Pöördumine

Saatja: Marko Udras <[email protected]> Saadetud: 11.10.2022 13:39 Adressaat: Kaja Kallas <[email protected]>; <[email protected]>; Peep Peterson <[email protected]>; Riina Sikkut <[email protected]>; Kristjan Järvan <[email protected]>; Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: Mait Palts <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: 11 organisatsiooni ühispöördumine seoses LULUCF-ga Lugupeetud peaminister ja ministrid! Saadan 11 organisatsiooni pöördumise seoses maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonnaga. Meie hinnangul on äärmiselt muret tekitav, et Eesti ametnike ja poliitikute juhtimisel toimunud läbirääkimistel Euroopa Liidus on jõutud kokkuleppeni, mis seab meile üle jõu käivad eesmärgid. Lisaks teeb meid murelikuks, et Eestil puudub plaan, kuidas võetud kohustusi täites tagada niigi keerulisel majanduspoliitilisel ajal Eesti inimeste (peamiselt maapiirkondades asuvate) töökohtade säilimine ja toimetulek, ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime, energiajulgeolekuks vajalike kodumaiste taastuvate energiaallikate piisavus ning Eesti inimeste kodumaise toiduga varustatus. Ühispöördumine on täismahus leitav kirja lisast. Lugupidamisega Marko UdrasPoliitikakujundamise ja õigusosakonna juhatajaEesti Kaubandus- Tööstuskoda E-post Tel &#43;372 604 0070 Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus LULUCFi näol on tegu väga suure mõjuga poliitikakujundamise dokumendiga, millel on tähelepanuväärne mõju Eesti energeetikale, julgeolekule ja toiduga varustatuse tagamisele. LULUCF raames Eestile võetavad kohustused määravad lähikümnenditeks Eesti maaelu j a Eesti majanduse tervise ning ka meie looduse vastupidavuse kliimamuutustele. Meie - sotsiaalpartnerite, tööandjate ja ametiühingute esindajate ning ettevõtlusorganisatsioonide - hinnangul on äärmiselt muret tekitav, et Eesti ametnike ja poliitikute juh timisel toimunud läbirääkimistel Euroopa Liidus on jõutud kokkuleppeni, mis seab meile üle jõu käivad eesmärgid. Kui Eesti kohustus on siduda aastal 2030 -2,5M tonni süsihappegaasi, siis Läti eesmärk on vaid -0,6 M tonni. Soome on võidelnud endale tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks vajalikud erisused. Eestile antud eesmärk -2,5 Mt CO2 ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ning kahjustab oluliselt mitme sektori (sh põllumajandus-, metsa- ja puidusektori, turbatootmise) konkurentsivõimet. Eesti ei tohik s siin loobuda läbirääkimistest ja Euroopa Liidus meie töökohtade, majanduse ja süsiniku pikaajalise sidumise eest võitlemisest. Triloogide käigus peab Eesti võtma eesmärgiks viia arutelud tagasi Euroopa Nõukogusse. See on keeruline, aga meie arvates võima lik, viidates energiakriisile Euroopas. Eesti võttis 28. juunil 2022 Euroopa keskkonnanõukogus kohustuse vastu tingimusel, et saab piisavalt kompensatsioone ja paindlikkuse meetmeid. Ent viimased rakenduvad alles seejärel, kui LULUCF üleüldine eesmärk, m illeks on 310 M tonni üleeuroopalist süsinikusidumist LULUCF sektoritest, on täidetud. Nii sõltume ka teistest riikidest ning nende sooritusest. Seega on Eesti saavutatud tulemus ja eesmärgiga nõustumine Euroopa keskkonnanõukogus vastuolus Eesti Vabariigi Valitsuse seatud eesmärkidega ning väljaütlemistega Eesti meedias. Eesti seisukohtade seletuskirjas eelmainitud keskkonnanõukogu istungiks on Riigikantselei hinnanud Eestile seatud eesmärkide täitmise mõjuks, et LULUCF sektorite tootmist tuleks vähendada 25%. Dokumendis viidatakse, et see tähendaks ainuüksi metsandussektoris kuni 14 000 töökoha kadumist, umbes 80 miljoni euro v õ rra v ä hem otseseid maksutulusid aastas ja 2,5% suurust SKP langust. Ka turba tootmisest ja põllu- ja rohumaa kasutusest tuleb u mbes veerand välja arvata. Samal ajal ei ole Riigikantselei seletuskirjas välja toonud LULUCF rakendamise mõju teiste seotud sektorite (nt energeetika, põllumajandus) maksupanusele, samuti kodumaiste ja keskkonnasõbralikumate küttematerjali kasutamise vähe nemise tõttu fossiilsete kütuste kasutamise suurenemise mõju. Ehk et riigil tegelikult puudub ülevaade tegelikest mõjudest. Samas seletuskirjas tunnistatakse, et LULUCF eesmärgi täitmisel sellisel viisil ei lahendata pikemas perspektiivis ka kliimaproble eme: see toob kaasa puittoodetesse süsiniku sidumine vähenemise ning sellega liigume kaugemale pikaajaliste (2050) kliimaeesmärkide täitmisest, mida toob välja ka riigi tellitud vastav analüüs . Meid teeb murelikuks, et Eestil puudub plaan , kuidas võetu d kohustusi täites tagada niigi keerulisel majanduspoliitilisel ajal Eesti inimeste (peamiselt maapiirkondades asuvate) töökohtade säilimine ja toimetulek, ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime, energiajulgeolekuks vajalike kodumaiste taastuvate ener giaallikate piisavus ning Eesti inimeste kodumaise toiduga varustatus. Osapoolte kaasamine on selles protsessis olnud pigem näiline ja näiteks töötajate esindajaid ei ole Eesti seisukohtade koostamisse üldse kaasatud. Ootame Vabariigi Valitsuselt vastus eid järgmistele küsimustele: Milline on valitsuse konkreetne plaan LULUCF eesmärkide täitmiseks? Kuidas plaanitakse aidata säilitada 14 000 peamiselt maapiirkondades elavate inimeste töökohta? Milline on mõjude tasakaalustamise strateegia? Millega asendatakse väärtusahela maksupanus riigieelarvesse? Kuidas kompenseeritakse 2,5% SKP langus? Kuidas maandatakse majanduslikud ja sotsiaalsed riskid, mis kaasnevad LULUCF sektorite tootmise 25% vähendamisega? Millised on julgeoleku aspekte arvesse võetavad asendused biomassile Eesti energeetikasektoris? Pöördumisele alla kirjutanud: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Metsatöötajate Ametiühing Eesti Erametsaliit Eesti Puitmajaliit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Taastuvenergia Koda Eesti Turbaliit