VV arvamus Eesti Keskerakonna fraktsiooni eelnõu „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus“ (664 SE) kohta

Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 29.09.2022 nr RIIGIKOGU/22- 1030/-3T/ Meie 04.10.2022 nr 1.2-3/2917-4 VV arvamus Eesti Keskerakonna fraktsiooni eelnõu „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus“ (664 SE) kohta Lugupeetud Helmen Kütt Vabariigi Valitsus vaatas 29. septembri 2022.a istungil läbi Eesti Keskerakonna fraktsiooni eelnõu „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus“ (664 SE) ja otsustas seda mitte toetada alljärgnevatel põhjustel. Eelnõu kohaselt soovitakse muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 lõiget 19 ja tõsta 2023. aasta 1. jaanuaril pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra. Seletuskirjast nähtub, et erakorraliselt soovitakse suurendada pensionide baasosa ja tõsta rahvapensioni määra 20 euro asemel 50 euro võrra, seega erakorraline tõus toimuks täiendavalt 30 euro võrra. Seletuskirja kohaselt suurenevad kulud 20 euro asemel 50-eurose pensionitõusu puhul 2023. aastal 106,5 miljonit, 2024. aastal 114 miljonit ja 2025. aastal 121,5 miljonit. Pensionide ajakohasena hoidmiseks indekseeritakse riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt riiklikke pensione iga aasta aprillikuus indeksiga, mille väärtus sõltub 80% sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust ja 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust. Pensioniindeks töötab eesmärgipäraselt ja kasvatab pensione koos palga- ja hinnatõusuga. Lähiaegade kiirem palga- ja hinnakasv toovad automaatselt kaasa senisest kiirema pensionitõusu. Seetõttu kasvavad 2023. aastal pensionid varem prognoositust kiiremini. Kui kevadprognoosi kohaselt oli oodatav keskmine vanaduspension 2023. aasta 1. aprillist 662 eurot, siis viimase prognoosi järgi – tulenevalt kiirest sotsiaalmaksu ja tarbijahinna indeksi kasvust – 704 eurot. Ehk siis pensionid kasvavad suveprognoosi järgi võrreldes kevadel prognoosituga 42 eurot rohkem. Lisaks indekseerimisele suurendab 2023. aastast pensionäride sissetulekut vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse erisus, mis tagab, et keskmise vanaduspensioni suurune tulu jääb olenemata vanaduspensioniealise inimese kogutulu suurusest tulumaksuvabaks. Pensionäride tulusid mõjutab positiivselt ka juba vastuvõetud hinnatõusu leevendamise ühekordne toetus 50 eurot, mida makstakse 2022. aasta sügisel. Samuti makstakse sügisel 200- eurost üksi elava pensionäri toetust. Seletuskirjast nähtub, et eelnõu kulude hulka ei ole arvestatud vanaduspensioniealiste tulumaksuvaba tulu tõusu. Kui arvutada lisaks maksuvaba tulu tõstmise mõju, tähendaks 30- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 eurone täiendav pensionitõus 2023. aastal täiendavat kulu riigieelarvele 130 mln eurot, mis kasvab 2026. aastaks 160 mln eurole. Erakorralise pensionitõusu puhul on tegemist pikaaegsete kulutustega, mille katteallikaid ei ole eelnõu seletuskirjas näidatud. Katteallikateta kulutuste suurendamine riigieelarves ei ole põhjendatud. Kulutusi ei saa kasvatada millestki muust loobumata või makse tõstmata. Hetkel ei ole täiendav erakorraline pensionitõus võimalik, sest tegemist on pikaajalise kohustusega ja eelarve on järgmistel aastatel väga pingeline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisaadressaat: Riigikogu Liidia Soontak 626 9236 [email protected]