Sotsiaalministeeriumi ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks seoses Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga

Riigikantselei Teie 27.09.2022 nr 2-5/22-01966/ [email protected] Meie 12.10.2022 nr 1.2-3/3353-1 Sotsiaalministeeriumi ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks seoses ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga Sotsiaalministeerium vaatas läbi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 26. septembril 2022 a. algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (683 SE) ja seletuskirja ning ei toeta algatatud eelnõu. Järgnevalt anname selgitused Sotsiaalministeeriumi seisukoha põhjendamiseks, mille koostamisel kaasati ka Ravimiamet. Eelnõuga (683 SE) soovitakse muuta ravimiseaduse § 13 lõike 1 punkti 1, millega Eestis keelustatakse ravimid, mille osas ei ole viidud läbi genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid. Esmalt selgitame, et genotoksilisuse ja kartsinogeensuse (kantserogeensuse) uuringud ei ole kõikide ravimite puhul nõutavad. Seejärel selgitame eelnõus esitatud ettepaneku vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Eesti ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Sellest tulenevalt teeb Sotsiaalministeerium igakülgset koostööd Ravimiameti ja Eesti Haigekassaga ning laiemalt kogu ravimivaldkonnaga, et tagada Euroopa Komisjoni müügiloaga ravimite kättesaadavus Eesti patsientidele. Sotsiaalministeeriumi seisukoht ei sisalda mõjuhinnangut rahvatervisele, sest Ravimiameti hinnangul on ettepanek vastuolus EL õigusega ja see ei ole rakendatav. Ravimiamet selgitab, et genotoksilisuse ja kantserogeensuse uuringud ei ole kõikidele inimtervishoius kasutatavate ravimite korral, sh vaktsiinide müügiloa saamiseks vaja teha. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, artikli 8 lõike 3 kohaselt esitatakse müügiloa saamiseks muu hulgas sama direktiivi I Lisas loetletud andmed. I Lisa, mis kehtestab ravimi müügiloa taotlemisel esitatavad ravimite katsetamisega seotud analüütilised, farmakoloogilis- toksikoloogilised ja kliinilised standardid ning protokollid, sätestab punktis 4 (Moodul 4: Mittekliinilised andmed) nõutavad mittekliinilised andmed toksikoloogia kohta, sh andmed genotoksilisuse ja kantserogeensuse kohta. Kui üldiselt on genotoksilisuse uuringud kõikide uute ainete puhul kohustuslikud, siis direktiivi 2001/83/EÜ I Lisa 4. mooduli punkti 4.2. (Sisu: põhiprintsiibid ja -nõuded) alapunkti (2) kohaselt rakendatakse seda biopreparaatide, näiteks immunoloogiliste ravimite puhul üksikutele ravimitele. Immunoloogiliste ravimite, sh vaktsiinide puhul on teatud erisused toksikoloogiliste andmete osas, sealhulgas genotoksilisuse ja kantserogeensete uuringute osas võimalikud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Ravimi müügiloa väljastamisel toimub ravimi kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse hindamine direktiivi 2001/83/EÜ sätestatud üldiste nõuete kohaselt ja kohaldatavad nõuded on täielikult harmoneeritud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Lisaks direktiivile 2001/83/EÜ lähtutakse ravimite erialasel teaduslikul hindamisel rahvusvahelistest ja üldtunnustatud standarditest, mille kohaselt tuleb hinnata ravimite, sh vaktsiinide koostisosade genotoksilisuse ja kantserogeensuse potentsiaali. Seega tuleb näiteks paljude onkoloogias kasutatavate ravimite puhul, mis oma olemuselt on potentsiaalselt genotoksilised, üldjuhul genotoksilisuse uuringuid teha. Seejuures, rahvusvahelise ühtlustamiskonverentsi (International Council on Harmonisation (ICH)) raames vastu võetud teadusliku hindamise juhise kohaselt, mida rakendab ka Euroopa Ravimiamet, enamike ravimite puhul rutiinselt läbiviidavate genotoksiliste uuringute ulatus ja tüüp ei ole kohaldatav näiteks biotehnoloogiliselt valmistatud ravimite suhtes, sh vaktsiinide suhtes, ja need ei ole vajalikud. Kui koostisosad ei ole teadaolevalt genotoksilised, ei ole genotoksiliste uuringute tegemine ega nende nõudmine müügiloa väljastamiseks põhjendatud. Kantserogeensuse väljaselgitamise teste nõutakse direktiivi 2001/83/EÜ I Lisa 4. mooduli punkti 4.2.3. d) kohaselt selliste ravimite puhul, mida kasutatakse patsientidel pika eluperioodi kestel kas pidevalt või vahelduvalt ja korduvalt ning kantserogeensuse uuringud on soovitatavad mõnede ravimite puhul, millel kahtlustatakse kantserogeenset toimet, s.o kantserogeenidega samast grupist või sarnase struktuuriga ravimite puhul, või kui korduvdoosi toksilisusuuringud on andnud vastavat tõendusmaterjali. Seejuures viidatud ICH juhise punkti 4.8. kohaselt ei sobi standardsed kantserogeensuse biotestid üldiselt biotehnoloogiliselt valmistatud ravimite uurimiseks. Tootepõhine kantserogeensuse hindamine võib olla vajalik sõltuvalt ravimi annustamise kestusest, patsientide populatsioonist või ravimi bioloogilisest aktiivsusest. Lisaks eelnevale arvestatakse konkreetse ravimi puhul selle toksikoloogiliste uuringute vajalikkuse hindamisel, kas ravimit manustatakse inimesele ühekordse annusena, mida vajadusel korratakse pikema ajaperioodi möödudes (vaktsiinid), kas ravimit kavatsetakse manustada lühiajaliselt (antibiootikumid, mida kasutatakse ligikaudu seitsme päeva jooksul) või kas ravimit kavatsetakse manustada pikaajaliselt (krooniliste haiguste puhul järjepidev kasutamine vähemalt kuus kuud). Genotoksiliste ja muude uuringute andmete esitamise vajadust hindab pädev asutus müügiloa taotluse hindamise käigus konkreetse ravimi ja selle tootmiseks kasutatud ainete kontekstis. See on rahvusvaheliselt tunnustatud lähenemine. Teaduslikult põhjendamatud nõuded ei tohi piirata uute ravimite kättesaadavust inimestele. Üldjuhul ei ole vaktsiinide puhul genotoksilisuse ega kantserogeensuse uuringud nõutavad tulenevalt nende omadustest ja ühekordse annuse või perioodilise kordusannuse manustamisest. Erandina tuleb direktiivi 2001/83/EÜ I Lisa 4.2 (3) kohaselt vaktsiinide puhul uurida toksikoloogilisi ja farmakokineetilisi omadusi, kui vaktsiinis kasutatakse esmakordselt uut abiainet. Eelnevat arvestades on näiteks Moderna Biotech Spain S.L. vaktsiinis Moderna (tänase nimetusega Spikevax) kasutatud uut abiainet ja tehtud on ka genotoksilisuse uuringud, mille tulemused näitasid, et vaktsiini puhul ei eeldata genotoksilist riski. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 6 ja selle alusel vastu võetud ravimiseaduse § 70 lõike 1 alusel väljastab ravimi müügiloa Ravimiamet. Samad ravimi kvaliteedi, efektiivsuse ja ohutuse hindamise standardid kehtivad nii riiklikult väljastatud müügilubadele kui Komisjoni väljastatud müügilubadele. Eesti ei saa keelata riigisisese seadusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse liidu kord inimtervishoius kasutatavate ravimite müügilubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet, artikli 10 lõike 2 alusel väljastatud müügiloaga ravimi turustamist Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu  3 määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 13 lõike 1 kohaselt kehtib viidatud määruse kohaselt antud müügiluba kogu liidus ning see annab igas liikmesriigis samasugused õigused ja kohustused kui selles liikmesriigis vastavalt artiklile 6 antud müügiluba. Seejuures on määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 13 lõike 1 ja direktiivi 2001/83/EÜ artikli 4 lõike 5 kohaselt liikmesriikidel oma siseriiklike õigusaktidega õigus keelata või piirata üksnes rasestumisvastaste vahendite või abordi esilekutsumiseks kasutatavate ravimite müüki, tarnimist ja kasutamist, teatades sellistest õigusaktidest Komisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Kristina Kõrge 6269 721 [email protected]