Vastus pöördumisele

Riigikogu Teie 21.09.2022 nr 7-1.2/22-01879- [email protected] 2/ Meie 04.10.2022 nr 4.2-3/3098-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Dmitri Dmitrijev Täname küsimuse eest. Selgitame, et Vabariigi Valitsus saatis 30.09.2022 Riigikogule menetlemiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu eesmärk on vähendada väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse (edaspidi ööpäevaringne üldhooldusteenus) kasutajate ja nende seadusjärgsete ülalpidajate koormust teenuse rahastamisel. Selle muudatusega võtab avalik sektor senisest suuremal määral osa ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamisest. Edaspidi on kohalikel omavalitstel nende inimeste puhul, kellel ta on tuvastatud ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajaduse, teatud kulude1 eest. Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest ehk selle osa, mida KOV ei tasu. Et avalik sektor saaks panustada iga ööpäevaringset üldhooldusteenust saama õigustatud inimese kohamaksumuse tasumises ja panustada senisest enam pikaajalise hoolduse tagamisse, eraldatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele täiendavad vahendid: - 2023 a toetusfondi kaudu 39,2 mln eurot, mis jaotatakse 65-84 ja 85+ elanike arvu alusel. - 2024. aastast antakse vahendid tulubaasi 56,7 mln eurot. Sealjuures muutub omavalitsuste tulumaksu arvestus ja neile hakkab laekuma tulumaksu pensionitulult – 1,88% riiklikust pensionist (brutosummast, tulumaksu mahaarvamisi arvestamata). Pensionide kasvu korral kasvab ka omavalitsuste tulumaksu laekumine. Ülejäänud 5% suunatakse tasandusfondi, kus arvestatakse vahendite jaotumisel 65–84- aastaste ja üle 85-aastaste arvuga. Kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, kus üle 85- aastaste suurema osakaalu puhul on ka kuluvajadus suurem. Vabariigi Valitsuses RES 2023-2026 protsessis eraldati lisavahendeid järgmiselt: 2023. a 40 mln eurot, 2024. a 57 mln eurot, 2025. a 59,62 mln eurot, 2026. a 62,3 mln eurot (vt tabel 1). 1 Kulude hulka kuuluvad: hooldustöötajate palk, tööjõumaksud, tööriietuse, tervisekontrolli, vaktsineerimise, isikukaitsevahendite, koolitustega seotud kulud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Tabel 1. Rakendamisega kaasnev kulu riigieelarvele, 2023–2026 2023 II 2024 2025 2026 poolaasta Üldhooldusteenus Teenuse saajate arv aasta 14 249 14 391 14 535 14 681 jooksul sh suure hooldusvajadusega 9 262 9 354 9 448 9 542 Teenuse hind kokku kliendi (v.a. suure hooldusvajadusega) kohta 1 129 1 160 1 194 1 231 kuus, eurot Teenuse hind kokku suure hooldusvajadusega kliendi kohta 1 300 1 339 1 379 1 425 kuus, eurot Keskmine teenuse saamise 4 8 8 8 kuude arv Isiku omaosalus, % 51% 50% 50% 49% Üldhooldusteenuse kulu 70 666 712 146 934 359 152 848 276 159 381 857 kokku Inimese omaosalus 35 857 964 73 564 323 75 700 805 78 187 830 Riigi ja KOV-i kulu kokku 34 092 423 71 908 590 75 649 270 79 652 094 Muu kulu 716 325 1 461 446 1 498 201 1 541 934 Lisanduv kuluööpäevaringsele 22 239 491 47 726 237 50 858 730 54 137 918 üldhooldusteenusele kokku KOKKU lisanduv kulu 2 40 000 000 57 000 000 59 622 000 62 304 990 riigieelarvele sh MTA IT arenduskulu ja SKA 800 000 300 000 300 000 300 000 rakendamiskulu sh KOV ettevalmistuskulud, 16 960 509 8 973 763 8 463 270 7 867 072 kodus elamist toetavad teenused Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvestused hoolekandestatistika, SKA kulumudeli ja Rahandusministeeriumi 2022. a suvise majandusprognoosi alusel 2023. aasta riigieelarves on kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu ettenähtud pikaajalise üldhoolduse rahastamiseks 39,2 mln eurot, 0,3 mln eurot kajastatakse Sotsiaalkindlustusameti eelarves üldhooldusteenuse järelevalve tõhustamiseks ja 0,5 mln eurot ulatuses tehakse Maksu- ja Tolliameti poolt IKT arendusi. Alates 2024. aastast suunatakse vahendid omavalitsustele tulumaksu (ca 95%) ja tasandusfondi (ca 5%) kaudu ja 0,3 mln eurot jäetakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvesse üldhooldusteenuse järelevalve tõhustamise tegevuse jätkamiseks. Eelarve prognoosimisel on arvestatud, et kohalike omavalitsuste senine omapanus suureneb üksnes üldist majanduskasvu ja teenuse saajate arvu jätkuvat suurenemist arvestades ning riigieelarvelised vahendid katavad lisanduvad kulud. Riigi antavat täiendavat ressurssi tuleb kasutada inimeste ööpäevaringse üldhooldusteenuse kohamaksumuse rahastamiseks ja koduse pikaajalise hoolduse tagamiseks. 2 „Lisanduv kulu riigieelarvele“ arvestuse eelduseks, on, et omaosalus väheneb keskmiselt 80%-lt ca 49–51%ni. Kulu arvestustes on arvestatud teenuse saajate arvu suurenemisega 1% aastas ning lisakulu saamiseks on võrreldud muudatuse kuluprognoosi kehtiva olukorra alusel koostatud kuluprognoosiga.  3 Hoolekande läbivaks põhimõtteks on eeskätt pakkuda suuremas mahus ja kvaliteetsemaid kodus elamist toetavaid teenuseid, et ennetada hooldusvajaduse süvenemist ja asutuspõhisele hoolduse saamist. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamisest kasutamata jäävad vahendid on suunatud eeskätt pikaajalist hooldust vajavatele täisealiste inimestele toetavate ja nende pereliikmete hoolduskoormust leevendavate teenuste korraldamiseks. Kohalikule omavalitsusele jääb enesekorraldusõigusest tulenev vabadus korraldada tema ülesandeks olevaid sotsiaalteenuseid: teha sõltuvalt pikaajalist hooldust vajava inimese seisundist valikud, kas abi on paremini tagatud ööpäevaringsel üldhooldusteenusel või koduste teenustega, nt koduteenus, päevahoiuteenus, isiklik abistaja, eluruumi kohandus jne, neid laiendada, kättesaadavust ja kvaliteeti parandada. Samuti vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende tööelus püsimist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Ketri Kupper 626 9193 [email protected]