Pöördumine

Saatja: SM Info <[email protected]> Saadetud: 05.10.2022 08:11 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: TLS § 57 tõlgendamine ja rakendamine From: Kristi Joamets &lt;&gt; Sent: Tuesday, October 4, 2022 3:21 PMTo: Seili Suder &lt;&gt;Subject: TLS § 57 tõlgendamine ja rakendamine Lp Seili Suder, Seoses avalduse menetlusega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleis palume teilt selgitust töölepingu seaduse § 57 sisu kohta. TLS § 57 sätestab, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna töövõimetoetuse seaduse § 2 kohaselt on õigus töövõime hindamisele vaid tööealisel isikul s.t mitte vanaduspensioniealisel, ei ole TLS § 57 sätestatud pikema puhkuse õigust töötaval vanaduspensioniealisel osalise või puuduva töövõimega isikul. Töövõimetoetuse seaduse § 2 sätestab küll võimaluse, et „seaduses sätestatud juhul hinnatakse töövõimet ka vanaduspensioniealisel isikul, mis töösuhte kontekstis võiks olla töölepingu seadus, kus niisugune kohustus/õigus sätestatakse, täna aga sellist normi töölepingu seaduses ei ole. Palume selgitust, miks on töösuhtes kehtestatud erinev õigus (erinevad töötingimused) TLS § 57 sätestatud pikema puhkuse osas töötajale, kes on vanaduspensioniealine ja osalise või puuduva töövõimega ning töötajale, kes ei ole vanaduspensioniealine ja osalise või puuduva töövõimega. Lugupidamisega, Kristi Joamets Nõunik Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei