dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 13. oktoober 2022
Viit
1.5-1.1/3359-1
Registreeritud
13. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2022
Vastutaja
Maarja Kärson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. november 2022

Failid

  • 📎2-145046-1 12.10.2022 Kiri VÄLJA.asice222 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Meie 12.10.2022 nr 2-1/45046-1 [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn [email protected] Selgitustaotlus 01.10.2022 jõustus karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seadus, mis ühe osana sisaldab lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) § 20 muutmist. Viidatud eelnõu töötas välja Justiitsministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga. LasteKS §-st 20 tuleneb, et:  Lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja on kohustatud kontrollima LasteKS § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel (LasteKS § 20 lõige 3);  Lapsega töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku vastavust LasteKS § 20 lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt;  Isik, keda on karistatud kriminaalkoodeksi § 118 lõike 2 või § 202 alusel või karistusseadustiku § 175, 1751, 178 või 179 alusel, võib esitada Sotsiaalkindlustusametile taotluse lapsega töötamise keelu ümberhindamiseks, kui keelu aluseks olev tegu ei ole kehtiva õiguse kohaselt karistatav või on üle viidud teise süüteokoosseisu alla (LasteKS § 20 lõige 4). Seoses eelnimetatud seadusest tulenevate kohustuse elluviimisega palume selgitusi järgmistele rakendusküsimustele: 1. LasteKS § 20 lõike 3 kohaselt on lapsega töötamist võimaldavad isikud ja vastava tegevusloa väljastaja alates 01.10.2022 kohustatud kontrollima isikute tausta LasteKS § 20 lõigetes 1–2 sätestatud nõuetest kinnipidamise osas. Arusaadavalt on Justiitsministeerium eelnimetatud taustakontrolli teostamiseks välja arendanud E-toimiku kaudu teostatava päringu võimaluse ja on läbi viimas vastava päringu teavituskampaaniat. Palume selgitada, kas eelnimetatud taustakontrolli päring kontrollib isikute tausta kõigi LasteKS § 20 lõigetes 1–2 nimetatud piirangute osas? Kas ka LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud nõuetele vastavust on tegelikkuses võimalik eelnimetatud e-päringu kaudu kontrollida (s.h kontrollida välisriigis toime pandud võimalike samaväärsete kuritegude toimepanemist)? Kui mitte, siis palume selgitada, kuidas nende nõuete kontrollimine peaks praktikas toimuma? See tähendab, et kuidas lastega töötamist võimaldavad isikud ja tegevusloa väljastaja peaksid kontrollima, kas isik on mujal maailmas toime pannud samaväärseid kuritegusid ilma, et neid ähvardaks KarS § 1791 alusel vastutusele võtmine? Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 2 2. Palume selgitada, mis on LasteKS § 20 lõikes 4 nimetatud „ümberhindamise“ menetluse kontrolliese? Meile arusaavalt peaks tegemist olema haldusmenetlusega, kuid tavaliselt saab haldusakte anda sellekohase pädevus- ja volitusnormi alusel. Kui haldusakti andmise pädevusnorm võiks LasteKS § 20 lõikest 4 olla tuletatav, siis haldusakti andmise volitusnorm meie hinnangul LasteKS-is puudub. Eelnõu seletuskirjas on küll märgitud, et taotluse saamisel tuleks hinnata, kas taotleja lastega töötamise piirang on endiselt asjakohane, kuid seadus ise piirangu „asjakohasuse“ hindamisest ei räägi. Sellega seonduvalt palume selgitada, kas haldusakti andmise volitusnormiks saab olla eelnõu seletuskirjas märgitud mõiste, millele õigusnorm ise ei viita? Ühtlasi palume juhiseid, kuidas sellist mõistet sisustada. Millised on piirangu asjakohasuse hindamise kriteeriumid? 3. Oleme juba eelnevalt juhtinud tähelepanu sellele, et tegelikkuses nõuab LasteKS § 20 lõike 4 kohane ümberhindamise menetluse läbiviimine süüteomenetluse alaste teadmiste olemasolu. Täna SKA-l puuduvad sellised teadmised ja oskused, mis võimaldaks meil anda pädevaid hinnanguid selle kohta, kas erinevad teokirjeldusele vastavad teod võiks olla subsumeeritavad mõne konkreetse süüteokoosseisu alla ning missugune on lastega töötamise piirangu kestvus kehtiva õiguse kohaselt. Selliseid hinnanguid on senini siiski andnud (maa)kohus ja süüteomenetluse pädevust omavad kohtuvälised menetlejad – mitte sotsiaaltöötajad, tegevuslubade väljastajad ja lõppastmes halduskohus. Kuivõrd vastava seadusmuudatusega SKA-le süüteomenetluse alase kompetentsi tekitamiseks rahalisi vahendeid ei eraldatud, palume selgitada, millise asutuse poole võime edaspidi selles küsimuses pöörduda ametiabi saamiseks? Palume teie selgitusi esimesel võimalusel, sest Sotsiaalkindlustusametile on juba esitatud esimene LasteKS § 20 lõike 4 kohane taotlus lapsega töötamise keelu ümberhindamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Andrus Jürgens 57833628, [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel