Eelnõu

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 14.09.2022 /1-1/14-668; Riigikantselei / 14.09.2022 / 2-5/22-01813 Resolutsiooni teema: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (668 SE) Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 06.10.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 29.09.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 13.10.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-1079. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Sotsiaalministeerium <info@sm. ee> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 14.09.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Vabariigi Valitsus .09.2022 nr 1-1/14-668/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 13. septembril algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (668 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnöuga sätestatakse koolilöunale alammäär ehk koolilöuna miinimummaksumuseks määratakse l .50 eurot päevas öpilase kohta. Tervislikuja mitmekulgse koolilöunajaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilouna alammäära ulatuses. Noore inimese organism vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe löuna on opilastele väga oluline söögikord. Töusva inflatsiooni ning kiire hinnatöusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest vöimalik. Selleks, et koolilöuna oleks eesti koolide öpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav, tervislikja maitsev, tuleb suurendada koolilöuna toetuse alammäära. Seadusemuudatustega tullakse appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevötetele, kellel on järjest keerulisem taita riigihangete teel sölmitud lepinguid, mis kohustavad neid öpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekulgset, maitsvat, vanusekohast ning vajadusel erivajadusija allergiaid arvestavat toitu pakkuma. 2. Eelnou sisu ja vördlev analiiiis Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil uhe lapse koolilöuna peale uks euro päevas, millele lisandub omavalitsuseja möneljuhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse töstmine toimus neli aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tösteti 0.78 eurolt l euro peale päevas öpilase kohta. Omavalitsuste rahaline panus ei ole igal pool tile Eesti sama, vaid varieerub. Näiteks Tallinnas pakutava koolilöuna maksumus on 1.56 eurot (alates 01.09.2022), Rakveres 1.95, Tartus olenevalt kooliastmest 1.23-1.70 eurot. Omavalitsused on koolilöuna toetust töstnud tihedamini kui riik. Siiski ei ole tänane riigi poolt eraldatav summa piisav selleks, et taita koolilöuna eesmärki - pakkuda eesti koolide öpilastele kvaliteetsetja mitmekulgset toidukorda. Koolitoidu kvaliteedi hoidmise vastutus KOVidele panna on vastutustundetu. Riigi panus ei ole olnud piisav juba mönda aega. Koolitoidu toetust oleks pidanud töstma juba enne meeletut inflatsioonija hinnatöusu. Praeguses olukorras on koolilöuna toetuse töstmine möödapääsmatu. Kiire inHatsiooni ning hinnatöusuga on olukord drastiliselt halvenenud. Senisest panusest ei pitsa enam toitva toidukorra valmistamiseks, rääkimata toidukorra kvaliteedist voi tervislikkusest. Tervislikud puu-ja köögi viljaa jäävää koolides toitlustajatele kättesaamatuks, rääkimata mahetoodetest voi kvaliteetsest lihast. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on kogu keskmise toidukorvi maksumus aastases vördluses kallinenud 18 protsenti. Statistikaameti andmetel on 2022. aastajuuli seisuga aastaga töusnudjahu ja tangained 72%, värske kala 59%, munad 57%, olid 50%, makaronid 43% ja suhkur 40%. Ka liha hind on tousnud pea 50%. Need on pöhitoiduained, millest inimesed suua teevad, sealhulgas koolitoitu. 1 Tartus maksab praegu koolilöuna 1.-4. klassi öpilastele 1,25 eurot päevas, 5.-9. klassi öpilastele 1,50 ning giimnaasiumiastme öpilastele 1,70 eurot päevas. 2 Statistikaamet. 05.08.2022. Juuli tarbijahinnaindeksi suurimateks möjutajateks olid eluasemeja toiduga seotud hinnatöusud. Veebis kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeks-juuli- 2022?ftclid=IwAROYVrFVOOiOXMJDBDl xilT9xLSAltlkCcEi TRG LI6T98s2Hm4aeGl-2 Neid numbreid analuusides on selge, et uhest eurost päevas öpilase kohta enam täisvääruslikuks koolilöunaks ei piisa. Samuti peab olema kvaliteetne koolitagatud köigile eesti öpilastele, soltumata sellest, millises KO Vis nad koolis käivad. Seega peaks riik tulema appi, vötma vastutuse ja töstma koolilöuna toetuse l .50 euro peale uhe öpilase kohta iihes ööpäevas. Eelpool mainitud andmete järgi on pöhitoiduainete hinnatous kokku olnud keskmiselt 53%. Seega on 50-protsendiline ehk 50-sendine koolilöuna toetuse töus öpilase kohta uhes ööpäevas piisav, et säilitada praegune koolides pakutava toidu kvaliteet. Lisaks on käesoleva aasta koolide mahetoidu pilootprojekti läbiviimiseks on riigieelarves ettenähtud 800 000 eurot.3 Keerulises olukorras on ka koolide toitlustamisega tegelevad ettevötjad, kes ei suuda riigihanke teel sölmitud lepinguid taita, kuivörd hankelepingud solmiti hetkel, kui toiduained olid oluliselt soodsamad ning tänast elukalliduse töusu ette ei olnud näha. Sama olukord on ka tänä - maksumust on hinnatöusu valguses väga keeruline ennustada. Hetkel on toitlustajatel valik, kas tegeleda kahjumlikultja minna pankrotti voi loobuda tegevusest, sealhulgas riigihankest. Näiteks on täitmisel Baltics Restaurants Estonia ja Keila kooli vaheline hankeleping 2021/2022 kuni 2025/2026 öppeaastateks ehk kokku viieks aastaks. Lepingu maksumus on ilma KM-ta kokku 1,2 miljonit eurot. Leping on sölmitud 02.07.2021.4 Nagu eelpool mainitud, on pöhiliste toiduainete hinnad töusnud lepingu sölmimise hetkest umbes 50%. Töusnud on ka elektri- ja gaasihinnad. Seega on selge, et toitlustajal on väga keeruline hankelepingut nouetekohaselt ja kasumlikult taita. Ilma toitlustajateta ei ole koolides kedagi, kes opilastele koolilöunat pakuks. Seega on nende toetamine äärmiselt oluline kogu Eesti koolides toitlustamise siisteemi pusimaj äämiseks. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mojud Paljudele eesti noortele on koolilöuna ainus täisväärtuslikja soe toidukord päevas. Kasvavale organismile ning aktiivse möttetegevusega tegelevale inimesele on tasakaalustatud toituniine äärmiselt oluline. Käesoleva seaduse jöustumisel, koolilöuna alammäära sätestamisel säilib koolitoidu kvaliteet ning tervislikkus, mis möjutab otseselt eesti öpilaste fuusilist ja vaimset tervist, öppeedukustjaheaolu. Seaduse vastuvotmine toetaks ka koolides toitlustavaid ettevötjaid, kes on hädas lepingute korrektse täitmise ja toitlustuse pakkumisega. Tänastes tingimustes jätkates kaovad koolidest toitlustajad kahjumliku tegevuse ja pankroti töttu. Seaduse vastuvötmisel jääb praegu toimiv iile-eestiline koolilöuna pakkumise siisteem pusima. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Pöhikooli-ja gumnaasiumiseaduse § 24 löike 3 järgi on kooliaastas 175 öppepäeva.5 3 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnöu seletuskiri 4 Riigihangete register. 08.02.2021. Toitlustusteenuse tellimine Keila Kooille 2021/2022 kui 2025/2026 öppeaastateks. Veebis kättesaadav: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2833692/contracts/3558834 5 Pöhikooli- ja gumnaasiumiseadus. RT I, 16.04.2021, 7 Uldhariduskoolide statsionaarses öppes asub 2022/2023 öppeaastal oppima ligikaudu 158 000 öpilast. Seega on senise aastase koolilöuna toetuse kulu 1-eurose toetuse puhui olnud 27 650 000 eurot, kuid töuseb 1.50-eurose toetusega 41 475 000 euroni ehk 13 825 000 euro vörra. 2022. aastal on kutseöppes koolitoetuse arvestuslik saajate arv 11 000 öpilast. Seega senise 1- eurose toetuse kulu l 925 000 eurot aastas asemel töuseb 1.50-eurosekoolilöunatoetusegakulu 962 500 euro vörra ehk 2 887 500 euroni. 6. Seaduse koosköla Euroapa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l.jaanuaril. /- l /i Algatab ti kerakonna fraktsioon 13.09.2022. a 'Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees ./  EELNÖU Pöhikooli- ja gämnaasiumiseaduse ning kutseöppeasutuse seaduse muutmise seadus § l. Pöhikooli- ja gumnaasiumiseaduse muutmine l) Pöhikooli- ja giimnaasiumiseaduse paragrahvi 42 löiget 4 täiendatakse ja sönastatakse järgmiselt: ,,(4) Koolilöuna toetuse uhe öpilase kohta ning koolilöuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 1.50 eurot ööpäevas." i( § 2. Kutseöppeasutuse seaduse muutmine l) Kutseoppeasutuse seaduse paragrahvi 48 täiendatakse löikega 3 järgmises sönastuses: ,,(3) Koolilöuna arvestusliku maksumuse uhe öpilase kohta ning koolilöuna toetusejaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Koolilöuna toetuse alammäär uhe öpilase kohta on 1.50 eurot ööpäevas." tt § 3. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l.jaanuaril. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Ee^ Keskerakonna fraktsioon 13.09.2022. a / iänus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kantselei Kuupäev_^_^<g_^ Vlit_/-///^^g^  Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga sätestatakse koolilõunale alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 1.50 eurot päevas õpilase kohta. Tervisliku ja mitmekülgse koolilõuna jaoks eraldab riik igal aastal riigieelarvest raha koolilõuna alammäära ulatuses. Noore inimese organis m vajab kvaliteetset, mitmekesist ja täisväärtuslikku toitu. Koolis pakutav soe lõuna on õpilastele väga oluline söögikord. Tõusva inflatsiooni ning kiire hinnatõusu tingimustes ei ole senise koolitoidu kvaliteedi hoidmine endiste summade eest võimalik. Selleks, et koolilõuna oleks eesti koolide õpilastele jätkuvalt tasuta kättesaadav , tervislik ja maitsev, tuleb suurendada koolilõuna toetuse alammäära. Seadusemuudatustega tullakse appi ka koolides toitlustust pakkuvatele ettevõtetele, kellel on järjest keerulisem täita riigihangete teel sõlmitud lepinguid, mis kohustavad neid õpilastele täisväärtuslikku, tasakaalustatud, mitmekülgset, maitsvat, vanusekohast ning vajadusel erivajadusi ja allergiaid arvestavat toitu pakkuma. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Hetkel kehtiva korra järgi kulub riigil ühe lapse koolilõuna peale üks euro päevas, millele lisandub omavalitsuse ja mõnel juhul ka lapsevanemate panus. Viimane riigipoolne koolitoidu toetuse tõstmine toimus neli aastat tagasi ehk aastal 2018, kui toetust tõsteti 0.78 eurolt 1 euro peale päevas õpilase kohta. Omavalitsuste rahaline panus ei ole igal pool üle Eesti sama, vaid varieerub. Näiteks Tallinnas pakutava koolilõuna maksumus on 1.56 eurot (alates 01.09 .2022), Rakveres 1.95, Tartus olenevalt kooliastmest 1.23-1.70 eurot. Omavalitsused on koolilõuna toetust tõstnud tihedamini kui riik. Siiski ei ole tänane riigi poolt eraldatav summa piisav selleks, et täita koolilõuna eesmärki – pakkuda eesti koolide õpilastele kvaliteetset ja mitmekülgset toidukorda. K oolitoidu kvaliteedi hoidmise vastutus KOVidele panna on vastutustundetu . Riigi panus ei ol e olnud piisav juba mõnda aega . Koolitoidu toetust oleks pidanud tõstma juba enne meeletut inflatsiooni ja hinnatõusu. Praeguses olukorras on koolilõuna toetuse tõstmine möödapääsmatu. Kiire inflatsiooni ning hinnatõusuga on olukord drastiliselt hal venenud. Senisest panusest ei piisa enam t oitva toidukorra valmistamiseks, rääkimata toidukorra kvaliteedist või tervislikkusest. Tervislikud puu- ja köögiviljad jäävad koolide s toitlustajatele kättesaamatuks, rääkimata mahetoodetest või kvaliteetsest lihast. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on kogu keskmise toidukorvi maksumus aastases võrdluses kallinenu d 18 protsen t i. Statistikaameti andmetel on 2022. aasta juuli seisuga aastaga tõusnud jahu ja tangained 72%, värske kala 59%, munad 57%, õlid 50%, makaronid 43% ja suhkur 40%. Ka liha hind on tõusnud pea 50%. Need on põhitoiduained, millest inimesed süüa teevad, sealhulgas koolitoitu. Neid numbreid analüüsides on selge , et ühest eurost päevas õpilase kohta enam täisvääruslikuks koolilõunaks ei piisa. Samuti peab olema kvaliteetne koolitagatud kõigile eesti õpilastele, sõltumata sellest, millises KOVis nad koolis käivad. Seega peaks riik tulema appi, võtma vastutus e ja tõstma koolilõuna toetuse 1. 50 euro peale ühe õpilase kohta ühes ööpäevas. Eelpool mainitud andmete järgi on põhitoiduainete hinnatõus kokku olnud keskmiselt 53%. Seega on 50 -protsendiline ehk 50 - sendine koolilõuna toetuse tõus õpilase kohta ühes ööpäevas piisav, et säilitada praegune koolides pakutava toidu kvaliteet. Lisaks on käesoleva aasta koolide mahetoidu pilootprojekti läbiviimiseks on riigieelarves ettenähtud 800 000 eurot. Keerulises olukorras on ka koolide toitlustamisega tegelevad ettevõtjad, kes ei suuda riigihan ke teel sõlmitud lepinguid täita , kuivõrd hankelepingud sõlmiti hetkel, kui toiduained olid oluliselt soodsamad ning tänast elukalliduse tõusu ette ei olnud näha. Sama olukord on ka tän a – maksumust on hinnatõusu valguses väga keeruline ennustada. Hetkel on toitlustajatel valik, kas tegeleda kahjumlikult ja minna pankrotti või loobuda tegevusest, sealhulgas riigihankest. Näiteks on täitmisel Baltics Restaurants Estonia ja Keila kooli vaheline hankeleping 2021/2022 kuni 2025/2026 õppeaastateks ehk kokku viieks aastaks . Lepingu maksumus on ilma KM-ta kokku 1,2 miljonit eurot. Leping on sõlmitud 02.07.2021. Nagu eelpool mainitud, on põhiliste toiduainete hinnad tõusnud lepingu sõlmimise hetkest umbes 50% . Tõusnud on ka elektri- ja gaasihin nad . Seega on selge, et toitlustajal on väga keeruline hankelepingut nõuetekohaselt ja kasumlikult täita. Ilma toitlustajateta ei ole koolides kedagi, kes õpilastele koolilõunat pakuks. Seega on nende toetamine äärmiselt oluline kogu Eesti koolides toitlustamise süsteemi püsimajäämiseks. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Paljudele eesti noortele on koolilõuna ainus täisväärtuslik ja soe toidukord päevas. Kasvavale organismile ning aktiivse mõttetegevusega tegelevale inimesele on tasakaalustatud toitumine äärmiselt oluline. Käesoleva seaduse jõustumisel, koolilõuna alammäära sätestamisel säilib koolitoidu kvaliteet ning tervislikkus, mis mõjutab otseselt eesti õpilaste füüsilist ja vaimset tervist , õppeedukust ja heaolu. Seaduse vastuvõtmine toetaks ka koolides toitlustavaid ettevõtjaid, kes on hädas lepingute korrektse täitmise ja toitlustuse pakkumisega . Tänastes tingimustes jätkates kaovad koolidest toitlustajad kahjumliku tegevuse ja pankroti tõttu. Seaduse vastuvõtmisel jääb praegu toimiv üle-eestiline koolilõuna pakkumise süsteem püsima. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõike 3 järgi on kooliaastas 175 õppepäeva. Üldhariduskoolide statsionaarses õppes asub 2022/2023 õppeaastal õppima ligikaudu 158 000 õpilast. Seega on senise aastase koolilõuna toetuse kulu 1-eurose toetuse puhul olnud 27 650 000 eurot, kuid tõuseb 1.50-eurose toetusega 41 475 000 euroni ehk 13 825 000 euro võrra. 2022. aastal on kutseõppes koolitoetuse arvestuslik saajate arv 11 000 õpilast. Seega senise 1-eurose toetuse kulu 1 925 000 euro t aastas asemel tõuseb 1.50 - eurose koolilõuna toetuse ga kulu 962 500 euro võrra ehk 2 887 500 euroni . 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 13 . 0 9 .2022. a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seadus § 1. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse muutmine 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 42 lõige t 4 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt : „( 4) Koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 1.50 eurot ööpäevas .“ § 2. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine 1) Kutseõppeasutuse seaduse paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 3 j ärgmises sõnastuses : „ (3) Koolilõuna arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta ning koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Koolilõuna toetuse alammäär ühe õpilase kohta on 1.50 eurot ööpäevas .“ § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 13 . 09 .2022. a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees