Vastus pöördumisele

Eesti Puuetega Inimeste Koda Teie 28.09.2022 nr 25/ [email protected] Meie 07.10.2022 nr 1.2-2/81-10 Vastus EPIK pöördumisele seoses sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõuga Lugupeetud Maarja Krais-Leosk Vastame teie pöördumisele seoses sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõuga. Eelnõuga muudeti kahte sotsiaalkaitseministri määrust: 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ ja määrust nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“. Määruste muutmine oli seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seadusega, millega nähti ette määruste rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kuna rakendamiseks antud vahendeid ei kasutatud täies ulatuses ära, kanti vahendid üle aastasse 2022 ja seekordse määruse muudatusega soovisime võimaldada vahendite kasutamise 2022. a jooksul. Eesmärk oli pakkuda teenuse osutajatele eelarvelist tuge ja saame seda võimaldada kuni 2022. aasta lõpuni, mistõttu oli määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastamise tähtaeg lühikene. Vastasel korral jääks eraldatud raha kasutamata. Pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autismispektriga inimeste ööpäevaringsel teenusel nõutava tegevusjuhendajate arvu muutmise samas kooskõlastamise tempos tingis praktiline vajadus - peale 3 aastat teenuse hinna ja kirjelduse loomisest leidus teenuseosutaja, kes oli valmis teenuse osutamisega alustama. Teenuseosutaja oli palganud töötajad ja panustanud nende koolitamisse (autismi spetsiifika, Verge metoodika, TEACCH metoodika) ning teenuse spetsiifikat arvestades pidas oluliseks, et uue teenuse tööpere oleks stabiilne meeskond, kellele oleks võimalik maksta väärilist töötasu. Arvestades, et enamik uue teenuse vajajatest kasutas erihoolekandeteenuseid juba varasemalt, kuid oluliselt suuremas grupis ja vähemate tegevusjuhendajate toetusel (näiteks äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimeste teenuse puhul on ühe tegevusjuhendaja kohta 7,5–15 teenusesaajat ja kohtumäärusega teenuse puhul 10–20 teenusesaajat), oli äärmuslikult kahjustava käitumisega autistide teenuse avanemine soovitud ja oodatud ning määruse muudatus otsustati ära teha, et teenus saaks avatud. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidule. Oleme tänulikud Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasiside eest eelnõule. Arvamuse esitas ka SA Autistika. Kuna SA-l Autistika on teenuse sihtrühmale päevases vormis teenuse osutamise kogemust kaheksa aastat ning esitatud argumendid olid veenvad, arvestas määruse koostaja tehtud ettepanekuga tagada vajaduse korral ka öisel ajal kolme tegevusjuhendaja kohalolek. Seega, EPIKoja ja SA Autistika tehtud märkustega arvestati määruse tekstis osaliselt. Lisaks parandati määruse seletuskirjas tagasisides viidatud ebatäpsused. Määruse sõnastus muudeti viisil, mis kohustab teenuse osutajat vastavalt teenuse kasutajate vajadusele tagama öisel ajal vähemalt kahe tegevusjuhendaja kohalolu (varasemalt oli eelnõu tekstis kahe tegevusjuhendaja nõue), vajadusel tuleb tagada miinimumnõudest enamate tegevusjuhendajate kohalolu. Määruse muudatuse eesmärk on tagada, et kui seni ainsa teenuseosutaja juures teenust saavad kliendid vahetuvad või teenuse osutamisega alustab mõni uus teenuseosutaja, tuleb klientide käitumise spetsiifika eraldi ja grupina korralikult hinnata ning otsustada, mis kellast ööajal peab kohal olema 3, kas ja mis kellast võib olla 2 tegevusjuhendajat. Sarnaselt kõigi teiste ööpäevaringsete teenuste nõuetega esitatakse muudetud sõnastuses äärmuslikult kahjustava käitumisega autistidele öisel ajal teenust osutades teenuseosutajale miinimumnõue tegevusjuhendajate kohalolu kohta, kuid teenusosutaja vastutus on tagada, et vastavalt teenusesaajate vajadustele on tagatud piisav arv tegevusjuhendajaid. Tänaseks saame kinnitada, et kõnealune teenus on edukalt käivitunud. Teenuse osutamise esimesed nädalad on näidanud, et alguses, kohanemise ajal, on kolmele tegevusjuhendajale abiks, kui kohal on ka neljas inimene (praeguse teenuseosutaja puhul teenuste metoodik). Senise edu võti on olnud kõigi teenusele sisenejate profileerimine koos MTÜ Hoolekande Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse ekspertidega, grupi järk- järguline suurendamine, tihedalt sisustatud, selge päevakavaga päevad ja spetsiifilise koolitusega personal. Uuel teenusel on leitud päevarütm ja tagasilööke pole esinenud. Kuna tegu on väga erilise teenusega, on teenuseosutajaga kokkulepe, et tagasilöökide ilmnemisel teavitatakse teenuse rahastajat. Soovime ka edaspidi EPIKoda ja sihtgruppe esindavaid organisatsioone erihoolekandeteenuste arendamise ja eelnõude koostamise protsessi kaasata. Teie arvamus on meile väärtuslik. Püüame edaspidi kaasata huvigruppe varem ja anda arvamuste kujundamiseks rohkem aega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivar Sikk osakonnajuhataja Elen Preimann 626 9246 [email protected]