Eelnõu kooskõlastamiseks

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme, meetmete nimekirja kohaselt number 21.4.6.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meede on ellu kutsutud saavutamaks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ all Euroopa Sotsiaalfondi erieesmärki (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust”. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All (tel 735 0249; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 7350105, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Tiina Kõllamaa (tel 7350163, [email protected]). Eesti ettevõtete arengut takistav oluline tegur on oskustööjõu puudus. Samuti vajavad täna töötavate inimeste oskused kaasajastamist, sealhulgas tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste oskustega. Oskuste arendamine aitab kaasa tehniliselt uuendusliku ja konkurentsivõimelise majanduse ning heaolu säilitamisele ja edendamisele. Oskuste vajaduse kaardistus, oskuste pakkumine ning tunnustamine on olulised sammud leevendamaks oskustööjõu puudust. Toetuse andmise eesmärk on reformida kutsekvalifikatsiooni süsteemi haridus ja töömaailm paremaks sidustamiseks ning muude uuenduste kõrval lisada Eesti strateegiliste eesmärkidega seotud oskuste- ja piirkonnapõhisus. 1.1 Tegevuse taust Eesti Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 tuuakse välja, et oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsesüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid kutsete süsteemi täiendamine sisult ajakohaseks, erinevate osapoolte vajadusi arvestavaks, toimivaks ja jätkusuutlikuks eeldab süsteemi terviklikku ümberkorraldamist ja uuendamist. Arendamist vajavad haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid, oskuste ja kutsete andmise protsess peab olema märkimisväärselt tõhusam ning paindlikum (sealhulgas pakkuma võimalusi omandada mikrokvalifikatsioone ja -kraade). Tänase kutsesüsteemi toimimise kitsaskohtadena nähakse, et oskuste kirjeldused ja klassifitseerimine riiklikes andmebaasides nagu kutseregister registreeritud kutsestandardites ja Töötukassa andmebaasis kajastuvate, tööturul vajalike oskuste osas on erinevad ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonnal 1 olevatest ja tööturul vajaminevatest oskustest. Kutsestandardite muutmise protsess on liiga jäik ning aeganõudev ega võimalda tõhusalt ajakohastada õppekavasid reageerimaks tööturu vajadustele. Kitsaskohana on tuvastatud ka omandatud oskuste (enese) hindamise ja valideerimise võimaluste ebapiisavus ja ebaühtlane kvaliteet, mis ei toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioonide rakendumist kutsesüsteemis veel välja arendatud. Tegevuse raames on kavandatud eelpoolnimetatud kitsaskohtade kõrvaldamine. Tänane kutsesüsteem on osa elukestva õppe süsteemist, mis hõlmab endas ootusi kompetentsusele, mis on kirjeldatud kutsestandardites ning isikute kompetentsuse vastavushindamist ja tunnustamist kutsesüsteemis. Lisaks on kutsutud ellu tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimine OSKA egiidi all. OSKA ja kutsesüsteemi funktsioonide tihedama integreerimisega saab kutsesüsteemi sihipäraselt laiendada uutele sihtrühmadele, sh arvestades vajadust arendada täiendus- ja ümberõppe kavandamist, tunnustamist ning organisatsioonide kompetentsust. OSKA raames, koordinatsioonikogu tellimusel koostatakse kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoose, hinnatakse tööjõu pakkumist ning võrreldakse tulemusi pakutavate koolitustega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. Lisaks seiratakse tööjõu kättesaadavuse parandamiseks koordinatsioonikogu poolt tehtud ettepanekute ellu viimist. OSKA tänane metoodika seob ühtseks tervikuks kaks seni Eestis eraldiseisvalt arendatud prognoosisüsteemi (MKM ja OSKA). See vähendab dubleerimist ja suurendab andmete ristkasutust, mis omakorda võimaldab kasutajatele pakkuda terviklikumat ja mitmekülgsemat vaadet tööturu tulevikuvajadustest. Uute andmeallikate1 kasutamine ja tehnoloogilised uuendused (sh masinõpe, suurandmete analüüs) lisavad analüüsidesse detailsust ning on haridus-, töö-, ja rändepoliitika kujundamisel argumenteeritud ja tõenduspõhiste otsuste aluseks. Tulenevalt liikumisest oskuste põhise süsteemi suunas on vajadus liikuda tegevusalade ning ametialade tööjõuvajaduse prognoosimiselt enam oskuste ning nende komplektide vajaduse prognoosimise suunas kasutades andmekaeve meetodeid. OSKA arendamisel võetakse arvesse Elukestva õppe strateegia vahehindamise tulemusi, Praxise uuringu „Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA rakendamise analüüs“ soovitusi ning ka CEDEFOPi uuringu „Strengthening skills anticipation and matching in Estonia. Capitalising on OSKA’s potential to realise national ambitions“ tulemusi ja soovitusi 2 . 1 Töötamise register, Maksuandmestikud, Eesti Hariduse Infosüsteemi mikroandmed (enne kasutasime agregeeritud andmeid, Rahvastikuregister, Elamislubade ja töölubade register, Statistikaameti residentsusindeks 2 https://www.hm.ee/sites/default/files/1.elukestva_oppe_strateegia_vahehindamise_aruanne_0.pdf https://www.cedefop.europa.eu/files/4183_en.pdf ; https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/oska_rakendamise_uuring_praxis.pdf 2 Tööturul osalemise ning tööpuuduse osas on Eesti lõikes olulised piirkondlikud erinevused. Tööga hõivatute osakaal on kõrgeim Tallinnas ja Harjumaal ning madalaim Ida-Virumaal. Seejuures on Ida-Virumaal tööpuudus kaks korda kõrgem kui Tallinnas ja Harjumaal. Madalama tööhõive ja kõrgema tööpuudusega paistavad silma ka Lõuna-Eesti maakonnad (Valgamaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Jõgevamaa). Suured piirkondlikud erinevused on ka elukestvas õppes osalemises, kuid need on tugevalt seotud ka elanikkonna vanuse, haridustaseme, emakeele ja töö iseloomuga (tööealistest vanusegruppidest enim osalevad elukestvas õppes 25-34-aastased (viimase 4 nädala jooksul 26,3%) ja kõrgharidusega inimesed (27,6%), vähim 55-64-aastased (10,5%) ja põhiharidusega inimesed (8,6%). See peegeldub ka piirkondlikul tasandil, kus elukestvas õppes osalenute osakaal on kõrgem Tartus (24%) ja Tallinnas (20,6%) ning madalaim Ida-Virumaal (13,8%) ja Kesk-Eesti maakondades (13,5%). Samuti on võrdlemisi suured piirkondlikud erinevused elanikkonna haridustasemes. Kui Tallinnas ja Harjumaal on 15-74-aastastest kõrgharidusega 44,3%, siis Järva, Jõgeva, Põlva, Rapla, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas vaid 20-25%. Ülaltoodud piirkondlikud erinevused on aastate jooksul trendina püsinud sarnased. Kavandatava kutsesüsteemi ja OSKA-süsteemi integreerimisega, sh ühtse juhtimisstruktuuri ja koostöömudeli loomisega realiseeritakse kolme funktsionaalse alasüsteemi:  tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA,  oskuste süstematiseerimine ja kirjeldamine,  oskuste vastavushindamine ja tunnustamine koostoimimine Prognoosisüsteemist OSKA saab keskne koostööplatvorm, mis koondab ning analüüsib, koos parimate asjatundjatega erinevatelt elualadelt, tööjõu- ja oskuste vajaduse andmeid ning võimaldab senisest enam diskussiooni erinevate haldusalade poliitikakujundajatele, - rakendajatele ning tööandjate ja töövõtjate esindajatele, leidmaks lahendusi tööjõu- ja oskuste vajadust puudutavatele väljakutsetele Eesti ühiskonnas. Prognoosisüsteemi arendamisel on oluline arvesse võtta piirkondlikke erinevusi tööturul osalemises ning tööpuuduses, et hinnata kohalike ettevõtete potentsiaali leida piirkonnast vaba tööjõudu. Seejuures on oluline ka kohaliku elanikkonna haridustase ning oskuste profiil, kuna Eesti majanduse ja tööturu arengu üheks peamiseks takistuseks on aastaid olnud struktuurne töö- ja tööjõupuudus, st oskuste ja tööjõu piirkondlik mittevastavus. OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine piirkonnapõhiseks võimaldab struktuurset töö- ja tööjõupuudust paremini arvesse võtta ning selle põhjal tööturu- ja haridusmeetmeid täpsemalt suunata. Kasvavaks tulevikuväljakutseks on ka piirkondlikud erinevused elukestvas õppes osalemises, kuna seoses kiirenevate muutustega tööturul ja oskuste vajaduses on oht, et piirkondlikud lõhed võivad vastava sekkumiseta pigem süveneda. Oskuste kirjeldamine Tänane kutsesüsteem tugineb kompetentsuse mudelil. Kompetentsus hõlmab peale teadmiste ja oskuste ka käitumist ja hoiakuid, millised kõik mõjutavad sooritust. Visioonidokumendis Tark ja tegus Eesti 2035 tuuakse välja tehnoloogia kiirenev areng ja robotiseerimine, uute töövormide ja töökohtade teke ning mitmete tööülesannete kadumine ja muutumine, mis nõuavad töötajalt suuremat paindlikkust ja uusi oskusi, mida arendatakse üha enam väljaspool 3 kooli informaalse ja mitteformaalse õppimise käigus. Haridusvaldkonna arengukava seab uueks sihiks kutsesüsteemi reformimise minnes kutsestandarditelt üle oskuste profiilidele, töötada välja oskuste maatriks ja klassifikaator, oskuste hindamise kriteeriumid ja vahendid eri sihtrühmadele ning üld- ja erialapädevuste ja osakvalifikatsioonide tunnustamine. Käesoleva tegevuse raames kujundatakse kutsesüsteemile lisaks välja oskustepõhine lähenemine, mis järgib tööturu ja oskuste vajadusi detailsemalt ning võimaldab senisest paindlikkuma lähenemist kirjeldades uusi, tööturul vajalikke oskusi ja kompetentse. Tänaseks on loodud ja piloteeritakse oskuste klassifikaatori asjakohasust. Oskuste klassifikaator süstematiseerib oskused oskustüüpide järgi (vastupidiselt senisele valdkonnapõhisele lähenemisele). Oskuste kirjelduse raamistik on klassifikaatori aluseks oskuste kataloogis, milles olevad kirjeldused eristavad oskusi nii valdkonna (rakendamise konteksti) kui kvalifikatsiooniraamistiku taseme järgi. Täiendavalt on vajalik luua metoodika oskusprofiilide koostamiseks, mis toetavad nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õpet ja õpetamist. Oskusprofiil on valitud oskuste kogum, mille üheks kasutusvõimaluseks on õppe- ja koolituskavadesse tööturu vajaduste kohta sisendi andmine. Loodav kataloog võimaldab kiirelt ja paindlikult luua profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Kuna senine kutsestandardi loogika ei ole ühtselt sobiv nii formaalse, mitteformaalse kui informaalse õppe ja õpetamise toetamiseks, luuakse süsteemi uuenduse raames juurde täiendavaid võimalusi ja tööriistu, mis sobiks tõhusamalt kasutamiseks erineva formaliseerituse astmega keskkondades õppe toetamiseks. Valdkondades, kus see on vajalik, luuakse formaalhariduse õppekavade koostamiseks kokkulepitud oskusprofiile, mis lisaks valdkonnas vajalikele minimaalsetele kompetentsusnõuetele sisaldavad infot ka võimalike täiendavate kompetentside ja tulevikuoskuste kohta. Uus lähenemine toetab senisest nii sisuliselt kui vormiliselt mitmekesisemate õppevõimaluste pakkumist. Uuendatakse metoodika kutsestandardite koostamiseks kõrgema formaliseerituse nõuetega kutsealadel (nt reguleeritud kutsed). Kutsestandardeid koostatakse kutsetunnistuse kui pädevustunnistuse andmisel hindamise aluseks. Kutsestandardis määratletakse kompetentsusnõuded, kutse taotlemise eeltingimused ja hindamismeetodid, andes seega kutse taotlemisele terviklikuma sisendi. Kutsestandardid koostatakse oskuste kataloogi kirjelduste põhjal, mis võimaldab senisest efektiivsemat ja kulutõhusamat töökorraldust. Oskuste vastavushindamine ja tunnustamine Oskuste hindamine muutub paindlikumaks ja kaasaegseid vajadusi arvestavaks: - reguleeritud kutsete puhul hindamise korralduses rangemad kvaliteedinõuded, - mittereguleeritud kutsete puhul paindlikumad võimalused. Reguleeritud kutsete puhul on hindamisprotsess formaliseeritud. Kutse taotlejal tuleb sooritada kutsestandardil põhinev kutseeksam, mille käigus kutset andev organ hindab isikule kutsealale vajalike kompetentsuste olemasolu. Positiivse sooritamise korral antakse hindamise ametliku tulemusena kutse ehk kvalifikatsioon, mis on edukaks kutsetegevuseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Kompetentsust hindavad valdkonna spetsialistid (tööandjate ja koolitajate esindajad). Hindamisega seotud administratiivset võimekust 4 suurendatakse digitaliseerimise ja protsesside kaasajastamise teel. Hindamise kvaliteeti toetatakse hindajate koolitamise ning juhendmaterjalide väljatöötamisega. Reguleerimata valdkondades pole rangelt formaliseeritud hindamisprotsess vajalik, mis annab võimaluse oskuste hindamiseks paindlikemaid meetodeid kasutades. Arendatakse sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu luuakse võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks oskuste digiloos. Oskuste hindamine võib toimuda ka enesehindamise formaadis edasise õppe ja karjääri planeerimiseks. Oskuste hindamise süsteemi raames luuakse tööriist enese kompetentside hindamiseks vastavalt kutsestandardile või kompetentsiprofiilile. Enesehindamise keskkond põhineb oskuste klassifikaatoril ja kataloogil. Soovijatele luuakse võimalus koostada oma olemasolevate oskuste põhjal oma oskuste profiil, mille abil planeerida ja leida võimalusi edasiseks õppimiseks ja/või tööturul liikumiseks. Muutuste rakendumiseks uuendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt vastav õigusraamistik. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 14 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja oodatavaid tulemusi ning mõisteid. Käesolev käskkiri reguleerib toetuse andmise tingimusi tegevusele „Kutsesüsteemi reform“, mis on üks osa reformipakettidest pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks ja haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Toetatav tegevus seostub strateegias "Eesti 2035" viidatud järgmiste arenguvajadustega: rahvastik, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, ettevõtluskeskkond (AV1, AV3, AV4 ja AV5). See reformikimp on osa oskuste ja tööturu muutmisvajaduste tervikust.3 Tegevused panustavad Eesti 2035 strateegiliste sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdiku „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“ saavutamisse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ mõõdiku „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ saavutamisesse ning tegevuskava „Oskused ja tööturg“ näidikusse „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25- 64 osakaal). Toetatavad tegevused panustavad viidatud mõõdikute sihttasemete muutusesse kaudselt – st süsteemselt ja selgelt kirjeldatud oskused, sihtgruppidele nähtavaks tehtud majanduse ja tööturu oskuste analüüsid ning prognoosid võimaldavad inimestel teha teadlikumaid valikuid nii tasemeõppe kui täienduskoolituse valikul, karjäärinõustajatel toetada inimesi nende valikutes, õppeasutustel koostada taseme- ning täiendõppekavu, mis vastavad ühiskonna vajadustele ning seega toetavad elukestvat oskuste arendamist, õppimist ning tootlikkuse kasvu. Tegevus on seotud Eesti 2035 tegevuskava „Oskused ja tööturg“ sihtidega „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“ („Arendame oskuste ja vajaduste prognoosisüsteemi (OSKA) ning loome õppe ja tööturuvajaduse paremaks seostamiseks suurandmete analüüsi võime“) ja 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/oskused-ja-tooturg 5 „Valmistume tulevikutööks“ („Arendame õppekavasid tulevikutööks vajalike teadmiste ja oskuste kujundamiseks“). Oskuste ja hoiakute tööturu vajadustega ning majanduse struktuurimuutustega kooskõlla viimiseks planeeritud tegevused tegevuskavas on „Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt Eesti haridus- ja kutsesüsteemis“ ning „Kutsesüsteemi reform”. Tegevused toetavad Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” saavutamist. Eesti 2035 eesmärkide elluviimist toetavas haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 nähakse ette, et vajalikud tegevused tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamiseks ning paremaks sidustamiseks haridusega. Toetuse andmise eesmärk on viia ellu haridusvaldkonna arengukavas ette nähtud tegevusi ning luua terviklik süsteem oskuste analüüsimiseks, prognoosimiseks, süstematiseerimiseks ja kirjeldamiseks ning hindamiseks ja tunnustamiseks, mis on toetatud asjakohasest õiguslikust regulatsioonist. Terviklik oskuste ja kutsete süsteem OsKuS (ehk Oskuste ja Kutsete Süsteem) hõlmab endas nii oskuste prognoosi- ja analüüsisüsteemi OSKA edasiarendust, uutel alustel klassifitseeritud ja kirjeldatud oskuseid, kutseeksamite edasiarendust ja paremaid võimalusi oskuste (enese)hindamiseks kui ka varasema õpi- ja töökogemuse oskustena tunnustamist. Uuendatud oskuste ja kutsesüsteemi üldine skeem: Toetuse tulemusel on rakendunud erinevate sihtrühmade (ettevõtted, õppijad, õppeasutused, karjäärinõustajad) vajadusi arvestav terviklik uue sünergilise juhtimis- ja koostöömudeli järgi toimiv kasutajasõbralikke veebirakendusi kasutav oskuste ja kutsesüsteem. Paranenud on tööturu osapoolte koostöö ja kaasatus ühiskonnale vajalike oskuste pakkumisel, OSKA pakub partneritele ja poliitikakujundajatele nende vajaduste järgi kujundatud andmeväljavõtteid ja analüütilist väljundit, sõnumid ja ettepanekud tööturu tulevikuvajadustest 6 jõuavad õppesse ning toovad kaasa vajalikke muutusi, on loodud võimalused inimeste oskuste kirjeldamiseks ja enesehindamiseks. Mõistete valikul ja kirjeldusel on lähtutud mõiste uudsusest ja selle kasutamisest ja toetuse andmise tingimustest. Defineerimisel on aluseks võetud valdkonna levinud ja tunnustatud tõlgendused ning dokumendid. Punkt 2 käsitleb rahastatavaid tegevusi. Punkt 2.1. OSKA rakendamine on jätkutegevus, mis hõlmab endas: Uuendatud metoodikast lähtuvalt kõigis majandusvaldkondades Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognooside (sealhulgas temaatiliste uuringute) ja Eesti tööturu tööjõu ja oskuste vajaduste üldprognooside koostamist. Tegevuse käigus analüüsitakse tööjõu vajaduse ja pakkumise tasakaalu, tuuakse välja kitsaskohad ja visandatakse ettepanekud tööturu erinevatele osapooltele (sh õppeasutused poliitikakujundajad – ja rakendajad) nende kitsaskohtade lahendamiseks. Andmete kogumisel, analüüsimisel ja ettepanekutes tuuakse välja regionaalsed erisused kui neid majandusvaldkonnas piirkonniti esineb ning need on andmepõhiselt määratletavad. Koostatakse ka Eesti tööturu tööjõu ja oskuste vajaduse üldprognoosid, milles muuhulgas analüüsitakse tööjõuvajaduse muutusi, hõive arengudünaamikat ja tööturu muutuste mõjureid, sh kas ja mil määral oskusi kasutatakse, kas toimub ärimudelite ja protsesside innovatsioon. Saadud andmeid võrreldakse lähiaja tasemeõppe lõpetajate arvuga õppekava ning õppekavarühma tasemel, töörände ning tööotsijate infoga ametiala tasemel, töötajate liikumisega töökohtade ja valdkondade vahel jne. Hinnangu andmisel kaasatakse andmed kõigi tasemeõppe lõpetajate, võimalike sisse- ja väljarändajate, tööotsijate jne kohta. Üldprognoosi veebipõhist näidikulehtede väljundit uuendatakse iga-aastaselt. Iga kolme aasta järel koostatakse üldprognoos analüütilise tekstina. Arendatakse OSKA metoodikat kooskõlas kavandatud muutustega kutsesüsteemis liikumisel tegevusalade ning ametialade tööjõuvajaduse prognoosimiselt enam oskuste ning nende komplektide vajaduse prognoosimise suunas. Metoodika muutmisel võetakse arvesse tegevuse 2.3.1. all loodavat andmekaeve võimekust ja masinõppe meetodeid, mis võimaldavad prognoosides arvestada paremini regionaalset (piirkondlikku) olukorda. Eeldused, lähenemine ja lahendused liikumisel oskuste-põhisele käsitlusele luuakse punktide 2.2.1., 2.2.2. ja 2.3.1. tulemusel. Seiratakse poliitikakujundajatele ja -rakendajatele (sh õppeasutustele, erialaorganisatsioonidele jm) tehtud ettepanekute elluviimist ning mõju tööjõu ja oskuste kättesaadavusele ning seistakse hea selle eest, et sõnumid tööturu tulevikuvajadustest jõuaksid õppesse ning tooks kaasa tegelikke muutusi. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Eelnõu punktis 2.2. kirjeldatakse uue tervikliku oskuste ja kutsesüsteemi loomiseks vajalikke tegevusi. 7 Punktis 2.2.1 ellu viidava tegevuse eesmärk on luua õiguslik raamistik kutsesüsteemi ümberkujundamiseks ning oskuste-põhise lähenemisega täiendamiseks. Õigusliku raamistiku ümberkujundamiseks vajaliku sisendi saamiseks kogutakse infot ja analüüsitakse võimalikke lahendusi, sealhulgas kaasates aktiivselt sihtrühmasid. Punkt 2.2.2. käsitleb oskuste kirjeldamisega seonduvaid tegevusi. Luuakse ja piloteeritava klassifikaatori alusel ühtlustatakse oskuste kirjeldused kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eelpool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Töötatakse välja metoodika oskuskirjelduste, oskusprofiilide koostamiseks ja ülekantavate oskuste kontekstualiseerimiseks (eelkõige kutse- või ametialade põhiselt), mis annab sisendi ka uute kompetentsipõhiste kutsestandardite koostamisele ning mikrokvalifikatsioonide rakendumisele kutsesüsteemis. Uue metoodika alusel loodav toetab nii formaalset, mitteformaalset kui informaalset õpet, õpetamist ja õppimist. Oskuskirjeldustest luuakse uus oskuste kataloog, mis saab aluseks oskusprofiilide loomisel ja kutsestandardite koostamisel. Oskuste süsteemi infosüsteem liidestatakse eri osapoolte andmekogudega ning kogutavad andmed on masintöödeldavad, luues eelduse erinevatele osapooltele (HTM, Töötukassa jne) enda teenuste arendamiseks. Luuakse oskuste klassifikaatoril ja oskuste kataloogil põhinev interaktiivne tööriist, mis võimaldab luua oskusprofiile ja kompetentsimudeleid, mis toetavad organisatsioonide kompetentsijuhtimist, sh ametikohtade kujundamist, värbamist, töötajate tööalase arengu planeerimist jms. Tööriistad on mõeldud kasutamiseks nii üksikisikutele enda oskusprofiili koostamiseks, haridusasutustele ja koolitajatele õppekavade arendamise toetamiseks kui ka juhtidele, personalijuhtidele ja teistele spetsialistidele erinevates organisatsioonides. Punktis 2.2.3. käsitletakse oskuste vastavushindamise ja tunnustamise tegevust. Luuakse veebipõhine enesehindamise keskkond, mis võimaldab üksikisikul võrrelda ja analüüsida enda oskusi, koostada isiklik oskusprofiil, võrrelda seda andmebaasis olevate oskusprofiilidega, saada teavet puuduvate oskuste õppimiseks õpivõimaluste kohta jne. Luuakse veebikeskkond, kus iga inimene saab koondada teabe enda oskuste ja oskusprofiili hindamise kohta. Töömaailma kutse taotlejate jaoks luuakse (mh reguleeritud kutsed) kutse taotlemise ja hindamise korraldamise digihalduskeskkond, mis automatiseerib kogu kutse andmise menetluse kutse taotlemisest, hindamisprotseduuridest, otsuste tegemisest kuni kutsetunnistuse registreerimiseni. Arendatakse välja oskuste hindamise põhimõtted ja eri tüüpi oskustele sobiv hindamismetoodika. Oskuste hindajatele luuakse digitaalseid õpimaterjale, viiakse läbi koolitusi, seminare ja muid hindamiskvaliteeti arendavaid tegevusi. Punkt 2.2.4. käsitleb OsKuS rakendamise ettevalmistamist hõlmates üldsuse teavitamist loodud OsKuS kontseptsioonist ja toimimisest. Tegevuse elluviimisel on aluseks vastaval eesmärgil koostatud tegevuskava, mis esitatakse rakendusasutusele. Teavitustegevustes ning - materjalides arvestatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse põhimõtetega. Punkt 2.3. käsitleb OsKuS digiarendusi. OsKuS infosüsteemi kolm peamist arenduskomponenti on: 8  Oskuste kirjeldamise keskkond (OKK);  Oskuste teenuste keskkond (OTK);  Oskuste analüüsikeskkond (OAK). Oskuste infosüsteemi osad on omavahel tihedas seoses ning loovad kasu koos teiste infosüsteemide ja registritega (nt kutseregister, EHIS, ESCO, Töötukassa infosüsteemid). Punkti 2.3. tegevuste hulka kuulub ka kutseregistri kutseeksamite halduskeskkonna arendus tööandjate kutseeksamite haldamiseks. Oskuste infosüsteemi OsKuS skeem: OsKuS alus on oskuste kirjeldamise keskkond. Oskuste kirjeldamise keskkond on oskuste digitaalne register, millest aitab infot leida spetsiifiline otsingumootor. Oskuste kirjeldamise register jaotub oskuste info ja oskuste kataloogiks. Oskuste kirjeid uuendatakse regulaarselt teenuskeskkonna oskusprofiilide koostamise käigus, OSKA valdkonnauuringute info põhjal ning oskustega seotud andmete regulaarsel seiramisel. Oskuste registrist hakkab oskuste ja ametite andmeid võtma Töötukassa arendatav digikarjäärinõustaja (DKN), mis aitab kasutajatel vastata õpi- ja karjäärivaliku küsimustele. Oskuste registri komponendid: Oskuste teenuste keskkond on töötajate, tööotsijate, tööandjate ning õppekavade oskusprofiilide koostamise ja hindamise süsteem. Oskuste teenuste keskkond eeldab kasutaja 9 autentimist, profiili loomisel/hindamisel kasutatakse oskuste registrit. Keskkond võimaldab hinnata/kaardistada oskuste vajadust mingis kontekstis, nt kutsealal, isikul, õppekaval, organisatsioonis jne. Luuakse töömaailma kutse taotlejate jaoks (mh reguleeritud kutsed) kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise digihalduskeskkond, mis automatiseerib kogu kutse andmise menetluse kutse taotlemisest, hindamisprotseduuridest, otsuste tegemisest kuni kutsetunnistuse registreerimiseni. Oskuste analüüsikeskkond on oskustega seotud andmete statistika ja analüütika töövahend, mis võimaldab kvaliteetsemat oskusi/tööjõudu puudutavat sisendit nii tööotsijale, tööandjale kui poliitikakujundajatele. Oskuste analüüsikeskkonnas kasutatakse isikustamata andmeid. Elluviija poolt sisseostetavad teenused on etappide eel- ja detailanalüüsid ning arendus. Iga järgmise etapi ärianalüüsi alustatakse peale eelmise etapi detailanalüüsi valmimist ning arendustööde algust. Luuakse veebipõhine oskuste enesehindamise keskkond. Digisüsteemide arendusetapid: 2022+B2:AG17 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Q1 Q2 Q3 Q4 Kutseregister 2. etapp: Juba töötavatele spetsialistidele kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise digihalduskeskkond Oskuste süsteemi 1. etapp: Oskuste kirjeldamise süsteem Oskuste süsteemi 2. etapp: Oskuste teenuste keskkond Oskuste süsteemi 3. etapp: Oskuste analüüsikeskkond OSKA terviklik infosüsteem 1. etapp: OSKA terviklik infosüsteem 2. etapp: Veebilehe, oskuste süsteemi ja varasemate andmekogude Veebilehe, oskuste süsteemi ja varasemate andmekogude andmevahetus. andmevahetus. Teostus: terviklikust andmehaldusest ning selle liidestustest ja andmekaeve vajadusest teiste Kirjelduse koostamine: terviklikust andmehaldusest ning selle andmestikega (sh nt Kratt) liidestustest ja andmekaeve vajadusest teiste andmestikega (sh nt Kratt) Krati kasutuselevõtu analüüs ja rakendamine: Tehisintellekti rakendamine andmete analüüsimiseks jm võimalusteks Tööjõu vajaduse/pakkumise näidikulehed (pdf) integratsioon OSKA veebilehele Näidikulauad (Tableau ): vastavalt koordinatsioonikogu tellimusele erinevate sihtgruppide vajadustest lähtuvalt. OsKuS digiarendused hangitakse, kasutades võimalusel ära valdkonna raamhankeid. Riigiabi analüüs Punktis 2 täpsustatakse, et kutsesüsteemi reformi puhul pole tegemist riigiabiga. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 10 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Plaanitud tegevuste puhul ei ole tegemist riigiabiga, kuna toetuse andmise tingimustes ühegi plaanitud tegevusega ei anta abi ettevõtjatele ning see ei anna abi saajale ka mingeid majanduslikke eeliseid ega moonuta konkurentsi. SA Kutsekoda on Eestis ainulaadne töötuturu ja oskuste alast kompetentsi koondav asutus, mille asutajad ning nõukogu liikmed on nii riik (Haridus- ja Teadusministeerium. Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) kui ka tööandjate ja töövõtjate katusorganisatsioonid. Meetmest plaanitud tegevused ei kahjusta ettevõtete vahelist konkurentsi ega anna kellelegi eeliseid kaupade tootmisel kuna nii oskuste ja tööjõuvajaduse analüüsi tulemused on avalikud ja kättesaadavad kõigile ettevõtjaile, samuti on neil soovi korral võimalus osaleda nii oskuste ja analüüsi protsessis kui oskusprofiilide kirjeldamisel kui ka oskuste hindamisel. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Punkt 3 käsitleb tegevuse elluviimisest oodatavat tulemust. Abikõlblikkusperioodi lõpuks toimib kutsesüsteem uutel alustel ehk kutsetel põhineva mudeli kõrvale on kujundatud oskuste- põhine mudel. Süsteemi tõhusaks toimimiseks on töötatud välja ja kasutusel asjakohased digilahendused. Süsteem toimib mõjusalt sidustades haridus- ja töömaailma omavahel süsteemselt ja paindlikult Tegevuse elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajate kaudu: Meetmete nimekirja näitaja (väljundindikaator): Loodud on tervikliku kutsesüsteemi OsKuS infosüsteem OsKuS on loodud, kasutamiseks valmis ning võimaldab kutsesüsteemi toimimist ühtse tervikuna. Süsteemi on sobivalt integreeritud varasemal metoodikal koostatud OSKA ja vana kutsesüsteemi toimimisel tekkinud andmekogud (OSKA prognoosisüsteemi andmemudel ja selle baasil loodud andmestikud ning olemasolev Kutseregister). Loodud on veebikeskkond, kus iga inimene saab koondada teabe enda oskuste ja oskusprofiili hindamise kohta ning kujundada enda oskuste digilugu. 2.1. OSKA TATi spetsiifiline näitaja 2.1.1. Koostatud üldprognooside arv Koostatud on uut oskuste-põhist kontseptsiooni arvestavalt, Eesti tööturu tööjõu ja oskuste vajaduse üldprognoosid, sealhulgas arvestades regionaalseid erinevusi, milles muuhulgas on analüüsitud tööjõuvajaduse muutusi, hõive arengudünaamikat, tööturu soolist segregatsiooni ja tööturu muutuste mõjureid, sh kas ja mil määral oskusi kasutatakse, kas toimub ärimudelite ja protsesside innovatsioon. Saadud andmeid võrreldakse lähiaja tasemeõppe lõpetajate arvuga õppekava ning õppekavarühma tasemel, töörände ning tööotsijate infoga ametiala tasemel, töötajate liikumisega töökohtade ja valdkondade vahel jne. Hinnangu andmisel kaasatakse 11 andmed kõigi tasemeõppe lõpetajate, võimalike sisse- ja väljarändajate, tööotsijate jne kohta. Üldprognoos esitatakse iga-aastaselt uueneva veebilahendusena ja iga kolme aasta tagant koostatava analüütilise tekstiversioonina. TATi spetsiifiline näitaja 2.1.2. Läbiviidud OSKA uuringute arv (valdkondlikud ja temaatilised) Viidud läbi valdkondlikud tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosid ning temaatilised uuringuid. Igas uuringus sõnastatakse analüüsi järelduste põhjal ettepanekud tööturu osapooltele tööjõu ja oskuste vajaduse paremaks lahendamiseks. Prognooside ja uuringute lõpparuanne koos põhitulemuste ja järeldustega avalikustatakse vastaval otstarbel loodud veebilehel. 2025. aastaks on valminud vähemalt 12 ning 2029. aastaks 35 uuringut. 2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine TATi spetsiifiline näitaja 2.2.1. Kutsesüsteemi uutel alustel toimimiseks vajalik õiguslik raamistik on loodud Kutsesüsteemi reguleeriv seadus on muudetud hiljemalt 31.12.2025 ja uus süsteem toimib alates 01.01.2026. TATi spetsiifiline näitaja 2.2.2. Koostatud oskuskirjelduste arv 2025. aastaks on loodavas oskuste registris kirjeldatud 6000 ja programmi lõpuks 8000 Eesti tööjõuturul asjakohase, unikaalse oskuse kirjeldust. TATi spetsiifiline näitaja 2.2.3. Oskuste-põhise süsteemi kasutamiseks vajalik valmisolek on loodud 2029. aasta lõpuks on loodud valmisolek uue, oskuste-põhise süsteemi kasutamiseks. Selleks on süsteemi osalised koolitatud, valminud on juhendid ja õppematerjalid, sealhulgas digitaalsed, oskuste hindajatele, mis muuhulgas selgitavad kutse andja kui haldusorgani rolli, tehtud uuendusi ja ajakohastusi hindamisprotsessis, juriidilisi aspekte kolmandate isikute hindamise läbi viimisel jne. Digitaalseid õppematerjale ja -juhendeid luuakse samuti teistele oskuste infosüsteemi kasutajagruppidele. 2.3. OsKuS digiarendused TATi spetsiifiline näitaja 2.3.2 Tervikliku kutsesüsteemi infosüsteemi unikaalsete veebikasutajate arv aastas Infosüsteemi OsKuS (sh selle allsüsteemide) valmisolekut ja kasutamist kutsesüsteemis hinnatakse läbi unikaalsete kasutajate arvu. Oskuste infosüsteemi kasutavad asjakohase info saamiseks ning sisestamiseks õpi- ja karjääriteede planeerijad; õppe- ja koolituskavade koostajad; oskuste hindajad; kutsesüsteemi oskuste spetsialistid; OSKA prognoosisüsteemi uuringujuhid; karjääriteenuste spetsialistid Töötukassas ning õppeasutustes; poliitikakujundajad; inimeste ja organisatsioonide oskusprofiilide koostajad. Punktis 4 nimetatakse toetatavate tegevuste rakendusasutus ja -üksus. Toetatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. 12 Punktis 5 käsitletakse elluviijat ja partnerit. Tegevuse elluviijaks on Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi ka elluviija). Vastavalt Kutseseaduse § 6 on kutsesüsteemi arendamist korraldav asutus Haridus- ja Teadusministeerium, kuid valdkonna eest vastutav minister võib kutseasutuse ülesannete täitmiseks sõlmida eraõigusliku juriidilise isikuga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Haridus- ja Teadusministeerium on sõlminud SA Kutsekoda halduslepingu kutseasutuse ülesannete täitmiseks, sh oskuste ja prognoosisüsteemi OSKA rakendamiseks. Põhimääruse kohaselt arendab ja rakendab sihtasutus kutsesüsteemi, korraldab kutsesüsteemi kohta nõustamist ja koolitusi, peab volitatud töötlejana riiklikku kutseregistrit, korraldab kutsestandardite väljatöötamist ja uuendamist kutsenõukogude otsuste alusel, arendab ja kinnitab kutsestandardite koostamise ja kutse andmise ühtse metoodika. Aastatel 2015 - 2022 oli SA Kutsekoda määratud ESFst rahastatud programmi „Tööturu ja õppe tihedama seostamine“ tegevuse „Regulaarse ja süsteemse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem“ elluviijaks. Käesoleva käskkirja alusel rahastatav oskuste hindamise- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamine on lõppeva tegevuse jätkamine. Kutsekoja ülesanded kutseasutusena ning kutseregistri volitatud töötlejana lepitakse iga- aastaselt Haridus- ja Teaduministeeriumiga täpsemalt kokku riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingus. SA Kutsekoda määratakse tegevuse elluviijaks, kuna sihtasutusel on pädevus ja kogemused kutsesüsteemi rakendamisel ja arendamisel ning OSKA rakendamisel. Kutsekojal on täidetud ka halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolud, st Kutsekojal on võimalik kasutada tegevuste läbiviimiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust; teadaolevalt ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise; ta ei ole oluliselt rikkunud halduslepinguid; tal ei ole maksuvõlga. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Kutsekoda vahel on sõlmitud kutseseaduse § 6 lõikes 2 nimetatud haldusleping, kus täpsustatakse SA Kutsekojale antavad ülesanded ning ülesannete täitmisega seotud õigused ja kohustused. Punktis 2.2.1. nimetatud Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja rakendumise eelduste loomine ja kutsesüsteemi arendamine osas on elluviija partneriks Haridus- ja Teadusministeerium, sest Kutsesüsteemi ümberkujundamine kavandatud viisil eeldab kehtiva õigusliku raamistiku ülevaatamist ja vajadusel muutmist. Punkti 2.3.1. OsKuS digiarenduste osas teeb elluviija SA Kutsekoda koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonnaga, et kasutada ära osakonna pädevust valdkonna digilahenduste hankimisel ning luua koostoime Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate infosüsteemidega. Punkt 6 kirjeldab meetme sihtrühma. Meetme sihtrühm on kõik tervikliku oskuste infosüsteemi OsKuS kasutajad – st tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega 13 inimesed, täiskasvanud õppijad, haridus- ja koolitusasutused, õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid.  Töötajad, töötud, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad õpilased, kelle jaoks saab kättesaadavaks info tööturul vajaminevatest võtmeametitest ja kriitilistest oskustest. Täpsem info tööturul paremat rakendust võimaldavatest oskustest annab igale inimesele võimaluse enesehindamise toel selgitada välja nii enda tugevused kui ka puuduvad oskused. See omakorda loob eelduse puuduolevate oskuste täiendamiseks, et tõsta enda väärtust tööturul.  Koolituste tellijad (ministeeriumid, Töötukassa jt) ja õppeasutused, õpetajad ja koolitajad kelle jaoks info tööturu koolitusvajadusest ja vajaminevatest tulevikuoskustest on aluseks koolituspakkumise mahu, struktuuri ja sisu kavandamisel. See on eelduseks, et nii taseme- kui ka täiendusõppest väljudes on inimestel tööturu vajadustele vastav kvalifikatsioon. Täpsem info tööjõu- ja oskuste vajadusest toetab koolituspakkumise korrastamist ja optimeerimist ning aitab hariduskulusid planeerida nii, et see pakuks paremat tuge Eesti majanduse arengule. Sama info aitab täpsemini suunata ka tööturukoolitust ning teisi oskuste arendamisele suunatud tööturu teenuseid.  Tööandjad, ettevõtted, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, kelle jaoks meetmes kavandatav muudatus teeb selgemaks kvalifitseeritud tööjõu oskuste vajaduse, luues sellega eelduse töötajate puuduolevate oskuste määratlemiseks ja täiendamiseks ning seega toetab ettevõtluskeskkonna korrastumist töötajate kvalifikatsioonide osas. See omakorda toetab tootlikkuse suurenemist ja majanduskasvu. Tegevuste mõju ulatus on kavandatud kõikidesse majandustegevuse valdkondadesse ning kogu karjäärinõustamis- ning haridussüsteemile. Tegevuste positiivne mõju ei ilmne kohe, vaid järk- järgult vastavalt uuringutes esitatud ettepanekute elluviimisele ning selle tulemusena oskuste lõhe vähenemist. Punktis 7 sätestatakse toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodiks 01.08.2022 kuni 31.08.2029 ja tegevusi on planeeritud ellu viia järk-järgult, vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga iga-aastaselt kokkulepitavale tegevuskavale, rakenduvatele infosüsteemidele ja vajalikele uuendustele. Tegevuste ajakava: 14  2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa OSKA OSKA metoodika arendamine, uuringute läbiviimine ja seire Oskuste kirjeldamise metoodika väljatöötamine Oskuste kirjelduste koostamine ja ajakohastamine Oskuste kirjeldamise infosüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine ja IT- Oskuste lahenduste ettevalmistamine, infosüsteemi arendamises osalemine süstematiseerimine ja kirjeldamine Oskusprofiilide kirjelduste aluspõhimõtete kokkuleppimine Oskusprofiilide sisuloome Oskuste hindamise mudeli, aluspõhimõtete ja metoodika loomine, partneritega läbirääkimine ning kokku leppimine. Süsteemis osalejate informeerimine Oskustunnistuste väljastamise ja registreerimise aluspõhimõtete väljatöötamine, partneritega läbirääkimine ning kokku leppimine. Süsteemis osalejate informeerimine Oskuste vastavushindamine ja Kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise digihalduskeskkonna eelanalüüs ja ettevalmistus, keskkonna loomises osalemine tunnustamine Oskuste hindajatele hindamismaterjalide väljatöötamise toetamine Oskuste ja kutse hindajatele hindamiskoolituste korraldamine Digitaalsete õppematerjalide koostamine ja tootmine Süsteemi OsKuS uue juhtimismudeli kontseptsiooni väljatöötamine, kontsultatsioonid partneritega, õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamine Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS OsKuS süsteemi kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine, selle ellu viimine rakendamine ja teavitustegevused Tervikliku kutse- ja oskustesüsteemi OsKus infsüsteemi 1. ja 2. etapi ettevalmistamine, infosüsteemi arendamises osalemine Kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise Oskuste süsteemi 1. etapp: Oskuste kirjeldamise süsteem Oskuste süsteemi 2. etapp: Oskuste teenuste keskkond OsKuS digiarendused Oskuste süsteemi 3. etapp: Oskuste analüüsikeskkond OSKA terviklik infosüsteem 1. etapp: OSKA terviklik infosüsteem 2. etapp: Krati kasutuselevõtu analüüs ja rakendamine: Tehisintellekti rakendamine andmete analüüsimiseks jm võimalusteks Näidikulauad: vastavalt Kutsekoja koordinatsioonikogu tellimusele erinevate sihtgruppide vajadustest lähtuvalt. Punktis 8 on välja toodud toetuse kogueelarve 19 714 286 eur, mida rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 70% ja maksimaalne summa 13 800 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 30% ja minimaalne summa 5 914 286 eurot. Tegevuste detailne eelarve koostatud 2025.a. lõpuni. 2025.a. hindab rakendusasutus vahesihttasemete saavutamist, toetuse eelarve kasutamist, täpsustab vajadused ning kinnitab uue eelarve. Tegevused Eelarve 2022-2025 2.1. OSKA 3 141 000 Otsene personalikulu 2 532 000 Muud kulud 609 000 2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine kokku 2 064 000 Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja 2.2.1. 120 000 rakendumise eelduste loomine ja kutsesüsteemi arendamine Oskuste kirjeldamine, vastavushindamine ja tunnustamine, 2.2.2. 1 944 000 OsKuS rakendamise ettevalmistamine Otsene personalikulu 1 452 000 Muud kulud 492 000 15 2.3. OsKuS digiarendused 3 353 000 Otsene personalikulu 199 000 Muud kulud 3 154 000 Horisontaalne kulu kokku 741 300 Otsene personalikulu 99 000 Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest) 642 300 EELARVE 2022-2025 KOKKU 9 299 300 Jaotamata eelarve 2026-2029 kokku 10 414 986 KOKKU 19 714 286 Tegevuse 2.1 ehk OSKA kogu eelarve on 3 141 000 eurot ning see koosneb personalikuludest summas 2 532 000 eurot, sh OSKA töötajatele summas 2 170 000 eurot (arendusjuht, juhtivanalüütikud, analüütikud, uuringujuhid, seirekoordinaator - kokku 15 täistööajaga ametikohta), ning töövõtulepingute kulud summas 362 000 eurot (kvalitatiivsete uuringute transkribeerimiseks ja retsenseerimiseks) ning muudest kuludest summas 609 000 eurot. Tegevuse 2.2. „Tervikliku oskuste süsteemi loomine“ kogukulu on 2 064 000 eurot ning see koosneb personalikuludest summas 1 452 000 eurot, mis sisaldab tervikliku oskuste süsteemi loomise 9 täistööajaga ametikoha personalikulusid summas 1 137 000 eurot (, 4 oskuste spetsialisti, OsKuS arendusjuht, teadusnõunik, kommunikatsioonijuht ja teabespetsialist) ning töövõtulepingute kulu täiendava ekspertiisi kaasamiseks summas 315 000 eurot. Selle tegevuse alla ei ole arvestatud otseselt digihangetega tegeleva spetsialisti personalikulusid, mis on kajastatud eelnõu punkti 2.3. all. Tervikliku süsteemi OsKuS loomine tegevuse alla on eelarvestatud ka tegevuse 2.2.1. kulud, mis on vajalikud õigusliku raamistiku muutmiseks mahus 120 000 eurot (õigusliku raamistiku ümber-kujundamiseks vajaliku info kogumine, analüüsimine ja sobiva lahenduse väljatöötamine, sealhulgas teadmiste omandamine, analüüside, uuringute läbiviimine, asjakohaste kaasamisürituste korraldamine) —. Tervikliku süsteemi OsKuS loomiseks eelarves olev summa muudeks kuludeks (492 000 eurot) katab projekti tegevustega seotud, oodatava tulemuse saavutamiseks asjakohaseid ja põhjendatud kulusid. Punkti 2.3. OsKuS digiarendused alla on arvestatud ühe töötaja (digiarenduste juht/süsteemianalüütik) tööjõukulud summas 199 000 eurot. Muude kulude alla on arvestatud digiarenduste tehniliste konsultatsioonide ja hankekulud summas 3 154 000 eurot. Infosüsteemide arendusetapid: 16 Kõikide infosüsteemi arendusetappide juurde (nii registri, teenuskeskkonna kui analüüsikeskkonna arenduse puhul) käivad neli suurt tegevusplokki: I ÄRIANALÜÜS ; III IS EELANALÜÜS ja kasutajakogemuse analüüs; III SÜSTEEMIANALÜÜS ja kasutajaliidese disain, arendus; IV PILOTEERIMINE ja testimine. Järeltegevused: kasutusjuhend, infopäevad, sisekoolitused ja väliskoolitused. Hanked viiakse läbi tehes koostööd ja konsulteerides Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning võimalusel ja sobivusel kasutades raamhankeid. Projekti horisontaalsed kulud 741 300 eurot moodustuvad projektijuhi palgakulust 99 000 eurot ja ühtse määra alusel arvestatavatest kaudsetest kuludest 642 300 eurot. Punktis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le16. Toetatavate tegevustega kaasnevad kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Abikõlblikud on uuringute, hindamiste, analüüside, küsitluste korraldamise ja läbiviimise kulud, juhendite ja koolitusmaterjalide koostamise, kujundamise, avalikustamise jm tegevusega kaasnevad kulud. Abikõlblikud on konverentside, seminaride, koosolekute, koolituste kulud sh ruumi rent ürituse läbiviimiseks, tehnika rent, toitlustus, esinejate tasud, materjalid jm ning üritustele ligipääsetavuse tagamise kulud nii füüsilises kui virtuaalses keskkonnas. Abikõlblikud on tõlke (sh kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine) ja trükiste kulud ning kõik digiarendustega kaasnevad kulud, sh arenduste testimiste, parenduste ja hoolduse kulud toetatavate tegevuste tegemise ajal. Abikõlblikud on toetatavaid tegevusi elluviivate töötajate välislähetuste kulud seotult tulemuse saavutamiseks asjakohase ülesande täitmisega. Siseriiklike lähetuste kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata, need on eelnõu punkti 9.3.1 kohaselt kaetavad 15% ühtse määrana saadavast toetusest. Punktis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ning § 28 lõikele 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. 17 Punktis 11 käsitletakse elluviija ja partnerite kohustusi. Elluviijale kohalduvad kõik ühendmääruse§ 43 alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused, lisaks on elluviija kohustatud koostama iga-aastase tegevuskava, sh OsKuS rakendamiseks ettevalmistavate tegevustega, viima tegevused ellu vastavalt tegevuskavale ja eelarvele ning koostama punkti 12 kohaselt vahearuanded ja lõpparuande. Elluviija kaasab tegevuskava väljatöötamisse HTMist antud toetuse meetmehoidja esitab rakendusasutusele järgneva aasta tegevusplaani toetatavate tegevuste elluviimiseks hiljemalt 1. detsembriks ja peale kinnitamist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. Elluviija esitab ka rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 1. detsembriks. Punktis 12 käsitletakse TATi elluviimise aruandlust. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu toetatava tegevuse elluviimise edenemise vahearuandeid hiljemalt 20. jaanuariks ja 15. augustiks. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta; 2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu toetatava tegevuse elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest 31.08.2029. Kui viga registri töös takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse esitamise tähtajaks esimene tööpäev peale vea kõrvaldamist, sellisel juhul rakendusüksus teavitab elluviijat registri töö taastumisest Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. Punktis 13 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. Punktis 14 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSSi §-dele 31 ja 32. 15. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 16. Käskkirja mõjud Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad: 1) ettevõtted, kes on huvitatud oma töötajate teadmiste ja oskuste arendamisest, oskusprofiilide koostamisest ning võrreldavusest samalaadsete ettevõtetega; 18  2) erialaliidud, kes on huvitatud oma valdkondliku ekspertteadmisega kutsesüsteemi panustamiseks, et eriala ja valdkonna arendada; 3) õppeasutused, õpetajad ja õppejõud, kellele terviklik kutsesüsteem pakub süsteemset ja kvaliteetset sisendit õppekavade koostamiseks; 4) indiviidid, kes on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamiseks ning karjääritee kujundamiseks saada infot vajaminevatest oskustest ning võimalusest oma oskusi hinnata ja tunnustada; 5) ministeeriumid ja hariduse, koolituse ja oskuste arendamisega seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Kuigi planeeritud tegevustel puudub neile otsene mõju, kuid ajakohased oskused ja nende tunnustamise võimalused e terviklik kutsesüsteem omavad horisontaalsetele teemadele kaudset mõju. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Soolise dimensiooni arvestamine analüüsides ning poliitilistes soovitustes mõjutab soolist võrdõiguslikkust tööturul ja oskuste teemalise info kättesaadavust erinevatele sihtrühmadele. Tegevuste käigus jälgitakse nende mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele, mh pööratakse tähelepanu tööturu ja hariduse soolisele segregeeritusele ja võimalusele selle vähendamisele. Avaldatava info ja andmebaaside ligipääsetavuse tagamine erivajadustega inimestele parendavad erinevate sihtgruppide ühiskonda ja tööturule kaasatust. Meetme tegevused mõjutavad sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdiku „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“ saavutamist ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ mõõdiku „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ saavutamist ning on sisendiks tegevuskava „Oskused ja tööturg“ näidikusse „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64 osakaal). 17. Käskkirja kehtivus Käskkirja rakendatakse 1. augustist 2022. a. 18. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja Sihtasutusele Kutsekoda. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnajuhataja 19  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.6.2 ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran SA Kutsekoda käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse 1. augustist 2022. aastast. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ Toetuse andmise tingimused tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ Sisukord 1 Reguleerimisala................................................................................................................................... 2 1.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused ...................................................................................... 2 1.5. Mõisted ....................................................................................................................................... 2 2. Toetatavad tegevused .......................................................................................................................... 3 2.1. OSKA.......................................................................................................................................... 3 2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine ............................................................. 3 2.3. OsKuS digiarendused.................................................................................................................. 4 3. Tulemused ........................................................................................................................................... 4 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus ...................................................................................................... 6 5. Elluviija ja partner............................................................................................................................... 6 6. Sihtrühm.............................................................................................................................................. 7 7. Abikõlblikkuse periood ....................................................................................................................... 7 8. Eelarve ja toetuse määr ....................................................................................................................... 7 9. Kulude abikõlblikkus .......................................................................................................................... 8 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord ............................................................................................ 9 11. Elluviija ja partneri kohustused ...................................................................................................... 9 12. Aruandlus ...................................................................................................................................... 10 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord ............................................................................... 10 14. Vaiete lahendamine ....................................................................................................................... 10 Käskkirja lisa kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel. 1 Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme , meetmete nimekirja kohaselt number 21.4.6.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Kutsesüsteemi reform“ ehk OsKuS elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust” saavutamisele. 1.3.Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilise sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ eesmärgi saavutamisel, mida mõõdetakse näitajaga „Tööjõus osalemise määr (15-74 aastased)“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke. 1.4.Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 1.4.1. Toetuse andmise strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise, prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad sünergiliseks tervikuks. 1.4.2. Toetuse andmise tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS. 1.5. Mõisted 1.5.1. OsKuS on terviklik, ühtse juhtimismudeliga Oskuste ja Kutsete Süsteem, mis hõlmab tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA, oskuste kirjeldamise, hindamise ja tunnustamise ning kutsesüsteemi tegevusi ning on tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ nimetus. 2  1.5.2. OSKA on süsteemne ja regulaarne oskuste ja tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem. 1.5.3. Oskus on õppimise ja harjutamise teel omandatud sihipärase tegevuse planeerimise ja elluviimise võime. 1.5.4. Oskuste kirjeldus annab oskuste süsteemis ülevaate oskuste põhilistest tunnustest. 1.5.5. Oskusprofiil on valitud oskuste kirjelduste kogum, mille üheks kasutusvõimaluseks on õppe- ja koolituskavadesse tööturu vajaduste kohta sisendi andmine. 1.5.6. Oskuste klassifikaator on oskuste süstematiseerimise alus, mille moodustavad oskuste põhirühmad, oskusvaldkonnad ja oskuskategooriad. Klassifikaatoris on oskused kirjeldatud võimalikult ülekantavalt majandus- ja tegevusalade üleselt. 1.5.7. Oskuste kataloog koosneb kontekstualiseeritud oskustest ja nende seostest ametitega. Kataloogis kirjeldatakse oskusi spetsiifilisemalt, detailsemalt, konkreetsemasse rakenduskonteksti asetatult. 1.5.8. Oskuste (digi)register sisaldab kõikide tööelus kasutatavate oskuste nimetusi koos kirjeldusega. Oskused on registris jaotatud kahele tasandile: oskuste klassifikaator ning oskuste kataloog. 1.5.9. Koordinatsioonikogu on kutseseaduse alusel haridus- ja teadusministri poolt moodustatud kogu, mille põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse määratlemise protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel, sh ühiskonna ja tööturu vajaduste ning koolituspakkumise (sh täienduskoolituse) optimaalne sidustamine ning tööturu alase strateegilise teavitustöö korraldamine ühiskonnas. 2. Toetatavad tegevused Käskkirja alusel viiakse ellu järgmised tegevused: 2.1.OSKA Tegevus hõlmab endas OSKA metoodika arendamist (sh prognooside arendamine piirkonnapõhisteks), valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimist, uuringutulemuste levitamist ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seiret. 2.2.Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine 2.2.1. Kutsesüsteemi reformi ettevalmistamine ja rakendamine sh olukorra analüüsimine, sihtrühmade kaasamine, avalikkuse teavitamine, õigusliku raamistiku uuendamine OsKuS väljatöötamiseks ja rakendumiseks, rakendumise analüüsimine; 3  2.2.2. oskuste kirjeldamine hõlmab oskuste uutel alustel süsteemselt kirjeldamise metoodika väljatöötamist, sealhulgas asjakohaste oskuste (digi)registris kirjeldamist ja oskusprofiilide koostamise aluspõhimõtete kujundamist seostatult kutsesüsteemiga; 2.2.3. uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks tõhusalt ja mõjusalt toimiva mudeli välja töötamine ning rakendamise ettevalmistamine (sealhulgas sihtrühma koolitamine toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks kasutada olevatest tööriistadest); 2.2.4. OsKuS rakendamise ettevalmistamine hõlmab laiema üldsuse teavitamist loodud OsKuS kontseptsioonist ja toimimisest. 2.3.OsKuS digiarendused 2.3.1. Tegevus hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste, registrite ja võimekuse loomist (sealhulgas oskuste registri infosüsteem, oskusteenuste ja -analüüsi keskkond, töömaailma kutse andmise halduskeskkond, oskuste vastavushindamise keskkond, osakutse- ja oskustunnistuste andmebaas, suurandmete kaeve ja analüüsi võimekus, OSKA andmete visualiseerimine ja tulemuste avalikustamine veebis). Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada tööandjad, õppeasutused ja indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3. Tulemused Tegevuste tulemusena on loodud ja toimib terviklik oskuste ja kutsesüsteem OsKuS:  on rakendunud parendatud metoodikal põhinev tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteem OSKA, mis võimaldab tulemusi laiemalt kasutada tuginedes muuhulgas oskuste ja piirkonna põhisele lähenemisele;  on loodud uuenduslik oskuste süsteem, st oskuste kirjeldamise ja hindamise süsteem koos digitaalsete oskuste teenuste lahendustega, oskuste hindamise ja tunnustamise põhimõtetega, õppe ja koolitusteenuste sidumise võimalustega;  OSKA süsteem ja uus oskussüsteem on juhtimis- ja koostöömudelites ning infosüsteemides lõimitud üksteist toetavaks tervikuks ehk OsKuS süsteemiks, mis toetaks eri sihtrühmade individuaalset oskuste arendamist ja karjääri haldamist ja oleks osa elukestvast õppest. Tabel 1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise seireks kasutatavad näitajad: 4  Näitaja Algta Vahesiht Sihttase Selgitav teave nimetus ja se tase 2029 mõõtühik 2024 Meetmete Väljundin Loodud 0 0 1 Tervikliku oskuste ja nimekirja äitaja tervikliku kutsesüsteemi OsKuS näitajad kutsesüste infosüsteem koosneb emi oskuste kirjeldamise, infosüstee oskuste teenuste ja m oskuste analüüsi digikeskkondadest. Digikeskkonnad on koostöös toimivad 2029. aastaks. Tervikliku infosüsteemi kasutajate arv ületab punktis 2.3.2. toodud indikaatori taseme ning süsteemi toimivust hinnatakse 2029.a. partneri tellitud analüüsiga. TAT spetsiifilised näitajad 2.1. TAT Koostatud 0 12+1 35+2 Tööjõu ja oskuste spetsiifilin uuringud vajaduse üldprognoos e näitaja (arv) (mh tööjõuvajaduse muutused, hõive arengudünaamika, oskuste kasutamine jne). Valdkondlikud oskuste vajaduse prognoosid 5- 10 a vaates ning vajadusel läbiviidavad temaatilised uuringud. 2.2.1. TAT Koostatud 0 1 2 Kutsesüsteemi spetsiifilin analüüsid arenduseks ning e näitaja (arv) õigusraamistiku muutmiseks analüüsitakse süsteemi toimimist, parimaid praktikaid ning 5  partnerite ettepanekuid. Analüüside tulemustega ja partnerite ettepanekutega on arvestatud kutsesüsteemi arenduses. Õigusaktide jõustumise järel analüüsitakse süsteemi rakendumist, st reformi tulemust. 2.2.2. TAT Koostatud 0 4000 8000 OsKus infosüsteemis spetsiifilin oskuskirjel kirjeldatud unikaaalsed e näitaja dused oskused (arv) 2.2.3. TAT Koostatud 0 37 100 OsKus infosüsteemi spetsiifilin video- ja sihtgruppidele mõeldud e näitaja digiõppem erineva pikkusega aterjalid video- ja digimaterjalid (arv) 2.3.1. TAT Kutsesüste 0 95 000 150 000 Vahetulemusena spetsiifilin emi hinnatakse e näitaja infosüstee alamsüsteemide mi (OSKA, kutsesüsteem, unikaalset oskuste süsteem) e kasutajate arvu veebikasut summeerituna. ajate arv Unikaalseid kasutajaid aastas loendatakse Google Analyticsiga siseneja ID-sid. 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partner 5.1. Elluviija on Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi ka elluviija). Rakendusasutus sõlmib tegevuse rakendamiseks Sihtasutusega Kutsekoda halduslepingu, kus täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused. 5.2.Partner on Haridus- ja Teadusministeerium, kes viib ellu tegevust 2.2.1., mille tulemusel on uuendatud õiguslik raamistik tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS rakendamiseks. 6 Tegevuse 2.3.1., mis hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste, registrite ja võimekuse loomist, elluviimisel teeb elluviija koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonnaga. 6. Sihtrühm 6.1. Sihtrühm on tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, haridus- ja koolitusasutused, õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. 7. Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2022 kuni 31.08.2029. 8. Eelarve ja toetuse määr Tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ kogueelarve aastateks 2022-2029 on 19 714 286 eur, mida rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 70% ja maksimaalne summa 13 800 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering vähemalt 30% ja minimaalne summa 5 914 286 eurot. Toetuse andmise tingimustega kehtestatakse tegevuste detailne eelarve 2025.a. lõpuni. 2025.a. hindab rakendusasutus tegevuste edenemist, sh tõhusust ja mõjusust, vahesihttasemete saavutamist, toetuse eelarve kasutamist, täpsustab vajadused ning kinnitab vajadusel uue eelarve. 7 Tabel 2 Kutsesüsteemi reformi eelarve ja tulemused tegevuste lõikes: Tegevused Eelarve 2022-2025 2.1. OSKA 3 141 000 Otsene personalikulu 2 532 000 Muud kulud 609 000 2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine kokku 2 064 000 Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja 2.2.1. rakendumise eelduste loomine ja kutsesüsteemi 120 000 arendamine Oskuste kirjeldamine, vastavushindamine ja 2.2.2. 1 944 000 tunnustamine, OsKuS rakendamise ettevalmistamine Otsene personalikulu 1 452 000 Muud kulud 492 000 2.3. OsKuS digiarendused 3 353 000 Otsene personalikulu 199 000 Muud kulud 3 154 000 Horisontaalne kulu kokku 741 300 Otsene personalikulu 99 000 Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest) 642 300 EELARVE 2022-2025 KOKKU 9 299 300 Jaotamata eelarve 2026-2029 kokku 10 414 986 KOKKU 19 714 286 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 9.2.3. muud kulud: 9.2.3.1. välislähetuste kulu; 9.2.3.2. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste kulu; 8  9.2.3.3. juhendite, koolitusmaterjalide, sh digiõppematerjalide ning veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise, kujundamise ja avalikustamise kulu; 9.2.3.4. konverentside, seminaride, koosolekute, koolituste kulu sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.2.3.5. tõlkekulud, trükiste väljaandmine (sh kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine); 9.2.3.6. digilahenduste, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning infosüsteemide ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse ja hooldusega seotud kulu. 9.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse mitteabikõlblikeks kuludeks: 9.3.1. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel, projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud; 9.3.2. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 3. 10.2. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Elluviija on kohustatud: 11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. detsembriks ning viima selle ellu; 11.1.2. esitama punktis 11.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks; 11.1.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 11.1.4. tegevusi ellu viima vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 11.1.5. esitama rakendusasutusele tegevuskava OsKuS rakendamiseks ettevalmistavate tegevustega; 11.1.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 1. detsembriks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 9 11.2. Partner (Haridus- ja Teadusministeerium) peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 15. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 ja Haridus- ja noorteprogrammi eesmärkide ning strateegia „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 10  Kooskõlastamiseks: 3.10.2022 nr 8-2/22/4185 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust viie tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda SA Kutsekoda Külli All 735 0247 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1169 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b13fcb4d-ef00-4932-8400-b13c6e981d2a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b13fcb4d-ef00-4932-8400-b13c6e981d2a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main