Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-1177 - Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f1ae87af-1a90-439f-92d3-e41a9f3aec63 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f1ae87af-1a90-439f-92d3-e41a9f3aec63?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Riigikantselei Meie 06.10.2022 nr 14-6/8030-1 [email protected] Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigihalduse ministri käskkirja „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine“ eelnõu. Palume arvamus eelnõu kohta esitada eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu – 8 lk 2. Käskkirja seletuskiri – 10 lk 3. Põhiõiguste harta, puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja põhiseaduse kontroll-leht Lisaadressaadid: Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Katrin Orgusaar 611 3105 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ regionaalpoliitika programmi regionaalarengu meetme tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamiseks. 1.2. Käskkirjaga panustatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 3 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ erieesmärkide „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades“ ning „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ tulemuste saavutamisse. 1.3. Toetuse andmisel ei ole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abiga. 2. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviijad 2.1. Rakendusasutus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2.3. ÜSS2021–2027 § 2 punkti 4 tähenduses elluviija on punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud tegevuste korral Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi elluviija RTK) ning punktis 5.3 nimetatud tegevuse korral Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond (edaspidi elluviija RAM). Elluviijat RTK ja elluviijat RAM nimetatakse edaspidi koos elluviijad. 3. Toetuse andmise eesmärk 3.1. Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, kavandada ja viia ellu maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut. 3.2. Käskkirja rakendamisel arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega. 3.3. Käskkiri on seotud Riigikogu 12. mai 2021. a otsuse „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtetega ja riigivalitsemise sihiga „Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Avalike teenustega rahulolu“ ja „Omavalitsuse teenustega rahulolu“. 4. Sihtrühm Toetatavate tegevuste sihtrühma kuuluvad: 4.1. kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutuste ametnikud ja töötajad ning hallatavate asutuste töötajad; 4.2. valla- ja linnavolikogu liikmed, valla- ja linnavalitsuse liikmed ning vallavanemad ja linnapead; 4.3. maakondlike ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude töötajad ja juhatuse liikmed; 4.4. maakondlike arenduskeskuste töötajad ja juhatuse liikmed; 4.5. riigiasutuste ametnikud ja töötajad; 4.6. mittetulundusühenduste töötajad ja liikmed, sealhulgas juhatuse liikmed. 5. Toetatavad tegevused Käskkirja raames toetatakse järgmisi tegevusi: 5.1. koolitus- ja arendustegevused kohaliku ja regionaalse tasandi osapoolte arendussuutlikkuse tõstmiseks, sealhulgas: 5.1.1 õppevisiidid ja stažeerimine Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides; 5.1.2 õppematerjalide, juhendite, metoodikate ja mudelite väljatöötamine; 5.1.3 teavitustegevused; 5.2. eksperdirühma tegevus, kui on vaja leida lahendused riigi ja omavalitsuste koostöös lahendamist vajavatele strateegilistele küsimustele ja kui eksperdirühma loomise eesmärk tuleneb strateegias „Eesti 2035“ või Euroopa Nõukogu riigipõhistes soovitustes kirjeldatud arenguvajadustest või strateegilistest prioriteetidest ning kui eksperdirühma tegevus on suunatud kohaliku ja regionaalse tasandi teenuste, elu- või ettevõtluskeskkonna paremale korraldamisele, sealhulgas: 5.2.1 eksperdirühma juhtimine ja administreerimine; 5.2.2 õppematerjalide, juhendite, metoodikate ja mudelite väljatöötamine; 5.2.3 uuringute, analüüside ja küsitluste läbiviimine; 5.2.4 koolitus- ja arendustegevused; 5.2.5 teavitustegevused; 5.3. kohalike avalike teenuste tasemete hindamise töövahendi minuomavalitsus.fin.ee arendamisega seotud tegevused, mille tulemusena suureneb teadlikkus kohalike avalike teenuste tasemetest ning mille 2 teenuse tasemete seire- ja võrdlusinfo aitab kohaliku omavalitsuse üksustel planeerida täpsemalt teenuste edasist arendamist ja suunata kohaliku omavalitsuse üksusi osutama heaolu suurendavaid, kvaliteetsemaid ja kõigile kättesaadavamaid teenuseid ning riigi tasandil kvaliteetsemalt ja tulemuslikumalt kavandada valdkondlikke poliitikaid, sekkumis- ja toetusmeetmeid, sealhulgas: 5.3.1 andmete kogumine, kvaliteedi hindamine ja vajadusel selle parandamine; 5.3.2 andmete analüüsimine, andmetevaheliste seoste otsimine teenustasemete info ja erinevate andmekogude vahel, juhtimislaudade tegemine, analüüside alusel kokkuvõtte raportite ja artiklite koostamine ning nende avalikustamine; 5.3.3 teenustasemete hindamise metoodika testimine ja edasiarendamine koostöös ministeeriumide, riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, üleriigilise kohaliku omavalitsuse liidu ning muude partnerite ja huvigruppidega; 5.3.4 juhendmaterjalide koostamine teenustasemete info kasutamiseks; 5.3.5 konsultatsioonide pidamine partneritega; 5.3.6 koolitus- ja arendustegevused; 5.3.7 teenustasemete veebirakenduse haldamine ja edasiarendamine ning arendustööde koordineerimine; 5.3.8 järelhindamine teenustasemete info rakendamisest kohalike teenuste arendamisel ja vajadusel parendusettepanekute esitamine; 5.3.9 teenustasemete info kommunikeerimine avalikkuses, sealhulgas reklaamklippide kaudu; 5.3.10 teenustasemete kasutuse edendamine ja laiendamine; 5.3.11 teenustasemete mõõdikute integreerimine riigi tegevuspõhise eelarve mõõdikutega; 5.3.12 metoodika kujundamine, kuidas teenustasemete info toetaks kohaliku omavalitsuse üksuste tulemuspõhist eelarvestamist; 5.3.13 muude teenustasemete projekti elluviimiseks vajalikud tegevused; 5.3.14 teavitustegevused. 6. Toetatavate tegevuste korraldus 6.1. Koolitus- ja arendustegevusi korraldatakse järgmiselt: 6.1.1 elluviija RTK viib teenuseosutaja leidmiseks läbi riigihanked, sõlmib lepingud, jälgib nende täitmist ja arveldab teenuseosutajaga; 6.1.2 rakendusasutus annab sisulise panuse hangete lähteülesande koostamisse ja osaleb pakkumuste hindamises; 6.1.3 koolitusteemade valimisel võetakse arvesse asjassepuutuvate uuringute tulemusi ja eksperdihinnanguid ning valdkonna eest vastutavate ministeeriumide, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning teiste teemaga seotud poolte arvamusi ja ettepanekuid. 6.2. Eksperdirühma tegevusi korraldatakse järgmiselt: 6.2.1 eksperdirühm luuakse rakendusasutuse algatusel ning valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga eksperdirühma eesmärgi, oodatavad tulemused ja ajakava; 6.2.2 eksperdirühma tegevuse tulemusena töötatakse välja lahendused eksperdirühma eesmärgi saavutamiseks, määratakse kindlaks edaspidised tegevused lahenduste elluviimiseks ning vajaduse korral esitatakse ettepanekud õigusaktide ja teiste poliitikadokumentide algatamiseks või muutmiseks ja uue institutsionaalse korralduse kehtestamiseks; vajadusel tellitakse eksperdirühma tööks vajalikud uuringud, 3  ekspertiisid, juhendid ja muu; eksperdirühma töö tulemuste tutvustamiseks viiakse vajadusel läbi koolitus- ja arendustegevused; 6.2.3 rakendusasutus juhendab eksperdirühma sisuliselt, sealhulgas korraldavad eksperdirühma juht ja elluviija RTK eksperdirühma töö tehnilise poole, valmistavad vajadusel ette lepingud ja jälgivad nende täitmist, viivad läbi hanked, arveldavad teenuse osutajatega ning korraldavad aruandluse. 6.3. Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamisega tegeleb ekspertide meeskond Rahandusministeeriumi koosseisus. 7. Tulemused Rahastatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid: Jr Siht- Siht- Näitaja Näitaja Baas- k Tegevus Näitaja nimi tase tase Selgitav teave liik mõõtühik tase nr 2024 2029 Loendatakse uusi unikaalseid väljatöötatud arenguprogramme. Arenguprogramm on kindla teema ja Uute suunitlusega ühe või Väljund- arenguprogrammide Programmid N/A 8 20 mitmepäevane näitaja arv koolitusprogramm, mis võib hõlmata erinevaid õppimise formaate, nagu klassiruumikoolitus, töötuba, nõustamine, Koolitus- ja 1 konverents või muu. arendustegevused Loetakse arenguprogrammi läbinud inimeste arvu kumulatiivselt, sh soo Arenguprogrammi alusel esitatuna. Kui sama läbinud osalejate Tulemus- inimene osaleb kahes arv (ametialase Osalejate arv 0 N/A 2000 näitaja erinevas programmis, kompetentsuse loetakse ta ära kaks korda. tõstmiseks) Arenguprogramm loetakse läbituks, kui inimene on osalenud vähemalt 75% arenguprogrammi mahust. Projekti spetsiifi- Eksperdirühmade Eksperdirühmade Eksperdi- Loetakse kokku 2 line 0 1 2 tegevused arv rühmade arv eksperdirühmade arv. väljund- näitaja Projekt loetakse Kohalike avalike integreerituks, kui see Integreeritud teenuste tasemete Väljund- Projektide vastab vähemalt ühele 3 territoriaalse arengu 0 1 1 töövahendi näitaja arv järgmistest tingimustest: projektid juurutamine 1) projekt hõlmab erinevaid sektoreid; 4  2) projekt hõlmab erinevaid haldusterritooriume; 3) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 2022. aasta 1. septembrist 2029. aasta 31. augustini. 9. Tegevuste eelarve ja osalustasu 9.1. Rahastatavate tegevuste kogueelarve on 2 142 857 eurot, mida rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest nii, nagu on kirjeldatud allolevas tabelis. Jrk Tegevus EL EL toetuse osakaal Riiklik Tegevuse nr toetuse tegevuse abikõlblikust kaasfinant- abikõlblik summa, kogumaksumusest, % seering, kogumaksumus, eurot eurot eurot 1 1. Koolitus- ja 1 244 092 70 533 182 1 777 274 arendustegevused 2. Eksperdirühmade tegevused 2 3. Kohalike avalike 255 908 70 109 675 365 583 teenuste tasemete töövahendi juurutamine KOKKU 1 500 000 70 642 857 2 142 857 9.2. Elluviijal RTK on õigus koguda tegevustes osalejatelt osalustasu. Elluviija RTK peab arvet osalustasuks kogutavate vahendite üle. 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud kooskõlas käesolevas käskkirjas ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-des 15–17 sätestatuga. 10.2. Abikõlblikud on punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 7 nimetatud tulemuste saavutamiseks ning punktis 5 nimetatud tegevusteks vajalikud järgmised kulud: 10.2.1 koolitus- ja arendustegevuste läbiviijate ning eksperdirühma juhi ja eksperdirühma liikmete personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16; 10.2.2 koolitus- ja arendustegevuste ja eksperdirühma töö korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rent, toitlustuse, majutuse ja ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, lähetuse kulud ning muud tegevusteks vajalikud kulud; 10.2.3 transpordikulu, sealhulgas invatranspordi kulu; 5 10.2.4 programmide, õppematerjalide, juhendite, metoodikate ja mudelite väljatöötamise, uuendamise ja avaldamisega seotud kulud; 10.2.5 uuringute, analüüside, ekspertiiside ja küsitluste tegemise ning nende tulemuste tutvustamise ja avalikustamise kulud; 10.2.6 suulise ja kirjaliku tõlke, sealhulgas viipekeele ja kirjeldustõlke kulu; 10.2.7 trükiste kulud; 10.2.8 teavitamisega seotud kulud, sealhulgas veebidisain, vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”; 10.2.9 elluviija RTK personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja kaudsed kulud 15 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21; 10.2.10 elluviija RAM personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja kaudsed kulud 2,2 protsenti ühtse määra alusel, arvutatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21. 10.3. Punktis 5.3 nimetatud tegevuste korral on abikõlblikud lisaks järgmised kulud: 10.3.1. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas veebirakenduse “minuomavalitsus.fin.ee” arenduskulud ja selle arendamise ajal tekkivad arendusega otseselt seotud hoolduskulud; 10.3.2. tarkvara litsentside kulu ja veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; 10.3.3. teenustasemete info teavitamise kulud, sealhulgas reklaamklippide ja meenete kulud. 10.4. Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik selgelt näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tegevuste raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. 10.5. Tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutavad maksud on abikõlblikud üksnes käskkirjas nimetatud abikõlblike kulude puhul. 10.6. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 10.6.1 seadmete soetamise ja põhivara kulumiga seotud kulud; 10.6.2 kulud, mis ei ole kooskõlas rahastatavate tegevuste eesmärkidega. 10.7. Rahastatava tegevuse raames ei toetata tegevusi, mille suhtes on toetus käsitatav riigiabina Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-dele 24–26 ja 33. 11.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-le 27 ja ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. 11.3. Elluviijad esitavad maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu. 11.4. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane makse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 6 12. Elluviijate kohustused 12.1. Elluviijatele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Lisaks on elluviijad kohustatud: 12.1.1 kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja hoolitsema selle eest, et kõik toetusest hüvitatavad kulud aitavad kaasa rahastatava tegevuse eesmärgi saavutamisele, on toetatavate tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 12.1.2 koostama ja esitama punktis 13 nimetatud aruanded ning esitama rakendusüksusele ja rakendusasutusele tähtajaks nõutud teabe; 12.1.3 järgima hankimisel riigihangete seadust ja ühendmääruse § 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. 13. Tegevuste seire 13.1. Elluviijad esitavad struktuuritoetuse registri kaudu seirearuande kord aastas 31. detsembri seisuga rakendusasutuse määratud tähtajaks. 13.2. Seirearuanne sisaldab ülevaadet tegevustest, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisest, elluviijate hinnangut tegevuste tulemuslikkusele ja võimalikele riskikohtadele ning muud toetuse rakendamisega seotud teavet. 13.3. Rakendusasutusel ja -üksusel on õigus küsida elluviijatelt igal ajal meetme edenemise ja tulemuste kohta lisateavet ning elluviijad on kohustatud selle teabe esitama. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsiooni otsuse teeb rakendusüksus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 28 ja ühendmääruse §-dele 34–38. 14.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 14.3. Rakendusasutus vähendab finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4. Riina Solman Riigihalduse minister 7  Seletuskiri riigihalduse ministri käskkirja „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine“ juurde 1. Sissejuhatus Riigihalduse ministri käskkiri „Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks toetuse andmine“ (edaspidi käskkiri) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse peaspetsialist Katrin Orgusaar (tel 611 3105; e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549; e-post [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; [email protected]). 2. Eelnõu sisu 1.peatükk. Üldsätted Käskkirjaga reguleeritakse toetuse andmist Eesti riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ programmi „Regionaalpoliitika“ meetme „Regionaalareng“ tegevuse „Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng“ tulemuste saavutamiseks. Käskkirjaga panustatakse Euroopa Liidu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ mõlema erieesmärgi tulemuste saavutamisse (käskkirja eelarve kajastub meetmete nimekirjas erieesmärgi 2 „Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades“ all). Toetuse andmisele ei kohaldu riigiabi reeglid, sest toetatavad tegevused ei ole majandustegevus. Toetatakse kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja maakonna arengustrateegiaid, algatada ja viia edukalt läbi projekte ning tõsta avalike teenuste kvaliteeti. Tegevused kuuluvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 ja § 373 kohaselt omavalitsuste pädevusse ning on seetõttu tihedalt seotud avaliku võimu teostamisega. Samuti ei anta teisel tasandil ettevõtetele eelist, sest teenuste ostmiseks korraldatakse riigihange või tagatakse teenuse ostmine turuhinnaga muul moel, tavaliselt võrdlevate pakkumiste võtmisega. 2. peatükk. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviijad Rakendusasutus on Rahandusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Riigi Tugiteenuste Keskus on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. Riigi Tugiteenuste Keskus osutab keskvalitsuse asutustele keskselt teenuseid ja täidab Euroopa Liidu struktuurivahendite ja piiriüleste programmide rakendusüksuse ning korraldus- ja makseasutuse funktsiooni. Tegevuste „Koolitus- ja arendustegevused“ ning „Ekspertrühmad“ elluviija ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi elluviija RTK). Riigi Tugiteenuste Keskus on olnud 1 perioodi 2014-2020 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ elluviija ja omab seega laialdasi kogemusi nii kohalike omavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude, maakondlike arenduskeskuste kui ka keskvalitsuse ametnike ja muu avaliku sektori koolitamise ja arendamise valdkonnas. Tegevuse „Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamine“ elluviija on Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond (edaspidi elluviija RAM). Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtteid ning poliitikat, valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõusid, koordineerib nende rakendamist ning tegeleb kohalike omavalitsuste eelarvepoliitika analüüsiga. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond on koordineerinud kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi minuomavalitsus.ee väljaarendamist alates 2019. aastast ja täitnud perioodil 2014-2020 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ elluviija ülesandeid. 3. peatükk. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, kavandada ja viia ellu maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada kvaliteetselt teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut. Käskkirja rakendamisel arvestavad elluviijad horisontaalsete põhimõtetega ning tagavad selle, et tegevuste rakendamine aitab kaasa riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) riigivalitsemise sihi aluspõhimõtte „Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust“ saavutamisele. Sihi saavutamist mõõdetakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Avalike teenustega rahulolu“ ja „KOVi teenustega rahulolu“. Kõigi „Eesti 2035“ näitajate puhul esitatakse, kus vähegi võimalik, andmed ka vanuse, soo, rahvuse, haridustaseme ning piirkonna kaupa. Rakenduskava tasandil jälgitakse meetmete kogumõju aluspõhimõtetele ja sihtidele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke arvestavalt. Kohaliku tasandi arendussuutlikkuse tugevdamine aitab kaasa toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukale rakendamisele. Vajadust suurendada kohalike omavalitsuste suutlikkust on rõhutanud ka Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjoni töödokumendi „2019. aasta aruanne Eesti kohta“ kohaselt on Eestis suured piirkondlikud erinevused, mistõttu on suured ka erinevused üldise heaolu, sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste vallas. Eesti kohalikud omavalitsused on silmitsi väljakutsega tagada avalike teenuste kättesaadavus, tõhusus ja kvaliteet. Raskused on eriti suured äärepiirkondade omavalitsustes. Euroopa Komisjoni „2019. aasta aruanne Eesti kohta“ kohaselt pärsib Integreeritud territoriaalsete arengustrateegiate (maakonna arengustrateegiate) rakendamist ka omavalitsuste ja piirkondlike asutuste ebapiisav suutlikkus, vähene rahaline sõltumatus ja üldiselt tagasihoidlik motivatsioon meelitada ligi investeeringuid ja luua töökohti. Aruande kohaselt peaks Eesti jätkama piirkonniti kohandatud strateegiate rakendamist, et lahendada piirkondadele eriomaseid probleeme. 2 „Regionaalpoliitika programmis 2022-2025“ tuuakse samuti välja, et suurendada tuleb kohalike omavalitsuste võimekust ning koostööd teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse tugevdamine aitab kaasa rakenduskava poliitikaeesmärgi 5 meetmete tulemuslikumale rakendamisele. Poliitikaeesmärk 5 raames toetatakse kohalike teenuste ja ettevõtluskeskkonna ning linnapiirkondade arendamise meetmeid. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul põhinevad projektid maakonna arengustrateegiatel ning projektide valimise algatavad piirkonnad, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased maakonna arengustrateegiad ning hinnata ja valida projekte. Teiseks on kohalikud omavalitsused ka kohaliku tasandi projektide elluviijad. Käskkirja raames rahastatavad tegevused aitavad tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust valmistada ette ja rakendada kvaliteetseid projekte ning kaasata kõiki vajalikke osapooli. Kohalike avalike teenuste töövahendi juurutamine suurendab kohalike omavalitsuste suutlikkust osutada kvaliteetsemaid, ligipääsetavamaid teenuseid ja tagada kõigile elanikele (olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või erivajadusest) võrdsed võimalused avalike teenuste tarbimiseks. Kohalike avalike teenuste töövahendi arendamise vajadus on välja toodud „Regionaalpoliitika programmis 2022-2025“, kus nähakse vajadust muuta rakendus igapäevaks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel ja omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel. Kohalike avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on omavalitsuste lõikes ebaühtlane. Teenuste taseme, sh kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta võrdlusinfo olemasolu aitab kaasa olukorra parandamise. Teenuste töövahendi arendamisega alustati eelmisel struktuurivahendite rahastusperioodil, kuid töövahend vajab täiendavate lisafunktsioonide väljaarendamist ja uuendamist. Käskkirja raames rahastatavad tegevused koordineeritakse keskselt: koolitus- ja arendustegevused on kättesaadav kõigile olulistele osapooltele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, samuti on kohalike avalike teenuste töövahend mõeldud kasutamiseks kõigile omavalitsustele. Rakenduskava poliitikaeesmärgi 5 raames toetatakse lisaks kesksetele arendustegevustele määruse alusel avatud taotlusvoorude raames rakenduskava projektide paremaks ettevalmistamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemist. Kesksed arendustegevused ja avatud taotlusvoorud täiendavad üksteist ja on mõlemad suunatud arendusvõimekuse tugevdamisele. 4. peatükk. Sihtrühm Sihtrühm on rühm, kellele käskkirja tegevused on suunatud, kelleni soovitakse infot viia ja kelle käitumist soovitakse mõjutada. Tegevused on suunatud eelkõige kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonidele. Riigiasutuse ametnikele ja töötajatele on osalemine koolitus- ja arendustegevustes mõeldud peamiselt koos kohaliku tasandi sihtrühmaga, juhul kui käsitletakse teemasid, mis puudutavad kohaliku tasandi ja keskvalitsuse koostööd. Tegevusi mittetulundusühenduste suunal nähakse samuti koostöös kohalike omavalitsustega ja see võib puudutada näiteks teenuseid osutavaid või piirkonna elanikke esindavaid ühendusi, sh korteriühistuid. 5. peatükk. Toetatavad tegevused 3 Käskkirja raames toetatakse kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekust läbi kolme tegevuse: 1. Koolitus- ja arendustegevused; 2. Eksperdirühmad; 3. Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamine. Koolitus- ja arendustegevused võivad hõlmata väga erinevaid formaate nagu näiteks koolitusprogramm, töötuba, ekspertnõustamine, mentorlus, seminar, konverents jne. Ühte arenguprogrammi võivad olla põimitud erinevad formaadid. Koolitus- ja arenguprogrammide raames on kavas viia läbi nii lühema- kui pikemaajalisemaid tegevusi. Mitmest moodulist koosnevad pikemad arenguprogrammid võimaldavad teemasid käsitleda süvitsi. Võimalikud teemad on näiteks ettevõtluskeskkonna arendamine, kohalike teenuste disain ja omavalitsusjuhtide arenguprogramm. Muuhulgas käsitletakse ka kohalike omavalitsuste jaoks olulisi küsimusi, mis on seotud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse edendamise kohustusega. Lühemad koolitus- ja arendustegevuste formaadid võimaldavad anda suuremale sihtrühmale lühikese aja jooksul olulist infot. Näiteks on traditsiooniks saanud kord aastas toimuv kohalike omavalitsuste konverents, milles käsitletakse omavalitsusi puudutavaid kõige päevakajalisemaid teemasid. Samuti on käskkirja raames võimalik rakendada konsultante, kellele antakse ülesandeks mingis kindlas valdkonnas omavalitsuste nõustamine. Eksperdirühm moodustatakse jooksvalt, kui tekib vajadus töötada välja lahendused sellistele strateegilistele küsimustele mis nõuavad riigi ja omavalitsuste koostööd. Küsimused peavad olema seotud kohaliku tasandi teenuste, elu- või ettevõtluskeskkonna parema korraldamisega sh võrdseid võimalusi edendaval moel. Ekspertrühma töö võib hõlmata erinevaid tegevusi, mis on vajalikud lahenduse väljatöötamiseks ning ka selle levitamiseks ja juurutamiseks omavalitsuste seas. See võib hõlmata näiteks ekspertrühma koosolekuid, mille kokkukutsumist ja administreerimist juhib ekspertrühma juht, lisaks uuringute ja analüüside tellimist ja kui lahendused on leitud, omavalitsuste nõustamist ja juhendamist. Vajadusel kaasatakse ekspertrühma töösse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse eksperte. Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamise raames toetatakse rakenduse „minuomavalitsus.fin.ee“ edasiarendamist. See hõlmab erinevaid tegevusi omavalitsuste teenustasemete hindamiseks, sealhulgas andmete kogumine, kvaliteedi hindamine ja vajadusel parandamine; andmete analüüsimine; teenustasemete hindamise metoodika testimine ja edasiarendamine; juhendmaterjalide koostamine; konsultatsioone ja muid töövorme teenustasemete kohta info saamiseks ja levitamiseks. Samuti toetatakse teenustasemete veebirakenduse haldamist ja edasiarendamist. 6. peatükk. Toetatavate tegevuste elluviimise korraldus Koolitus- ja arendustegevuste teemad otsustab rakendusasutus, võttes seejuures arvesse asjassepuutuvate uuringute tulemusi ja teiste teemaga seotud osapoolte arvamusi ja ettepanekuid. Elluviija RTK korraldab koolitus- ja arendustegevuste teenuseosutaja leidmiseks hanked, sõlmib hanke võitjaga lepingud ja jälgib lepingu täitmist. 4 Valdkonna eest vastutav minister kinnitab käskkirjaga ekspertrühma eesmärgi, oodatavad tulemused ja ajakava. Rakendusasutus juhendab eksperdirühma tööd sisuliselt. Ekspertrühma juht ja elluviija RTK korraldavad koostöös ekspertrühma töö tehnilise poole. Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamise tegevuste elluviimiseks nähakse ette Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna koosseisu töövahendi juurutamisega tegelevate spetsialistide töökohad. 7. peatükk. Tulemused Koolitus- ja arendustegevuste seireks kasutatakse rakenduskava väljundnäitajat „Uute arenguprogrammide arv“. Loendatakse uusi unikaalseid väljatöötatud arenguprogramme. Arenguprogramm on kindla teema ja suunitlusega ühe- või mitmepäevane koolitusprogramm, mis võib hõlmata erinevaid õppimise formaate nagu klassiruumi koolitus, töötuba, nõustamine, konverents või muu. Kuna kõigi nende tegevuste jaoks tuleb üldjuhul korraldada hange, siis võib ka öelda, et indikaatori sihttase võrdub läbiviidud hangete arvuga. Indikaatori sihttase perioodi lõpuks on 20 programmi. Koolitus- ja arendustegevuste seireks kasutatakse rakenduskava tulemusnäitajat „Arenguprogrammi läbinud osalejate arv (ametialase kompetentsi tõstmiseks)“. Loetakse arenguprogrammi läbinud inimeste arvu kumulatiivselt. Arenguprogramm loetakse läbituks kui inimene on osalenud vähemalt 75% arenguprogrammi mahust. Kui sama inimene osaleb kahes erinevas programmis, siis loetakse ta ära kaks korda. Sarnane lähenemine oli ka perioodi 2014- 2020 arenguprogrammidel. Eeldatakse, et ühes programmis osaleb keskmiselt 100 inimest. Sihttaseme arvutus: 20 arenguprogrammi x 100 osalejat = kokku 2000 osalejat. Selle näitaja osas peetakse arvestust osalejate kohta ka sugude põhiselt. See vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 lisast XVII, mille kohaselt tuleb elektrooniliselt säilitada näitajate andmeid ka soo põhiselt, kui see on kohaldatav. Eksperdirühmade seireks kasutatakse projekti spetsiifilist väljundnäitajat „Eksperdirühmade arv“, kus loetakse kokku eksperdirühmade arv. Indikaatori saab täidetuks lugeda kohe pärast eksperdirühma moodustamist. Tegemist on rakenduskava ja meetmete nimekirja välise näitajaga, mida seireks täiendavalt kasutatakse. Eeldatavasti on perioodi lõpuks läbi viidud 2 eksperdirühma. Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamise seireks kasutatakse rakenduskava väljundnäitajat „Integreeritud territoriaalse arengu projektid“. Käskkirja tegevus loetakse ära ühe projektina (indikaatori sihttase perioodi lõpuks on 1). Samas prioriteetses suunas määruse „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“ alusel toetatavad projektid panustavad samasse näitajasse 91 projektiga. Vastavalt Euroopa Komisjoniga kooskõlastatud metoodikale loetakse projekti integreerituks kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näiteks sotsiaal, majandus, keskkond); b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (näiteks omavalitsused); c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (näiteks riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioonid). 5 Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamise projekt vastab kõigile kolmele integreerituse tingimusele. 8. peatükk. Tegevuste abikõlblikkuse periood Abikõlblikkuse periood on kõigi tegevuste üleselt 1. september 2022 kuni 31. august 2029. 9. peatükk. Tegevuste eelarve ja osalustasu Esitatud on rahastatavate tegevuste eelarve kooskõlas meetmete nimekirjaga. Tegevuste elluviimisel kavandatakse halduskoormuse ja eelarve jaotus aastate vahel ühtlaselt. Meetmete nimekirjas olev sekkumine „Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus“ EL toetuse eelarve on kokku 3 500 000 eurot, sellest 2 000 000 eurot rakendatakse määruse alusel avatud taotlusvoorudena ja 1 500 000 eurot käesoleva käskkirja alusel. Selleks, et tagada tegevustele registreerunute osalemine, on lubatud koolitus- ja arendustegevustes osalejatelt küsida osalustasu. Elluviija RTK korraldab laekunud osalustasude arvestuse. 10. peatükk. Kulude abikõlblikkus Peatükis loetletakse tegevusteks vajalikud abikõlblikud kulud. Kõik tegevuste raames tehtavad kulud peavad olema suunatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisele. Enamus kulusid on abikõlblikud kõigi kavandatavate tegevuste üleselt. Abikõlblikud on koolitus- ja arendustegevuste läbiviijate (näiteks koolitajate, lektorite, konsultantide, ekspertide, mentorite jne) ning ekspertrühma juhi ja vajadusel ka selle liikmete personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 16. See tähendab, et abikõlblikud on palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; puhkusetasu; teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti kohase palgaga; seadusest tulenevad maksud ja maksed; seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; koolituskulu ning töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Üldjuhul nendele eksperdirühma liikmetele, kes on avaliku sektori töötajad, eksperdirühma töös osalemise eest palka ei maksta. Erasektori osalejatele võib olla vajalik nende töö tasustamine. Teiseks on abikõlblikud kõikvõimalike koolitus- ja arendustegevuste ning eksperdirühma töö korraldamise kulud ja nendega kaasnevad kulud nagu ruumide rent, toitlustus, majutus jne. Abikõlblikud on uuringute, analüüside, ekspertiiside ja küsitluste läbiviimisega seotud kulud. Nende koostamine võib olla vajalik näiteks eksperdirühma või konsultantide töö jaoks või ka kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamiseks. Kavandatud ei ole selliste uuringute ja analüüside teostamist, mille otseseks kasusaajaks on kindlad piirkondlikud või kohaliku tasandi organisatsioonid, et vältida dubleerimist avatud taotlusvoorudega. Abikõlblikud on ka elluviijate personalikulud. Lisaks on abikõlblikud kaudsed kulud: elluviija RTK puhul kuni 15% ühtse määra alusel ja elluviija RAM puhul kuni 2,2% ühtse määra alusel arvutatuna otsestest personalikuludest. Elluviija RAM puhul kavandatakse kaudsete kulude 6 raames tasuda töökoha infotehnoloogia kulud Riigi Infosüsteemide Keskusele ning muud kaudsed kulud kaetakse Rahandusministeeriumi üldisest eelarvest. Erandina on kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamise puhul abikõlblikud lisaks ka infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh rakenduse “minuomavalitsus.fin.ee” arenduskulud ja tarkvara litsentside kulu või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud ning teenustasemete info kommunikeerimise kulud. Lisaks loetletud kulukategooriatele on abikõlblik ka käibemaks, kui sellest ei ole võimalik maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ja seda ei hüvitata muul moel. Samuti on abikõlblik erisoodustusena käsitletav kulu. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks on abikõlbmatud seadmete soetamise ja põhivara kulumisega seotud kulud ning muud kulud, mis ei ole kooskõlas rahastatavate tegevuste eesmärkidega. 11. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja kord Peatükis viidatakse väljamaksete aluseks olevatele ühendmääruse sätetele. Toetuse maksmine tegelike kulude alusel tähendab, et toetus makstakse välja pärast seda kui teenus või töö on tehtud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel, arvestatuna otsestest personalikuludest, vastavalt ühendmääruse §-le 9. Elluviijale RTK on ühtne määr kuni 15% otsestest personalikuludest ja elluviija RAM-le kuni 2,2% otsestest personalikuludest. 12. peatükk. Elluviijate kohustused Peatükis sätestatakse, et elluviijatele kohalduvad toetuse saajale sätestatud kohustused ja viidatakse asjakohastele ühendmääruse sätetele. Lisaks sellele peavad elluviijad kasutama toetust sihtotstarbeliselt, koostama ja esitama vajalikud aruanded ning järgima hankimisel riigihangete seadust. 13. peatükk. Tegevuste seire Peatükis sätestatakse seirearuande esitamise kord. Seirearuanne esitatakse kord aastas struktuuritoetuse registri kaudu. 14. peatükk. Finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord Peatükis viidatakse asjakohastele ÜSS2021_2027 sätetele. Finantskorrektsiooni otsuseid teeb rakendusüksus. Elluviija peab arvestama, et finantskorrektsiooni võrra väheneb projekti eelarve ning rakendusasutus teeb vajadusel vastava eelarve muudatuse ka toetuse andmise tingimuste käskkirjas. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 7  1) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 4. Eelnõu mõjud Rahastatavad tegevused mõjutavad otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021- 2027 poliitikaeesmärk 5 „Inimestele lähedasem Eesti“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Rakenduskava koostamisel on hinnatud meetme mõju "ei kahjusta oluliselt" põhimõttele vastavalt ning olulist mõju keskkonnaeesmärkidele ei tuvastatud. Koolitusprogrammide ja nõustamise raames võidakse toetada keskkonna ja kliimamuutustega seonduvat õpet omavalitsustele ning see võib omada positiivset mõju ja aidata kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. 1. Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus Rahastatavad tegevused võivad omada positiivset mõju võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse teemadele, kuna koolitusprogrammide ja nõustamise raames on vastavalt teemale võimalik toetada ligipääsetavuse, kaasava disaini, võrdsete võimaluste ja võrdõigulikkusega seotud õpet omavalitsustele. Koolitus- ja nõustamistegevuste korraldamisel arvestatakse erinevate vähemusrühmade vajadustega, näiteks sellega, et tegevused oleksid vajaduse korral ligipääsetavad ka puuetega inimestele või et nad saaksid koolitusel osaleda muul moel (näiteks interneti teel). Vajaduse korral korraldatakse koolitustel tõlge. Abikõlblike tegevuste juures on eraldi välja toodud, et ürituste korraldamisel on abikõlblikud ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud ja invatranspordi kulu, suulise ja kirjaliku tõlke puhul on abikõlblik ka viipekeele, kirjutustõlke ja kirjeldustõlke kulu. Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi arendamine omab samuti positiivset mõju võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse teemadele, kuna rakendus võimaldab jälgida ligipääsetavuse olukorda erinevates omavalitsustes. 2. Regionaalareng Meede panustab otseselt regionaalarengu eesmärkide saavutamisse. Meede omab positiivset mõju eri piirkondade omavalitsuste ja maakondlike organisatsioonide võimekusele kavandada teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna arengut ning valmistada ette mõjusaid projekte. Tänu sellele saavad kohalikud teenused ja elukeskkond olema kvaliteetsemad, paraneb ettevõtluskeskkond ja tõuseb linnaruumi atraktiivsus. Meedet rakendatakse üle-eestiliselt, kuna kohaliku tasandi arendusvõimekus vajab tugevdamist kõigis Eesti piirkondades. Kui on vajalik mõnes piirkonnas teadmisi ja oskusi eraldi arendada, suunatakse koolitus- ja nõustamistegevused ainult sellele piirkonnale või arvestatakse koolitusprogrammide osalejate valikul piirkondliku jaotusega. 8  3. Keskkond ja kliima Rahastatavad tegevused võivad omada positiivset mõju keskkonna ja kliima teemadele, kuna koolitusprogrammide ja nõustamise raames on võimalik toetada selle teemalist õpet ning koolitada omavalitsustes keskkonna ja kliima küsimustega tegelevaid spetsialiste. Kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi arendamine omab samuti positiivset mõju keskkonna ja kliima teemadele, kuna rakenduse ühe osana hinnatakse omavalitsuste teenuste osutamise suutlikkust keskkonna ja kliima valdkonnas. See aitab saada senisest paremat ülevaadet iga omavalitsuse teenuste olukorrast ja arenguvõimalustest keskkonna ja kliima valdkonnas ja aitab selle pinnalt juhtida kohalikku arengut kestlikult. Rahastatavate tegevuste kooskõla üldiste valikukriteeriumitega 1. Eelnõu kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Rahastatavad tegevused aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi „Eesti on inimesekeskne riik, kus poliitikakujundamine on koosloomeline ja inimesed saavad osaleda oluliste otsuste tegemisel. Avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust“ saavutamisele. Rahastatavad tegevused on kooskõlas „Regionaalpoliitika programmi 2022-2025“ eesmärkidega ja aitavad kaasa kohalike omavalitsuste võimekuse ja kompetentside suurenemisele, samuti omavalitsuste vahelise koostöö ning kohaliku ja keskvalitsuse partnerluse tugevdamisele. Minuomavalitsus.fin.ee portaali arendamine toetab omavalitsusi tagasiside ja võrreldava infoga nende olukorra kohta ning aitab neid läbi teadlikkuse suurendamise liikuda teenuste parandamise suunas üle Eesti. Kõik kavandatavad tegevused aitavad kaasa meetme eesmärkide saavutamisele suurendada kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, kavandada ja viia ellu maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada kvaliteetselt teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatus Kohalik arendusvõimekus vajab tugevdamist ja selle jaoks kavandatakse erinevaid koolitus- ja arenguprogramme ning nõustamisi. Ekspertrühma töö võimaldab leida lahendusi riigi ja omavalitsuste koostööd nõudvatele strateegilistele küsimustele. Rakenduse minuomavalitsus.fin.ee arendamine annab omavalitsustele võimaluse oma teenuste olukorda teistega võrrelda ja parendada. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsus Planeeritud eelarve jagunemist erinevate tegevuste vahel on kirjeldatud käskkirja punktis 8. Eelarve kokkupanemisel on lähtutud SF perioodi 2014-2020 sarnaste tegevuste maksumusest. 4. Toetuse saajate suutlikkus projekti ellu viia Rahastatavate tegevuste elluviijateks on Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Rahandusministeerium on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeeriumi põhiülesanded on Vabariigi Valitsuse nõustamine eelarve, maksunduse, makromajanduse, ruumilise planeerimise, finants-, haldus- 9 ning regionaalpoliitika ja regionaalhalduse küsimustes, ettepanekute esitamine ning poliitika kujundamine ja elluviimine temale antud pädevuse piires. Riigi Tugiteenuste Keskus on Rahandusministeeriumi haldusala asutus, mis tegeleb üleriigilise finants-, personali- ja palgaarvestusega, riigihangete läbiviimise ning Euroopa Liidu toetuste kasutamise korraldamisega. 5. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon Käskkirja eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. 10  Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 Kooskõlas "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. kinnitus[1] Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja alandava kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Kooskõlas 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- Mõtte-, ja mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata Kogunemis- ja 12 rahumeelselt koguneda ja koosolekuid ühinemisvabadus pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral; PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kooskõlas (artiklid 20–26) Kooskõlas Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; Konsulteeritud Sotsiaalministeeriumiga keeleline mitmekesisus mõjude tuvastamiseks ning Naiste ja meeste kirjeldamiseks. Täpsemalt kirjeldatud 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus seletuskirja punktis 4 läbivate teemade Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; plokis. Koolitus- ja nõustamistegevuste (h) austus puuetega laste arenevate võimete korraldamisel arvestatakse erinevate Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu vähemusrühmade vajadustega, näiteks säilitada oma identiteet. sellega, et tegevused oleksid vajaduse Artikkel 3 - Üldpõhimõtted korral ligipääsetavad ka puuetega Artikkel 4 - Üldkohustused inimestele või et nad saaksid koolitusel Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine osaleda muul moel (näiteks interneti Artikkel 9 – Juurdepääsetavus teel). Vajaduse korral korraldatakse Puuetega inimeste koolitustel tõlge. 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Kooskõlas ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Kooskõlas tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Kooskõlas tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Kooskõlas vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Kooskõlas töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Kooskõlas Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on „Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas (artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 Kooskõlas  „Solidaarsus” (artiklid 27–38) Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Kooskõlas tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Kooskõlas sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Kooskõlas Võimalus kasutada Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - üldist majandushuvi 36 11 Kooskõlas eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 pakkuvaid teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja 2021-2027 EL fondide DNSH analüüsi looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta "ei kahjusta oluliselt" käigus on on keskkonnale tekitanud. meetme mõjusid hinnatud ning selle Keskkonnakaitse 37 DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 puhul on järeldatud, et oluline kahju raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded tervikuna puudub: TATis ja analüüs seletuskirjas. https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Kooskõlas Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Kooskõlas https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Kooskõlas valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Kooskõlas ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Kooskõlas (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa ombudsmani 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Kooskõlas poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda Õigus esitada märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Kooskõlas petitsioone kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Kooskõlas valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Kooskõlas konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kooskõlas õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Kooskõlas ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi ne” (artiklid 47–50)  VI jaotis PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes „Õigusemõistmi põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate ne” (artiklid seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse 47–50) üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Kuritegude ja karistuste Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult seaduslikkuse ja 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud Kooskõlas proportsionaalsuse peavad olema demokraatlikus ühiskonnas põhimõte vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kooskõlas PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X