Vastus pöördumisele

10.10.2022 Lugupeetud Egert Rünne, Edastan vastused Teie 13.09.22 saadetud selgitustaotlusele. 1. Kas Eesti riik on 2022. aastal vastu võtnud või ette valmistamas seadusemuudatusi või poliitikameetmeid, mis puudutavad vaesuses elavate laste erilist haavatavust ja nende heaolu tagamist? 29.09.2022 kiitis Vabariigi Valitsus heaks ja saatis Riigikogusse peretoetuste tõstmise eelnõu, et toetada lastega perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada kindlustunnet perelisa planeerimisel. Suuremad toetused on planeeritud kehtima hakkama 1. jaanuarist 2023. Eraldi tähelepanu pöörab riik ühe vanemaga ja lasterikastele peredele, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.  Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad uuest aastast 80 euroni kuus (praegu vastavalt 60 ja 19,18 eurot).  Lasterikka pere toetus tõuseb uuest aastast 3–6 lapse puhul 600 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).  1. jaanuarist 2023 hakatakse lasterikka pere toetust maksma selle sujuva lõppemiseni pere noorima lapse 24-aastaseks saamisel.  Alates 1. maist 2024. a indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Lisaks kavandatakse alates 01.01.2023 elatise arvutamise muutmist, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. 01.06.2022.a jõustus lisaeelarve seaduse muudatus, millega tõsteti toimetulekupiiri üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 150 eurolt 200 euroni kuus. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiiri tõsteti 120 eurolt 160 euroni ning iga alaealise lapse toimetulekupiiri tõsteti 180 euro pealt 240 euroni. Rohkem infot siin: https://www.sm.ee/uudised/toimetulekupiir- touseb-200-euroni ja siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c0ee6781-e52f-4152- 8b1f-339cd12d61cf/Riigi%202022.%20aasta%20lisaeelarve%20seadus 01.07.2022 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lisati toimetulekutoetuse määramisel eluasemekululiigina arvestama ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset sarnaselt juba varem arvestatud üürile. Muudatuse eesmärk on toetada eluaseme soetamiseks laenu võtnud peresid sarnastel alustel nende peredega, kes tasuvad igakuiselt eluaseme kasutamise eest üüri, vähendades nii majanduslike raskuste ulatust (sh täiendavate võlgnike lisandumist) ja vältides eluaseme kaotamist. Rohkem infot siin: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19b9c8ac-487a-4a5b-b08c- 725a1b3d766a/Pereh%C3%BCvitiste%20seaduse,%20sotsiaalhoolekande%20seaduse%20ja%20teiste %20seaduste%20muutmise%20seadus Energiakulude hüvitamiseks rakendas riik seitset erinevat meedet, millest kuus olid automaatsed ja üks oli suunatud väiksema sissetulekuga peredele. Ajavahemikus september 2021 kuni aprill 2022 hüvitati elektri-, gaasi- ja kaugküttearveid kuni keskmise sissetulekuga peredele. Rohkem infot siin: https://www.fin.ee/energiakulude-huvitamine 1  2. Milliseid meetmeid on rakendatud 2022. aastal, et tagada puuetega inimeste õiguste konventsioonist tulenevad õigused Eestis, eelkõige laste, naiste ning Ukraina sõjapõgenike osas? 08.05.2022 jõustunud sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) asendati varem seaduses kasutatud termin „vaimne alaareng“ terminiga „intellektipuue“. Siiani kasutati terminit „vaimse alaarenguga inimesed“, mis oli sildistav ja ei ole väärikust hoidev ega lugupidav sõnakasutus ja mille osas andis soovituse Eestile ka ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtva tähelepanekuna Eesti esialgse aruande kohta. 08.05.2022 jõustunud SHS-i muudatusega täiendati sotsiaalhoolekandelise abi ja toe pakkumise põhimõtteid ja sätestati, et eelisjärjekorras tuleb pakkuda abi ja tuge, mis võimaldab inimesel elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust toetavat teenust. Abi ja toe korraldamise eest vastutavad KOV-id peaksid planeerima ja osutama esmajärjekorras kodus elamist toetavaid teenuseid, et vältida inimese suunamist asutushooldusele. 13.04.2022 vastu võetud SHS ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel jõustub 01.01.2023 lastekaitseseaduse muudatus, mis tagab andmete edastamise KOV-i töötajatele nende laste kohta, kellele on taotletud puude raskusastet. Muudatuse kohaselt on laps, kellele on taotletud puude raskusastet, lastekaitseseaduse § 26 mõistes abivajav laps. Seega tekib KOV-i lastekaitsetöötajal automaatse andmevahetusega õigus abistada eeldatavalt abivajavaid peresid proaktiivselt. Pärast andmete nägemist tuleb KOV-il hinnata perede võimalikku abivajadust ning osutada teenuseid ja pakkuda tuge, mis aitavad ennetada abivajaduse süvenemist. 1. veebruaril 2023 jõustub sotsiaalhoolekande seaduse säte, mis tagab KOV-i töötajatele STAR-päringuga täisealiste puudega inimeste andmete kättesaadavuse, et pakkuda inimestele ennetavat abi. Sügava puude raskusastmega inimeste andmed liiguvad STAR-i kaudu automaatselt KOV-i ja keskmise või raske puude raskusastmega täisealiste kohta on KOV-il võimalus andmetöötlus STAR-is algatada, kuid kohustust selleks ei ole. Muudatuste tegemisel on lähtutud põhimõttest, et sotsiaalvaldkonna abi peab olema korraldatud inimesele terviklikuna ja lihtsalt KOV-i ning riigi koostöös. Kui inimene pöördub abi saamiseks (nt puude raskusastme tuvastamiseks) riigi poole, siis on inimene sellega oma abivajadusest märku andnud ega ole põhjust arvata, et KOV ei tohiks saada inimese kohta andmeid, mida on vaja tema abistamiseks. 08.05.2022 jõustunud SHS ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati Riigikohtu lahendist 3-20- 130 tulenevalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS). Kui senine määratlus ütles, et kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega, siis nüüd lisati loetellu ka abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime ravitoimingutega. Muudatus on seotud laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme kindlaks tegemisega. Ravitoimingutega arvestatakse puude raskusastme tuvastamisel ühe asjaoluna sarnaselt söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega, kuid ravitoimingute vajadus üksi ei ole puude raskusastme tuvastamise alus, sest inimese toimetulekut hinnatakse tervikuna ja mitmes valdkonnas. 08.05.2022 jõustunud SHS ja teiste seaduste muutmise seadusega täiendati PISTS-i võimaldatakse edaspidi sotsiaalkindlustusameti ekspertarstil tuvastada puude raskusaste vanaduspensioniealisel inimesel muutumatu ja progresseeruva seisundi korral eluajaks. Seejuures tuleb muutumatu või progresseeruva seisundi all mõista terviseandmetega kinnitatud ja tõestatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole. Sarnane säte on varem kehtinud juba laste kohta, kuid muudatusega võimaldatakse edaspidi ka keskmise puudega lastel tuvastada muutumatu ja progresseeruva seisundi korral puude raskusaste kuni 16- aastaseks saamiseni. Varem sai selliseid otsuseid teha vaid raske ja sügava puude raskusastme korral, kuid praktika on näidanud, et teatud juhtudel on vaja teha pikaajalisi otsuseid ka keskmise puudega laste kohta. 2 13.04.2022 vastu võetud SHS ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel jõustub 01.01.2023 seadusemuudatus, millega tagatakse, et riigilt KOV-ile eraldatavate toetusfondi vahendite kasutamine raske ja sügava puudega laste sotsiaalteenuste osutamiseks muudetakse paindlikumaks. Seaduse jõustumisel võimaldatakse toetust kasutada senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Toetuse kasutamine muudetakse paindlikumaks, et paremini toetada abivajava lapse ja pere toimetulekut, ennetada abivajaduse süvenemist ja vähendada perekonna hoolduskoormust. 08.05.2022 jõustunud SHS-iga võimaldatakse edaspidi ööpäevaringseid erihooldusteenuseid ilma eelneva puude raskusastme tuvastamiseta. Muudatuse tulemusena ei ole teenuse saamise eeldus enam raske või sügav puue, vaid inimese kompleksselt hinnatud abi- ja toetusvajadus. 08.05.2022 jõustunud SHS-i muudatusega võrdsustati vähenenud töövõimega 16–17-aastased inimesed kuni 18-aastaste puude raskusastmega inimestega, laiendades nende abivahendite piirmäära 90%-le sarnaselt, nagu see on kehtivas seaduses kuni 18-aastastel puude raskusastmega inimestel. Samuti viidi sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega sotsiaalkaitseministri määruse tasemele selliste abivahendite loetelu, mis on seotud igapäevaelus toimetulekut toetavate abivahenditega, mida on inimesele vaja enne puude tuvastamist või töövõime hindamist (nt silmaprotees). Selle seadusemuudatusega seoses muudeti ka 1. mail 2022 jõustunud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrust nii, et edaspidi saab kõiki ala- ja ülajäsemeproteese ning proteesihülsse ainult sotsiaalkindlustusameti abivahendite loetelu alusel. Siiani hüvitati ala- ja ülajäsemeproteese nii sotsiaalkindlustusameti kui ka haigekassa kaudu. 2022.a valmistatakse ette lähteülesanne eestkoste korralduse analüüsiks, mis on aluseks 2023 –2027 planeeritud toetatud otsustamise süsteemi välja töötamisele ja rakendamisele. Ukrainaga seoses: Kui UA puudega inimene on saanud Eestis elamisloa, siis on UA puudega inimesel Eestis kõik samad õigused, mis Eestis puudega inimesel (st õigus taotleda puude tuvastamist ja saada puudega seotud toetuseid, soodustusi ja teenuseid). Ukraina puude tuvastamise otsus Eestis ei kehti ja kui on põhjust, siis tuleks alustada siin puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise protsessi, mis annab õiguse Eestis puudega inimestele mõeldud sotsiaaltoetustele, teenustele ja soodustustele. 2022 aasta juunis sõlmis Sotsiaalministeerium piloteerimiseks lihtsas keeles info väljatöötamiseks aastase lepingu MTÜ-ga Vaimupuu. MTÜ Vaimupuu töötleb ümber valiku valdkonna olulisemaid tekste ja samuti tekstid Ukraina sõjapõgenike abistamise info levitamiseks lihtsas keeles. 3. Kas Sotsiaalministeerium on 2022. aastal seaduseelnõusid analüüsides kasutanud Euroopa Liidu põhiõiguste hartat? Kui jah, siis palun tooge näiteid. Euroopa Liidu struktuurifondide kasutamise 2021-2027 perioodil peavad kõik toetuse andmise tingimuste (TAT) määruste ja käskkirjade eelnõud läbima kontrolli EL põhiõiguste hartaga kooskõla kohta. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonnas asuv ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus | Kompetentsikeskus (sm.ee) nõustab ja kontrollib TAT õigusaktide vastavust EL põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 ning artikli 26 raames ligipääsetavuse nõude täitmist. Kuna struktuurivahendite planeerimine on alles alanud, on suurem osa TATidest veel koostamisel. Siiski on mõned TATid ka kinnitatud, näiteks määrus „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks“. Kompetentsikeskuse nõustamise ja suunamise kaudu on saavutatud, et hinnatakse projektide valikul, kuivõrd on projekti tegevuste elluviimisel kavandatud arvestada horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega, sh on võetud arvesse 3 sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (nt naised, mehed, erivajadustega inimesed, vanemaealised, noored, eri rahvuste esindajad) erinevaid vajadusi. Teiseks näiteks võib tuua TAT „Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses“, kus väljundnäitajasse on lisatud tingimus, et toodetud digilahendus peab vastama ligipääsetavuse nõuetele. 4. Kas 2022. aastal on sotsiaalministeerium või Eesti riik algatanud ja/või vastu võtnud seadusmuudatusi või poliitikameetmeid, soovitusi või muid valdkonnas olulisi tegevusi, mis puudutavad võrdse kohtlemise valdkonda? 13. jaanuaril 2022 esitas Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Võrdse kohtlemise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (VõrdKS). Eelnõu põhieesmärk on muuta VõrdKS-i kohaldamisala selliselt, et kaitse diskrimineerimise eest laieneks kõigile § 1 lõikes 1 nimetatud gruppidele ühesuguselt, lõpetades seni kehtinud olukorra, kus rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel on diskrimineerimiskeeld laiem kui puude, vanuse, seksuaalse orientatsiooni või usu/veendumuste alusel. 25. jaanuaril toimus Põhiseaduskomisjoni esimest lugemist ettevalmistav istung ning eelnõu läbis Riigikogu esimese lugemise 9.02. 23. veebruariks esitati eelnõule 386 muudatusettepanekut. Eelnõu ei ole teisele lugemisele edasi liikunud poliitilise tahte puudumise tõttu. 5. Lisaks on kitsamalt sel aastal FRA uuringu fookuses LGBTI(Q) kogukond ja järgmised kolm tunnust: (inimeste sotsiaalmajanduslik staatus, tervis (health status) – va arvatud isikud, kellele on määratud puue, väljanägemine (physical appearance) – va tervise, puude, etnilise päritolu ja religiooni tunnused). Seega nende kolme tunnuse puhul võib mõelda veelgi laiemalt sotsiaalministeeriumi ja Eesti riigi ettevõtmistele ja neist meid informeerida. Samuti andke palun teada, kui midagi on alles planeerimisfaasis. Sotsiaalministeerium toetab kaasrahastuse kaudu SA Poliitikauuringute Keskus Praxise ja LGBT Ühingu projekti „Health Equality, Attitudes towards LGBTQI+ People and Trans Health Care — HEALTH’“ , mida rahastab Euroopa Komisjon. Projekti eesmärkideks on: - uurida tervishoiusüsteemis valitsevaid barjääre, mis takistavad LGBTQI+ inimeste võrdset ligipääsu võrdselt hea kvaliteediga tervishoiuteenustele - Toetada tervishoiusüsteemis töötavaid inimesi, sh õppida tundma meedikute vajadusi, sh milliste LGBTQI+ õiguste ja vajaduste teemaliste koolituste ja infomaterjalide järele on nõudlus - Tõsta meedikute ja LGBTQI+ inimeste teadlikkust (koolitused, infomaterjalid) - Parandada LGBTQI+ inimeste juurdepääsu tervishoiuteenustele Projekt kestab septembrini 2023. Samuti toetab Sotsiaalministeerium strateegilise partnerluse kaudu LGBT Ühingu ja Eesti Inimõiguste Keskusega LGBT+ inimeste õiguste ja heaolu edendamist mh huvikaitse kaudu. 6. Euroopa Komisjon on võtnud vastu LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020– 2025 https://eur- lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0698&from=EN. Kas Eesti on astunud mingeid samme selle strateegia eesmärkide elluviimiseks? Eelkõige huvitab meid, kas ja mida on tehtud strateegia kolme esimese eesmärgi saavutamiseks: a) võidelda 4  LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastu; b)tagada LGBTIQ-inimeste turvalisus; c) kujundada LGBTIQ-inimesi kaasavat ühiskonda. Eesti riigi suund on koondada erinevad teemapõhised strateegiad ja arengukavad kokku suuremateks kimpudest koosnevateks arengukavadeks. Seetõttu on LGBT+ inimeste õiguste teemad kajastatud võrdse kohtlemise alajaotuses Heaolu arengukavas 2023-2030. Arengukava koostamisel on huvikaitseorganisatsioonidega konsulteeritud. Vt ka eelmise küsimuse vastust. 7. Kas sotsiaalministeerium on 2022. aastal algatanud või rahastanud mõnda kampaaniat, projekti, uuringut, koolitusprogrammi, mis puudutab LGBTIQ-inimeste võrdse kohtlemise teemat ja/või juba eespool nimetatud kolme fookusvaldkonda (sotsiaalmajanduslik staatus, tervis, väljanägemine)? Kui jah, jagage meiega palun infot või juhendage sobiva infoni. Vt vastust 5. küsimusele 8. Kas sotsiaalministeerium on 2022. aastal algatanud või rahastanud mõnda kampaaniat, projekti, mis puudutab etnilise ja /või rassilise võrdsuse teemasid? Lisaks, kas olete kuidagi uurinud, kaasatud või oskate meid edasi juhendada: soovime teada, kas Eesti riik kogub infot rahvuskonfliktidest, mis tulenevad potentsiaalselt Ukrainas toimvast sõjast. Kui jah, jagage meiega palun infot või juhendage sobiva infoni. Kahjuks ei ole vastavaid projekte 2022. aastal algatatud. Mis puudutab rahvuskonflikte Ukraina sõjast tulenevalt, siis soovitame pöörduda Kultuuriministeeriumi ja Riigikantselei poole. 9. Kas Eesti riik on 2022. aastal algatanud ja/või vastu võtnud seadusemuudatusi või poliitikameetmeid, mis puudutavad rassilise võrdsuse direktiivi (2000/43/EC)? Lisaks, kas mõni neist meetmetest oli /on seotud Covid-19 leviku ja kriisiga? Küsime seda küsimust ka teistelt asjakohastelt ministeeriumitelt, aga soovime infot, kas sotsiaalministeeriumil on, milline see on, valdkonnaga puutumus. Rassi tunnus on hõlmatud võrdse kohtlemise seadusega, mis on Sotsiaalministeeriumi teemavaldkond. Siiani ei ole ministeeriumis rassi tunnusele piisavalt tähelepanu pööratud. Küll aga on plaanis teha seda edaspidi mh Heaolu arengukava 2023-2030 raames. 10. Kas Eestil on plaanis luua riiklik tegevuskava, mis puudutaks rassilist võrdsust ja rassilist diskrimineerimist (national action plans against racism and racial discrimination)? Kui jah, milliseid samme on selleks astutud ja mis on täpsemad edasised plaanid? Vt vastust eelmisele küsimusele. 11. Juhul, kui teile on teada meetmeid (nt registrid), projekte, tegevuskavasid, ametnike koolitusi, infopäevasid vms riigiasutuste või teie partnerite poolt, mis puudutavad võrdse kohtlemise ja rassilise võrdsuse teemasid (sh nt eelarvamuste, vaenuennetamise teemal), siis oleme info või linkide jagamise eest tänulikud. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonnas asuv ÜKP fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus | Kompetentsikeskus (sm.ee) nõustab ja kontrollib struktuurifondidest rahastatavate tegevuse puhul õigusaktide vastavust EL põhiõiguste harta artiklitega 21 ja 23 ning artikli 26 raames ligipääsetavuse nõude täitmist. 5 Kompetentsikeskus korraldab ka vastavaid infopäevi, materjale, otsenõustamisi jne. Nõustamised on suunatud poliitikakujundajatele, rakendusasutustele, kohalikele omavalitsustele jne. Lisaks on täiendamisel Norra finantsmehhanismide toel loodud võrdsuskeskuse lehel | Võrdsuskeskus (vordsuskeskus.ee) infomaterjalid ja videokoolitused ning interaktiivne sisu, mille eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ning ligipääsetavuse teemade alane teadlikkuse ja oskuste tõstmine erinevatele sihtgruppidele. Sisu valmib jooksvalt kuni 2023.a esimese kvartali lõpuni. 12. Juhul, kui puuduvad kampaaniad ja projektid eespool nimetatud sihtgruppide osas, siis kas sotsiaalministeerium on muul viisil sel aastal tegelenud sallivuse suurendamise ja diskrimineerimise teemadega läbi mõne projekti, ettevõtmise, kampaania või uuringu? Sotsiaalministeerium on tellinud analüüsi, mis puudutab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse võimalikku ühendamist ning seonduvalt voliniku institutsiooni sõltumatuse ja tõhususe suurendamist. Analüüs on kaasamisfaasis ning partneritel on võimalik analüüsi kommenteerida ning oma ettepanekud esitada. 30. mail 2022 võeti vastu Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus–Riigi Teataja, mis parandab toodete ja teenuste ligipääsetavust eelkõige puudega inimestele, panustades võrdse kohtlemise edendamisesse. 13. Kas ministeerium, või teile teada olevalt mõni ministeeriumi allasutus, on käesoleval aastal algatanud, teostanud või planeerimas poliitikaettepanekuid, projekte, initsiatiive, uuringuid, mis puudutavad romade kaasamist ning romade segregatsiooni ja selle vähendamist? Kuna romade poliitikavaldkond on Kultuuriministeeriumi juhtimise all, ei ole Sotsiaalministeerium eraldi algatusi plaaninud. Ministeerium osaleb Romade lõimumise nõukoja töös, mida korraldab Kultuuriministeerium. Lugupidamisega, Kaisa Knight Võrdse kohtlemise poliitika juht /allkirjastatud digitaalselt/ 6