirjastatud hoolduskava alusel (punkt 1.2)“. Kuid käesoleva aasta menetluses 26284346807 lisatud lepingu üldsätted (punkt 1.2) enam hooldusplaani/hoolduskava mõistet ei kasuta. Erivajadustega täisealiste inimeste spetsialistilt paikvaatlusel saadud ütluste kohaselt ametnik siiski hooldusplaani ei koosta. Direktori seletuse kohaselt on hoolduskava väga oluline teenuse osutamiseks – dokument sisaldab konkreetset infot milliseid tegevusi, millise sageduse ja kestvusega tuleb korraldada. Koduteenuse kvaliteedijuhis näeb ette, et teenuseosutaja kasutab hoolduskava või -plaani toimingute monitoorimiseks (mida, millal ja kuidas tehti) ning koduteenuse saaja tegevusvõime ja määratud teenuse mahu jälgimiseks. Rae Sotsiaalkeskus teavitab vallavalitsust lepingu sõlmimisest – leping kantakse Amforasse, kust on vallavalitsusele alati kättesaadav. Lepingu muutmise olulistest tingimustest teavitatakse vallavalitsust esimesel võimalusel. Samuti teavitab Rae Sotsiaalkeskus esimesel võimalusel teenusevajaduse muutumisest või muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada teenuse osutamist või selle jätkamist. Koostöö sagedus sotsiaalkeskuse ja vallaametnike vahel sõltub konkreetsete juhtumite iseloomust ja klientide vajadustest. S-veebis 2025. aasta koduteenuse aruannete põhjal olid Rae valla ja naaberomavalitsuste keskmised kulutused ühe koduteenuse osutamise tunni kohta järgmised: Rae VV 51.41, Harku VV - 38.15, Kiili VV – 40.79, Jõelähtme VV– 11.38. Järelevalvetoimingute ajal vastutas Rae Sotsiaalkeskus valla projekti „Isiku kodus elamist toetavate teenuste kaasajastamine ja kättesaadavuse parandamine" (kestvus 01.05.2025– 30.04.2027) toimimise eest. Projekti lõppedes on Rae vallas kasutusele võetud kaasaegsed tehnoloogilised lahendused eesmärgiga suurendada teenuse efektiivsust vähemalt 20% võrra 5 ning pakkuda piisavas mahus ja mitmekülgset tuge. Rae Sotsiaalkeskuse töötajad läbivad spetsiaalse koolituse (vähemalt 20 tundi), mis hõlmab õigeid hooldusvõtteid, ravimite manustamise juhendamist ja abivahendite kasutamise õpetamist. Projekti tegevuste õnnestumise eest vastutab 0,75 koormusega töötav hooldusjuht. Projekti käivitudes sooviti tööle võtta kaks uut hoolekandetöötajat, kelle tegevuse fookuses on isikuhooldus. Järelevalvetoimingute ajal oli tööl kokku neli koduteenust osutavat töötajat, kelle töö lähtub töölepingust ja ametijuhendist. Seisuga 17.06.2026 oli projekti kestvuse ajal tehtud uusi teenuslepinguid 20 ja lähtudes teenuse eripärast osutavad teenust kas projekti raames töötavad või sotsiaalkeskuse koosseisus olevad töötajad. Valiku teeb hooldusjuht vastavalt teenuse vajadusele. Intervjueeritud hooldustöötaja ja direktor hindasid koduteenuse osutamise toimimist heaks. Iga teenusesaaja kohta koostatakse igakuine tööleht, millel kuupäev, teenuse osutamine, aeg (tundides), märkused, kliendi allkiri, teenuse osutaja allkiri. Igal tööpäeval kell 8.30 ollakse sotsiaalkeskuses koos ja antakse tagasiside eelmise tööpäeva probleemidest ja kavandatakse uusi toiminguid jms. Järelevalvetoimingute alguses (seisuga 25.05.2026) oli STARis kehtivaid „koduhooldusteenuse“ menetlusi 24 (teenusel oli 34 isikut). STARi menetlused on täidetud erineva põhjalikkusega. Näiteks eelmise ametniku poolt avatud menetluse 25279843146 toimingutes on info taotluse esitamise kohta 05.08.2025 ja hindamise läbiviimise kohta 13.08.2025. Järelevalvetoimingute ajal (05.06.2026) lisati dokumentide juurde ka vallavalitsuse 19.08.2025 korraldus. Koduteenuse määramise korraldused on lisatud ka teiste nimetustega menetluste juurde. Näiteks 25281505505 Muu probleem, 26283677446 Tervislikust seisundist või puudest tulenev abivajadus, 26284346807 Sotsiaalnõustamine. Samuti esineb olukordi, mil STARi menetlused on veel avamata. Paikvaatlusel saadud ütlustest nähtub, et alates 01.06.2026 on teenusel M.K., kuid seisuga 18.06.26 ei ole STARis kandeid. Samuti oli avamata juunis teenust saav M.O.menetlus. SKA seisukoht: STARi koduhooldusteenuse menetluste korrastamisel ootab ametnikke ees ajamahukas töö. Üldhooldusteenuse korraldamine Määruse § 12 kohaselt korraldab Rae Vallavalitsus teenuse rahastamise (mitte teenusele suunamise). Kõnealuse sätte lõikes 1 sisaldub tingimus „kui sotsiaalameti teenistuja on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust kui teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Rae vald, Rae Vallavalitsuse eelarvest ja isikult võetavast tasust“. Järelevalvetoimingute ajal oli abivajaduse hindamiskohustus erivajadustega inimeste spetsialist teenistuskohustus ning järgnevad toimingud olid sotsiaalhoolekande peaspetsialisti muudeks teenistusülesanneteks. Peaspetsialistilt saadud seletuse kohaselt saab ta esmase ja hindamisinfo e-posti teel ning seejärel küsib vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente, teeb päringud STAR-is jms. Juhul, kui isik taotleb lisaks hoolduskomponendile ja väiksema sissetuleku hüvitisele ka täiendavat rahastust, siis vaatab taotluse koos lisadega üle sotsiaaltoetuste komisjon. Sama ametnik valmistab ette korralduse eelnõu. Järelevalve teostaja veendus, et käesoleval ajal koostatud teenuse rahastamise otsused on igakülgselt kaalutletud otsused, sisaldavad põhjendusi, rahastamise skeemi, infot ülalpidamiskohuslaste kohta jne. (näiteks menetluses 26285437721 vallavalitsuse 14.04.2026 korraldus nr 577). Sotsiaalhoolekande peaspetsialistil on koostamisel töödokument, mis kajastab operatiivselt üldhooldusteenusel viibivate isikute andmeid (asutus, valla poolt hüvitatav summa, õiguslik alus jms). SHS § 221 lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada hoolduskomponendi kulude tasumise piirmäära. Rae Vallavalitsuse 13.06.2023 määruse nr 20 „Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära kehtestamine“ § 3 alusel on tasumise piirmääraks 650 eurot kuus. 6 SHS seletuskirja kohaselt ei pea kehtestatud hoolduskulude tasumise piirmäär katma hooldustöötajate kulusid iga teenuseosutaja juures, vaid see peab kindlustama inimesele teenuse tegeliku kättesaadavuse selliselt, et tal on võimalus valida vähemalt mõne teenuseosutaja vahel. KOV saab piirmäära kehtestamisel aluseks võtta koostööpartnerite või haldusterritooriumil või koostööpiirkondades tegutsevate ööpäevaringse üldhooldusteenuse pakkujate hinnataseme. KOVi poolt kehtestatud piirmäär ei ole takistuseks hooldekodukoha leidmisel, kuid võib olla ebapiisav kõigis hooldekodudes hoolduskulude katmiseks ja tuleb arvestada täiendava tasumisega. Õiguskantsleri 27.01.2026 kiri kohalikele omavalitsustele juhib tähelepanu asjaolule, et mitme kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäär ei võimalda: 1) katta ühegi hooldekodu teenuse hinnas sisalduvaid hoolduskulusid või 2) anda inimesele hooldekodukohta koduvallas või -linnas ega mõnes muus inimese elukohast mõistlikul kaugusel asuvas kohas nii, et vald või linn kataks täielikult hooldekoduteenuse hinnas sisalduvad hoolduskulud. Järelevalvetoimingute alguses olid SKA poolt avalikustatud teenuseosutajate hoolduskulude summad seisuga 30.03.2026. Näiteks Elora Keila Haigla hooldekodu on hoolduskulu sõltuvalt hooldamise tasemest 958 või 1170. Võimalik, andmed on muutunud või muutumas. Näiteks Benita Kodu AS kodulehel on info madalaim hoolduskulu 685, kuid enama kõrvalabi vajaduse korral muutub hoolduskulu alates 01.04.2026 vastavalt 980 ja 1250 eurot. Ainus asutus, kus seni on hoolduskulu 650, on Eakate Kodu Loksa tegevuskoht. Kuid asutuse kodulehe info kohaselt on alates 01.07.2026 hoolduskulu suuruseks 750. Seisuga 16.06.2026 rahastas vallavalitsus 59 üldhooldusteenuse saaja hoolduskulu, neist 26 juhul tasuti lisaks hoolduskomponendist suuremat summat. Lisarahastuse saajate osakaal 44% on märkimisväärne. STARis avati menetlus nimetusega „Üldhooldusteenus“ esmalt 2018. aastal (üks) ja järgmised kanded algasid peale hooldereformi 2023.aasta II poolaastal (19). Enamus neist ei sisalda menetlusdokumente, parimal juhul on neis info SKAle tehtud päringute kohta (näiteks 23265910962). 2024.aastal avati 49 uut menetlust, mille valikulisel kontrollimisel olid ainsaks lisatud infoks päringud SKAle. 2025. aastal avati 30 menetlust, enamus ilma lisadokumentideta. Enne hooldereformi teenusel viibinud ja jätkuvalt teenusel viibivate isikute abivajaduse hindamise kohta lisatud dokumendid tuleb lisada menetlusdokumentide juurde. Kuna 2023.aasta I poolaastal hooldekodudes käinud ja teenuse vajadust hinnanud ametnikud praegu enam ei tööta ja võimalik, et hindamisdokumendid pole säilinud, siis on oluline korduvhindamine. SKA seisukoht: ameti teenistujatel on oluline üldhooldusteenuse menetlused korrastada ja lisada SHS § 221 lõikest 1 tulenevalt üldhooldusteenuse vajadust/rahastamist kinnitavad hindamisdokumendid. Tugiisikuteenuse korraldamise teemad on sätestatud määruse §des 13-14. Erivajadustega inimeste spetsialisti ametijuhendi kohaselt on tema ülesanne erivajadustega täisealiste inimeste tugiteenuste koordineerimine (punkt 3.6). Tulenevalt vallavalitsuse 15.07.2025 korraldusest nr 1071 on täiskasvanu tugiisikuteenuse tunnihind üks euro. Teenuse osutamiskohustused on Rae Sotsiaalkeskusel. Tegevusjuhendajad Sirje Leppik ja Marika Aava vastavad SHS § 25 lõige 2 nõuetele ning on omandanud vastava koolituse. S-veeb 2025.aasta aruandest selgub, et aasta jooksul sai teenust 9 täisealist isikut (vanuses 18- 24). Järelevalvetoimingute alguses oli STARis avatud täisealise tugiisikuteenuse menetlus 25277905261. Lisatud 07.01.2025 korralduse nr 40 kohaselt oli teenus tähtajaline (13.01.2025 kuni 30.06.2025), kuid järgnevat dokumenteerimist pole toimunud. Rae Sotsiaalkeskuse direktori info kohaselt on tugiisikuteenuse osutamine lõppenud. Paraku on STARi kanne korrastamata. Paikvaatluse vestluses selgus, et üldhooldusteenuselt tuli tagasi valla eestkostetav. Järelevalve alguses oli isikule avatud (paraku ka korrastamata) järgmised STARi menetlused: 1) 23264012462 Hooldus- ja ülalpidamiseküsimused; 2) 24274664902 Üldhooldusteenus; 3) 25277248347 Eestkoste teostamine, mille dokumentide hulgas on ka vallavalitsuse 03.03.2026 7 korraldus nr 345 Täiskasvanud isiku tugiisikuteenuse rahastamine (kuni 02.09.2026). Korralduse kirjeldavas osas on seletus , et esmane tugiisikuteenuse vajadus on 6 kuud, 3 korda nädalas, kuni 2 tundi korraga“. Korralduse otsuses on määratud sagedus täpsusega kuni 26 tundi kuus tagasi ulatuvalt alates 02.03.2026 kuni 02.09.2026. Direktori edastatud tugiisikuteenuse osutamise lepingust nr 7/2026 nähtub, et teenuse osutamine algas siiski 10.03.2026 ning et leping on kehtiv kuni 10.09.2026 või asjaolude muutumiseni. Isikliku abistaja teenuse korraldamise teemad on sätestatud määruse §des 18-19. Kirjeldatud teenuse sisu ja eesmärk kinnitavad, et isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos (§ 18 lõige 2) ning et isikliku abistaja teenust kasutav erivajadustega inimene peab olema võimeline korraldama oma asjaajamist ja koordineerima isikliku abistaja tööd (§ 18 lõige 3). Tulenevalt vallavalitsuse korraldusest nr 1071 on isikliku abistaja teenuse tunnihind 2,50 eurot ja koduteenuse tunnihind 4 eurot. Teenuse osutamiskohustused on Rae Sotsiaalkeskusel. Direktori kirjalikus vastuses on info, et isiklike abistajatena on tööle võetud Tatjana Matvjuk, Natalja Liksjagina ja Aljona Kondaktšjan. Tatjana Matvjukil on keskharidus ja hooldaja kutse ning varasem töökogemus hooldajana hooldekodus. Võimalik, et isikliku abistaja teenuse soodsam hind või muud asjaolud tingivad olukorra, kus vallavalitsuse 17.02.2026 korralduse nr 291 kirjeldavas osas nimetatakse koduteenuse vajadust (tööpäevadel lõunasel ajal suhtlemise aktiveerimine, toiduportsjonite soojendamine ja serveerimine ning nõude koristamine), kuid otsuse kohaselt määrati isikliku abistaja teenus. Korraldus ja selle aluseks olev avaldus (hindamisinfo puudub) on lisatud menetlusse 26284210123 nimetusega „Sotsiaalnõustamine“. Menetluse 24273255461 nimetusega „Tervislikust seisundist või puudest tulenev abivajadus“ toimingutes on info 11.09.2024 kodukülastuse kohta eesmärgiga hinnata isikliku abistaja teenuse vajadust ning teenuse osutamise määra. Korralduses on teenuste sisuks „hügieenitoimingute sooritamisele suunamiseks ning hügieenitoimingutel abistamiseks ühel korral nädalas 2 tundi järjest peale lõunasel ajal alates kella 16.00st“. Seega pole teenusesaaja suuteline koordineerima isikliku abistaja teenuse kulgu, pigem on sisult koduteenuse saaja. Samale isikule on äsja avatud menetlus „Koduhooldusteenus“ 26284962085, milles on hindamisinfo kõrvalabi vajaduse skooriga 148 punkti ehk ulatuslik kõrvalabi ja põetus elukohas, hooldekodus või õenduskodus. Tulenevalt ministri määrusest nr 40 „Nõuded koduteenusele“ tähendab isikuabi inimese juhendamist ja abistamist enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel, näiteks toitumisel, hügieenitoimingutel. Isikuabi osa on ka teenusesaaja tegevusvõime jälgimine ja jõustamine, samuti lähivõrgustikuga kontakti hoidmine ja kogukonnaelus osalemise soodustamine. Seni isikliku abistaja teenusele suunatud isikutele tagatakse kõnealuse määruse kohaselt koduteenuse isikuabi toimingud. Paikvaatlusel saadud seletuste kohaselt teevad projekti raames tööle võetud kaks koduhooldustöötajat „kõike – toovad toidu poest, soojendavad toitu ja serveerivad, korrastavad voodit, abistavad hügieenitoimingutel ja riietumisel, käivad kaasas arstivisiitidel, korraldavad pesu pesemise, koristavad jne“. Projekti elluviijad kasutavad mõistet „kompleksteenus“, mis on „koduteenus ja isikliku abistaja teenus ühendatuna“. Soov on taolise „kompleksteenuse osutamisega jätkata ka peale projekti lõppemist. STARis pole avatud menetlusi nimetustega „Isiklik abistaja“ või „Isikliku abistaja teenus“. SKA seisukoht: Selgitamist vajab koduteenuse isikuabi ja isikliku abistaja teenuse olemus Sotsiaaltransporditeenuse korraldamise teemad on sätestatud määruse §des 24-25. Teenuse esmakordsel taotlemisel esitab isik põhjendused, mis takistavad ühistranspordi kasutamist ning võimalusel transpordi lähte- ja sihtkoht (§ 24 lõige 3). Teenust osutatakse: 8 1) liiniveona kindlal liikumisteel ja määratud ajagraafiku alusel regulaarselt sõitva sõidukiga (HEV lapsed); 2) juhuveona tellija määratud ajal ja liikumisteel. Valla kodulehel on kontaktisikutena märgitud sotsiaalhoolekande peaspetsialist ja spetsialist. Lisatud on sotsiaalteenuse taotluse vorm. Paikvaatlusel saadud ütlustest nähtub, et teenuse vajaduse hindamise (hindab võimekust ja keskkonda), vastava korralduse eelnõu ja ka STARis menetluse täitmise teostaja on erivajadustega inimeste spetsialist. Vajadusel tellib sama spetsialist raamitranspordi. Teenusele määramise aluseks on vallavalitsuse korraldus. Näiteks koduhooldusteenuse menetluses 26284962085 lisatud korralduse kirjeldavas osas märgitakse: „Sotsiaaltransporditeenus on vajalik ameti-, sotsiaalhoolekandeliste- ja meditsiiniasutuste vahel liikumiseks. Käesoleva korralduse alusel osutatav teenus on sotsiaaltranspordi teenus, mida osutatakse taksoteenusena. Sotsiaaltranspordi teenust osutab Forus Takso Eesti AS (registrikood 10539390)“. Korralduse otsustavas osas nimetatakse muuhulgas teenuse osutamise ajavahemik ning sotsiaaltransporditeenuse saaja ülesanne (teenuseosutajatega kokku leppida kuupäev, kellaaeg ja konkreetne sihtkoht, kuhu sõitmiseks teenust vajatakse vähemalt kolm päeva enne telefonil 6120030). Teenuse korraldamiskohustused on Rae Sotsiaalkeskusel. Lisaks valla kodulehele on ka keskuse kodulehel info sõidu eesmärkide (arsti vastuvõtule; rehabilitatsiooniteenustele, haiglasse või haiglast koju; toimetulekuks hädavajalike asjaajamistoimingute teostamiseks; erakorralised juhtumid; tööle või õppeasutusse sõitmiseks) kohta. Tulenevalt vallavalitsuse 15.07.2025 korraldusest nr 1071 on teenuse hinnad alljärgnevad: 1) sotsiaaltransporditeenuse (s.h meditsiiniline transport) hind valla sisene sõit 3 eurot kord. Kuni 60 km üks sõidu suund 5 eurot. Kuni 60 km edasi-tagasi sõit 10 eurot. Alates 61 km lisandub tasu 0,30 eurot km; 2) sotsiaaltransporditeenus Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusesse 40 eurot edasi-tagasi sõit; 3) meditsiinilise transpordi teenus Haapsalu Neuroloogilisse Rehabilitatsioonikeskusesse edasi-tagasi sõit 60 eurot. Teenust osutab vallavalitsuse poolt korraldatud hanke võitja (käesoleval ajal Forus Takso AS) või meditsiinilise transpordi osutaja. Järelevalvetoimingute ajal oli menetluses vastava eelarve suurendamine, sest sõidusoove on paljudel õigustatud isikutel. S-veebi 2025. aasta kohta koostatud aruandes oli teenusesaajate arv kokku 119, sealhulgas vanemaid kui 65. aastat oli 80 teenusesaajat. STARis on avatud üksteist menetlust nimetusega „sotsiaaltransporditeenus“, korraldav töötaja on puuetega laste teenustega tegelev spetsialist ja teenusesaajad on puudega lapsed. Täisealiste sotsiaaltransporditeenuse saajate avaldused ja korraldused leiduvad peamiselt menetlustes nimetusega „Tervislikust seisundist või puudest tulenev abivajadus“. Näiteks 26284761304 on lisatud avaldus (registreeritud 14.04.2026) ja vallavalitsuse 21.04.2026 korraldus „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine koos saatjaga ning teenuse eest tasumine“. Ametniku seletusest korralduse vastuvõtmise aja kohta ilmneb, et kui taotlus saabub näiteks esmaspäeval, siis hinnata jõuab ta kolmapäeval. Kui ta ei jõua neljapäevaks korralduse eelnõu teksti kooskõlastusringile panna, siis ei saa korraldust järgmiseks teisipäevaks istungil vastu võtta. Eluruumi tagamise teenuse korraldamine on sätestatud määruse §-ides 26-27 ja lähtub Rae valla omandis olevate eluruumide valitsemise, kasutamise ja käsutamise ning nende üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korrast. Rae Vallavalitsuses on teenuse korraldamisse kaasatud haldusamet ning sotsiaal- ja kogukonnaamet. Sotsiaalhoolekande spetsialist nõustab abivajavat inimest ning abistab vajaduse korral eluruumi üürimise taotluse täitmisel. Taotlus registreeritakse Amphoras ning edastatakse haldusametile, kus peetakse taotluste ja nende menetlemise järjekorra üle arvestust. Haldusameti spetsialist kutsub kokku eluasemekomisjoni, mis koguneb üldjuhul üks kord kuus. Komisjoni kuuluvad abivallavanem, jurist, haldusameti spetsialist, sotsiaal- ja kogukonnaameti juhataja ning sotsiaalhoolekande spetsialist. Komisjoni peamised teemad on eluruumi üürimise taotluste läbivaatamine, taotlejate abivajaduse ja eluasemevajaduse hindamine, taotluste menetlemise järjekorra arvestamine ning ettepanekute 9 tegemine munitsipaaleluruumi eraldamiseks või eraldamata jätmiseks. Haldusameti spetsialist protokollib koosoleku, valmistab ette vallavalitsuse korralduse eelnõu ning edastab selle vallavalitsusele kinnitamiseks. Munitsipaaleluruumi eraldamise korral sõlmib haldusamet inimesega üürilepingu ning teostab järelevalvet lepingu täitmise üle. Lepingute tähtajad võivad olla erinevad (6. kuud, aasta, 1,5 aastat). Vajadusel võetakse vastu erandotsuseid. Juhataja seletuse kohaselt on käesoleval aastal kõigile abivajajatele suudetud tagada sobiv eluruum ning teenusele järjekorda ei ole. Sotsiaalkortereid juurde ei ehitata. Peamised teenuse kasutajad on üksikud pensionärid, puudega inimesed ning vähekindlustatud lastega pered. Pensionäridele ja puudega inimestele on vajaduse korral määratud koduhooldusteenus. S-veebis 2025 aasta kohta koostatud aruande kohaselt oli kasutusel 56 eluruumi, milles elas 56 perekonda, sh 38 üheliikmelist perekonda. Järelevalvetoimingute alguses oli STARis viis kehtivat menetlust nimetusega „Elukoha, eluruumi puudumine, sobimatu eluruum“ (242684717610, 24270962362, 25282208200, 26283640686 ja 26284781983), samas kui seisuga 01.05.2026 oli teenusel kokku 61 isikut. Abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel Tulenevalt SHS § 9 on juhtumikorraldus sotsiaaltöö meetod, mille eesmärk on tagada inimesele terviklik, koordineeritud ja järjepidev abi, et parandada tema iseseisvat toimetulekut. Juhtumikorralduse protsessi eest vastutab sotsiaaltöötaja. Juhtumikorraldus hõlmab abivajaduse hindamist, abi planeerimist ja abimeetmete rakendamist. Määruse § 3 lõige 3 käsitleb olukordi, mil isiku iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks on oluline pikaajaline ja mitmekülgne abi ning teenuste korraldamisel juhtumiplaani koostamine. Juhataja ametijuhendis sisaldub ülesanne teenistujate nõustamine sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna juhtumimenetluste, teenuste korraldamise ja rakendamisega seotud küsimustes (punkt 3.5). Juhataja arvates on STARis täisealiste juhtumimenetlusi avatud vähe eelkõige seetõttu, et senised pöördumised on valdavalt olnud seotud konkreetse teenuse vajadusega ning nende lahendamiseks ei ole alati olnud vajalik juhtumiplaani koostamine. Intervjueeritud ametnikud nõustuvad juhtumimenetluse avamise asjaoludes (kui tegevusi on rohkem ja need on pidevad). Seni eelistatakse lihtmenetlusi, kuna abivajadus on suhteliselt üheselt piiritletud ja lahendatav ühe või mõne lihtsama teenuse või toetusega. Peamine, et tänu lihtmenetlusele saavad inimesed kiiremini vajalikku tuge. Seisuga 27.05.2026 oli käesoleval aastal avatud kaks juhtumimenetlust. Menetluses 26283645703 nimetusega „Sotsiaalnõustamine“ sisaldub abivajaduse hindamine STARi keskkonnas (tegevuskavas vaid eesmärk „tagatud sissetulek ja tervise teenused, võrgustiku liikmeid pole) ning 06.01.2026 korraldus sotsiaaltransporditeenuse määramiseks ja 27.01.2026 korraldus koduteenuse määramiseks (kuni teenusevajaduse lõpuni). Toimingutes on viimati 25.05.2026 elamisloa taotlemine Põhja Prefektuuri Tammsaare teeninduses. Menetluses 26283236365 nimetusega „Muu probleem“ sisaldub abivajaduse hindamine STARi keskkonnas, tegevuskavas eesmärk sissekirjutuse muutmine vastavalt alalisele elukohale Rae valda, esialgse õiguskaitse taotlemine, hooldekodusele suunamine ja eestkoste taotlemine. Võrgustiku liikmed on antud juhul juhtumit korraldavad vallavalitsuse ametnikud. Toimingutest nähtub, et tegevuskava täitmine sujub. KOVi juhtumikorralduse põhieesmärgid on tagada inimesele õigeaegne, vajaduspõhine ja koordineeritud abi ning vähendada olukordi, kus inimene peab ise abi otsima mitmest kohast. Seega on oluline luua ühtne tegevuskava, mis seob erinevad teenused ja toetused tervikuks ning veenduda, et abi on tulemuslik. Juhataja kinnitas 04.06.2026 kirjalikus vastuses, et täisealistele isikutele korraldatavate sotsiaalteenuste puhul on järelevalve fookuses kättesaadavus, abivajaduse hindamise ja 10 dokumenteerimise korrektsus, teenuse määramise põhjendatus, teenuse osutamise kvaliteet ning teenuse vastavus inimese tegelikule abivajadusele. Väljakutse seisneb selles, et iga abivajava isiku puhul tuleb leida individuaalne lahendus, mis arvestab tema konkreetseid vajadusi, elukorraldust, tugivõrgustikku ja teenuse eesmärki. Paraku on ametnikud seniste kohustustega väga hõivatud ja juhtumikorraldus (kui ajamahukas protsess) käivitatakse erandolukordades. Juhataja info kohaselt on amet vallavalitsusele esitanud taotluse täiendava ametikoha loomiseks, et tagada täisealiste juhtumimenetluste nõuetekohane ja järjepidev läbiviimine. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Tulenevalt SHS § 15 lõikest 1 on kohalikul omavalitsusel abivajaduse hindamise kohustus, seetõttu kuuluvad säilitamisele ka abivajaduse hindamise dokumendid. 4.2. SHS § 221 lõike 2 kohaselt võib KOV üldhooldusteenusel viibivate teenusesaajate hoolduskulusid tasuda vaid juhul, mil teenuse vajadus on eelnevalt ametnike poolt hinnatud. Enne 01.07.2023 üldhooldusteenusel viibinud isikute jätkuva teenuse vajaduse hindamise dokumendid tuleb menetlustesse lisada. 4.3. Koduteenuse korraldamisel lähtuda sotsiaalkaitseministri 29.06.2023 määruse nr 40 „Nõuded koduteenusele“ sätetest koduabi ja isikuabi tähenduses. 4.4. Pidada oluliseks täita määruse § 9 lõikes 2 nimetatud hooldusplaani koostamise nõuet. Koduteenuse kvaliteedijuhis näeb ette, et teenuseosutaja kasutab hoolduskava või -plaani toimingute monitoorimiseks (mida, millal ja kuidas tehti) ning koduteenuse saaja tegevusvõime ja määratud teenuse mahu jälgimiseks. 4.5. Sotsiaalteenuse rahastajal peab olema ülevaade sotsiaalteenuse eesmärkide saavutamisest ning teenuse rahastaja peab analüüsima teenuse mõjusust. Korduva hindamise läbiviimine tagab abivajajale jätkuvalt sobiva teenuse ja omavalitsuse eelarve säästva kasutamise. 4.6. STARi Sotsiaalteenuste ja -toetuste põhimääruse § 8 lõige 1 punktide 8, 11 ja 12 andmed peavad olema sisestatud nii, et kõigi seisuga 01.01.2027 teenusesaajate info on olemas. Otstarbekas on koostada tegevuste kava ja alustada sotsiaalteenuste menetluste süstemaatilist korrastamist (dokumentide lisamist ja teisi toiminguid). 4.7. STARi menetlustest nähtub, et abivajajatel on mitmeid erinevaid toimetulekuraskuseid ja samale isikule on algatatud mitme toetusmeetme määramine. Palume kaaluda abi andmist juhtumikorralduse põhimõttel. 4.8. Hoida tähelepanu all laste ja perede heaolu spetsialistide ja täisealiste sotsiaalhoolekande ametnike koostöö ajal, mil abivajaja saab täisealiseks. Lapseealistele abivajavatele avatud juhtumimenetlused võivad jätkuda ka täisealiseks saamisel. 4.9. Julgustame lähtuma sotsiaalteenuste kvaliteedijuhistest ja kaaluma sisehindamist. SHSis kohaliku omavalitsuse üksuse kohustuslike sotsiaalteenuste nõuete täitmine on oluline kajastada ametnike alalistes teenistusülesannetes, mitte ühekordsete ülesannetena (näiteks STARi täitmine, statistiliste aruannete esitamine). 4.10. STARi korrastamisega lisanduvad toimingud on ajamahukad ja võimalik, et tekib vajadus täiendava ametniku värbamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aime Koger peaspetsialist (järelevalve) 11