Arvamuse küsiminee lastekaitse magistri õppekavale

Õppekava projekt Lastekaitse magistriõppekava avamise põhjendus Lastekaitse magistriõppekava on plaanitud Tallinna Ülikoolis halduslepingus määratletud vastutusvaldkonda sotsiaalteenuste õppekavagrupis ning ülikooli fookusvaldkonda ühiskond ja avatud valitsemine. Nimetatud fookusvaldkonna järgi on Tallinna Ülikool hinnatud koostööpartner riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, toetades kogukondade ja inimeste heaolu edendamist, mis on tugevalt seotud antud magistriõppekava avamisega. Vastavalt EV lastekaitseseadusele (2014, §18, 19) täidab seadusega sätestatud ülesandeid lapse õiguste ja heaolu tagamiseks Sotsiaalkindlustusameti või kohaliku omavalitsuse ametnik ehk lastekaitsetöötaja, kellel peab olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. Hiljemalt kahe aasta möödumisel teenistusse asumisest peab lastekaitsetöötaja omandama sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Tulenevalt vastutusvaldkonnast, on Tallinna Ülikoolil vastutus tagada sotsiaalteenustega seotud erialade õpetamine, panustades seeläbi Eesti kujunemisse targa ühiskonnakorraldusega riigiks, toetades Eesti jätkusuutlikkust (Tallinna Ülikooli arengukava 2020-2022). Lastekaitse valdkond on olulise tähtsusega riiklikus laste ja perede arengukavas, et tagada laste- ja perepoliitika järjepidev arendamine ning seeläbi laste ja perede heaolu kasv ning elukvaliteedi tõus. EV haldusreformi järgselt 2017. aastal toimus muudatus kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondades – lastekaitse ülesannetega sotsiaaltöötaja asemel asusid igas kohalikus omavalitsuses tööle eraldi lastekaitsetöötajad. Sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele ee ldab sotsiaaltööst erinevate, spetsiifiliste pädevuste omandamist ametist tu lenevate kohustustega (lapse õigusi ja heaolu tagavate teenuste arendamine ja rakendamine kohalikul tasandil, samuti lapse abivajadusega seotud hindamine ja abistavate meetmete pakkumine ning järelvalve kohaliku omavalitsus e hallatavate lasteasutuste üle ning riiklikul tasandil lastekaitsepoliitika elluviimine ja strateegiate rakendamine läbi Sotsiaalkindlustusameti ), mis tõstatab vajaduse ja nõudluse eraldi lastekaitse magistriõppekava arendamiseks. Tallinna Ül ikoolil on pikaajaline kogemus, alates 1991. aastast, sotsiaaltöö õpetamisel, kuid puudub eraldi lastekaitse õppekava. Vastavalt OSKA uue analüüsi kohaselt (2021) vajadus lastekaitsetöötajate järele prognoosiperioodi jooksul (2021-2030) k asvab. Kasvav vajadus lastekaitsetöötajate järele on selgelt seotud abivajavate laste ja perede kasvuga ühiskonnas, millele osutavad nii lapse peresisese või -välise väärkohtlemise kohta tehtud pöördumised linnades ja valdades kui ka lasteabitelefonile tehtud pöördumised. Näiteks Sotsiaalkindlustu sameti andmeregistri STAR andmete järgi registreeriti kohalikes omavalitsustes 2019. aastal 869 lapse peresisese või -välise väärkoh tlemise kohta tehtud pöördumist. Samas on tegelik väärkohtlemise ohvrite arv laste seas suurem ametlikust statistikast. Õiguskantsleri Kantselei (2021) andmetel tehti 2017–2019 lasteabitelefonile kokku ligi 20 000 pöördumist , sh pöördumiste arv on kasvanud iga aastaga. Seega on õppekava avamise vajadus seotud ka abivajavate laste ja perede olukorraga ühiskonnas . Õppekava avamise vajaduse osas on konsulteeritud eri osapooltega. Sotsiaalkaitse suuna õ ppekava nõukogu koosolekul 16.03.2022, kus osalesid lastekaitsetöötajatest praktikud, tööandjad, tänased tudengid ja vilistlased, tõstatus lastekaitse eriala tasemeõppe jätkumise vajalikkusest ülikoolis. Ühtlasi konsulteeriti õppekava avamise vajaduse osas Sotsiaalministeeriumi esindajatega (sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov, laste ja perede osaakonna nõunikud Karen-Pauliin Konks ja Liisa-Lotta Raag) 21.03.2022, kus kinnitati tugevat vajadust lastekaitsetöötajate tasemekoolituseks, sh planeeritava lastekaitse magistriõppekava eesmärgi ja õpiväljundite osas. Lastekaitse magistriõppekava põhieesmärgiks on koolitada lastekaitsetöötajat kui eksperti, kes on refleksiivne, kriitiliselt mõtlev ja eetiliselt teadlik, spetsialiseerunud oskustele, mis on vajalikud lapse huvide esikohale seadmiseks, lapse elukvaliteedi parendamiseks, lapse igakülgse arengu toetamiseks ning tervist ja heaolu ohustavates tingimustes olevale lapsele õigeaegse ja asjakohase abi ja hoolduse tagamiseks, nagu seda sätestab EV lastekaitseseadus (2014, §2). Õppekava tugineb lapse parima huvi ja lapsekesksele lähenemise põhimõtetele. Õppekava eesmärgid, õpiväljundid ja õppeained on kirjeldatud õppekava vormil . Programm on suunatud Eesti lastekaitseteenustele, toetamaks vajalike kutseoskuste kujundamist spetsialiseerumisega lastekaitsele, toetades samal ajal ka rahvusvahelisi perspektiive. Õppekava ülikoolisisene positsioneering Lastekaitse magistriõppekava on arendamisel Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instutuudi sotsiaalkaitse suunas, mis õpetab sotsiaaltööd alates 1991. aastast (ühiskonnateaduste instituudile eelnevalt sotsiaaltöö instituudi nime all). Arendatav l astekaitse õppekava on kooskõlas Tallinna Ülikooli arengukavaga, edendades ühiskonna ja av atud valitsemise fookusvaldkonda . Õppekava on kavandatud tervis ja heaolu õppevaldkonna sotsiaalteenuste õppekavagrupi sotsiaaltöö ja nõustamise õppekavarühma, nagu kõik teised sotsiaalkaitse suuna õppekavad. Sotsiaalteenused on Tallinna Ülikooli halduslepingus järgi vastutusvaldkond , vastutades kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastav a õppe läbiviimise, kvaliteedi, arendamise ja populariseerimise eest . Käesoleval hetkel on Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis avatud sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekava. Tegemist on nn duaalse õppekavaga, mis rahvusvahelise hindamiskomisjoni (TLÜ sotsiaalteenuste õppekavagrupi kvaliteedihindamine ja Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsus 27.01.2021) hinnangul ei võimalda õppekava sellisel kujul kahe aastaga omandada kahte erinevat eriala. Sellest tulenevalt kujundati duaalne õppekava ümber lastekaitse magistriõppe õppekavaks (antud õppekava projekt). Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe õppekava suletakse uue lastekaitse magistriõppe õppekava avamisel. Sellest tulenevalt ei ei dubleeri lastekaitse magistriõppekava õppekavu Tallinna Ülikoolis ega muudes Eesti ülikoolides, kuna lastekaitse magistriõpp e kava Eestis puudub , samuti lastekaitse bakalaureuseõppkava . Sellest tulenevalt on tegemist unikaalse õppekavaga, mida täna Eestis ei ole, kuid vajadus lastekaitsetöötajate koolituse järele tasemeõppes tuleneb EV lastekaitseseadusest ( 2014, §19), mille järgi peab lastekaitsetöötajal olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus ning kohustus omandada sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Tulenevalt vastutusvaldkonnast õpetada sotsialateenustega seotud erialasid Tallinna Ülikoolis, võib lastekaitse magistriõppekava pidada riikliku tähtsusega õppekavaks. L astekaitse magistriõppekava avamine Tallinna Ülikoo lis ei mõjuta väljakujunenud õppekavasid , sh sisekonkurentsi , kuid võimaldab õpingute jätkamist spetsialiseerumise näol mitmete õppekavade lõpetajatel (sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö). Ülevaade sarnastest õppekavadest Eestis ja välisriikides Eestis õpetatakse sotsiaaltööd Tallinna Ülikoolis , Tartu Ülikoolis, Tartu Ülikooli Pärnu Kolled žis ja Tallinna T ehnikakõrgkoolis, kuid puudub lastekaitsetöötajatele suunatud koolitus nii bakalauserus e- kui ka magistriõppe tasemel, sh lastekaitsega seotud moodulid. Sellest lätuvalt on lastekaitse magistriõppekava näol tegemist ainulaadse õppkavaga E estis. Analüüsides välisriikide õppekavasid sotsiaaltöö eriala koolituse kontekstis, eristatakse üldjuhul sotsiaaltöö ja lastekaitse õpetamist eraldi õppekavadena töö spetsiif ikast tulenevalt. Välisriikide lastekaitse magistriõppekavad on üldjuhul sarnase fookusega – lähtudes lapse parima huvi ja õiguste põhimõttest nin g lapsekesksest perspektiivist. Pikaajaline traditsioon lastekaitsetöötajate koolitamisel on Ühendkuningriikidel, USA-l, samas ka Põhjamaadel, näiteks Norras . Näited välisriikide lastekaitse magistriõppekavast, sh õpingute kestvus, õppekava eesmärk, eri- ja/või valikained ning viide õppekavale on välja toodud tabelis 1. Lisaks lastekaitse magistriõppekavale pakutakse erinevates riikides lapsepõlve uuringutele keskendunud magistriõppe programme, näiteks Norras ( Childhood Studies , Norwegian University of Science and Technology – majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline, instututsionaalne ja poliitiline kontekst ning laste igapäevaelu ) ja Ühendkuningriigis Childhood Studies , University of Suffolk – teadmistepõhine ja kriitiline lähenemine lapsepõlve uuringutesse laspse õiguste baasil ), Iirimaal ( Child, Youth and Family Studies , Institute Technology of Carlow – kaasaegsed ja võrdlevad teoreetilised teadmised teenuste arendamisest), mis keskenduvad lapsekesksele lähenemisele ja lapse põlve uuringutele . Mitmed õppekavad on keskendunud kitsamalt lapse õigustele, näiteks Ühendkuningriigis ( International Child Rights and Development , King’s College London – teadmised ja oskused enim abi vajavate haavatavate laste õiguste kaitseks ühiskonnas), Šveitsis Advance Studies in Children's Rights , University of Geneva – lastekaitse ja inimõigused ), Hollandis ( International Children's Rights , University Leiden – spetsialiseerumine lapse huvidele ja õigustele juriidilisest perspektiivist lähtuvalt ) . Osadel lapse õiguste õppekaval on sisseastumise eelduseks juriidiline haridus . Eri ülikoolide koostöös pakutakse mitmeid interdistsiplinaarseid magistriõppe õppekavasid, mis integreerivad lapsepõlveuuringuid ja lapse õiguseid ühte õppekavasse, näiteks European Master in Childhood Studies and Children's Rights (Freie Universität Berlin, Universidad Compultense Madrid, Universiteit van Amsterdam, Universiteit Antwerpen – lapse õiguste käsitlus erinevates distsipliinides ), Childhood Studies and Children's Rights , millest kolm moodulit õpetatakse koos- Tabel 1. Lastekaitse magistriõppekavad välisriikides Ülikool (riik) Õppekava nimetus Kestus Õppekava eesmärk/fookus Õppekava sisu/õppeained Lisainformatsioon Dublini Trinity kolledž (Iirimaa) Child Protection & Welfare (Lastekaitse ja laste heaolu) 2 aastat Suurendada seadusjärgsete ja vabatahtlike teenuste spetsialistide teadmistebaasi, mis vastab haavatavate laste ja perede vajadustele; erilist tähelepanu pööratakse lastekaitse ja peretoetustega seotud sekkumiste multidistsiplinaarsele iseloomule. Moodulid: lastekaitse perspektiivid ja praktikad; lapse õigused; lapse areng; laste ja peredega seotud sekkumismeetmed; uurimismeetodid; nüüdisaegsed käsitlused Multidistsiplinaarne kursus, mis pakub kraadiõppe kvalifikatsiooni praktikutele ja teenindusjuhtidele, kelle töö hõlmab laste kaitset ja heaolu. 1 aasta kontaktõpe, millele lisandub veebipõhine moodul uurimismeetoditest ja lõputööst. Täpsem õppekava kirjeldus . Kenti ülikool (Ühendkuningriik) Advanced Child Protection (Lastekaitse edasijõudnutele) 2 aastat Toetada kõrgema taseme kriitiliste analüüsioskuste arendamist ning arendada teadmistepõhise praktika ja iseseisva mõtlemise suutlikkust seoses keeruliste teemaga lastekaitse valdkonnas. Programm annab praktikutele teadmised, oskused ja enesekindluse rakendamaks lapsekeskset lähenemist praktikas ja tööelus. Põhimoodulid: sotsiaaluuringute mõistmine; laste väärkohtlemise ja hooletussejätmise määratlused, levimus, põhjused ja tagajärjed; nüüdisaegne lastekaitse praktika ja poliitika; hindamise ja vaatluse uued perspektiivid; riskijuhtimise organisatsioonilised mõõtmed; väitekiri, lastekaitse MA annab ülevaate lastekaitsest, tutvustades erinevate sidusrühmade seisukohti, mis on integreeritud tänapäevase teadusteooria ja poliitikaga. Täpsem õppekava kirjeldus . Birminghami ülikool (Ühendkuningriik) Advanced Child Protection Studies (Lastekaitseuuringud edasijõudnutele) 1,5–3 aastat See programm on mõeldud erialaste teadmiste arendamiseks lastekaitse ja turvalisuse valdkonnas. Neli moodulit: õigus, poliitika ja asutustevaheline töö; risk, analüüs ja otsuste tegemine; abi, tugi ja otsene töö; organisatsioonid, süsteemid ja juhtimine Õpingute kestus sõltub osa- või täiskoormusõppes õppimisest. Täpsem õppekava kirjeldus . Lääne-Šotimaa ülikool (Šotimaa) Child Protection (Lastekaitse) 1 aasta Luua võimalus interprofessionaalseks õppeks neile, kes töötavad tervishoius, politseis, sotsiaaltöös, hariduses, kolmandas sektoris ja muudes sellega seotud valdkondades, et suurendada teadmisi nüüdisaegsest lastekaitseteooriast, sh parimatest praktikates, lapsekesksest vaatenurgast lastekaitsele. Kolm moodulit, mis keskenduvad praegustele poliitilistele teemadele ja praktikanõuetele, mis on seotud laste kaitse ja heaoluga Šotimaal: lastekaitse kontekst; laste kaitsmine; lastekaitse praktika. Kraadiõppe tunnistus. Veebipõhine õpe kontakttundidega. Täpsem õppekava kirjeldus . Agderi ülikool (Norra) Child Welfare (Laste heaolu) 5 aastat Arendada refleksiivset, kriitilist mõtlemist ja harida eetiliselt teadlikke lastekaitsetöötajaid, kellel on tugev akadeemiline taust ja oskused, mis on vajalikud lastele, noortele ja nende peredele tõhusa abi pakkumiseks; programmi orientatsioon on seotud lapse parimate huvide hindamisega. Põhivaldkonnad: teadmised lastekaitseteenustest; õigusalased teadmised; erialane koolitus; psühholoogia ja heaolualased teadmised; eetika, teaduslik teooria ja metoodika Interdistsiplinaarne profiil, mille peamine temaatiline fookus on laste heaolu; 3+2 õpe (bakalaureuse- ja magistriõpe). Täpsem õppekava kirjeldus . Harvardi ülikool (USA) Child Protection (Lastekaitse) - Keskendutakse ülemaailmsele lastekaitsele. Põhiained: lapsesõbralik õigusemõistmine; lastekaitse hädaolukordades; seksuaal- ja reproduktiivtervis, lastekaitsepoliitika; inimõiguste dilemmad Koostöös UNICEFiga. Täpsem õppekava kirjeldus . Montclairi riiklik ülikool (USA) Child Advocacy and Policy (Laste eestkoste ja poliitika) 2 aastat Põhjalik ülevaade laste eestkoste valdkonnast, mis hõlmab nii multidistsiplinaarseid kui ka interdistsiplinaarseid komponente, eelkõige koos arusaamaga riikliku laste hoolekandesüsteemi keerukusest. Põhiained, sh: sissejuhatus laste eestkostesse; perekonna mõjuvõimu suurendamise mudelid; laste hoolekandepoliitika; laste eeskoste uurimismeetodid ja hindamine Kraadiõppe tunnistus. Pädevus teadmistes, meetodites ja rakendustes, mis on vajalik professionaalseks arenguks laste eestkoste valdkonnas. Veebipõhine või kontaktõppes. Täpsem õppekava kirjeldus . NSU Florida (USA) Child Protection (Lastekaitse) 33 ainepunkti Arendada kriitilisi teadmisi, väärtusi ja oskusi, mis on vajalikud, et tõhusalt reageerida keerulistele probleemidele, millega lapsed ja pered kaitseteenuste süsteemis silmitsi seisavad. Põhiained: lastekaitseseaduse alused; perekonna mitmekesisuse ja konfliktide lahendamise alused; laste arengu alused; laste asendushooldusele paigutamise riski- ja kaitsetegurite alused; hindamise ja juhtumite planeerimise alused; programmi hindamine Veebipõhine. Täpsem õppekava kirjeldus . Charles Sturti ülikool (Austraalia) Child and Adolescent Welfare (Laste ja noorukite heaolu) 1,5–3 aastat Eesmärgi sõnastus puudub. Põhiained: haavatavus ja sekkumise eetika; laste ja noorukite heaoluga seotud õiguslikud küsimused; raskustesse sattunud laste mõistmine; inimteenuste uurimismeetodid; praktika juhtimine inimteenustes; laste ja noorukite heaolu põlisrahvaste kogukondades; juhtumihaldus Täpsem õppekava kirjeldus . Austraalia katoliiklik ülikool Brisbane’is (Austraalia) Master of Human Services in Child Protection ( Inimteenuste magister lastekaitses) 1 aasta Aidata kaasa inimteenuste juhtimise, tõhusa halduse ja eetiliste mõõtmete arendamisele ning nägemusele inimlikusest inimesele sobivast väärikusest. Põhiained: nüüdisaegne inimteenuste haldus; juhtimine inimteenuste organisatsioonis; professionaalne järelevalve ja konsultatsioon inimteenustes; lastekaitse kontekst ja poliitika; suurte ja keerukate vajadustega pered; koostöö laste ja noortega Täpsem õppekava kirjeldus . North Westi ülikool (Uus-Meremaa) Social Work in Child Protection (Sotsiaaltöö lastekaitses) 1–2 aastat Ökosüsteemi lähenemisviisi kasutamine mitmesuguste sotsiaalsete probleemide ja vajaduste rahuldamiseks, teenuste tõhus korraldamine ja haldamine ning teaduse ja tehnoloogia kriitiline kasutamine. Põhiained/valdkond: uurimisteooria ja miniväitekiri; adopteerimine kui spetsialiseerumine; alternatiivhoolduse mudelid ja strateegiad; nüüdisaegne lastekaitse – praktika ja poliitika; haavatavate laste hindamine ja nendega seotud sekkumine Täpsem õppekava kirjeldus . töös rahvusvahelise konsortsiumiga (Potsdam University of Applied Sciences – pädevused töötamaks laste ja noortega lapse õiguste raamistikust lähtuvalt ). Õppetööks vajalike ressursside analüüs Taristu (infrastruktuur) Lastekaitse magistriõppekaval õppe läbiviimiseks kasutatakse ülikooli taristut samadel alustel nagu teistelgi ülikooli õppekavadel. A uditooriumiruumide kasutamise vajadus õppekava eriala- ja valik ainete jaoks on: esimesel aastal u 343 akadeemilise tunni ulatuses (49 EAP-d), t eisel aastal 203 akadeemilise tunni ulatuses (29 EAP-d). A kadeemilise tunni arvestuses võrdub üks ainepunkt 7 akadeemilis e tun niga . Magistritööle, praktikale ja erialasid lõimivale uuendusele ei ole eraldi ruume arvestatud, tulenevalt õppeaine te iseloomust . Valikained on planeeritud toimuma üle aasta. Praktikas selguv ruumide vajadus võib arvestuslikust mõnevõrra erineda tulenevalt õpp eainete täiendavast ühitamisest . Käesolevalt puudub vajadus lisaõppejõudude töölevõtmiseks Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituuti. Täpsem õppejõudude kirjeldus on välja toodud eraldi õppejõudude teemapunkti all. Õppevahendid ja kirjandus Lastekaitse magistriõppekava raames o n olemas rahvusvaheline inglise keelne kirjandus, lisaks on erinevaid allikaid tõlgitud eesti keeled, peamiselt lapse õigustega seonduv. Õppeainete väljatöötamisega valmistavad õppejõud vajalikke lisaõppematerjale ning tähelepanu pööratakse ka osalisele õppematerjalile eesti keeles. 2022. aasta suvel on ilmumas lapse osalusõiguse temaatiline raamat/õpik Children's Right to Express Themselves in Child Protection Casework Routledge kirjastuse poolt (projekti Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel , 2020-2022 , raames), mis ilmub ka eesti ja norra keelse tõlkena 2022. aasta sügisel. Nimetatud õpik saab olema lastekaitse magistriõppekava ühe õppeaine ( Lapse õiguste seminar ) kohustusliku kirjanduse osa . Erialakirjanduse publitseerimine eesti keeles on plaanis ka edaspidi (Harno programmi Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2010-20 2 7 raames). Projekti Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine , 2018-2019 , töötati välja mitmeid juhendmaterjale eesti keeles , mida on plaanis kasutada õppeaines Traumateadlik laste hoolekanne . Käesolevalt on prof. Karmen Torose poolt kirjutamisel raamatu projekt ( Participation in Child Protection Assessments: Listening to the Voices of Children , planeeritav ilmumisaeg: 2023 . aasta sügis ) Routledge kirjastusele, mis keskendub abivajava lapse hindamisele kombineerides hindamise teoreetilise lähenemise metoodikaga praktikas . Lisaks ingliskeelsele teaduskirjandusele (viimastel aastatel ilmunud lastekaitsealaste artiklite nimekiri on nähtav siin ), mis on aluseks ka õppetegevusele, publitseeritakse uuringute tulemusi süstemaatiliselt eestikeelses erialaajakirjas Sotsiaaltöö , sh erinumbr id lastekaitse teemal. Mõningal määral saab olema vajadus soetada uut inglisekeelset õp pekirjandust, hinnanguliselt 5- erinevat raamatut/õpikut ainetes Traumateadlik laste hoolekanne , Grupotöö meetodid s otsiaaltöös, Supervisioon lastekaitsetöö praktikas ning Organisatsioonid, süsteemid ja juhtimine . Õppejõudude valikul õppeaine õpetamisel on lähtutud põhimõttest, et kaasatud on ekspert, kes on konkreetse teemaga seotud nii õppe-, arendus- ja teadustööga, mistõttu omatakse uuemaid teadmisi, sh kirjandust , õpetataval teemal . Sarnaselt teistele õppekavadele on vajadus kasutada arvutiklasse uurimismeetodite õpetamise raames. Õppejõud Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suunas on kompetentsikeskus lastekaitse magistriõppekava õpetamiseks, mistõttu on õppekava käivitamise teadmusalus olemas. Sotsiaalkaitse suunas õpetatavatel õppekavadel on tulenevalt eriala praktilisest iseloomust koostöö eriala praktikutega ( käsunduslepinguga , käsunduslepingu tundide maht õppe rühma kohta on 16 EAP-d ). Lastekaitse magistriõppekava raames on plaanis koostööd jätkata kriisipsühholoogiga Tiina Naarits-Linn (õppeaine Kriisinõustamine ) , lastekaitse peaspetsialistiga Kati Valma (õppeaine Juhtumitöö ). Kahe õppejõu osas toimuvad aktiivsed otsingud (õppeaine Supervisioon lastekaitsetöö praktikas , potentsiaalne õppejõud: Tiina Merkulje va ning õppeaine Lastekaitse strateegiad ja poliitikad , potentsiaalsed õppejõud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonnast ). S otsiaalkaitse suuna õppejõududele (prof. Karmen Toros, prof. Merike Sisask, dots. Mariann Märtsin, dots. Marju Medar, dots. Mare Leino, lektor Ingrid Sindi, lektor Kersti Kriisk , lektor Reeli Sirotkina , lektor Audrone Urmanaviciene ) lisaks on õppetegevusse kaasatud õigusvaldkonna õppejõud (lektor Mare Merimaa, õppeaine Lapse õiguste kaitse tsiviilkohtumenetluses , lektor Viktor Turkin õppeaine Laste õiguste kaitse põhikursus ) ning sotsiaalkaitse suuna nooremteadurid, kes on vastavate ainete eksperdid (Annela Samuel, Eesti Pagulasabi, õppeaine Sotsiaaltöö vähemuste ja sisserännanutega , Helen Saarnik, Lastekaitse Liit, õppeaine Traumateadlik laste hoolekanne , Rafaela Lehtme, õppeaine Hindamine, analüüs ja otsustamine ) . Täpsem õppejõudude kirjeldus on välja toodud õppejõudude teemapunkti all. Lisaks eestikeelsetele õppejõududele on kokkulepe dr. Asgeir Falch-Erikseniga (Oslo Metropolitan University, Norra), kes õpetab osaliselt õppeainet Lapse õiguste seminar töötasuta. Õppekavas on k avandatud ka õppeaine L astekaitsetöö rahvusvahelised perspektiivid ja praktika , milles raames kutsutakse välislektoreid (valdkonna uurijad, õppejõud ja praktikud) erinevate projektide ning Erasmus+ programmi raames. Kulud Kulud on eeskätt käsunduslepinguga õppejõudude palgakate (16 EAP-d) , arvestuslikult u 5120 eurot õpperühma kohta. Lisandub õppekava kureerimise kulu, arvestuslikult 3210 eurot aastas. Lisandub õppenõustamise le kulu v tööaeg, mis ei vaja eraldi töötajat, vaid on võimalik katta olemasolevate õppenõustajate töökoormuse raames. Kuna puudub vajadus uute ametikohtade loomise järele, ei vaja lastekaitse magistriõppekava täiendavalt ka töötajate ametiruume. Samas on vajalik u 546 tunni ulatuses õpperuume õpperühma kohta. Turundus Õppekava käivitamisel kasutatakse magistriõppekava õpivõimaluste tutvustamist lisaks Tallinna Ülikooli ning ühiskonnateaduste instituudi turundus- ja kommunikatsiooni turunduskampaaniale peamiselt läbi (i) ajakirja Sotsiaaltöö e-uudiskirja ning ajakirja numbrite (Sotsiaaltöö ajakirja kevadnumbris tutvustatakse tradits iooniliselt õppimisvõimalusi Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi s, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis, Tartu Ülikooli Pärnu Kolled ž is ning Tallinna T ehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudis ), (ii) Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni liikmelisus e listide , (iii) So tsiaalkindlustusameti infokirja , (iv) kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate listi de ( Sotsiaalkindlustusameti kaudu ) . Õppekava ei vaja turunduseks eraldi rahalisi vahendeid. Õppekava seos uuemate arengutega vastavas teadusvaldkonnas Ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalkaitse suunas on kompetents ikeskus lastekaitse magistriõppekava õpetamiseks, sh õppe- arendus ja teadustöö valdkonnas. Õppekava arendust ning õppetegevuse tugevdamist toetab laste hoolekande ja lastekaitse valdkonna teadustöö laste ja perede uurimisrühma ja virtuaalteaduskeskuse CIRIC ( Centre for Advanced Research on Integrity, Rights and Inclusion of the Child ) raames ning akadeemiline järelkasv (käesoleval hetkel õpib sotsiaaltöö doktoriõppes uurmistöö põhisuunaga laste hoolekandele ja lastekaitsele kolm doktoranti: Koidu Saia, Rafaela Lehtme ja Helen Saarnik). Sotsiaalkaitse suuna õppejõud on aktiivsed lastekaitse temaatiliste riiklike hankepakkumuste esitamisel ja läbiviimisel ( Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine , 2019-2019, Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid , 2021 ) , mis muuhulgas toetab lastekaitse õppekava arendust ja kvaliteeti. Sotsiaaltöö professor Karmen Torosel ( tenuuriprofessuuri fookus on panustada laste ja perede heaolu uuringute valdkonda, seda nii teaduse kui õppetöö suunal, et läbi teadmistepõhiselähenemise toetada laste- ja perepoliitika arendamist ning tõhustada Eesti lastekaitsesüsteemi lastekaitsetöötajate teadlikkuse ja pädevuse tõstmise kaudu ) on head kontaktid rahvusvaheliste uurijate ja õppejõududega antud valdkonnas, mis võimaldab rahvusvahelist koostööd. Lastekaitse õppekavale on plaanitud eraldi rahvusvaheline õppekava nõukogu, kelle liikmed on lastekaitse valdkonnas tunnustatud uurijad ja õppejõud. Tänase (30.03.2022) seisuga on õppekava nõukogus osalemisele positiivse vastuse andnud lastekaitse uurija ja õppejõud dr. Asgeir Falch-Eriksen (Oslo Metropolitan University, Norra). Lisaks on kavandatud õppekava nõukogusse kutsuda lapse õiguste magistriõppekava eestvedaja Hortense Hofer ( University of Geneva, Šveits), lastekaitse uurija ja õppejõud prof. Tarja Pösö (Tampere University, Soome) ning lastekaitse uurija ja õppejõud prof. John Devaney (The University of Edinburgh, Ühendkuningriigid). Õppekava lõpetajate potentsiaalsete töökohtade olemasolu analüüs Lastekaitse magistriõppe õppekava lõpetajate väljund tööturul on mitmel tasemel: lastekaitset öötaja kohalikus omavalitsuses, lastekaitsetöö spetsialist Sotsiaalkindlustusametis või teistes ametites, kus on vajalik lastekaitse töö kompetents , samuti kolmandas sektoris. 07.09. 2022 seisuga töötab Eestis kohalikes omavalitsustes 260 lastekaitsetöötajat . Tuginedes OSKA raportile , on oodata tööhõive kasvu ka lastekaitsetöötajate osas, kuna uute juhtumite keerukuse tõttu on kasvanud on lastekaitsetöötajate töökoormus. Samas on OSKA raportis toodud esile, et lastekaitsesse on keeruline leida tööjõudu ja nende voolavus on suur (Pihl & Krusell, 2021, 23). Lastekaitsetöötaja töö keerukusele viitavada mitmed uuringud, sh sellele, et vajadus on teatud pädevuste omandamiseks, näiteks abivajava lapse heaolu hindamine, lapse õiguste kaitse, lapse ja pere osalus ostustus- ja hindamisprotsessis, juhtimisalased protsessid (Kallas et al., 2022, Toros & Falch-Eriksen, 2021, Toros et al., 2021, Toros & Falch-Eriksen, 2020) . Lisaks nimetatud uuringutele, rahvusvaheliste sarnaste õppekava analüüsile, kõrgharidusstandardile, on teostatud ka analüüs, mis hindab EV lastekaitseseadusest (2014) tulenevalt lastekaitsetöötaja teadlikkuse ja pädevuse võrdluses antud lasteka itse magistriõppe õppekava ning sotsiaaltöötaja kutsestandardi tasemega seitse , vt tabel 2. Vastavalt EV lastekaitseseaduse (2014) §19, peab lastekaitsetöötajal olema erialane ettevalmistus ja kõrgharidus ning hiljemalt kahe aasta möödumisel lastekaitsetöötajana teenistusse asumisel on kohustus omandada sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele. Tabel 2. L astekaitseseadusest (2014) tulenevalt lastekaitsetöötaja teadlikkus ja pädevused ning kutsestandard ja õppekava Sisuline teema lastekaitseseaduses Pädevused kutsestandardis* Õppeained lastekaitse magistriõppe õppekavas Lapse heaolu (§4) Lapse ja teda kasvatavate isikute nõustamine arvestades lapse isiksust ja arengutaset Hindamine, analüüs ja otsustamine, Lapsepõlve teoreetilisi käsitlusi, Traumateadlik laste hoolekanne, Psühhosotsiaalne töö laste ja noorukitega Lapse õigused ja heaolu (§5), lapse huvid (§21) Lapse õigustest lähtumine, kogukonna teavitamine, laste teavitamise korraldamine nende õigustest ja abi saamise võimalustest Hindamine, analüüs ja otsustamine, Laste õiguste kaitse põhikursus, Sotsiaaltöö vähemuste ja sisserännanutega, Lapse õiguste seminar Abivajav laps, hädaous olev laps (§26, §30) Abivajavate ja hädas olevate laste märkamine ja abistamine, juhtumikorralduse algatamine ja juhtumikorraldajana toimimine Hindamine, analüüs ja otsustamine, Juhtumitöö, Lahenduskeskne töö laste ja peredega Hädaohus olev laps ja tegutsemine (§30-33) Hindamine, analüüs ja otsustamine, Lapse õiguste kaitse tsiviilkohtumenetluses, Kriisinõustamine Abivajaduse hindamine (§28), abi osutamine (§29), juhtumiplaan (§29, §34) Abivajaduse hindamine, korraldamine lapsekeskselt Hindamine, analüüs ja otsustamine, Juhtumitöö, Grupitöö meetod sotsiaaltöös Ennetus ja heaolu (§6) Ennetustöö korraldus oma piirkonnas, ennetustöö esmased programmid Hindamine, analüüs ja otsustamine, Juhtumitöö, Lastekaitse starteegiad ja poliitikad Koostöö (§8) Koostöösuhete loomine oma piirkonnas, sh koostöövõrgustiku regulaarsed kohtumised Juhtumitöö, Organisatsioonid, süsteemid ja juhtimine, Grupitöö meetod sotsiaaltöös Teavitamine (§9) Lapse õigustest teavitamine, hindamisprotsessiga seonduv teavitamine Lastekaitse strateegiad ja poliitikad, Lapse õiguste seminar Lastekaitse korraldus (§11) Toimib juhtumikorraldajana, koostöö tegemine teiste ametiasutustega ja pereliikmetega Lastekaitsetöötaja, temale esitatud nõuded (§18-20), volitused Sotsiaaltöötaja kutse omandamine spetsialiseerumisega lastekaitsele Organisatsioonid, süsteemid ja juhtimine, Lastekaitse strateegiad ja poliitikad, Lastekaitsetöö rahvusvahelused perspektiivid ja praktika Lapse väärkohtlemise sisu ja väärkohtlemise keeld (§24-25) Laste ja perede kiire abistamine kriisiolukordades, sh kohaste teenuste korraldamine, abivajaduse hinndamine, eestkostealased tegevused, juhtumikorraldus lepitusprotsessis Hindamine, analüüs ja otsustamine, Traumateadlik laste hoolekanne Perekonnast eraldatud lapse kaitse (§34) Laste ja perede kiire abistamine kriisiolukordades, sh kohaste teenuste korraldamine, abivajaduse hindamine, eestkostealased tegevused, asendushooldusele paigutamine Traumateadlik laste hoolekanne, Lapse õiguste seminar, Lapse õiguste kaitse tsiviilkohtumenetluses Lasteasutuses elava lapse õigused (§36), lasteasutuse sisehindamine (§37) Abivajaduse hindamine, koostöö, lastele nende õigustest teavitamine, tugiteenused Lastekaitse strateegiad ja poliitikad, Lapse õiguste seminar, Laste õiguste kaitse põhikursus *Sotsiaaltöötaja kutsestandard, tase 7 spetsialiseerumisega lastekaitsele Õppekava erialaainete sisuvaade Lastekaitse magistriõppekava eriala- ja valikained jaotuvad sisuliselt tabelis 3 välja toodud teemablokki desse ( 5 teemablokki ). Õppeainete kavandamise aluseks on üjelt poolt välisriikide lastekaitse magistriõppekavade analüüs (õppekavad on välja toodud tabel is 1). Teisalt on eri- ja valikainete sisuosas arvestatud sotsiaalkaitse suuna õppekava nõukogu (moodustatud 11.03.2022 korraldusega 1-16/97 ) välisliikmete (lastekaitsetöötajad, abivajavate laste ja nende peredega tegelevate organisatsioonide esindajad, vilistlased, üliõpilased, Kutsekoja ning erialaorganisatsioni esindajad), kes tõid sotsiaalkaitse suuna õppekava nõukogu koosolekul 16.03.2022 välja vajaduse jätkata tasemeõppes koolitamist järgmistel teemadel: abivajavate laste ja perede nõustamine, abivajaduse hindamine, nende kaasamine ja osalemine juhtumitöös ning lastekaitsetöö juriidiline raamistik. Kuna ühiskonnas kasvavalt teadvustatakse vaimse tervise probleeme seoses laste ja perede heaoluga ning väärkohtlemise ja hooletussejätmise mõju lapse arengule, siis tõstatus teemana ka traumateadlik laste hoolekanne, sealhulgas lastekaitsetöötaja pädevused traumakogemusega lapse õiguste ja heaolu tagamisel. Ka OSKA (2021) analüüs osutab traumateadlike spetsialistide kasvavale vajadusele, sealhulgas lastekaitses. Samuti on silmas peetud tänase Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna osakonnajuhataja Anniki Lai lastekaitsetöötajate koolitusvajaduse analüüsi 2020. aastal, mis toob välja vajaduse tugeva tõenduspõhise akadeemilise vundamendi, teadmiste ja oskuste järele konkreetsete kaasaegsete töömeetodite ja tööriistade kasutamiseks ning juhtimisalast väljaõpet, ka juhtimisalaste pädevuste tagamist. Tabel 3 . Lastekaitse magistriõppekava eriala- ja valikainete jaotumine teemadena Õppeaine nimetus Õppejõud Eriala- või valikaine Maht (EAP) Lapse areng Traumateadlik laste hoolekanne Ingrid Sindi, Helen Saarnik x 4.0 Lapsepõlve teoreetilisi käsitlusi Ingrid Sindi x 4.0 Psühhosotsiaalne töö laste ja noorukitega Mariann Märtsin x 4.0 Lastekaitse poliitika ja juhtimine Lastekaitse strateegiad ja poliitikad Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakond x 4.0 Organisatsioonid, süsteemid ja juhtimine TLÜ LTI kompetents, üks potentsiaalne õppejõud: Kadi Liik x 4.0 Lastekaitsetöö rahvusvahelised perspektiivid ja praktika Välisõppejõud x 4.0 Sotsiaalne ettevõtlus ja kogukonna areng Audrone Urmanaviciene x 4.0 Õigus, sh lapse õigused Laste õiguste kaitse põhikursus Viktor Turkin x 5.0 Lapse õiguste kaitse tsiviilkohtumenetluses Mare Merimaa x 4.0 Lapse õiguste seminar Asgeir Falch-Eriksen, Karmen Toros, Ingrid Sindi x 4 .0 Meetodid, sh nõustamine Kriisinõustamine Tiina-Naarits Linn x 4.0 Lahenduskeskne töö laste ja peredega Karmen Toros x 5.0 Grupitöö meetod sotsiaaltöös Marju Medar, Mare Leino, Reeli Sirotkina, Kersti Kriisk, Karmen Toros, Mariann Märtsin, Ingrid Sindi x 4.0 Juhtumitöö Kati Valma x 4.0 Hindamine, analüüs ja otsustamine Karmen Toros, Ingrid Sindi, Rafaela Lehtme x 6 .0 Supervisioon lastekaitsetöö praktikas Potentsiaalne õppejõud: Tiina Merkuljeva x 4.0 Sotsiaaltöö vähemuste ja sisserännanutega Annela Samuel x 4.0 Uurimismeetod ja väitekiri Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid Lauri Leppik , Mariann Märtsin x 6.0 Magistriseminar I Karmen Toros, Rafaela Lehtme x 3.0 Magistriseminar II Karmen Toros, Rafaela Lehtme x 3.0 Magistritöö x 24.0 Vormikohane õppekava TALLINNA ÜLIKOOL Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus LASTEKAITSE 2. Õppekava nimetus inglise keeles CHILD PROTECTION 3. Kõrgharidustaseme õpe magistriõpe 4. Õppevorm(id) sessioonõpe 5. Õppeasutus(ed) Tallinna Ülikool 6. Õppekava maht (EAP) 120 7. Õppe nominaalkestus 2 aastat 8. Õppevaldkond Tervis ja heaolu 9. Õppekavagrupp sotsiaalteenused 10. Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine 11. Õppekava kood EHISes 12. Õppekava juht Ingrid Sindi 13. Õppekeel(ed) eesti keel 14. Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled inglise keel 15. Õppekava esmane registreerimine 16. Õppe alustamise tingimused Bakalaureusekraad sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika eriala l , nimetatud erialade rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon. Sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika erialase kõrghariduse puudumisel rakendub alates 2023. aastast vähemalt 25 EAP mahus TLÜ sotsiaaltöö bakalaureuse õppekava või sotsiaalpedagoogika bakalaureuse õppekava erialaainete läbimise kohustus. Igaks õppeaastaks kinnitatud kohustuslike erialaainete loetelu ja maht on kättesaadav TLÜ kodulehel vastuvõtutingimuste rubriigis. Üliõpilaskandidaat peab sotsiaaltöö või sotsiaalpedagoogika erialaainete sooritamist tõendama õppekavale kandideerimisel. Tallinna Ülikoolis on võimalik aineid sooritada Avatud Ülikooli kaudu tasulises avatud tasemeõppes või taotleda varasemate õpingute arvestamist enne magistriõppesse kandideerimist vastavalt Tallinna Ülikoolis kehtestatud korrale. Vastuvõtueksami edukas sooritamine. Vastuvõtueksami kaudu selgub kandidaadi orienteerumine sotsiaal-, sh laste hoolekande ja lastekaitse probleemides, ühiskonna- ja kultuuriküsimustes. Kandidaadid esitavad enne intervjuu (50% vastuvõtu eksamist ) toimumist läbi SAIS-i CV, motivatsioonikirja ja uurimistöö kavandi (50% vastuvõtu eksamist ). 17. Õppekava peaeriala(d) ja nende maht EAP Lastekaitse 108 EAP 18. Kõrvaleriala(d), muud võimalikud spetsialiseerumised õppekavas ja nende maht (EAP) - 19. Õppekava eesmärgid - luua eeldused süsteemseteks teadmisteks olulisematest nüüdisaegsetest teooriatest, mudelitest ja meetoditest, et töötada tõhusalt lastekaitse valdkonnas kohaliku omavalitsuse üksuses, erialaorganisatsioonides või Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse korraldamisel, sh luua eeldused efektiivse lastekaitsesüsteemi arendamise toetamiseks kohalikul ja riiklikul tasemel; - toetada refleksiivset ja kriitilis t analüüsioskust , et arendada teadmuspõhise praktika võimekust töötada lastekaitse valdkonnas esile kerkivate keerukate küsimustega interdistsiplinaarselt ; - arendada põhjalikke teadmisi ja teadlikkust õiguslikest, eetilistest ja praktikaküsimustest, mis tuginevad lapsekesksele põhimõttele ning toetavale laste ja nende perekondade kaitseraamistikule ja -praktikale; - olles teadlik ÜR O lapse õiguste konventsioonist , kujundada süvendatud teadmisi ja oskusi laste õiguste, heaolu ja huvide k aitseks ; - anda teadustöö oskusi uurimistöö läbiviimiseks kooskõlas kehtivate teaduseetika normidega ja tulemuste rakendamise oskusi; - kujundada oskust hinnata enesearengu vajadust professionaalse arengu kontekstis, sh õpingute jätkamine sotsiaaltöö doktoriõppes. Programm on suunatud Eesti lastekaitseteenustele, toetamaks vajalike kutseoskuste kujundamist spetsialiseerumisega lastekaitsele, toetades samal ajal ka rahvusvahelisi perspektiive. 20. Õppekava õpiväljundid - on teadlik olulisematest nüüdisaegsetest teooriatest, mudelitest ja meetoditest kaasaegse poliitika ja praktika arengu kontekstis lastekaitse valdkonnas, on võimeline panustama poliitikasse ja praktikasse kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ; - oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida väärtusi ja oskusi, mis on vajalikud tõhusaks reageerimiseks laste ja peredega seotud keerukatele probleemidele lastekaitsesüsteemis ametialastes ja valdkondlikes piirides ja nende vahel ; - suudab kriitiliselt analüüsida normatiivseid ja eetilisi probleeme, millega lastekaitseteenistused silmitsi seisavad, mõista ja rakendada lapsekeskset lähenemist ; - omab süvendatud teadmis i õiguslikust raamistikust, et mõista lapse parimaid huve, inimõigusi ja lapse õiguseid, et praktiseerida professionaalselt usaldusväärset lastekaitset ; - analüüsib lastekaitse seisukohalt olulisi teadus-teoreetilisi teemasid, uurimuste tulemusi eetilistest põhimõtetest lähtuvalt ; - rakendab omandatud teadmisi erialases töös ning hin dab oma rolli lastekaitsetöötajana kutseala põhiväärtuste kontekstis, analüüsides ja rakendades lastekaitseteenuste keskseid töö- ja otsustusprotsesse . 21. Lõpetamisel saadud diplomi või akadeemilis(t)e kraadi(de) nimetused Sotsiaalteaduse magister (lastekaitse) Master of Arts in Social Sciences (MA) 22. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Diplom ja akadeemiline õiend 23. Õppekava ülesehituse lühikirjeldus Peaeriala: Lastekaitse Üleülikooliline aine 6/0 Eriala valikained 0/12 Eriala kohustuslikud ained 56/6 Praktika 10/0 Vabaained 0/6 Magistritöö 24/0 24. Valikuvõimalused õppekava läbimiseks Üliõpilasel on võimalus valida vabaaineid 6 EAP ja eriala valikaineid 12 EAP ulatuses. 25. Õppekava lõpetamise tingimused Õppekava täitmiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh. sooritama kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma magistritöö. Üliõpilasel, kes ei ole lõpetanud eesti õppekeelega kooli või on lõpetanud osaliselt eesti õppekeelega kooli on vaja omandada eesti keele oskus C1-tasemel. Õppija peab õpingute jooksul läbima vähemalt ühe võõrkeelse aine. 26. On ühisõppekava ei 27. Täiendav informatsioon Õppekava kuraator Ingrid Sindi. www.tlu.ee/yti ÕPPEKAVA MOODULID, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID Mooduli nimetus: Üleülikooliline aine Maht: 6 EAP Eesmärgid Arendada üliõpilaste interdistsiplinaarsete probleemide lahendamise suutlikkust läbi praktilise ja eesmärgistatud meeskonnatöö. Õpiväljundid Üliõpilane: - mõtestab interdistsiplinaarset probleemi; - rakendab erialaseid teadmisi ja oskusi interdistsiplinaarse probleemi lahendamisel; - kasutab meeskonnatöös omandatud suutlikkust praktiliste interdistsiplinaarsete ülesannete lahendamisel. Mooduli hindamine: Õppeainepõhiselt. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP Kohustuslikud ained 6 EAP YID6001.YM ELU - Erialasid Lõimiv Uuendus 6 Valiku põhimõtted:Moodul on kohustuslik Mooduli nimetus: Eriala kohustuslikud ained Maht: 66 EAP Eesmärgid - Luua eeldused süvendatud teadmiste kujunemiseks kaasaegsete lastekaitsega seotud teooriate, uurimissuundade ja meetodite tundmiseks ning teadmiste praktiliseks rakendamiseks nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil; - toetada erialaspetsiifiliste teadmiste ja oskuste arendamist, sh täiustatud teadmisi lastekaitseteenuste teadmistebaasist, (haavatavate) laste ja nende perekondade kaitsmisega seotud õigus- ja eetika küsimustest, kesksetest suunistest, laste heaolu- ja -kaitseteenuste korraldamisest ning väärtusbaasist ; - tunneb teadusliku uurimistöö läbiviimise põhimõtteid ja tulemuste esitamisnõudeid. Õpiväljundid Üliõpilane: - tunneb olulisemaid lastekaitsetööga seotud teooriaid, uurimissuundi ja meetodeid ning mõistab lapse õiguste tähendust ja rakendamist lastekaitsetöös; - oskab kriitiliselt reflekteerida lastekaitseteenuste, keele ja võimu ulatuse üle, hinnata sekkumisi tõhusaks reageerimiseks, analüüsida lastekaitse keerukaid ja eetilisi väljakutseid ning oskab meetmete rakendamisega hinnata erinevaid teadmiste allikaid ja nende mõju lapse parimatele huvidele sotsiaaltöö väärtustest ja eetikast lähtuvalt ; - tunneb teadusliku uurimistöö läbiviimise põhimõtteid ja tulemuste esitamisnõudeid ning oskab omandatud teadmisi rakendada uurimistöö kavandamiseks, läbiviimiseks ja esitamiseks. Mooduli hindamine: Õppeainepõhiselt. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP Kohustuslikud ained 56 EAP Lastekaitse strateegiad ja poliitikad 4 Organisatsioonid, süsteemid ja juhtimine 4 Hindamine, analüüs ja otsustamine 6 Lapse õiguste seminar 4 STL7126.YK Laste õiguste kaitse põhikursus 5 Traumateadlik laste hoolekanne 4 STS7437.YK Juhtumitöö 4 Grupitöö meetod sotsiaaltöös 4 STL7125.YK Lahenduskeskne töö laste ja peredega 5 STL7127.YK Kriisinõustamine 4 STS7434.YK Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid 6 STL7402.YK Magistriseminar I 3 STL7403.YK Magistriseminar II 3 Valikained vähemalt 6 EAP LCE6501.HT Erialane inglise keel I 6 LCE6502.HT Erialane inglise keel II 6 LCE7302.HT Akadeemiline inglise keel 6 Valiku põhimõtted:Moodul on kohustuslik Mooduli nimetus: Eriala valikained Maht: 12 EAP Eesmärgid Luua eeldused kujundamaks spetsiifilisi teadmisi ja oskusi lastekaitse valdkonnas, toetamaks professionaalset arengut ja süvendamaks teadmisi vastavalt üliõpilase erialastele huvidele ja vajadustele. Õpiväljundid Üliõpilane: - omab süvendatud teoreetilisi teadmisi , arengusuundi ja oskusi valdkonades, mis toetavad lastekaitsega seotud kompetentside arendamist; - on võimeline määratlema enesetäiendamise vajalikkust oma töö spetsiifikast lähtudes; - oskab süstematiseerida kogemusi teadmiste, innovatsiooni ja praktika arendamisel . Mooduli hindamine: Õppeainepõhiselt. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP Valikained vähemalt 12 EAP STL7002.YK Lapsepõlve teoreetilisi käsitlusi 4 Psühhosotsiaalne töö laste ja noorukitega 4 STS7445.YK Sotsiaaltöö vähemuste ja sisserännanutega 4 Lastekaitsetöö rahvusvahelised perspektiivid ja praktika 4 STL7131.YK Lapse õiguste kaitse tsiviilkohtumenetluses 4 STL7132.YK Sotsiaalne ettevõtlus ja kogukonna areng 4 IFI7225.DT Digipädevuste alused 4 STL7141.YK Välispraktika 9 Valiku põhimõtted:Üliõpilasel on mooduli täitmiseks vaja valida 12 EAP mahus aineid Mooduli nimetus: Praktika Maht: 10 EAP Eesmärgid Luua võimalused õpitud teadmiste ja oskuste rakendamiseks praktikas ning toetada reflekteeriva praktiku arengut, kes asjakohastele teadmistele ja eetilistele ning õiguslikele juhistele asetab lastekaitse tegevused ja oma isikliku tegevuse lastekaitse ja laste hoolekande laiemasse raamistikku ning on võimeline täitma tööülesandeid laste ja peredega ning võrgustikega lugupidavalt ja asjatundlikult. Ühtlasi toetab praktikaaine lastekaitse ja laste hoolekande süsteemi, sh ennetustegevuse, analüüsi. Õpiväljundid Üliõpilane: - oskab rakendada õpitud teadmisi ja meetodeid praktikas eetilistest ja õiguslikust raamistikust lähtuvalt ; - tunneb ja oskab kasutada peamisi lapse olukorra hindamise instrumente ja juhtumiplaani; - oskab märgata abivajavat ja hädaohusolevat last, planeerida vastavaid tegevusi lapse ja tema pere heaolu edendamiseks (sh osalus lapse õiguste kaitse menetlustes, asendushoolduse korralduses lapse õigustest ja huvidest lähtuvalt) ning omab teadmisi ja oskusi kriisiolukorras kiireks tegutsemiseks; - oskab analüüsida, teostada ja planeerida ennetustegevust oma piirkonnas ja võrgustikukoostöös teiste piirkondadega ning koordineerima vastavaid tegevusi ; - analüüsib ja reflekteerib nii lastekaitse tegevusi kui ka oma isiklikku tegevust laste hoolekande ja lastekaitse kontekstis; - oskab märgata ja analüüsida enda isiklikke arenguvaldkondi lastekaitsetöö , sh jätkuõpet, tegemiseks. Mooduli hindamine: Õppeainepõhiselt, arvestus Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP Kohustuslikud ained 10 EAP STL7140.YK Praktika 10 Valiku põhimõtted:Moodul on kohustuslik Mooduli nimetus: Vabaained Maht: 6 EAP Eesmärgid Luua võimalused individuaalsete arenguvajaduste ja intellektuaalse huvi realiseerimiseks. Selle mooduli raames võib kuulata ka aineid, mis parandavad võõrkeelte ja arvutioskuse taset. Õpiväljundid Üliõpilane: - omab spetsiifilisi õpihuvidest lähtuvalt teadmisi ja oskusi, mis toetavad tema arengut valitud erialal; - tõstab võõrkeele oskust Euroopa Keelemapi ühe taseme võrra; - on arendanud ülikooliõpinguteks vajalikku arvutioskust. Hindamine Moodulit hinnatakse õppeainepõhiselt (eksam või arvestus). Valiku põhimõtted:Üliõpilase vabal valikul. Mooduli nimetus: Magistritöö Maht: 24 EAP Eesmärgid Luua eeldused akadeemilise teksti kirjutamiseks lastekaitsega seonduvatel teemadel, iseseisva uurimistöö koostamiseks, tulemuste kriitiliseks analüüsiks ning uurimistulemuste praktikasse rakendamiseks. Õpiväljundid Üliõpilane: - omab süvendatud teadmisi lastekaitsega seotud küsimuste uurimiseks ja mõtestamiseks lastekaitse kitsamas uurimisvaldkonnas ; - kogub iseseisvalt uurimisandmeid, analüüsi b neid ja tõlgenda b kriitiliselt ; - koostab iseseisvalt uurimistööd, esitab avalikult , argumenteerib ning kaitseb uurimistulemusi; - toetudes teadustöö koostamise põhimõtetele, teooriatele ja meetoditele, koosta b vastavale teemakäsitlusele põhinevat teadusteksti. Hindamine Magistritöö avalik kaitsmine kaitsmiskomisjoni ees akadeemilise väitlusena. Õppekava õpiväljundite võrdlus õppeainete ja –meetoditega Kõrgharidusstandardis kirjeldatud õpiväljundid Lastekaitse magistriõppe õppekava õpiväljundid Magistrikraadi saamiseks peab üliõpilane ... Õppekava õpiväljundid, mis toetavad kõrgharidusstandardis kirjeldatud õpiväljundite omandamist: omama süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi õppesuuna mõistetest, teooriatest ja uurimismeetoditest Eriala kohustuslike ainete moodul: üliõpilane tunneb olulisemaid lastekaitsetööga seotud teooriaid, uurimissuundi ja meetodeid; tunneb teadusliku uurimistöö läbiviimise põhimõtteid. Eriala valikainete moodul: omab süvendatud teoreetilisi teadmisi, arengusuundi ja oskusi valdkonades, mis toetavad lastekaitsega seotud kompetentside arendamist. Õppesuuna mõistete ja teooriate omandamist toetavad järgmised õppeained: Lastekaitse strateegiad ja poliitikad , Lapse õiguste seminar , Laste õiguste kaitse põhikursus , Juhtumitöö , Lapsepõlve teoreetilisi käsitlusi . Teadusliku uurimistöö läbiviimise põhimõtteid omandamist toetavad järgmised õppeained: Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed uurimismeetodid , Magistriseminar I , Magistriseminar II . tundma eriala teoreetilisi arengusuundi, aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi Eriala kohustuslike ainete moodul: üliõpilane tunneb olulisemaid lastekaitsetööga seotud teooriaid ning mõistab lapse õiguste tähendust ja rakendamist lastekaitsetöös. Eriala valikainete moodul: üliõpilane omab süvendatud teoreetilisi teadmisi, arengusuundi ja oskusi valdkonades, mis toetavad lastekaitsega seotud kompetentside arendamist. Õppesuuna teoreetiliste arengusuundade omandamist toetavad järgmised õppeained : Organisatsioonid, süsteemid ja juhtimine , Lastekaitse strateegiad ja poliitikad ja Lastekaitsetöö rahvusvahelised perspektiivid ja praktika . Praktika moodul: oskab rakendada õpitud teadmisi ja meetodeid praktikas. Aktuaalsete probleemide analüüsi ja rakendusvõimalusi toetab õppeaine ELU – Erialasid Lõimiv Uuendus . omama süvendatud teadmisi eriala mõnes kitsamas uurimisvaldkonnas Magistritöö moodul: omab süvendatud teadmisi lastekaitsega seotud küsimuste uurimiseks ja mõtestamiseks lastekaitse kitsamas uurimisvaldkonnas . oskama ära tunda ja luua interdistsiplinaarseid seoseid Üleülikooliline aine ELU – Erialasid Lõimiv Uuendus, mille läbimisel üliõpilane mõtestab interdistsiplinaarset probleemi, rakendab erialaseid teadmisi ja oskusi interdistsiplinaarse probleemi lahendamisel ning kasutab meeskonnatöös omandatud suutlikkust praktiliste interdistsiplinaarsete ülesannete lahendamisel. oskama erialaga seotud probleeme ja/või uurimisküsimusi iseseisvalt ja loovalt ära tunda ja sõnastada ning suutma neid etteantud ajaraamides ja piiratud informatsiooni tingimustes kohaste meetoditega lahendada, kasutades selleks vajadusel teiste valdkondade teadmisi Magistritöö moodul: kogub iseseisvalt uurimisandmeid, analüüsib neid ja tõlgendab kriitiliselt , koostab iseseisvalt uurimistööd. Teiste valdkondade teadmisi probleemi lahendamiseks edendab õppeaine ELU – Erialasid Lõimiv Uuendus. oskama eriala ülesannete lahendamisel valida ja kasutada sobivaid meetodeid ja tehnoloogiad ning modelleerida ja/või hinnata võimalikke tagajärgi Eriala kohustuslike ainete moodul: analüüsida lastekaitse keerukaid ja eetilisi väljakutseid ning oskab meetmete rakendamisega hinnata erinevaid teadmiste allikaid ja nende mõju lapse parimatele huvidele . Sobivate meetodite kasutamist ja hindamist toetavad järgmised õppeained: Hindamine, analüüs ja otsustamine , Laste õiguste kaitse põhikursus , Lahenduskeskne töö laste ja peredega . oskama oma tegevust eriala probleemide ja/või uurimisküsimuste lahendamisel kriitiliselt hinnata Eriala kohustuslike ainete moodul: oskab kriitiliselt reflekteerida lastekaitseteenuste üle, hinnata sekkumisi tõhusaks reageerimiseks. Magistritöö moodul: kogub iseseisvalt uurimisandmeid, analüüsib neid ja tõlgendab kriitiliselt. Tegevuse lahendamise hindamist toetavad järgmised õppeained: Hindamine, analüüs ja otsustamine , Kriisinõustamine . Magistriseminar I , Magistriseminar II . olema valmis tööks erialast kvalifikatsiooni nõudval tegevusalal, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi Eriala valikainete moodul: on võimeline määratlema enesetäiendamise vajalikkust oma töö spetsiifikast, oskab süstematiseerida kogemusi teadmiste, innovatsiooni ja praktika arendamisel. Meeskonnatööoskuseid toetavad järgmised õppeained: ELU , Grupitöö meetod sotsiaaltöös , Lapse õiguste kaitse tsiviilkohtumenetluses . Nimetatud õpiväljundeid toetab ka praktika: oskab analüüsida, teostada ja planeerida ennetustegevust oma piirkonnas ja võrgustikukoostöös teiste piirkondadega, analüüsib ja reflekteerib nii lastekaitse tegevusi kui ka oma isiklikku tegevust laste hoolekande ja lastekaitse kontekstis, oskab märgata ja analüüsida enda isiklikke arenguvaldkondi lastekaitsetöö tegemiseks. Algatusvõime ja vastutustunne on eelduseks mitemete ainete läbimiseks, sh ELU , praktika , magistritöö . Protsessijuhtimine on oluliseks pädevuseks aine Grupitöö meetod sotsiaaltöös raames, kus igal üliõpilasel on kohustus erinevate grupiprotsesside juhtimine. olema pädevalt võimeline edasi andma oma teadmisi õpetamise, juhendamise või muul teel Praktika moodul: oskab analüüsida, teostada ja planeerida ennetustegevust oma piirkonnas ja võrgustikukoostöös teiste piirkondadega ning koordineerida vastavaid tegevusi. Juhendamist toetavad järgmised õppeained: Grupitöö meetod sotsiaaltöös , ELU , Sotsiaalne ettevõtlus ja kogukonna areng . olema oma õppekeeles ja oma erialal olulises võõrkeeles võimeline erialaga seonduvaid probleeme, järeldusi ja nende aluseks olevaid teooriaid suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima ning osalema nii erialaspetsialistide kui ka erialaväliste inimeste sellekohastes aruteludes Eriala kohustuslike ainete moodul: oskab kriitiliselt reflekteerida lastekaitseteenuste, keele ja võimu ulatuse üle, oskab omandatud teadmisi rakendada uurimistöö läbiviimiseks ja esitamiseks. Magistritöö raames õpib üliõpilane koostama teadustekste, argumenteerima töö tulemusi. Nimetatud pädevusi toetavad järgmised õppeained: Erialane inglise keel I , Erialane inglise keel II , Akadeemiline inglise keel , Magistriseminar I ja II , Välispraktika . Vabaainete moodul võimaldab tõsta võõrkeele oskust ning digipädevusi. olema valmis aktiivselt osalema kodanikuühiskonnas ning suhtuma sallivalt hoiakute ja väärtuste mitmekesisusse Eriala kohustuslike ainete moodul: oskab analüüsida lastekaitse keerukaid ja eetilisi väljakutseid ning oskab meetmete rakendamisega hinnata erinevaid teadmiste allikaid ja nende mõju lapse parimatele huvidele sotsiaaltöö väärtustest ja eetikast lähtuvalt. Praktika moodul: oskab märgata abivajavat ja hädaohusolevat last, planeerida vastavaid tegevusi lapse ja tema pere heaolu edendamiseks (sh osalus lapse õiguste kaitse menetlustes, asendushoolduse korralduses lapse õigustest ja huvidest lähtuvalt) ning omab teadmisi ja oskusi kriisiolukorras kiireks tegutsemiseks . Aktiivset osalust kodanikuühiskonnas , sh sotsiaaltöö väärtustele tuginedes, toetavad järgmised õppeained: Lastekaitse strateegiad ja poliitikad , Lapse õiguste seminar , Laste õiguste kaitse põhikursus , Juhtumitöö , Sotsiaaltöö vähemuste ja sisserännanutega . oskama tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades, olema teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskama anda põhjendatud hinnanguid oma eriala puudutavates küsimustes Eriala kohustuslike ainete moodul: oskab kriitiliselt reflekteerida lastekaitseteenuste, keele ja võimu ulatuse üle, hinnata sekkumisi tõhusaks reageerimiseks, analüüsida lastekaitse keerukaid ja eetilisi väljakutseid ning oskab meetmete rakendamisega hinnata erinevaid teadmiste allikaid ja nende mõju lapse parimatele huvidele sotsiaaltöö väärtustest ja eetikast lähtuvalt . Praktika moodul: oskab rakendada õpitud teadmisi ja meetodeid praktikas eetilisest ja õiguslikust raamistikust lähtuvalt , oskab märgata abivajavat ja hädaohusolevat last, planeerida vastavaid tegevusi lapse ja tema pere heaolu edendamiseks , analüüsib ja reflekteerib lastekaitse tegevusi. Õppeained, mis totavad vastavaid kompetentse: Hindamine, analüüs ja otsustamine , Traumateadlik laste hoolekanne , Juhtumitöö , Psühhosotsiaalne töö laste ja noorukitega . oskama hinnata enda ja teiste vajadust jätkuõppeks, erialaseks ja tööalaseks arenguks ning valdama iseseisvaks õppimiseks vajalikke efektiivseid meetodeid Magistritöö moodul toetab iseseisvalt uurimisandmete kogumist , nende analüüsimist, kriitilist tõlgendamist. Praktika mooduli raames edendatakse oskust märgata ja analüüsida enda isiklikke arenguvaldkondi, sh jätkuõpet lastekaitsetöö tegemiseks. olema võimeline jätkama õpinguid või osalema uurimistegevuses, tegutsema oma ala spetsialisti ja arendajana, sealhulgas rahvusvaheliselt Eriala kohustuslike ainete moodul: oskab kriitiliselt reflekteerida lastekaitseteenuste, keele ja võimu ulatuse üle, hinnata sekkumisi tõhusaks reageerimiseks, analüüsida lastekaitse keerukaid ja eetilisi väljakutseid ning oskab meetmete rakendamisega hinnata erinevaid teadmiste allikaid ja nende mõju lapse parimatele huvidele sotsiaaltöö väärtustest ja eetikast lähtuvalt, tunneb teadusliku uurimistöö läbiviimise põhimõtteid ja tulemuste esitamisnõudeid ning oskab omandatud teadmisi rakendada uurimistöö kavandamiseks, läbiviimiseks ja esitamiseks. Eriala valikainete moodul: oskab süstematiseerida kogemusi teadmiste, innovatsiooni ja praktika arendamisel. Praktika moodul: oskab rakendada õpitud teadmisi ja meetodeid praktikas eetilisest ja õiguslikust raamistikust lähtuvalt, tunneb ja oskab kasutada peamisi lapse olukorra hindamise instrumente ja juhtumiplaani, omab teadmisi ja oskusi kriisiolukorras kiireks tegutsemiseks, oskab analüüsida, teostada ja planeerida ennetustegevust oma piirkonnas ja võrgustikukoostöös teiste piirkondadega ning koordineerida vastavaid tegevusi, analüüsib ja reflekteerib nii lastekaitse tegevusi kui ka oma isiklikku tegevust laste hoolekande ja lastekaitse kontekstis , oskab märgata ja anal üüsida jätkuõpet. Nimetatud pädevu si toetavad kõik erialaainete, eriala valikainete, vabaainete, praktika ja magistritöö mooduli õppeained.