EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGU OTSUS 10. oktoober 2022 nr 1.1-12/ 3307 Nõukogu koosseisus: Esimees: Liina Vahter – Tallinna Ülikool Aseesimees: Aime Keis – Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee Teadussekretär: Aive Pevkur – Tallinna Tehnikaülikool Liikmed: Agne Velthut-Meikas – Tallinna Tehnikaülikool Ingeri Luik-Tamme – TGS Baltic Advokaadibüroo Meego Remmel – Eesti Kirikute Nõukogu Maie Bachmann – Tallinna Tehnikaülikool Merike Sisask – Tallinna Üliko ol Pärt Peterson – Tartu Ülikool Made Laanpere – Tartu Ülikool Kärt Salumaa-Lepik – Tallinna Tehnikaülikool Kadi Lubi – Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee/ Tallinna Tehnikaülikool Ingrid Ots-Vaik - valdkondlik ekspert Arutas kiirmenetluse korras vastutava uurija Ruth Kalda taotlust uuringule „ Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs “ . Uuringu jätku taotluse menetlusest taandas id ennast Maarja Kirss ja Virve Lans . Otsus: anda luba uuringu läbiviimiseks. Uuringu läbiviimise lõpptähtaeg on 28 . veebruar 202 3 . a. Otsuse lahutamatu lisa on vastutava uurija poolt 07. oktoobri l 2022. a digi allkirjastatud uuringu taotlus . /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Vahter Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu esimees
Curriculum vitae
Ruth Kalda
Sünniaeg 16.04.1965
Telefon 731 9210
E-post
[email protected]
Töökohad ja ametid
01.09.2019–... Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut, peremeditsiini professor, instituudi
juhataja (1,00)
... 1995- 1999 doktorantuur perearstiteaduse erialal
... alates 01.01.2000 - II kategooria perearst, OÜ Ülikooli
Perearstikeskus osalise koormusega
01.09.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
28.01.2019 rahvatervishoiu instituut, instituudi juhataja
29.01.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
07.02.2016 rahvatervishoiu instituut, instituudi juhataja
01.01.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
31.08.2017 rahvatervishoiu instituut, õppetooli juhataja
01.01.2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
31.08.2019 rahvatervishoiu instituut, peremeditsiini professor (1,00)
01.09.2014– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik,
31.12.2015 peremeditsiini professor (1,00)
01.09.2014– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku
31.12.2015 juhataja
01.09.2012– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku
31.08.2014 juhataja
01.09.2009– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik,
31.08.2014 peremeditsiini professor (1,00)
01.09.2009– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku
31.08.2012 juhataja
01.09.2008– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik,
31.08.2009 peremeditsiini dotsent (0,50)
01.09.2006– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, kliiniku
14.12.2006 juhataja
01.12.2005– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik,
31.08.2009 polikliiniku ja peremeditsiini vanemteadur (0,50)
01.09.2003– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik,
31.08.2008 polikliiniku ja peremeditsiini dotsent (0,50)
01.12.2002– Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik,
30.11.2005 erakorraline vanemteadur (0,50)
Haridustee
... Kõrgem.
... 1989. aastal - TÜ arstiteaduskonna ravi erialal
... 2001. a. - Meditsiiniteaduste doktor
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2014−... Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige
2012−... Tartu Ülikooli Senati liige
2012−... Tartu Ülikooli Kirjastuse Kolleegiumi liige
2011−... Ajakirja "Eesti Arst" teadustoimetaja
2010−... Ravijuhiste Nõukoja liige
2009−... Peremeditsiini residentuuri üldjuhendaja
...−... Arstiteaduskonna VI kuruse lõpueksami komisjoni liige
...−... Peremeditsiini residentide vastuvõtueksami komisjoni liige,
peremeditsiini residentuuri lõpueksami komisjoni liige
...−... Euroopa peremeditsiini õpetajate organisatsiooni (EURACT)
liige
...−... Eesti Perearstide Seltsi kvaliteedikomisjoni töögrupi liige
2008−2011 Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimees
Loometöö
'.
Lisainfo
'
Teaduskraadid
Ruth Kalda, doktorikraad, 2001, (juh) Heidi-Ingrid Maaroos; Margus Lember, Structure
and outcome of family practice quality in the changing health care system of Estonia,
Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, Polikliinik.
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 3. Terviseuuringud; 3.7. Kliiniline meditsiin; CERCS
KLASSIFIKAATOR: B720 Peremeditsiin; TÄPSUSTUS: Haiguste ennetamine,
krooniliste haiguste riskifaktorid, risiki ennustamine, patsientide kaasamine
Lisainfo
meditsiiniteaduste doktor Tartu Ülikool 2001
Jooksvad projektid
• MLTGI21016R (101016775) "INTERVENE - Integreeritud geneetiliste riskimudelite
rahvusvaheline konsortsium" (1.01.2021−31.12.2025); Vastutav täitja: Reedik Mägi;
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli genoomika instituut (partner); Finantseerija: Euroopa
Komisjon; Eraldatud summa: 1 120 656 EUR.
• SMVPT20217 "Ravijuhendite koostamine" (1.01.2020−31.12.2023); Vastutav täitja:
Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Eesti Haigekassa; Eraldatud summa: 685 000
EUR.
• SMVPT21269T (2014-2020.15.01.22-0162) "COVID-19 AKTIIVNE SEIRE-3"
(1.05.2021−31.12.2022); Vastutav täitja: Mikk Jürisson; Tartu Ülikool,
Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut;
Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 1 567 833 EUR.
• DMVSF20312M (61349 4-EPP-1-2019-1-U K-S PO-SCP) "Õpimoodulite
arendamine kehalise aktiivuse mõjust ning rakendeamisest tervise ennetusel kui
erinevate kliiniliste seisundite korral" (1.01.2020−31.12.2022); Vastutav täitja: Jarek
Mäestu; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, sporditeaduste ja füsioteraapia
instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 37 730 EUR.
• SP1GY19493T (MOBEIT004) "Mobilitas Pluss EIT projekti toetamise tegevuskava
MOBEIT004 EIT- Health Mobilitas- 2" (1.04.2019−31.10.2022); Vastutav täitja:
Taivo Raud; Tartu Ülikool, Tugiüksused, grandikeskus; Finantseerija: Sihtasutus
Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 200 000 EUR.
• LSVJS21640 "Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju
hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis" (20.12.2021−19.06.2022); Vastutav
täitja: Kerli Ilves; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte
poliitikauuringute instituut; Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 28
900 EUR.
• LMVPT21617 "Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas
toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis" (30.11.2021−30.05.2022); Vastutav täitja:
Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Tervise Arengu Instituut; Eraldatud summa:
25 000 EUR.
• (RITA1/02-120-04) "COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade
väljaselgitamine Eestis" (14.09.2020−21.03.2022); Vastutav täitja: Ruth Kalda; OÜ
Ülikooli Perearstikesksus; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud
summa: 0 EUR.
Lõppenud projektid
• COVSG41 "Patsiendiküsimustiku prototüübi väljatöötamine ja sisend
meditsiinidokumendi standardile COVID-19 küsimustiku näitel"
(1.10.2020−31.12.2021); Vastutav täitja: Kadri Suija; Tartu Ülikool,
Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut;
Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 200 000 EUR.
• SMVPT21338T (2014-2020.12.03.19-0561) "Personaalmeditsiini rakendamine
Eestis_koolitused" (1.05.2021−31.10.2021); Vastutav täitja: Mikk Jürisson; Tartu
Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut;
Finantseerija: Tervise Arengu Instituut; Eraldatud summa: 18 695 EUR.
• VMVPT21151 (202648485) "Antimikroobse resistentsuse tõenduspõhine ülevaade"
(22.02.2021−31.10.2021); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool,
Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut;
Finantseerija: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO); Eraldatud summa: 18 952
EUR.
• SMVPT20599 "COVID-19 AKTIIVNE SEIRE-2" (11.11.2020−31.05.2021);
Vastutav täitja: Mikk Jürisson; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond,
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Haridus- ja
Teadusministeerium; Eraldatud summa: 1 607 239 EUR.
• LMVPT18069 (RITA1/01-42-06) "Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid
rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses "
(1.01.2018−31.05.2021); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool,
Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut (partner);
Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 353 047 EUR.
• SMVPT20243 "COVID-19 aktiivne seire" (23.04.2020−31.12.2020); Vastutav täitja:
Mikk Jürisson; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud
summa: 1 800 000 EUR.
• LMVPT18069 (RITA1/01-42-06) "Personaalmeditsiini (1.01.2018−31.12.2020)",
Ruth Kalda, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut.
• LSVJS19442 (hange 206533) "Töötervishoiuteenuse uuring"
(2.07.2019−26.05.2020); Vastutav täitja: Merle Mägi; Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste
valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut; Finantseerija:
Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 58 591 EUR.
• IUT2-8 "Krooniliste haiguste ja vananemise, rasv-, lihas- ja luukoe muutuste ning
hormonaalsete ja geneetiliste tegurite vastastikused seosed" (1.01.2013−31.12.2018);
Vastutav täitja: Margus Lember; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond,
kliinilise meditsiini instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur;
Eraldatud summa: 711 000 EUR.
• ETF9285 "Hüpertooniaga noorte meeste südameveresoonkonna haiguste riski
vähendamine patsiendi aktiivsel kaasamisel raviprotsessi interaktiivse otsustamist
toetava programmi kasutamisel" (1.01.2012−31.12.2016); Vastutav täitja: Anneli
Rätsep; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ,
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 57 600 EUR.
• LARPO15120 "Analüüs esmatasandi toimemudeli/tellimuse arengute
kaardistamiseks lähima 10 aasta perspektiivis" (18.08.2015−30.04.2016); Vastutav
täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik (partner),
Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut (partner); Finantseerija: Eesti Haigekassa; Eraldatud summa: 9 999 EUR.
• MARPO12188R "Project INTEGRATE - Integreeritud arstiabi krooniliste haiguste ja
east sõltuvate seisundite paremaks käsitlemiseks." (1.09.2012−31.08.2015); Vastutav
täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond,
Peremeditsiini kliinik, Polikliinik (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon;
Eraldatud summa: 194 960 EUR.
• LARTH15051 "Personaalmeditsiini põhimõtetest lähtuva kliinilise käsitluse ning
oskusteabe arendusuuring" (1.03.2015−30.06.2015); Vastutav täitja: Raul-Allan
Kiivet; Tartu Ülikool (partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut
(partner); Finantseerija: Sotsiaalministeerium; Eraldatud summa: 80 000 EUR.
• MARPO09159R "EUPrimeCare - Esmatasandi tervishoiu kvaliteet ja kulutused
Euroopas" (1.01.2010−31.12.2012); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool
(partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, Polikliinik (partner);
Finantseerija: Euroopa Komisjon; Eraldatud summa: 273 257 EUR.
• ETF7596 "Arstiabi järjepidevus kui oluline arstiabi kvaliteedi näitaja: patsientide
hinnangud arstiabi järjepidevusele ning järjepidevuse seos oluliste tervisetulemitega"
(1.01.2008−31.12.2011); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool,
Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 62
491 EUR.
• SF0182741s06 "Multifaktoriaalsete riskiteguritega sagedaste tervisehäirete riski
profiili määramine ja mõjutamine ning perearstide valmisolek riskifaktoritega
tegelemiseks." (1.01.2006−31.12.2011); Vastutav täitja: Heidi-Ingrid Maaroos; Tartu
Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud
summa: 337 363 EUR.
• LARPO10002 "Alkoholi liigtarvitavate patsientide varajane avastamine
janõustamine" (13.01.2010−18.01.2010); Vastutav täitja: Ruth Kalda; Tartu Ülikool
(partner), Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Peremeditsiini kliinik, Polikliinik (partner);
Finantseerija: Tervise Arengu Instituut; Eraldatud summa: 4 930 EUR.
• ETF6452 "Gastrointestinaalsete sümptomite mõju tervisega seotud elukvaliteedile ja
kroonilise terviseprobleemiga toimetulekule: 2.tüüpi diabeediga patsientide uuring"
(1.01.2005−31.12.2008); Vastutav täitja: Margus Lember; Tartu Ülikool,
Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 51
896 EUR.
• ETF5696 "Depressiooni sotsiaalmajanduslikud ja tervisest sõltuvad riskifaktorid ning
esinemissagedus esmatasandi meditsiinis" (1.01.2004−31.12.2007); Vastutav täitja:
Heidi-Ingrid Maaroos; Tartu Ülikool, Arstiteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti
Teadusfond ; Eraldatud summa: 41 952 EUR.
• SF0180820Bs99 "Haiguste ja nendega seonduvate riskifaktorite perekonniti
esinemine, fenogrammi ja perekonnaanamneesi tähtsus diagnostikas ja patsientide
nõustamisel: perearstide ja patsientide väljavõtteline uuring"
(1.01.2001−31.12.2005); Vastutav täitja: Heidi-Ingrid Maaroos; Tartu Ülikool,
Arstiteaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa:
96 379 EUR.
Juhendamisel väitekirjad
• Liina Pilv, doktorant, (juh) Marje Oona; Ruth Kalda, Patsiendikeskse arstiabi
järjepidevus. Patsientide hinnangud arstiabi järjepidevusele, seda mõjutavad tegurid
ning järjepidevuse seos oluliste tervisetulemitega, Tartu Ülikool.
• Tõnu Jürjen, doktorant, (juh) Ruth Kalda; Kadri Suija, Brief intervention for alcohol
drinkers and its efficacy in Estonian family medicine (Lühisekkumine alkoholi
liigtarvitamise vähendamiseks ja selle efektiivsus Eesti peremeditsiinis), Tartu
Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
• Airin Treiman-Kiveste, doktorant, (juh) Mari Katariina Kangasniemi; Ruth Kalda;
Tarja Pölkki, Infants procedural pain assessment and alleviation in Estonian Regional
hospitals (Imikute protseduuri valu hindamine ja leevendamine Eesti piirkondlikes
haiglates), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut.
• Marta Velgan, doktorant, (juh) Ruth Kalda; Nele Michels, Family physician
workforce in Estonia and Europe: predictors of career choices, future career and
migration intentions (Perearstide tööjõud Eestis ja Euroopas: arstiüliõpilaste eriala
valikut ning perearstide edasist karjääriteed ja väljarännet mõjutavad tegurid), Tartu
Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
• Kaija Kasekamp, doktorant, (juh) Ruth Kalda; Andres Võrk; Asaf Bitton, Primary
level of healthcareeffect on chronic patient'sservice utilization and health outcomes
based on Estonian national data (Esmatasandi tervishoiusüsteemi teenuse kasutuse
mõju krooniliste haigustega patsientide eriarstiabi teenuste kasutusele ning
tervisetulemile tuginedes Eesti rahvastiku andmetele), Tartu Ülikool,
Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
• Madli Pintson, doktorant [Õpingud katkestatud], (juh) Anti Kalda; Ruth Kalda; Kai
Saks, The medication-related risks in the elderly people in Estonian Healthcare
system (Ravimite tarvitamisega seotud riskid eakatel tervishoiu- ja
hoolekandeasutuste teenuste kasutajatel Eestis), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste
valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut
• Tatjana Meister, doktorant, (juh) Kadri Suija; Anneli Uusküla; Ruth Kalda, Analysis
of disease severity, immune response and health consequences in SARS-CoV-2
infected patients (SARS-CoV-2 nakatunute haiguse raskusastme, immuunvastuse
ning tervisetagajärgede analüüs), Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond,
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
• Gerli Usberg, doktorant, (juh) Mari Katariina Kangasniemi; Ruth Kalda, Ethical
issues in care: reflection of socioculutral and clinical context (Õendusabi eetilised
probleemid sotsiaalkutluurilises ja kliinilises kontekstis), Tartu Ülikool,
Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Juhendatud väitekirjad
• Eero Merilind, doktorikraad, 2016, (juh) Ruth Kalda, Primary health care
performance: impact of payment and practice-based characteristics (Perearstiabi
tulemuslikkus: tasustamise ja praksisetegurite mõju), Tartu Ülikool,
Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
• Kadri Suija, doktorikraad, 2010, (juh) Heidi-Ingrid Maaroos; Ruth Kalda, Major
Depression in Family Medicine: Associated Factors, Recurrence and Possible
Intervention (Depressiooniga patsient peremeditsiinis: seonduvad tegurid, kordumine
ja mõjutamise võimalused), Tartu Ülikool.
• Anneli Rätsep, doktorikraad, 2009, (juh) Margus Lember; Ruth Kalda, Type 2
diabetes care in family medicine (Teist tüüpi diabeedi käsitlus peremeditsiinis), Tartu
Ülikool.
• Eda Annuk, magistrikraad, 2021, (juh) Ruth Kalda; Epp Adler, Euroopa Liidus vaba
liikumist kasutavatele inimestele vajamineva arstiabi osutamine Eesti perearstide
näitel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute
instituut
• Kadri Kööp, magistrikraad, 2016, (juh) Tiina Tõemets; Ruth Kalda, Patsientide
kogemused ja vajadused seoses elustiili nõustamisega perearstikeskustes, Tartu
Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut.
• Katrin Västra, magistrikraad, 2010, (juh) Ruth Kalda, Hüpertooniatõve ja II tüüpi
diabeedihaigete ravi jälgimine Eestis aastatel 2005-2008, perearsti kvaliteedisüsteemi
rakendumise mõju hindamine Eesti Haigekassa andmekogu alusel, Tartu Ülikool,
Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut.
Publikatsioonid
2021
Siret, Läänelaid; Francisco, B., Ortega; Theodora, Kunovac Kallak; Lana, Joelsson; Jonatan, R., Ruiz;
Julius, Hreinsson; Kjell, Wånggren; Anneli, Stavreus-Evers; Ruth, Kalda; Andres, Salumets; Signe,
Altmäe. (2021). Physical and Sedentary Activities in Association with Reproductive Outcomes among
Couples Seeking Infertility Treatment: A Prospective Cohort Study. International Journal of
Environmental Research and Public Health, 18 (5). DOI: 10.3390/ijerph18052718.
Kask-Flight, Liina; Durak, Koray; Suija, Kadri; Ratsep, Anneli; Kalda, Ruth (2021). Reduction of
cardiovascular risk factors among young men with hypertension using an interactive decision aid:
cluster-randomized control trial. BMC Cardiovascular Disorders, 21 (1), ARTN 543. DOI:
10.1186/s12872-021-02339-1.
Pilv, Liina; Vermeire, Etienne I. J. J.; Rätsep, Anneli; Moreau, Alain; Petek, Davorina; Yaman,
Hakan; Oona, Marje; Kalda, Ruth (2021). Diabetes-related quality of life in six European countries
measured with the DOQ-30. European Journal of General Practice, 27 (1), 191−197. DOI:
10.1080/13814788.2021.1954615.
Suija, Kadri; Nahkur, Siim.; Raidoja, Reet; Kalda, Ruth (2021). Patsiendiküsimustike ja kaugteenuste
kasutamine perearstikeskustes: perearstide ja pereõdede küsitlusuuring. Eesti Arst, 100 (6), 341−350.
Meister, Tatjana; Uusküla, Anneli; Kalda, Ruth; Suija, Kadri; Pisarev, Heti. (2021). COVID-19
läbipõdenud isikute tervise enesehinnang: jälgimisuuring perearstikeskustes. Eesti Arst, 100. Eesti
Arst, 1−48.
Mardo, A. Laura; Laidoja, Reet.; Nahkur,Siim; Parvelo, Anu; Kalda, Ruth; Suija, Kadri. (2021). Kas
patsiendiküsimustikud on patsientide poolt oodatud? Eesti Arst, 100. Eesti Arst, 1−48. (Lisa 1).
2020
Rätsep, Anneli; Trumm, Elsa; Aaviksoo, Evelyn; Kostabi, Evelin; Tamm, Gerly; Urmann, Helen;
Lubi, Kadi; Lees, Kadri; Kiisel, Maie; Mägi, Merle; Kiivet, Raul-Allan; Kalda, Ruth; Puur, Saara
Maria; Tubelt, Ene (2020). Töötervishoiuteenuse uuring. 5−178.
Remmel, Maali-Liina; Jürjen, Tõnu; Kalda, Ruth; Suija, Kadri. (2020). Täisealiste isikute
alkoholitarvitamine ja elukvaliteet. Eesti Arst (32−32). (lisa 2).
Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina; Kalda, Ruth (2020).
Patients` Experiences and Needs with Lifestyle Counselling in Family Health Centers
. Public Health & Healthcare in the Move – Opportunities and Challenges in Research, Practice and
Policy. Conference Proceedings.: Public Health & Healthcare in the Move – Opportunities and
Challenges in Research, Practice and Policy. Tallinn, Tallinn Health Care College, 28.-30.10.2020.
Ed. Lubi, Kadi; Talvik, Merle; Ojasoo, Merle; Kööp, Kadri. Tallinn: Tallinn Health Care College, 74.
(B).
Kööp, Kadri, Tõemets, Tiina, Kalda, Ruth (2020).
Millised on patsientide eluviisi nõustamisega seotud kogemused ja vajadused?
. Pereõde, 1, mai, 13−15.
Suija, K.; Sarv, A.; Loogus, T.; Kalda, R. (2020). The use of peer-teaching in general practice:
advantages and lessons learned. International Journal of Medical Education, 11, 173−174. DOI:
10.5116/ijme.5f28.798e.
2019
Alajõe, H.; Suija, K.; Rätsep, A.; Kalda, R.; Lember, M. (2019). Food choices, physical activity and
metabolic health in obese patients. Papers on Anthropology, 28 (1), 9−20. DOI:
10.12697/poa.2019.28.1.01.
Saare, L.; Arusaar, V.; Kalda, R.; Kiivet, R. (2019). Sünnijärgse koduvisiidi mõju hindamine:
tervisetehnoloogia hindamise raport TTH44.
Läänelaid,S.; Kallak,T.K.; Joelsson,L.S.; Ruiz,J.R.; Davey,E-J.; Hreinsson,J.; Wånggren,K.;
Evers,A.S.; Kalda,R.; Salumets,A.; Ortega,F.B.; 6, Altmäe S. (2019). Viljatusravi läbivate paaride
füüsilise aktiivsuse ja istuva elustiili seos viljatusravi edukuse ning raseduse tulemustega. Eesti Arst,
98: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonevrents 2019. Tartu: Celsius Healthcare ,
36−36. (lisa3).
Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina; Kalda, Ruth (2019).
Perearstikeskuse patsiendid ootavad eluviisi nõustamisel individuaalsust ja professionaalsust
. Eesti Õde, 3/4, 23−33.
Ruth Kalda (2019). Olulised uuendused täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitluse juhendis. Perearst,
10 (152), 33−35.
2018
Silina V.; Kalda R. (2018).
Challenges for clinical practice and research in family medicine in reducing the risk of chronic
diseases. Notes on the EGPRN Spring Conference 2017 in Riga.
. European Journal of General Practice, 24 (1), 112−117.10.1080/13814788.2018.1429594.
Kööp, Kadri., Tõemets, Tiina., Kalda, Ruth. (2018).
“Patients` Experiences and Needs with Lifestyle Counselling in Family Practices”
. International Journal of Nursing, 4 (2), 114−125. DOI: 10.15640/ijn.v4n2a10.
Põlluste, Kaja; Kalda, Ruth; Lember, Margus; (2018). Primary Healthcare Reform as a Promoter of
Quality in the Estonian Healthcare System. In: Braithwaite, Jeffrey; Mannion, Russell; Matsuyama,
Yukihiro; Shekelle, Paul; Whittaker, Stuart; Al-Adawi, Samir (Ed.). Health Systems Improvement
Across the Globe: Success Stories from 60 Countries (147−152). CRC Press.
2017
Suija, K.; Soom, K.; Loogus, T.; Tähepõld, H.; Kalda, R. (2017). Student- and learning-centred
educational strategies in medical education: an Estonian example. Education for Primary Care, 28 (5),
5−5. DOI: 10.1080/14739879.2017.1345654.
Väli,M;Kalda,R;Poll,A (2017). Tervishoiuteenuse kvaliteedi eksperdikomisjoni töö 2016. aastal. Eesti
Arst, 86 (3), 165−174.
Kalda, R.; Loogus, T.; Põld, L.; Sarv, A. (2017). Peer-teaching is possible! Helsinki 28. august 2017.
Scottish Charity: SC031618, 368−368.
Maaroos, H-I.; Kalda, R. (2017). Peremeditsiin Eesti tervishoiukorralduses. Lea Leppik (Toim.).
Muutuste sajand Eesti meditsiinis (119−134). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kööp, Kadri; Tõemets, Tiina; Kalda, Ruth (2017). Patients` Experiences and Needs with Lifestyle
Counseling in Tallinn and Harjumaa Family Health Centers. 14th International Conference of Nursing
Research. Translation nursing knowledge: A force for change in clinical practice!: 14th International
Conference of Nursing Research , Lissabon, 10.-12.05.2017.. Ed. Oliveira, H., Barros, I., Curado, M.
A., Fernandes, J., Gomes, J. Lissabon, Portugal.: APE – Associação Portuguesa de Enfermeiros,
76−76.
Suija, K.; Soom, K.; Sarv, A.; Loogus,T.; Tähepõld, H.; Kalda,R. (2017). Kuidas õpetada suhtlemist
surijate ja leinajatega? Eesti Arst (erinumber), 96 (lisa1): Tartu ülikooli arstiteaduskonna aasapäeva
teaduskonverents 2017. Toim. Ülla Linnamägi. OÜ Celsius Healthcare, 54. (1-64).
2016
Suija, Kadri; Kordemets, Tanel; Annuk, Kadi; Kalda, Ruth (2016). The Role of General Practitioners
in Cancer Care: A Mixed Method Design. Journal of Cancer Education, 31 (1), 136−141. DOI:
10.1007/s13187-015-0834-z.
Pilv, L.; Vermeire, E.; Rätsep, A.;, Moreau, A.; Nikolić. D.;, Petek, D.; Yaman, H.; Oona, M.; Kalda,
R. (2016). Development and validation of the short version of the diabetes obstacles questionnaire
(DOQ-30) in six European countries. European Journal of General Practice, 22 (1), 16−22. DOI:
10.3109/13814788.2015.1093619.
Merilind, E.; Salupere, R.; Västra, K.; Põldsam, R.; Kalda, R. (2016). The Impact of payment for
performance on number of family doctors visits, specialist consultations and hospital bed occupancy.
A longitudinal study. Quality in Primary Care, 24 (1), 23-28.
2015
Merilind, Eero; Salupere, Katrin; Västra, Katrin; Kalda, Ruth. (2015). The influence of performance-
based payment on childhood immunisation coverage. Health Policy, 119 (6), 770−777. DOI:
10.1016/j.healthpol.2015.01.015.
Maagaard, R.; Kjær, N.K.; Švab, I.; Allen, A.; Kalda, R.; Oona, M.; Buchanan, J.; Maier, M.;
Tomasik, T.; Dubas-Jakóbczyk, K.; Kijowska, V.; Windak, A. (2015). HANDBOOK FOR
APPLICANTS Document describing the process of appraising the level of expertise in General
Practice/Family Medicine teachers. In: . Krakov 2015.
Švab,I.; Windak, A.; Allen, J.; Maier, M.; Kalda, R.; Maagard, R.; Kjer, N. K.; Buchanan, J.; Oona,
M.; Kijowska, V.; Tomasik, T; Dubas-Jakobczuk, K. (2015). HANDBOOK FOR APPRAISERS of
teaching performance in General Practice/Family Medicine. In: . Krakov 2015.
2013
Suija, Kadri; Ilves, Kadi; Ööpik, Pille; Maaroos, Heidi-Ingrid; Kalda, Ruth (2013). Patients ’
experience with cancer care: A qualitative study in family practice. European Journal of General
Practice, 19 (2), 111−116. DOI: 10.3109/13814788.2012.732568.
Reisberg, S; Sirel, R; Kalda, R; Merzin, M; Pruulmann, J; Vilo, J (2013). Elektrooniliste terviselugude
analüüsimise võimalused Tartu perearstide infosüsteemi näitel. Eesti Arst, 92 (8), 452−459.
2012
Pilv, L.; Rätsep, A.; Oona, M.; Kalda, R. (2012). Prevalent Obstacles and Predictors for People Living
with Type 2 Diabetes. International Journal of Family Medicine, 2012, ID 842912. DOI:
10.1155/2012/842912.
Pechter, U.; Suija, K.; Kordemets, T.; Kalda, R.; Maaroos, HI. (2012). Physical activity and exercise
counselling: a cross-sectional study of family practice patients in Estonia. Quality in Primary Care, 20
(5), 355−363.
Kordemets, T.; Suija, K.; Kalda, R.; Ööpik, P. (2012). Pahaloomulise kasvajaga patsientide ravi
järjepidevus ja perearsti roll selles. Eesti Arst, 91, 32.
Kalda, R.; Maaroos, J.; Maaroos, HI.; Oona, M.; Rätsep, A.; Suija, K.; Takker, U.; Tähepõld, H.;
Veskimägi, M.; Ööpik, P. (2012). Haiguste ennetamisest perearstile. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Martinson, K.; Jaanson, E.; Kalda, R.; Rätsep, A.; Tiik, M. (2012). Development of Family Medicine
in Estonia - from Nothing to Modern Specialty. World Medical Journal, 58 (1), 24−26.
2011
Jefferis, BJ.; Nazareth, I.; Marston, L.; Moreno-Kustner, B.; Bellon, JA.; Svab, I.; Rotar, D.;
Geerlings, MI.; Xavier, M.; Goncalves-Pereira, M.; Vicente, B.; Saldivia, S.; Aluoja, A.; Kalda, R.;
King, M. (2011). Associations between unemployment and major depressive disorder: Evidence from
an international, prospective study (the predict cohort). Social Science & Medicine, 73 (11),
1627−1634. DOI: 10.1016/j.socscimed.2011.09.029.
Suija, K.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2011). Factors associated with recurrent depression: a
prospective study in family practice. Family Practice, 28 (1), 22−28. DOI: 10.1093/fampra/cmq076.
Rätsep, A.; Suija, K.; Oona, M.; Ilves, K.; Maaroos, H.-I.; Kalda, R. (2011). Teist tüüpi diabeedi
haiguste tõlgendused haigusest ja ravi järjepidevusest. Eesti Arst, 90 (1), 10−17.
Suija, K.; Pechter, Ü.; Maaroos, J.; Kalda, R.; Rätsep, A.; Oona, M.; Ööpik, P.; Tähepõld, H.;
Maaroos, H-I. (2011). Arstide kehaline aktiivsus ja nõuannete jagamine oma patsientidele
liikumisharjumuste kujundamise kohta. Eesti Arst, 90 (3), 116−121.
Saame, I.; Gluškova, N.; Viilmann, K.; Kalda, R. (2011). Prooviuuring alkoholi liigtarvitamise
varajase avastamise ja nõustamise metoodika hindamiseks eesti perearstisüsteemis. Eesti Arst, 90 (5),
216−224.
Kordemets, T.; Suija, K.; Pechter, Ü.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2011). Patsientide kehaline aktiivsus
ja nõustamine liikumisharjumuste suhtes peremeditsiinis. Eesti Arst, 90, 25.
Perend, M.; Perersen, M.; Rätsep, A.; Siuja, K.; Kalda, R. (2011). Millised näitajad peegeldavad
peremeditsiini kvaliteeti patsientide ja tervishoiutöötajate arvates. Eesti Arst, 90, 15.
Tähepõld, H.; Veskimägi, M.; Kalda, R.; Maaroos, H-I.; Oona, M.; Saame, I. (2011). Alkoholi
liigtarvitava patsiendi varajane avastamine ja nõustamine perearstipraksises. Metoodiline
juhendmaterjal perearstidele ja pereõdedele. Tervise Arengu Insituut (1−29).. Puffet Invest OU.
2010
Suija, K.; Pechter, Ü.; Kalda, R.; Rätsep, A.; Oona, M.; Maaroos, H.-I. (2010). Physisal activity of
Estonian family doctors and their counselling for a healthy lifestyle: a cross-sectional study. BMC
Family Practice, 11 (11), 1−6. DOI: 10.1186/1471-2296-11-48.
Rätsep, A.; Kalda, R.; Lember, M. (2010). Meeting targets in type 2 diabetes care contributing to geed
glycaemic control. A cross-sectional study from a primary care settingi n Estonia. European Journal of
General Practice, 16 (2), 85−91. DOI: 10.3109/13814788.2010.481017.
Maaroos, H.-I.; Aluoja, A.; Kalda, R. (2010). Alkoholi tarvitamise sõelumine ja alkoholi tervist
kahjustava tarbimisega seotud riskitegurid perearsti patsientide hulgas Eestis. Eesti Arst, 89 (5),
316−322.
Rätsep, A.; Suija, K.; Ilves, K.; Kalda, R. (2010). Haiguse narratiivid arstiabi järjepidevuse uuringus.
Eesti Arst, 89 (9), 610−611.
2009
Suija, K.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2009). Patients with depressive disorder, their co-morbidity,
visiting rate and disability in relation to self-evaluation of physical and mental health: a cross-sectional
study in family practice. BMC Family Practice, 10, 38. DOI: 10.1186/1471-2296-10-38.
Suija, K.; Pechter, Ü.; Kalda, R.; Tähepõld, H.; Maaroos, J.; Maaroos, H.-I. (2009). Physical activity
of depressed patients and their motivation to exercise: Nordic Walking in family practice. International
Journal of Rehabilitation Research, 32 (2), 132−138. DOI: 10.1097/MRR.0b013e32831e44ef.
Suija, K.; Kalda, R.; Maaroos, H-I. (2009). Depression and musculoskeletal problems. British Journal
of General Practice, 59 (558), 51. DOI: 10.3399/bjgp09X394879.
Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2009). Accessibility and use of health services among older
Estonian population. Central European Journal of Public Health, 17 (2), 64−70.
2008
King, M.; Walker, C.; Levy, G.; Bottomley, C.; Royston, P.; Weich, S.; Bellon-Saameno, J.A.;
Moreno, B.; Svab, I.; Rotar, D.; Rifel, J.; Maaroos, H.-I.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Neeleman, J.;
Geerlings, M.I. (2008). Development and Validation of an International Risk Prediction Algorithm for
Epicodes of Major Depression in General Practice Attendees. Archives of General Psychiatry, 65 (12),
1368−1376.
Hakansson, A.; Ovhed, I.; Jurgutis, A.; Kalda, R.; Ticmane, G. (2008). Family medicine in the Baltic
countries. Scandinavian Journal of Primary Health Care, 26 (2), 67−69. DOI:
10.1080/02813430802030090.
King, M.; Nazareth, I.; Levy, G.; Walker, C.; Morris, R.; Weich, S.; Bellon-Saameno, JA.; Moreno,
B.; Svab, I.; Rotar, C.; Rifel, J.; Maaroos, HI.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Neeleman, J.; Geerlings, MI.;
Xavier, M.; de Almeida, MC.; Correa, B.; Torres-Gonzalez, F. (2008). Prevalence of common mental
disorders in general practice attendees across Europe. The British Journal of Psychiatry, 192 (5),
362−367. DOI: 10.1192/bjp.bp.107.039966.
Kalda, R.; Rätsep, A.; Lember, M. (2008). Predictors of quality of life of patients with type 2 diabetes.
Patient Preference and Adherence, 2, 21−26.
Rosenberg, M.; Kalda, R.; Kasiulevicius, V.; Lember, M. (2008). Management of chronic kidney
disease in primary health care: position paper of the European Forum for Primary Care. Quality in
Primary Care, 16 (4), 279−294.
Suija, K.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2008). Co-morbid condition as an important factor influencing
depression treatment. European Journal of General Practice, 14, 136−137. DOI:
10.1080/13814780802687539.
Pechter, Ü.; Suija, K.; Tähepõld, H.; Kalda, R.; Maaroos, J.; Maaroos, H.-I. (2008). Kehaline aeroobne
võimekus ja selle mõjutamine korduva depressiivse häirega perearstipatsientidel. Eesti Arst, 87 (4),
250−254.
2007
Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2007). Satisfaction with the access to the health services of the
people with chronic conditions in Estonia. Health Policy, 82 (1), 51−61.
Rätsep, A.; Oja, I.; Kalda, R.; Lember, M. (2007). Family doctors assessment of patient- and health
care system-related factors contributing to non-adherence to diabetes mellitus guidelines. Primary
Care Diabetes, 1 (2), 93−97.
Suija, K.; Maaroos, H.-I.; Kalda, R. (2007). Depressioon ja kaasuv somaatiline haigus esmadasandil.
Eesti Arst, 86 (5), 329−334.
2006
Põlluste, K.; Habicht, J.; Kalda, R.; Lember, M. (2006). Quality improvement in Estonian health
system - assessment of progress using an international tool. International Journal for Quality in Health
Care, 18 (6), 403−413. DOI: 10.1093/intqhc/mzl055.
Ööpik, P.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2006). Screening for depression in primary care.
Family Practice, 23 (6), 693−698.
King, M.; Weich, S.; Torres-Gonalez, F.; Svab, I.; Maaroos, HI.; Neeleman, J.; Xavier, M.; Morris, R.;
Walker, C.; Bellon-Saameno, JA.; Moreno-Kustner, B.; Rotar, D.; Rifel, J.; Aluoja, A.; Kalda, R.;
Geerlings, MI.; Carraca, I.; de Almeida, MC.; Vicente, B.; Saldivia, S. ... Nazareth, I. (2006).
Prediction of depression in European general practice attendees: the PREDICT study. BMC Public
Health, 6, Art. No. 6.
Ööpik, P.; Aluoja, A.; Kalda, R.; Maaroos, H.-I. (2006). Family doctors problems and motivating
factors in management of depression. BMC Family Practice, 7 (64), 1−6.
Rätsep, A.; Kalda, R.; Oja, I.; Lember, M. (2006). Family doctors knowledge and self-reported care of
type 2 diabetes patients in comparison to the clinical practice guideline: cross-sectional study. BMC
Family Practice, 7 (64), 1−6. DOI: 10.1186/1471-2296-7-36.
Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2006). Arstiabi kättesaadavus kroonilise haigusega inimeste
hinnangul. Eesti Arst, 85 (8), 500−509.
Aluoja, A.; Ööpik, P.; Kalda, R.; Maaroos, HI. (2006). Depressiooni esinemine perearsti patsientidel.
Eesti Arst, 85 (12), 811−816.
Kalda, R. (2006). Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid ja angiotensiini retseptorite
blokaadid on sobivad ka 2. tüüpi diabeedi preventsiooniks. Eesti Arst, 85 (1), 55−56.
Rätsep, A.; Kalda, R.; Lember, M. (2006). Perearstide arvamus teist tüüpi diabeedi ravijuhendi
järgimist mõjutavatest patsiendist ja tervishoiusüsteemist tingitud tegurite kohta. Eesti Arst, 85 (9),
641.
2005
Kalda, R.; Oona, M.; Maaroos, HI.; Lember, M. (2005). Patient evaluation on family doctors' family
orientation. Patient Education and Counseling, 56 (3), 296−301.
Lember, M.; Ratsep, A.; Kalda, R.; Oja, I. (2005). The impact of clinical practice guidelines should
not be overestimated (vol 17, pg 474, 2004). Journal of the American Board of Family Practice, 18 (2),
153−154.
Kalda, R. (2005). Perearstiabi kvaliteedi hindamine. Eesti Arst, 84 (2), 104−107.
2004
Kalda, R.; Polluste, K.; Maaroos, HI.; Lember, M. (2004). Patients' opinions on family doctor
accessibility in Estonia. Croatian Medical Journal, 45 (5), 578−581.
Polluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2004). Evaluation of primary health care reform in Estonia from
patients' perspective: Acceptability and satisfaction. Croatian Medical Journal, 45 (5), 582−587.
Maaroos, HI.; Tahepold, H.; Kalda, R. (2004). Patient consent rates for video-recording. Family
Practice, 21 (6), 706−706.
Oona, M.; Kalda, R.; Lember, M.; Maaroos, H. (2004). Family doctors involvement with families in
Estonia. BMC Family Practice, 5 (1), 24.
Põlluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2004). Elanike rahulolu üldarstiabi korraldusega 2002. aastal.
Eesti Arst, 83 (2), 93−98.
Rätsep, A.; Kalda, R.; Oja, I.; Lember, M. (2004). Practice Guidelines do not Have a Major Impact on
how Doctors Care for Their Type 2 Diabetes Mellitus Patients. In: Revista Clinica Espanola (269). .
2003
Kalda, R.; Polluste, K.; Lember, M. (2003). Patient satisfaction with care is associated with personal
choice of physician. Health Policy, 64 (1), 55−62.
Kalda, R.; Lember, M. (2003). Family medicine is a popular career choice for medical students in
Estonia. European Journal of General Practice, 9 (4), 55−62.
2002
Kalda, R.; Sarapuu, H.; Lember, M.; Sontak, G.; Hapunova, M. (2002). Family physicians and
pediatricians vaccinate children with same quality. Family Medicine, 34 (10), 714−715.
2001
Kalda, R. (2001). Structure and outcome of family practice quality in the changing health care system
of Estonia. (Doktoritöö, University of Tartu). Tartu: Tartu University Press.
2000
Kalda, R.; Lember, M. (2000). Setting national standards for practice equipment. Presence of
equipment in Estonian practices before and after introduction of guidelines with feedback.
International Journal for Quality in Health Care, 12 (1), 59−63.
Polluste, K.; Kalda, R.; Lember, M. (2000). Primary health care system in transition: the patient's
experience. International Journal for Quality in Health Care, 12 (6), 503−509.
Kalda, R.; Maaroos, HI.; Lember, M. (2000). Motivation and satisfaction among Estonian family
doctors working in different settings. European Journal of General Practice, 6 (1), 15−19.
1999
Lember, M.; Sarapuu, H.; Pikk, A.; Kalda, R. (1999). Family planning and family doctors in Estonia.
Scandinavian Journal of Public Health, 27 (3), 235−236.
1998
Kalda, R.; Sarapuu, H.; Pikk, A.; Lember, M. (1998). Sex education and contraceptive methods:
knowledge and sources of information among the Estonian population. Advances in Contraception, 14
(2), 121−130.
UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi eesmärk on saada tõenduspõhist teavet haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamise arendamiseks. Uuringu tulemiks on Eestile sobiv tõenduspõhine, kvaliteetne ja inimkeskne haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudel ja tegevuskava selle elluviimiseks. Antud uuringu alaeesmärgid on: uurida praegust erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad; kirjeldada teiste riikide haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldust ja parimaid praktikaid ning analüüsida neid võrreldes Eestiga; koostada kolm poliitikastsenaariumit haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise arendamiseks Eestis, ettepanekud korralduse parendamiseks ja tõhustamiseks ning süsteemi arendamiseks ja seireks. Analüüsi tulemusi saab kasutada Sotsiaalministeerium, et tagada kvaliteetne, tõhus ja jätkusuutlik, elanikele kättesaadav ja nende vajadustele vastav haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise teenus Eestis. 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Eesnimi: Ruth Perekonnanimi: Kalda Ametikoht: peremeditsiini professor Organisatsioon: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Telefon: 7319210; 56985599 e-post:
[email protected] Skype: ruth.kalda 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) Eesnimi: Kadri Perekonnanimi: Suija Ametikoht: peremeditsiini kaasprofessor Organisatsioon: TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Eesnimi: Liis Perekonnanimi: Rooväli Ametikoht: tervishoiukorralduse nooremlektor Organisatsioon: peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Eesnimi: Kuido Perekonnanimi: Nõmm Ametikoht: vanemarst-õppejõud Organisatsioon: SA TÜ Kliinikum, erakorralise meditsiini osakond Eesnimi: Sabina Perekonnanimi: Trankmann Ametikoht: analüütik Organisatsioon: TÜ sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Eesnimi: Kerli Perekonnanimi: Ilves Ametikoht: projektijuht-analüütik Organisatsioon . TÜ, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Eesnimi: Marvi Perekonnanimi: Remmik Ametikoht: projektijuht-analüütik Organisatsioon : TÜ, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Eesnimi: Mait Perekonnanimi: Raag Ametikoht: matemaatilise statistika nooremlektor Organisatsioon : TÜ, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut 5. Uuringu finantseerimine : Finantseerimise allikad Sotsiaalministeerium. Leping on sõlmitud riigihanke „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi tellimine Sotsiaalministeeriumile“ tulemusena. Uuringu üldmaksumus (summa) 74 000 eurot Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) Ei ole ette nähtud Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis) Ei ole vajalik 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) Kogu uuringu läbiviimise perioodiks on 29.04.2022-28.02.2023 . Sealjuures andmete analüüsiga alustatakse peale EBIN loa saamist, eeldatavalt septembris 2022. 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) Oleme eelnevalt saanud kooskõlastuse sama uuringu raames intervjuude läbiviimiseks ekspertide ja patsientidega ning Haigekassa andmete analüüsiks TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt (kooskõlastuse nr 365/T-16), 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) Haigekassa analüüsis ajavahemikus 01.04.2018–30.03.2019 koostatud kiirabikaartide andmeid (avaldamata materjal, ametkondlikuks kasutamiseks). Nendelt nähtus, et ligi kolmandik tehtud väljakutsetest olid madala prioriteediga (A). See näitab, et tehakse liialt palju väljakutseid, mida oleks võimalik lahendada esmatasandil (pereõe- ja/või perearsti poolt) ja vähema ressursikuluga. Samuti võib suure hulga A prioriteetiga väljakutsete puhul eeldada, et hospitaliseeritakse vähem patsiente. Väiksemat hospitaliseerimiste arvu võib aga omakorda seostada sellega, et väljakutse lahendamisele läinud töötajad on pädevad ja lahendavad abivajaja mured sündmuspaigal. Tervisevaldkonnas on üldine murekoht pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu nappus ning ülekoormus ja kurnatus, kuna sageli töötavad samad inimesed mitme asutuse juures, mis mõjutab nii kiirabiteenuse osutamist kui ka patsiendiohtust. Seetõttu on vaja praeguseid teenuste osutamise mudeleid tõhustada ja ümber kujundada selliselt, et nende teenuste kvaliteet ja kättesaadavus elanikele säilib praegusel tasemel või paraneb. Üksnes haiglaeelse erakorralisele meditsiinilisele abile keskenduvaid uuringuid või analüüse on Eestis seni vähe tehtud: „Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2009–2020“ vahehindamise käigus tehti uuring, milles keskenduti pigem kiirabiteenuse käsitlusele RTAs, aga lisaks anti soovitusi teenuse arendamiseks ja selle tulemuslikkuse mõõtmiseks . 2018. aastal tegi Riigikontroll auditi, mille eesmärk oli hinnata, kas tervishoiu korraldus tagab, et inimesed saavad plaanilise ravi kaudu õigel ajal abi . Samuti analüüsiti auditis, kas erakorralise meditsiini osakonda satuvad ainult isikud, kes vajavad vältimatut abi, ning kas seal abi saanud isikud said vajaduse korral õigeaegset järelravi. Auditis toodi välja, et tervishoiu ressursse tuleb kasutada tõhusalt ja säästlikult, et tagada ravikindlustusraha eest teenuste võimalikult hea kättesaadavus. See eeldab, et patsiente ravitakse õigel tasandil. Juhul kui erakorralise meditsiini osakonnas (EMOs) ravitakse patsiente, kes ei vaja vältimatut abi, toob see kaasa lisakulud ja pikendab teenindusaegu. 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Eesti demograafiline olukord on muutunud ja muutumas – rahvastik väheneb ja vananeb ning krooniliste haigustega inimeste arv kasvab. Tervisesüsteem ja tervishoiuteenuste osutamine peavad muutuma vastavalt elanikkonna vajadustele ja kasvavale nõudlusele. Seejuures tuleb jõuda kõigi abivajajateni – nii linnapiirkonda, kuhu on koondunud suurem osa elanikkonnast, kui ka kaugemale, väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. Tervisesüsteemis võib tervishoiuteenuste osutamise ja patsiendi teekonna jaotada üldiselt kolmeks: haiglaeelne abi, haiglas osutatav abi ja haiglajärgne abi. Haiglaeelselt osutatakse esimese etapi arstiabi (esmatasand), mida osutavad perearstid koos nendega töötavate õendusala spetsialistidega, ning ambulatoorset eriarstiabi ja kiirabiteenust. Käesolevas analüüsis käsitletakse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abina kogu abi, mida osutatakse nii esmatasandil kui ka kiirabis [ kuni haigla erakorralise meditsiini osakonda jõudmiseni. Seda seetõttu, et kiirabi roll on on erinevate teenuste vahel ülioluline, siis haiglaeelses patsiendi käsitluses on oma roll ka esmatasandil, häirekeskusel ning perearsti nõuandeliinil. Kiirabi on meditsiinisüsteemi seisukohalt kriitilise tähtsusega teenus. 2020.a. andmetel sai kiirabi üle 276 000 väljakutse, neist ca 38% hospitaliseeriti, A ja B (madalama prioriteediga, ei ole eluohtlik seisund) prioriteediga väljakutseid oli 33%, C ja D (tegemist potentsiaalselt elu ohustava probleemiga) prioriteediga väljakutseid 65%. See näitab, et liialt palju tehakse väljakutseid, mida oleks võimalik lahendada esmatasandil (pereõe- ja/või perearsti poolt) ja vähema ressursikuluga. Prioriteet määratakse esmaselt häirekeskuse poolt. Tervisevaldkonnas probleemiks on ka pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu nappus ning ülekoormus, kuna sageli töötavad samad inimesed mitme asutuse juures, mis mõjutab nii kiirabiteenuse, esmatasandi arstiabi osutamist kui ka patsiendiohtust. Seetõttu on vaja praeguseid teenuste osutamise mudeleid tõhustada ja ümber kujundada selliselt, et nende teenuste kvaliteet ja kättesaadavus elanikele säilib praegusel tasemel või paraneb. Praeguseks on lõppenud inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüs, mille käigus on tähelepanu juhitud esmatasandi võimekusele, mida on vaja märgatavalt suurendada ja selleks vastavaid muutusi ellu viia. Käimas on esmatasandi arengukava tegemine, mille eesmärgiks on kujundada jätkusuutlik, kättesaadav ja elanikkonna vajadustele vastav esmatasandi tervishoid. Kuna kiirabi on osa tervisesüsteemist, mida mõjutavad arengud teistes valdkondades (perearstiabi ja haiglaravi), tuleb kiirabiteenuse arendamisel nendega arvestada ning neid osaliselt kattuvalt analüüsida. Selleks et tagada lähitulevikus kiirabi ja erakorralise abi osutamise tõhus toimimine ja jätkusuutlikkus, on vaja analüüsida praegust olukorda ja koguda parimaid praktikaid teostest riikidest. Saadud teave on sisendiks haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi arendamise visiooni ja tegevuskava koostamisel. Antud analüüsi alaeesmärgid on: uurida praegust erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad; kirjeldada teiste riikide haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldust ja parimaid praktikaid ning analüüsida neid võrreldes Eestiga; koostada kolm poliitikastsenaariumit haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise arendamiseks Eestis, ettepanekud korralduse parendamiseks ja tõhustamiseks ning süsteemi arendamiseks ja seireks. 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Esitame järgnevalt kogu uuringu läbiviimise skeemi. Uuringu käigus toimub andmete ja tulemuste triangulatsioon, mis tähendab, et analüüsil kasutame mitut erinevat andmeallikat paralleelselt valideerimaks erinevatest allikatest saadud infot. Käesoleva taotlusega soovime eetikakomiteelt kooskõlastust: kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks ning hetkeolukorra kirjelduse ja tulevikustsenaariumite koostamiseks vajalike alusandmete saamiseks Tervise Infosüsteemist (Vt. andmete kirjeldus allpool punkt 14 ). Oleme eelnevalt saanud kooskõlastuse intervjuude läbiviimiseks ekspertide ja patsientidega ning Haigekassa andmete analüüsiks TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt (kooskõlastuse nr 365/T-16) 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. U uritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena . Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Kvantitatiivseks andmeanalüüsiks kasutatakse kõikset valimit , mille moodustavad kõik inimesed , kellele ajavahemikul 01.01.2018-31.05.2022 osutati kiirabiteenust Eesti Vabariigi territooriumil ning see on dokumenteeritud kiirabikaardil , mis on olemas tervise infosüsteemis . T äpset uuritavate arvu on r aske prognoosida. Kaasatakse kõik järjestikused kiirabikaardid sellel ajaperioodil. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) Uuring põhineb Tervise Infosüsteemi andmetel, seega uuritavate poole ei pöörduta. Uuritavate kaasamine toimub ilma nõusolekuta seaduse alusel . Informeeritud n õusoleku küsimine ei ole antud tingimustes võimalik. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud seaduse ga. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 3 järgi on lubatud isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks juhul, kui on täidetud järgnevad tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada – analüüsimisel kasutatakse psedonüümitud individuaalandmeid, et leida milliste diagnoosidega, prioriteetide ja demograafiliste tunnustega patsiendid kasutavad kiirabi, millised patsiendid teevad seda korduvalt; kui kiiresti kiirabi mingis piirkonnas erinevate probleemide korral kohale jõuab, milline on väljakutsega seotud ajakulu; milline on visiidi tulem ; andmed on sisendiks tulevikustsenaariumite väljatöötamisele ja teatud patsiendirühmadele alternatiivsete optimaalsemate raviteekondade planeerimiseks. 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi – uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Uuringu tulemusena saadakse tõenduspõhist infot haiglaeelse erakorralise arstiabi kasutamise hetkeolukorra kohta, mille põhjal koostatakse haiglaeelse erakorralise abi tulevikustsenaariumid ja töötatakse välja vastavad poliitikasoovitused. Uuringu tulemused vormistatakse põhjaliku uuringuraportina. 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi - uurimistöös kasutatakse vaid retrospektiivseid andmeid, isikutelt uusi andmeid ei koguta ega mingeid sekkumisi neile ei teostata, seega koormus isikutele puudub. Kuna tegemist on riikliku huviga (projektiga) ja soovituste väljatöötamisega tervisepoliitilisteks otsusteks, oleme pöördunud loa saamiseks ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? K asutatakse kõikset valimit, mille moodustavad kõik inimesed, kellele ajavahemikul 01.01.2018-31.05.2022 osutati kiirabiteenust Eesti Vabariigi territooriumil ning see on dokumenteeritud kiirabikaardil, mis on olemas tervise infosüsteemis . Kaasatakse kõik selle perioodi kiirabikaardid. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Tegemist on eriliiki isikuandmet e töötlemisega. Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) Uuritavate kohustuste mahtu uurimistöö käigus ei muudeta. Isikutega kontakti ei võeta, visiitidele ei kutsuta. 12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms) Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)? Ei ole antud taotluse juures asjakohane, kuna koeproove ei koguta ja ka ei väljastata kolmandatele osapooltele 13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk). Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. ( https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members ). vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf 13 a Inimesed Abiküsimused Ei Jah Kas uurimisobjektiks on inimesed? Uurimisobjektiks on TEHIKUs olevate isikute andmed - vajame Tervise Infosüsteemist kiirabi kasutamise andmeid, et analüüsida, mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju inimesi hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid. Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? Kuna vajame uuringu läbiviimiseks TEHIK- u st kõikseid kiirabikaartide andmeid, siis suure tõenäosusega võivad kvantitatiivsete andmete analüüsil uuritavate hulgas olla nii lapsed, eakad kui ka muud haavatavad grupid. g Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? Tervise Infosüsteemist saadavate ja kiirabi kasutamist iseloomustavate andmete puhul võivad uuritavate hulka sattuda ka piiratud teovõimega isikud , kuid uuring viiakse läbi ilma teadliku informeeritud nõusolekuta . Kas uurimisobjektiks on alaealised? TEHIK- u st saadavate andmete hulgas ( ajavahemikul 01.01.2018-31.05.2022 kiirabiteenust saanud isikud ) on eeldatavasti ka alaealisi. Se ega on ka nemad uurimisobjektiks. Kas uurimisobjektiks on patsiendid? Jah, on. Kuna uurimisobjektiks on kõik eelpooltoodud ajavahemikul kiirabiteenust saanud is i kud, siis kõik uurimusse kaasatud isikud on patsientid id . Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? Uuringu käigus ei koguta inimestelt bioloogilisi proove 13 b Isikuandmed ja andmestikud Ei Jah Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Tervise Infosüsteemis t vajame eriliigilisi isikuandmeid kiirabikaartidelt , et analüüsida mis põhjuste l ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju patsiente hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid – korduva id patsiente saame eristada uu ritava umbisikuli s e kood i abil, korduvaid kutseid – kui samal isikul on mitu kutset samal päeval või teatud ajaperioodi jooksul Igale uuritavale isikule omistatakse unikaalne umbisikuline kood, reeglina on ühel uuritaval üks kood . Igale tundmatule/tuvastamata isikule , kellele on osutatud kiirabiteenust, om istatakse uus umbisikuline kood, seega võib nendel uuritavatel tegelikult olla mitu umbisikulist koodi, aga me ei suuda neid süsteemis kuidagi kokku viia. Tundmatute käsitlemist uuringus erinevate isikutena hinnatakse statistiliste meetoditega ja võimalikku nihet arvestatakse statistilistes analüüsides. Vajaminevad andmed on järgmised: Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018–31.05.2022: - uuritava umbisikuline kood - sugu - vanus - kiirabibrigaadi tüüp - kiirabibrigaadi liikmete arv - tervishoiuteenuse osutaja nimi - kiirabibrigaadi kutsung - väljakutse prioriteet - väljakutse põhjus - väljakutse tüüpjuhtum - sündmuskoht KOV täpsusega - väljasõidukorralduse aeg - väljasõiduaeg - sündmuskohale jõudmise aeg - lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse - vabanemise aeg - patsiendi elustamine (jah/ei) - diagnoosid (põhihaigus, kaasuv, välispõhjus) - visiidi tulemus - vastuvõtja asutuse nimetus - oldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei) Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? Erinevatest andmebaasidest pärit andmeid omavahel ei lingita . A nalüüsis on vajalik kasutada psedonüümitud individuaalandmeid , et leida milliste diagnoosidega , prioriteetide ja demograafiliste tunnustega patsiendid kasutavad kiirab i , millised patsiendid teevad seda korduvalt ; kui kiiresti kiirabi mingis piirkonnas erinevate probleemide korral kohale jõuab , milline on väljakutsega seotud ajakul u , milline on visiidi tulemus . A ndmed on vajalikud hetkeolukorra kirjelduseks , sisendiks tulevikustsenaariumite väljatöötamisele ja teatud patsiendirühmadele alternatiivsete optimaalsemate raviteekondade planeerimiseks . T öödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi - uurimistöös kasutatakse vaid retrospektiivseid andmeid , isikutelt uusi andmeid ei koguta ega mingeid sekkumisi neile ei teostata , seega koormus isikutele puudub . Isikute privaatsuse kaitseks ja võimaliku andmelekke vältimiseks kasutatakse järgmisi samme: 1. isikuandmete vastutav töötleja on EV Sotsiaalministeerium ning volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 2. patsiendi isikukoodi ei väljastata Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile, kes uuringuandmeid analüüsib. S elleks kasutatakse pseudonüümitud umbisikulist koodi; 3. a ndmete tagasikodeerimise võimalus puudub, T ervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ei säilita pseudonüümsel kasutatud koodivõtit ; 4 . Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus edasta b andmed Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudile krüpteeritud kujul, et välistada andmete leke andmete edastamisel; 5 . andmeid töötleb vaid kaks uuringumeeskonna liiget; 6 . andmed töödeldakse ja hoiustatakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi piiratud ligipääsuga serveris, n eile on ligipääs ainult uurimistööd läbiviivatel uurijatel ja uuringu juhil ; 7 . Umbisikustatud andmed jäävad vastutava uurija käsutusse kuni uuringutulemuste avaldamiseni, mitte kauem kui 31.12.2023. 8 . Andmeid ei edastata kolmandale osapoolele. 9 . Uurijad allkirjastavad andmete konfidentsiaalsuse lepingu. 10 . Analüüsi tulemused esitatakse üldistatud kujul ning need ei ole seostatavad uuritavate isiku te ga. Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Jah, u urimistöös kasutatakse retrospektiivseid andmeid Tervise I nfosüsteemist . Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? Uurimistöös kasutakse lisaks andmepäringutele ka avalike andmebaaside andmeid (Eesti Haigekassa, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut, rahvusvahelised andmebaasid jne). Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki )? Uurimistöö andmeid ei edastata kolmandatele riikidele ning samuti ei võimaldata neile andmetele juurdepääsu Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine? Umbisikustatud andme d hävitatakse peale uuringu tulemuste avaldamis t hiljemalt 31.12.2023. 13 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? Ei 14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus Kiirabikaardid Tervise Infosüsteemist (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) Isikuandmete töötlemise eesmärk Tervise Infosüsteemist vajame kiirabi kasutamise andmeid, et analüüsida, mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju patsiente hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid. Analüüside käigus otsime võimalikke seoseid kiirabis (nt baaside arvu, paiknemise, kiirabi koosseisu muutused), perearstisüsteemis (nt tervisekeskuste teke, õdede arvu kasv, väljaspool tööaega vastuvõtud, perearsti nõuandetelefoni 1220 isikustamine, digilahenduste kasutuselevõtt) toimunud muudatuste ja EMO kasutuse vahel. Andmepäringusse kaasame perioodi 01.01.2018-31.05.2022, et arvestada COVID-eelset perioodi, aga ka COVID mõju (mh kasutati vähendatud koosseisuga kiirabibrigaade), samuti 2022 a. aprillis Häirekeskuses kiirabi väljasõidu aluseks olevate ohuhinnangute muutusi. Analüüsides on vaja arvestada patsientide vanuse ja elukohaga, andmeid kasutame ka tulevikustsenaariumite koostamisel vastavalt tulevastele rahvastiku koosseisu ja paiknemise prognoosidele. Tulevikustsenaariumites püüame leida ka optimaalse tasandi põhjendamatute pöördumiste lahendamiseks. Andmeanalüüsi tulemusena kirjeldatakse kiirabide kasutust ning selle muutusi soo - ja vanuseklassides , maakondade ja suuremate kohalike omavalitsuste ( KOVide ) kaupa kiirabi väljakutse prioriteetide ja diagnooside lõikes . Analüüsitakse kiirabi kohalejõudmist ja ajakasutust väljakutse prioriteetide ja maakondade lõikes . Analüüsimisel kasutatakse absoluutarve ja protsente , mediaane ja keskmisi , vajadusel protsentiile . Statistilise võrdluse jaoks kasutatakse logistilist regressiooni , tulemused esitatakse šansisuhete ja 95% usaldusintervallidega . Statistiliselt oluliseks loetakse tulemusi olulisuse nivool <0,05 Kvantitatiivanalüüsi tulemusi kasutame hetkeolukorra kirjeldamiseks ja seni läbiviidud poliitikamuudatuste ja rahastamise muudatuste mõju hindamiseks . Analüüsi tulemusi kasutatakse sisendina tulevikustsenaariumite ja poliitikasoovituste väljatöötamiseks , samuti süsteemi arendamiseks ja seireks ettepanekute tegemisel . Kvantitatiivanalüüsi tulemusi kajastame uuringu raportis . Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018-31.05.2022 Uuritava umbisikuline kood Sugu Vanus Kiirabibrigaadi tüüp Kiirabibrigaadi liikmete arv Tervishoiuteenuse osutaja nimi Kiirabibrigaadi kutsung Väljakutse prioriteet Väljakutse põhjus Väljakutse tüüpjuhtum Sündmuskoht KOV täpsusega Väljasõidukorralduse aeg Väljasõiduaeg Sündmuskohale jõudmise aeg Lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse Vabanemise aeg Patsiendi elustamine (jah/ei) Diagnoosid (põhihaigus, kaasuv, välispõhjus ) Visiidi tulemus Vastuvõtja asutuse nimetus Oldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei) 15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. Umbisikustatud andmed jäävad vastutava uurija käsutusse kuni uuringutulemuste avaldamiseni, mitte kauem kui 31.12.2023 . Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. EBIN ja AKI kooskõlastuse saamise järgselt pärib Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest kiirabikaartide andmed. TEHIK teostab päringu ja asendab andmebaasis olevad isikukoodid umbisikuliste koodidega ning edastab umbisikuliste koodidega andmed Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti. Edasine kvantitatiivne andmetöötlus toimub umbisikustatud andmetega. Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida? Uuriingus ei kasutata geeniandmeid Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. Andmed edastatakse krüpteeritud kujul. Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Andmeid ei esitata kolmandatele osapooltele. Uurijad allkirjastavad andmete konfidentsiaalsuse lepingu . Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev 01.09 .2022 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Lisadokumentide loetelu: Vastutava uurija CV
Pille Lehis
Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] Meie 14.10.2022 nr 5.2-2/2790-4
Isikuandmete töötlemise täiendatud taotlus
inimkeskse haiglaeelse erakorralise
meditsiinilise abi analüüsi tegemiseks
Lugupeetud Pille Lehis
Esitame täiendatud taotluse ja Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) kooskõlastuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Esnar
tervisesüsteemi arendamise osakonna
juhataja
Lisad: Haiglaeelse erakorralise abi analüüsi täiendatud taotlus
EBINi otsus
Eleri Lapp 626 9137
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah
Uuringu nimi Inimkeskse haiglaeelse erakorralise
meditsiinilise abi analüüs
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult
vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Sotsiaalministeerium on tellinud inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi
(riigihanke viitenumber 244867) ja sõlminud lepingu (nr 1.1-5/1779-1) Tartu Ülikooliga, kes antud
analüüsi teeb.
Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi eesmärk on saada tõenduspõhist
teavet haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamise arendamiseks. Seejuures tuleb tagada
kvaliteetne ning elanike vajadustele ja ootustele kättesaadav teenus ning samal ajal kasutada
ressursse (raha ja personal) optimaalselt (õige teenus õigel tasandil ja meeskonnaga).
Analüüsi tulemiks on Eestile sobiv tõenduspõhine, kvaliteetne ja inimkeskne haiglaeelse
erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudel ja tegevuskava selle elluviimiseks. Analüüsi tehakse
kahes etapis – praeguse olukorra analüüs ning tulevikustsenaariumid ja ettepanekud haiglaeelse
erakorralise meditsiinilise abi korralduse arendamiseks. Praeguse olukorra analüüsi eesmärk on
uurida praeguse erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja
esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi
tugevused ja kitsaskohad.
Analüüsi käigus tehakse andmete ja tulemuste triangulatsiooni, mis tähendab, et analüüsimisel
kasutatakse mitut erinevat andmeallikat paralleelselt valideerimaks erinevatest allikatest saadud
infot. Lisaks tehakse aruteluseminarid erialaspetsialistide ja ekspertidega esmaste andmete ja
materjalide analüüsi valideerimiseks ja tulemuste täiendamiseks. Sellega saab hoida analüüsi
tulemuste interpretatsiooni kallutatust ja tulemuste subjektiivsust minimaalsena ning kõik analüüsi
tulemustel kujundatavad soovitused ja ettepanekud ei ole mitte analüüsi tegija tiimiliikmete
subjektiivsed arvamused vaid baseeruvad objektiivsetel tulemustel.
Kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutatakse nii avalike andmebaaside andmeid kui ka
tehakse täiendavaid statistilisi andmepäringuid Häirekeskusest (tervisealased 112 kõned ja
väljakutsed), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest (TEHIK) (kiirabiväljakutsed) ja Eesti
Haigekassast (EMO kasutus).
Häirekeskusest päritakse statistilisi andmeid agregeeritud kujul: tervisealaste kõnede arv, põhjus,
lahendamise viis (nõustamine, kiirabi välja saatmine, prioriteetsuse aste). Kõnede salvestisi ei pärita,
sest need ei ole üldise statistika ja andmeanalüüsi tegemiseks vajalikud.
Lisaks päritakse perearsti nõuandeliini andmeid agregeeritud kujul: põhjused, miks pöördutakse,
kuidas lahendatakse (nõuanne, soovitus pöörduda perearsti poole, haiga valvetuppa või otse
suunamine Häirekeskusele). Samuti ei pärita kõnede salvestisi, sest need pole analüüsi tegemiseks
vajalikud.
Lisaks tehakse intervjuud patsientidega, kes on kasutanud haiglaeelset erakorralist abi. Nende
värbamiseks palub analüüsi tegija antud projektis osalevatelt esmatasandi tervishoiuteenuse
osutajatelt (perearstid, EMO, Häirekeskuse esindajalt) uuringu profiiliga sobituvate inimeste
kontakte, kelle hulgast valitakse välja eesmärgipärase valimi põhimõttel ja mitmekesisust arvestades
võimalikud intervjueeritavad (piirkond, sugu, vanus, teenuse osutaja). Seda tehakse järgmiselt. Kui
patsient pöördub EMO-sse, siis küsib nende käest nõusolekut analüüsi tegija tiimiliige, kelleks on
EMO-s töötav arst. Perearstikeskuses küsivad nõusolekut analüüsi tegija tiimiliikmed kes on ja
töötavad ka perearstidena. Nad küsivad nõusolekut nende patsientide käest, keda on lähiajal
külastanud kas kiirabi või on pöördunud EMO-sse ja kes on pärast seda pöördunud perearstikeskuse
poole (kontakt võib olla nii telefoni, meili kui otsese visiidi näol). Seega, info saadakse otse
patsientide käest ja arstid küsivad nende valmisolekut intervjuuks arstide poole pöördumise järgselt.
Kui patsient on pöördunud arstide poole otse vastuvõtule või telefoni teel, siis saavad seda vahetult
küsida. Kui ta pöördub arstide poole meilitsi, siis talle helistatakse ja küsitakse nõusolekut osaleda
ning ka seda, kas patsient on nõus, et tema kontakte jagatakse intervjueerijaga. Viimast tehakse,
kuna intervjueerija ei saa olla patsiendi perearst või EMO-s talle abi osutanud arst.
Seejärel kontakteerub analüüsi tegija tiimiliige (intervjueerija) valimisse sattunud inimestega ning
tutvustab neile uuringu eesmärki ja kutsub uuringus osalema. Kui inimene nõustub intervjuuga,
lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis ning talle antakse või saadetakse meili teel enne intervjuu
toimumist informeeritud nõusoleku vorm, millega analüüsi tegija palub tutvuda ja nõustumise korral
seda kirjalikult kinnitada.
Kokku on planeeritud erakorralist meditsiini teenust saanud sihtgrupiga läbi viia maksimaalselt 20
intervjuud. Intervjuusid viiakse läbi eesti ja vajaduse korral vene keeles. Intervjuud teenuse saajatega
(patsientidega) viiakse läbi individuaalselt ning tulenevalt intervjueeritavate valmisolekust ja
võimalusest näost-näkku või kaugvestlusena. Intervjuud uuritava nõusolekul salvestatakse,
transkribeeritakse ja andmed pseudonümiseeritakse. Transkriptsioone ja salvestisi hoitakse Tartu
Ülikooli turvatud võrgus ning allkirjastatud nõusolekulehti peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituudi seifis.
Andmepäringute ettevalmistamisel on arvestatud nii analüüsi hetkeolukorra kirjelduse kui ka
analüüsi II etapis tehtavate tulevikustsenaariumite andmevajadusega, kus stsenaariumi
mõjuhinnangu täpsuse huvides on otstarbekas kasutada mitme aasta sisendandmeid. COVID
olukorra tõttu on aastate 2020–2021 erakorralise abi osutamise andmed COVID olukorrast
mõjutatud, mistõttu on mõistlik teha päringud nii COVIDi eelse (2018–2019) kui COVIDi perioodi
(2020–2021) kohta. Analüüsi hõlmatakse aga pikem ajaperiood (01.01.2018–31.05.2022). Seda
seetõttu, et Häirekeskus võttis alates 30.03.2022 kasutusele abi välja saatmiseks uue ohuhinnangute
süsteemi (kriteeriumid) mida analüüsi käigus täiendavalt tähelepanu alla võetakse. Tegemist on küll
väga lühikese perioodiga, kuid oluline on selle mõju avaldumist analüüsida ja hinnata.
Tartu Ülikoolil on saadud luba TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt (kooskõlastuse nr 365/T-16)
patsientide ja ekspertide intervjuude läbiviimiseks ning Eesti Haigekassalt andmete saamiseks.
Esitatud on taotlus EBIN-le tervise infosüsteemist vajalike andmete saamiseks, mille päring
esitatakse TEHIK-ule. TEHIK-st on andmeanalüüsiks vaja kiirabi kasutamise andmeid,
analüüsimaks mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus
kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju patsiente hospitaliseeriti, kui palju oli
korduvaid kutseid.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemsaolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt):
Tartu Ülikooli tehtava analüüsi tulemiks on Eestile sobiva tõenduspõhise, kvaliteetse ja inimkeskse
haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudeli kirjeldus ja tegevuskava selle
elluviimiseks.
Analüüsi tegemise põhjuseks on asjaolu, et Eesti demograafiline olukord on muutunud ja muutumas
– rahvastik väheneb ja vananeb ning krooniliste haigustega inimeste arv kasvab. Tervisesüsteem ja
tervishoiuteenuste osutamine peavad muutuma vastavalt elanikkonna vajadustele ja kasvavale
nõudlusele. Seejuures tuleb jõuda kõigi abivajajateni – nii linnapiirkonda, kuhu on koondunud
suurem osa elanikkonnast, kui ka kaugemale, väikelinnadesse ja maapiirkondadesse.
Analüüsis käsitletakse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abina kogu abi, mida osutatakse nii
esmatasandil kui ka kiirabis kuni haigla erakorralise meditsiini osakonda jõudmiseni. Seda seetõttu,
et kiirabi roll on erinevate teenuste vahel ülioluline, siis haiglaeelses patsiendi käsitluses on oma roll
esmatasandil, häirekeskusel ja perearsti nõuandeliinil.
Kiirabi on meditsiinisüsteemi seisukohalt kriitilise tähtsusega teenus. 2020.a. andmetel sai kiirabi
üle 276 000 väljakutse, neist ca 38% hospitaliseeriti, A ja B (madalama prioriteediga, ei ole eluohtlik
seisund) prioriteediga väljakutseid oli 33%, C ja D (tegemist potentsiaalselt elu ohustava
probleemiga) prioriteediga väljakutseid 65%. See näitab, et liialt palju tehakse väljakutseid, mida
oleks võimalik lahendada esmatasandil (pereõe- ja/või perearsti poolt) ja vähema ressursikuluga.
Tervisevaldkonnas on probleemiks järjest enam süvenev pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu nappus
ning ülekoormus, kuna sageli töötavad samad inimesed mitme asutuse juures, mis mõjutab nii
kiirabiteenuse, esmatasandi arstiabi osutamist kui ka patsiendiohtust. Seetõttu on vaja praeguseid
teenuste osutamise mudeleid tõhustada ja ümber kujundada selliselt, et nende teenuste kvaliteet ja
kättesaadavus elanikele säilib praegusel tasemel või paraneb.
Praeguseks on lõppenud inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüs, mille käigus on tähelepanu
juhitud esmatasandi võimekusele, mida on vaja märgatavalt suurendada ja selleks vastavaid muutusi
ellu viia. Käimas on esmatasandi arengukava tegemine, mille eesmärgiks on kujundada jätkusuutlik,
kättesaadav ja elanikkonna vajadustele vastav esmatasandi tervishoid. Kuna kiirabi on osa
tervisesüsteemist, mida mõjutavad arengud teistes valdkondades (perearstiabi ja haiglaravi), tuleb
kiirabiteenuse arendamisel nendega arvestada ning neid osaliselt kattuvalt analüüsida.
Tagamaks lähitulevikus kiirabi ja erakorralise abi osutamise tõhus toimimine ja jätkusuutlikkus, on
vaja analüüsida praegust olukorda ja koguda parimaid praktikaid teostest riikidest. Saadud teave on
sisendiks haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi arendamise visiooni ja tegevuskava
koostamisel. Samuti on tehtav analüüs, arenguvisioon kui ka tegevuskava aluseks tervikliku
tervishoiusüsteemi arengusuundade koostamisel, milles arvestatakse nii esmatasandi arengukava kui
ka inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüsi tulemeid.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Uuringu kvantitatiivsete andmete analüüs teostatakse ainult retrospektiivsetel andmetel.
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 3 järgi on lubatud isikuandmete töötlemine ilma
andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks juhul, kui on täidetud
järgnevad tingimused:
1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam
saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada – analüüsimisel kasutatakse
psedonüümitud individuaalandmeid, et leida milliste diagnoosidega, prioriteetide ja
demograafiliste tunnustega patsiendid kasutavad kiirabi ja EMO, millised patsiendid teevad
seda korduvalt; kui kiiresti kiirabi mingis piirkonnas erinevate probleemide korral kohale
jõuab, milline on väljakutsega seotud ajakulu; kuidas patsiendid EMOsse pöörduvad,
milliseid teenuseid EMOdes erinevatele patsiendirühmadele osutatakse, kuhu lähevad
patsiendid edasisele ravile; andmed on sisendiks tulevikustsenaariumite väljatöötamisele ja
teatud patsiendirühmadele alternatiivsete optimaalsemate raviteekondade planeerimiseks.
2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik
huvi – uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Uuringu tulemusena saadakse tõenduspõhist
infot haiglaeelse erakorralise arstiabi kasutamise hetkeolukorra kohta, mille põhjal
koostatakse haiglaeelse erakorralise abi tulevikustsenaariumid ja töötatakse välja vastavad
poliitikasoovitused. Uuringu tulemused vormistatakse põhjaliku uuringuraportina.
3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega
kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi - uurimistöös kasutatakse vaid
retrospektiivseid andmeid, isikutelt uusi andmeid ei koguta ega mingeid sekkumisi neile ei
teostata, seega koormus isikutele puudub.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
EBIN ja AKI kooskõlastuse saamise järgselt pärib Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituut TEHIK-ust kiirabikaartide andmed. TEHIK teeb tervise infosüsteemi päringu ja asendab
isikukoodid umbisikuliste koodidega ning edastab umbisikuliste koodidega andmed Tartu Ülikooli
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti. Edasine kvantitatiivne andmetöötlus toimub
isikustatmata andmetega. Koodivõti luuakse andmepäringu koostamise hetkel ja peale andmete
väljastamist/päringule vastamist koodivõti häsvitatakse. Andmeid ei esitata kolmandatele
osapooltele. Uurijad allkirjastavad andmete konfidentsiaalsuse lepingu. Andmed töödeldakse ja
hoiustatakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi piiratud ligipääsuga serveris,
neile on ligipääs ainult uurimistööd läbiviivatel uurijatel ja uuringu juhil.
Isikustamata andmed jäävad vastutava uurija käsutusse kuni uuringutulemuste avaldamiseni, mitte
kauem kui 31.12.2023. Andmeid ei edastata kolmandale osapoolele.
1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis
1.3 Registrikood või isikukood Registrikood: 70001952
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Andmeid töötleb volitatud töötleja
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1
registrikandega) Tallinn 10122
Telefon: 626 9301 e-post:
[email protected]
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Kontaktisikud:
Eleri Lapp, telefon: 6269 137, e-post:
telefon, e-post
[email protected]
Nikita Panjuškin, telefon: 6269 737, e-post:
[email protected]
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb
vabariigi valitsuse seadus, mille § 67 lõike 1
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi
viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le.
kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade
arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja
teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna,
avamise otsus, leping vms sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -
hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise
ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse
edendamine ja sellealase tegevuse
koordineerimine ning vastavate õigusaktide
eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule on
Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkond
piiritletud Vabariigi Valitsuse 20.03.2014
määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) § 2 lõikes 1.
täpsustavalt toodud, et ministeeriumi
valitsemisalas on ka rahva tervise kaitse,
tervishoiuteenuste korraldamine ning sellealaste
tegevuste koordineerimine ja vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine. Vastavalt
1
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi
põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides
sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,
planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine
oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala
arengukavas esitatud ministeeriumi ja
valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning
põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade
põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis
osakondade põhiülesannetena on toodud § 17
lõike 2 punkt 10 kohaselt, et tervisesüsteemi
arendamise osakonna põhiülesanne on
kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada selle
elluviimist, et tagada tervishoiuteenuste
kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike
teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahulolu
nendega, luua eeldused tervisesüsteemi
teadmistepõhisele arendamisele ning
koordineerida tervisestatistika kogumist ja
tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevust. Sama paragrahvi lõige 2
punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna
põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi
poliitikakujundamise protsessi
teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne
ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna
arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika
mõjususest.
3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium, hankeleping „Inimkeskse
haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle analüüsi tellimine
edastatakse vaid uuringu tulem
Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 244867)
Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahel on
sõlmitud töövõtuleping 11.04.2022.
4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Andmeanalüüsi tulemusena kirjeldatakse
kiirabide ja EMO-de kasutust ning nende muutusi
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud soo- ja vanuseklassides, maakondade ja
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik
isikuandmete töötlemine suuremate kohalike omavalitsuste (KOV-ide)
kaupa kiirabi väljakutse prioriteetide, EMO
triaažikategooriate ja diagnooside lõikes.
Analüüsitakse kiirabi kohalejõudmist ja
ajakasutust väljakutse prioriteetide, maakondade
ja prioriteetide lõikes. Analüüside käigus otsime
võimalikke seoseid kiirabis (nt baaside arvu,
paiknemise, kiirabi koosseisu muutused),
perearstisüsteemis (nt tervisekeskuste teke, õdede
arvu kasv, väljaspool tööaega vastuvõtud,
perearsti nõuandetelefoni 1220 isikustamine,
digilahenduste kasutuselevõtt) toimunud
muudatuste ja EMO kasutuse vahel.
5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Täpset uuritavate arvu on keerukas prognoosida
töödeldakse ning valimi suurus ja hinnata. See kui palju inimesi kasutas EMO-de
ja kiirabi teenust on ka üks uuringu jooksul
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning selguv tulemus. EMO-sid on külastatud
kui palju neid on
vahemikus 424 289–520 224 korda aastas, kuid
täpset inimeste arvu kohta on keerukas öelda, sest
inimesed on pöördunud EMO-sse korduvalt.
Küsitlusuuringute andmetel pöördub EMO-sse
aastas 17–23% täiskasvanud elanikest. Kiirabi
väljakutseid tehakse aastas 270 000–302 000,
seejuures teevad paljud inimesed seda korduvalt.
Eeldatavasti kasutab neid teenuseid aastas kuni
1/3 elanikest.
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018–
31.05.2022.
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, Tervise infosüsteemist kiirabikaardi andmed:
terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
- uuritava umbisikuline kood
- sugu
- vanus
- kiirabibrigaadi tüüp
- kiirabibrigaadi liikmete arv
- tervishoiuteenuse osutaja nimi
- kiirabibrigaadi kutsung
- väljakutse prioriteet
- väljakutse põhjus
- väljakutse tüüpjuhtum
- sündmuskoht KOV täpsusega
- väljasõidukorralduse aeg
- väljasõiduaeg
- sündmuskohale jõudmise aeg
- lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse
- vabanemise aeg
- patsiendi elustamine (jah/ei)
- diagnoosid (põhihaigus, kaasuv,
välispõhjus)
- visiidi tulemus
- vastuvõtja asutuse nimetus
- oldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei)
Haigekassa andmekogu andmed:
- uuritava umbisikuline kood
- sugu
- vanus
- elukoht maakonna ja KOV täpsusega
- ravikindlustus (jah/ei/EL kindlustatu)
- haigla nimi
- raviarve tüüp (amb/stats)
- raviarve avamise ja lõpetamise kuupäev
- EMOsse pöördumise kuupäev
- teenuse osutamise kuupäev
- osutatud teenused koos tunnusega
eristamaks EMOs ja statsionaaris
osutatud teenuseid, sh EMO triaazi
kategooria
- osutatud teenuste arv ja maksumus,
raviarvete summa
- patsiendi saabumine (tuli ise, kiirabi,
saatekiri, muu)
- külastuse lõpp (hospitaliseeriti, läks koju,
suri)
- diagnoosid (põhi- ja kaasuvad)
- eriala
6. Isikuandmete allikad Tervise infosüsteemi
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1030820220
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, 04), kiirabikaardi andmed
küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse
(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/22
02/2007/lisa15.pdf#)
Eesti Haigekassa andmekogust
(https://www.riigiteataja.ee/akt/1211220210
04) haiglate erakorralise meditsiin osakonna
kasutamise andmed. Sellest andmekogust
andmete väljastamiseks on saadud
kooskõlastus on TÜ Inimuuringute
Eetikakomiteelt.
7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse umbisikustatud
isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kujul (vasta küsimusele 7.1) ______ aastat, sest:
Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse
pärast kogumise eesmärgi saavutamist
7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete töötleja (uuringu läbiviija)
(kodeerimise) viib läbi ...
andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka
lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1)
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Andmed hävitatakse analüüsi lõpetamise järgselt
säilitatakse hiljemalt 31.12.2023.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest
töötlemisest teadlik – teavitamine ei ole vajalik.
Sotsiaalministeeriumi avaldab tervisevaldkonna
infokirju https://sm.ee/uudised-ja-
pressiinfo/infokirjad-0, kus kajastatakse
tervisevaldkonnas käimasolevatest projektidest.
Infokirja jagatakse ka Sotsiaalministeeriumi
sotsiaalmeedias. Viimases infokirjas on antud
uuringut käsitletud suurema protsessi olulise
osana: Teateid tervisest nr 3 - September 2022
(getvero.com). Plaanis on antud analüüsi
kajastada pikemalt järgmises infokirjas välja.
Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses,
välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või
Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis
Andmesubjekti teavitamine ei ole
võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik
üldistus;
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust;
Muu (kirjeldage)
_______________________________________
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda
kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda
kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib
ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset
9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused
9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse -
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid -
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek,
tööleping jms)
10 Teave, mille esitamist peab vastutav -
töötleja vajalikuks täiendavalt esitada
Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks
(olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X
2
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu
liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on
Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §
18 lõike 3 ja 5 alusel.
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on X
olemas)
Maarjo Mändmaa Allkirjastatud digitaalselt
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Tartu Ülikool
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood Registrikood: 74001073
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Ravila 19
aadressid Tartu 50411
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Ülikooli 18
Tartu 50090
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Siret Rutiku, telefon + 372 5342 0639, e-post
[email protected]
telefon, e-post
Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on
kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)