Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine

Siseministeerium Meie 08.10.2022 nr 8-1/7053 Välisministeerium Sotsiaalministeerium Õiguskantsler Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine Saadame Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Välisministeeriumile ja Õiguskantsleri Kantseleile kooskõlastamiseks ja vanglatele arvamuse avaldamiseks Justiitsministri 05.09.2011.a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmise eelnõu. Palume esitada oma ettepanekud 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Lisad: 1. Justiitsministri määruse eelnõu; 2. Seletuskiri. Lisaadressaadid: Tartu vangla Tallinna vangla Kadri Margus 620 8232 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Muudatusega lisatakse määrusesse sätted, mis reguleerivad täiendavate julgeolekuabinõudena kasutatavate ohjeldusmeetmete kasutamist. Määrust täiendatakse ka isiku läbiotsimise korda ja vanglas gaasipihusti kasutamise korda täpsustavate sätetega. Vangistusseaduses on sätestatud ohjeldusmeetmete kasutamise üldised alused ning ohjeldusmeetmena kasutada lubatud vahendid. Vangistusseaduse 18.02.2015 muudatusega sätestati justiitsministrile § 71 lõike 73 alusel volitus kehtestada määrusega ohjeldusmeetmete ja terviseseisundi kontrollimise täpsem kord, sealhulgas kontrollimise sagedus ohjeldusmeetme kestva kasutamise korral, ja protokollile esitatavad nõuded. Praegu ei ole volitusnormi alusel ohjeldusmeetmete täpsemat korda määruses sätestatud. Muudatusega sätestatakse põhimõtted, mis tagavad ohjeldusmeetmele allutatud kinnipeetava inimväärika kohtlemise ning põhi- ja inimõiguste minimaalse riive. Lisaks täiendatakse ja muudetakse isiku läbiotsimise korda ja vanglas gaasipihusti kasutamist reguleerivaid sätteid. Eelnõu ohjeldusmeetmete kasutamise regulatsiooni töötas välja ja seletuskirja koostas Kadri Margus ([email protected], 620 8232). Eelnõu toimetas keeleliselt õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk (e-post [email protected]). Määrusega muudetakse justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 13.07.2022, 2. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkt 1. Määruse preambulisse lisatakse viide vangistusseaduse (VangS) § 71 lg-le 73, millest tuleneb justiitsministrile õigus kehtestada määrusega ohjeldusmeetmete ja terviseseisundi kontrollimise täpsem kord, sealhulgas kontrollimise sagedus ohjeldusmeetme kestva kasutamise korral, ja protokollile esitatavad nõuded. Eelnõu punkt 2. Kehtiv regulatsioon ei näe ette selgitamiskohustust esemete hoiule jätmise võimaluse korral. Muudatuse kohaselt tuleb isikut enne läbiotsimist teavitada sellest, et esemed, millega ei ole lubatud vanglasse siseneda, on vanglas olemise ajaks võimalik hoiule jätta. Põhjalikum selgitus aitab isikul paremini mõista oma õigusi ja kohustusi ning toimingu eesmärki ja teha kaalutletud otsus, kas jätta keelatud esemed ja ained vabatahtlikult hoiule või keelduda läbiotsimisest, arvestades, et keeldumise korral ei lubata teda vanglasse. Eelnõu punkt 3. Määruse §-i 31 täiendatakse lõikega 31, mis täpsustab, et läbiotsimine tuleb teha viisil, mis välistab sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Sättega rõhutatakse, et läbiotsimise viisi valikul tuleb vanglaametnikul lähtuda läbiotsimise eesmärgist. Eelnõu punkt 4. Paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõna „esemetega“ sõnadega „esemete ja ainetega“. Eelnõu punkt 5. Paragrahvi 33 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „esemete“ sõnadega „ja ainete“. VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Muudatusega viiakse sätte sõnastus vastavusse seaduse sõnastusega. Eelnõu punkt 6. Määrust täiendatakse 51. peatükiga, milles sätestatakse ohjeldusmeetmete kasutamise põhimõtted. Põhimõtete kujundamisel on arvesse võetud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) ning Riigikohtu praktikas1 kehtestatud põhimõtteid, õiguskantsleri soovitusi, Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) standardeid 2 ning 1 Vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.03.2006 otsus asjas nr 3-3-1-2-06 p 10, milles kolleegium rõhutab, et inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. 2 Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee standardid (CPT/Inf/E (2002) 1 - Rev. 2006) p 53: "Teatud juhtudel võivad vanglatöötajad vägivaldsete kinnipeetavate ohjeldamiseks jõudu kasutada ja erandkorras võib tekkida vajadus füüsiliste tõkendite tarvitusele võtuks. Need on riskantsed olukorrad, millega võib kaasneda psühhiaatrilise abi seaduses (PsAS) ohjeldusmeetmete rakendamise kohta sätestatut. Ohjeldusmeetmete kasutamine toob kaasa intensiivse sekkumise inimese põhiõigustesse, mistõttu on suur risk väärkohtlemiseks, mille keelu näevad ette Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18 lg 1 ja mitmed Eestile siduvad rahvusvahelised lepingud 3. Eeltoodut arvesse võttes on eelnõuga kavandatav ohjeldusmeetmete kasutamise korda täpsustav regulatsioon vajalik eelkõige õigusselguse tagamiseks. Normid peavad võimaldama objektiivselt hinnata ohjeldusmeedet rakendava haldusorgani tegevuse õiguspärasust ning ohjeldusmeetmele allutatud isikul aru saada, millised on tema õigused meetme kohaldamisel4. Seega täidab ohjeldusmeetmete kasutamise põhimõtete raamistiku kujundamine õigusselguse eesmärki nii haldusorgani tegevuse korral kui ka isiku põhi- ja inimõiguste efektiivseks kaitseks. Eelnõu §-ga 371 nähakse ette ohjeldusmeetmete kasutamise üldpõhimõtted. Lõikega 1 nähakse ette, et kinnipeetava suhtes võib ohjeldusmeetmeid kasutada vaid seaduses sätestatud alustel. Kinnipeetava suhtes on lubatud kasutada ainult seaduses nimetatud ohjeldusmeetmeid. Ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse äralangemise korral lõpetatakse meetme kasutamine. Ohjeldusmeetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga, mida kohaldatakse ainult seadusest tuleneva aluse ilmnemisel. Vastavad alused tulenevad VangS § 69 lg-st 1 ning VangS § 70 lg-st 1. VangS § 69 lg 1 järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub kõnesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvusega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. Vastav loetelu on ammendav.5 VangS § 70 lg 1 järgi võib ohjeldusmeetmeid lisaks VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustele kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel. Ohjeldusmeetmed on preventiivsed meetmed, mille kohaldamine võib olla tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid või kinnipeetavat ennast. Vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja süstemaatiline rikkumine ei ole ohjeldusmeetmete kasutamiseks iseseisev alus. Vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine on vastavalt VangS §-le 63 aluseks distsiplinaarkaristuse määramisel. Seisukohal, et ohjeldusmeetmeid ei tohi kasutada karistuseks, on nii EIK6 kui ka CPT7. Vangistusseaduse § 701 lg 1 p 1 järgi võib ohjeldusmeetmena kasutada käe- ja jalaraudu, sidumisvahendeid, rahustussärki, -tooli ja -voodit. Tegemist on ammendava loeteluga ning muid vahendeid kinnipeetava ohjeldamiseks kasutada ei tohi. Sätte eesmärk on eelkõige kaitsta ohjeldusmeetmele allutatud isiku tervist. Ohjeldusmeetmete kasutamisel piiratakse teiste lubatud täiendavate julgeolekuabinõudega võrreldes kinnipeetava õigusi kõige ulatuslikumalt. Tegemist on rangeima täiendava julgeolekuabinõuga.8 Seetõttu tuleb kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmete kohaldamisel lähtuda minimaalse jõu printsiibist ning kasutada neid meetmeid viimase abinõuna, kui muud võimalikud meetmed ei ole osutunud tõhusaks või kui eesmärki ei saavutataks, kui kasutada isiku õigusi vähem riivavat meedet. Muude võimalike meetmetena tuleb käsitada VangS § 69 lg-s 2 nimetatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, nagu liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine või eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Ka Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et erivahendi (VangS § 701 lg 1 p 1 kohaselt on ohjeldusmeetmed vangla erivahendid) kasutamine on põhjendatud üksnes juhul, kui muude, leebemate vahendite kasutamise võimalused on kinnipeetavate väärkohtlemine ja kus on vaja rakendada eritagatisi." Kättesaadav elektrooniliselt aadressil: http://www.cpt.coe.int/estonian.htm. 3 Vt nt Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, eestikeelne tõlge arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654, art 3; Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, 26.09.1991, RT II 1994, 10, 11, art 7, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/23982 4 Õiguskantsleri 06.04.2011 märgukiri nr 7-4/091717/1101667, arvutivõrgus kättesaadav: http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_margukiri_ohjeldusmeetmete_ja_rahustusvoodi_kasuta mine.pdf 5 Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Madise L., Pikamäe P., Sootak J. Kirjastus Juura. 2014. § 69, p 2. 6 EIK 29.05.2012 otsus asjas nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10,Julin vs. Eesti, p 127. 7 Report to teh Austrian Government on the visit to Austria carried out by the European Commitee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment (CPT) from 14 to 23 April 2004, CPT/Inf (2005) 13, para 16. 8 Vastavat seisukohta on mitmel korral kinnitanud ka Riigikohus. Vt nt RKHKo 25.09.2006 asjas nr 3-3-1-49-12, p 12; RKHKo 14.03.2012 asjas nr 3-3-1-80-11, p 12. ammendatud või sellised vahendid on olukorra eripära arvestades sobimatud. 9 Juhul kui isikuga läbirääkimine, tema veenmine ja rahustamine ning minimaalse füüsilise jõu kasutamine ei ole andnud tulemusi, võib isiku suhtes kasutada ohjeldusmeedet. Ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse äralangemisel lõpetatakse meetme kohaldamine. Ohjeldusmeetemete näol on tegemist niivõrd riivava meetmega ning nende rakendamine ei tohi kesta kauem, kui see on hädavajalik. Ka Riigikohus 10 on leidnud, et ohjeldusmeetmete kohaldamiseks tuleb teha kindlaks nende kasutamise hädavajalikkus. Lõikega 2 sätestatakse põhimõte, et kinnipeetava suhtes kasutatav ohjeldusmeede peab olema proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama isiku õigusi ja vabadusi. Samuti peab kasutama ohjeldusmeedet viisil, mis austab kinnipeetava inimväärikust ega alluta teda ebainimlikule, alandavale või piinavale kohtlemisele. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS §-st 11, mille teise lause kohaselt peavad põhiõiguste piirangud olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas. Kuivõrd sätte sõnastus tuleneb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artiklitest 8–11 ja 4. lisaprotokolli artiklist 1 ning EIK ei piirdu nimetatud artiklite kohaldamisel vaid kitsas tähenduses vajalikkuse tuvastamisega, vaid tõlgendab seda klauslit proportsionaalsuse põhimõttena, siis on ka riigisiseses kohtupraktikas peetud proportsionaalsuse põhimõtte aluseks PS § 11 teist lauset. 11 Eelnõu § 371 lõike 4 eesmärk on sõnaselgelt rõhutada, et PS-s sätestatud ning EIK12 ja riigisiseses kohtupraktikas avatud ja kinnistunud proportsionaalsuse põhimõte on üks ohjeldusmeetmete kohaldamise aluspõhimõtetest. Ohjeldusmeedet kasutatakse vaid juhul, kui muud isiku põhiõigustesse vähem sekkuvad meetmed ei ole piisavad. Riigikohtu praktikas on proportsionaalsuse põhimõte kolmeastmeline. Kasutatav meede peab olema sobiv, vajalik ning proportsionaalne kitsamas mõttes ehk mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamisel tuleb ühelt poolt kaaluda põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.13 Vaidluse korral (nt kohtumenetluses) tuleb haldusorganil tõendada, et meetme kohaldamine oli vajalik või et selle jätkuv kohaldamine oli vajalik ning leebema meetme kohaldamine ei oleks väidetavat ohtu vangla julgeolekule või isikule kõrvaldanud. Seejuures ei ole ohjeldusmeetme kohaldamise põhjendatuks pidamisel oluline, et reaalne rünne oleks juba alanud. Kinnipeetava verbaalsed ähvardused võivad olla piisavad, et tingida ohjeldusmeetme kasutamise vajadus. Piinava, julma või väärikust alandava kohtlemise keeld on PS-i aluspõhimõttena sätestatud §-s 18. VangS §-s 41 on sätestatud põhimõte, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selline põhimõte on kinnistunud nii EIK14 kui ka Riigikohtu praktikas. Tuginedes EIK praktikale on Riigikohus kokkuvõtlikult öelnud, et inimväärikust alandavaks saab pidada selliseid isiku kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme 15. Riik on kohustatud tagama, et isikult vabaduse võtmisel peetakse teda kinni inimväärsetes tingimustes ning meetmete kohaldamise viis ega meetod ei tohi põhjustada isikule kannatusi ja raskusi enam, kui kinnipidamisega vältimatult kaasneb.16 Eelnõu § 371 lõike 2 eesmärk on rõhutada inimväärikuse austamise olulisust ohjeldusmeetmete rakendamisel, juhtides samas tähelepanu, et igasugune ebamugavustunne, mida isik ohjeldusmeetmele allutatuse tõttu tunneb, ei kvalifitseeru inimväärikuse rikkumiseks või piinavaks 9 RKHKo, 10.01.2008, 3-3-1-65-07, p 20. 10 RKHKo, 14.03.2012 3-3-1-80-11, p 16. 11 Täpsemalt proportsionaalsuse põhimõtte sisustamise kohta. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommentaaritud väljaanne. § 11 kommentaarid. P-d 3. – 3.3.2. Kättesaadav arvutivõrgus http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-11/ 12 VT nt EIKo 18.10.2012, Bureš v Tšehhi Vabariik, 3769/08, milles p-s 96 rõhutab kohus, et isiku ohjeldamine on range meede, mille kasutamine peab alati olema põhjendatud ning proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. 13 RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 15; RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 21. 14 Vt nt EIKo 26.10.2000, Kudla vs. Poola, 30210/96. 15 RKHKo 20.16.2010, 3-3-1-3-10, p 9. 16 RKHK, 04.05.2011, 3-3-1-11-11, p 10. ja alandavaks kohtlemiseks. Taolise tõsidusastme hindamine toimub juhtumipõhiselt. 17 Inimväärikust alandava kohtlemise minimaalse raskusastme hindamisel võetakse arvesse kohtlemise kestust, füüsilist ja vaimset mõju isikule ning teatud juhtudel ka ohvri sugu, vanust ja isiku terviseseisundit.18 Lõikega 3 nähakse ette, et kinnipeetavat tuleb hoiatada ohjeldusmeetme kasutamise kavatsusest. Eelneva hoiatuseta on selle kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ohtu elule ja tervisele, või kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. Hoiatamise eesmärk on teadvustada isikule ohjeldusmeetme kasutamise olemust ning mõjutada selle kaudu tema käitumist. Hoiatusega tuletatakse isikule meelde, millised on tagajärjed, kui ta ei allu vanglateenistuse ametnike korraldustele ega lõpeta agressiivset ja ohustavat käitumist. Sel viisil on kinnipeetaval võimalik oma käitumise muutmisega hoiduda sattumast vahetu sunni rakendamise objektiks. Kinnipeetava hoiatamine ohjeldusmeetme kasutamise kavatsusest peaks toimuma vahetult enne meetme kohaldamist. Nõue hoiatada kinnipeetava ohjeldusmeetme kasutamisest ei ole absoluutne. Ohjeldusmeetme kasutamise vajadus võib olla sedavõrd ettenägematu, et olukorra lahendamine ja ohutuse tagamine vajab vanglateenistuse ametniku kohest sekkumist. Lisaks ohu tõrjumise kiirele vajadusele võib hoiatamise kohustuse välistada ka muu hüve kaitsmise vajadus. Samuti ei ole eelnev hoiatamine vajalik juhul, kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. Selliseks juhuks võib olla näiteks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Sel juhul saab kinnipeetav tema suhtes ohjeldusmeetme kasutamisest teada haldusmenetluse käigus, mille läbiviimisel on isikul muu hulgas õigus esitada omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid (HMS § 40). Seega oleks vastav nõue tarbetu. Lõikega 4 sätestatakse, et ohjeldusmeetmena kasutatakse erandkorras sidumisvahendeid. Sidumisvahend asendatakse esimesel võimalusel isiku ohjeldamiseks valmistatud meetmega. Kinnipeetava ohjeldamisel tema kinnitamiseks mööblieseme külge kohaldatakse käesolevas määruses rahustussärgi, -tooli ja -voodi kasutamise kohta sätestatud erisusi. Lõikes sätestatut ei kohaldata vanglavälisel saatmisel või kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. Sidumisvahendiks võib olla ükskõik milline vahend, millega on võimalik kinnipeetava liikumist erinevate sidumistehnikate abil füüsiliselt piirata või kinnipeetav sundasendisse fikseerida. Näiteks saab sidumisvahendina käsitseda rihma, nööri, kaablivitsa jne. Põhjusel, et sidumisvahendid ei ole üldjuhul valmistatud selleks, et nende abil isikuid füüsiliselt ohjeldada, on nende kasutamisest tulenev oht ohjeldusmeetmele allutatava isiku tervise kahjustamisele väga kõrge. Seetõttu on sidumisvahendite kasutamine õigustatud vaid erandlikel juhtudel, kui käeraudade kasutamine ei ole objektiivsete asjaolude tõttu võimalik (näiteks massilise korratuse ajal, kui vanglateenistuse ametnikel ei ole piisavalt käeraudu isikute suhtes sunni rakendamiseks). Sidumisvahendi kasutamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et isikule ei tekitataks kehavigastusi ega põhjustataks suurt valu. Selle kasutamise kestus peab olema minimaalne ning see tuleb esimesel võimalusel asendada tootja poolt selleks valmistatud ohjeldusmeetmega. Praktikas võib esineda olukordi, kui kinnipeetava ohjeldamise käigus osutub vajalikuks tema kinnitamine mööblieseme külge. Ohuolukorras ning kinnipeetava rahustamise eesmärgil on kinnipeetava fikseerimine käeraudade või sidumisvahendite abil mööblieseme külge lubatud vaid väga erandlikel juhtudel. Seda siis, kui käeraudade tavapärane kasutamisviis või sidumisvahendi kasutamine ilma kinnipeetava mööblieseme külge kinnitamiseta ei ole olukorra lahendamiseks tõhus, kuid ohjeldusmeetmena rahutussärgi, -tooli, või -voodi kasutamine oleks kinnipeetavast lähtuvat ohtu silmas pidades ebaproportsionaalne. Seejuures ei tohi käeraudade või sidumisvahendite abil kinnipeetava mööblieseme külge fikseerimine asendada rahustustooli või -voodit. Mööblieseme külge kinnitamisel ei tohi kinnipeetava keha olla täielikult sundasendisse fikseeritud. Ohjeldamise käigus mööblieseme külge kinnitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata kinnipeetava terviseseisundi ohutuse tagamisele ning selle meetme kasutamise turvalisele. 17 Vt nt EIKo 15.03.2011, Iljina ja Saruliene vs. Leedu, 3229305. 18 EIKo 18.01.1978, Iirimaa vs. Ühendkuningriik, 5310/71. Lõikes sätestatut ei kohaldata vanglavälisel saatmisel. Erandi all on mõeldud haiglates ohjeldusmeetmete kasutamist. Näiteks on haiglates kasutusel teistsugused vahendid kui vanglas. Kui vangla territooriumil on vanglaametnik ohjeldusmeetmeid kasutades kohustatud kinnipeetava terviseseisundit jälgima, siis haiglas saateülesannet täites vastutab vanglaametnik kinnipeetava järelevalve eest. Haiglas on ohjeldamiseks vahendid, mida võib määratleda sidumisvahendina, kuid mille kasutamine ei ole nii intensiivne. Seetõttu on regulatsioonis sätestatud erand. Lõikega 5 sätestatakse põhimõte, mille kohaselt ohjeldusmeetme kasutamisel arvestatakse kinnipeetava terviseseisundit. Sünnitava kinnipeetava suhtes on ohjeldusmeetme kasutamine keelatud. Ohjeldusmeetmeid tuleb kasutada viisil, mis ei seaks ohtu kinnipeetava vaimset ega füüsilist tervist. Sellise põhimõtte aluseks on igaühe õigus tervisekaitsele, mis on sätestatud PS § 28 lg-s 1, pannes riigile rahvusvahelise õigusega koostoimes tõlgendatult mitmeid kohustusi. 19 Nii on EIK rõhutanud, et tulenevalt EIÕK artiklitest 1 ja 3 kohustub riik kaitsma kinnipeetavate tervist ja heaolu vanglas. (EIKo 27.11.2012, Tautkus vs. Leedu, 29474/09, p 73; EIKo 31.01.2012, Kovalkovs vs. Läti, 34021/05, p 47). See tähendab, et kinnipidamise tingimused, milles kinnipeetavat hoitakse, ning meetmed, mida kinnipeetava suhtes kohaldatakse, ei tohi kinnipeetava tervist kahjustada. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole õigusvastane mitte ainult kinnipeetava tervise reaalne kahjustamine, vaid ka vangla selline tegevus, mis loob olulise ohu kinnipeetava tervisele (RKHKo 05.12.2012, 3-3-1-57-12, p 12). Seetõttu on ohjeldusmeetme kohaldamisel kinnipeetava suhtes äärmiselt oluline, et seda viiksid läbi vajalike oskuste ja teadmistega ametnikud, kes suudaksid viia miinimumini ohjeldusmeetmete kasutamisega kaasneda võivad võimalikud riskid kinnipeetava tervisele. Keelatud on kasutada ohjeldusmeetmeid naise sünnitusele saatmisel, haiglas viibimise ja haiglast naasmise ajal. Raseda ja sünnitava kinnipeetava füüsiline ohjeldamine võib olla terviseriskiks nii rasedale kui ka lapsele. Raseda kinnipeetava suhtes võib ohjeldusmeetmeid kasutada vaid äärmisel juhul, näiteks kui kinnipeetav on füüsiliselt agressiivne ning ohjeldusmeetme kasutamisel ei jäeta teda sundasendisse. Eelkõige on oluline kasutada vähem riivavaid meetmeid. Eelnõu §-ga 372 sätestatakse toimingud, mis on olulised ohjeldusmeetme kasutamise ajal, ja kinnipeetava jälgimise põhimõtted. Lõikega 1 nähakse ette, et vanglateenistuse ametnik, kes kasutab kinnipeetava suhtes ohjeldusmeedet, annab kinnipeetavale korraldusi, mis on vajalikud ohjeldusmeetme kasutamiseks. Kinnipeetavale selgitatakse, et ohjeldusmeetme kasutamiseks vajaliku korralduse täitmata jätmisel võidakse kasutada füüsilist jõudu. Ohjeldusmeetmele allutatud isikule tuleb anda meetme kasutamiseks vajalikud korraldused ja selgitada korralduste täitmata jätmise tagajärgi selgel ja arusaadaval viisil, et isikul oleks võimalik neid nõuetekohaselt täita. Lõikes 2 nähakse ette, et vanglateenistuse ametnik, kes kasutab kinnipeetava suhtes ohjeldusmeetmeid, selgitab kinnipeetavale esimesel võimalusel nende kasutamise põhjuseid, seda, millist ohjeldusmeedet kinnipeetava suhtes kasutatakse, kasutamise pikkust ja vajaduse korral ohjeldusmeetme kasutamise viisi. Ohjeldusmeetmele allutatud isikule meetme kasutamisega seonduva selgitamine võib vähendada kinnipeetava teadmatusest tulenevat vastumeelsust ja ettearvamatut käitumist. Ohjeldusmeetme kasutamise põhjuste selgitamine aitab kinnipeetaval paremini mõista seost õigusvastase käitumise ja ohjeldusmeetme kasutamise vahel ning suunab seeläbi kinnipeetavat õigusvastast käitumist lõpetama. Lõikega 3 nähakse ette, et kui kinnipeetavale ei ole võimalik lõikes 2 nimetatut selgitada vahetult enne ohjeldusmeetme kasutamist või selle kasutamise ajal olukorrast tulenevalt, tehakse seda esimesel sobival võimalusel pärast ohjeldusmeetme kasutamist. Olukorras, mis eeldab vanglaametniku kiiret tegutsemist näiteks ohu tõrjumiseks, ei ole mõeldav, et vanglaametnik hakkaks esmalt selgitama isikule ohjeldusmeetme kasutamisega seonduvat. Sellisel juhul on vajalik esmalt kinnipeetavast tuleneva ohu kõrvaldamine ning ohjeldusmeetme kasutamisega seonduvat selgitatakse kinnipeetavale esimesel võimalusel, kui oht on kõrvaldatud. Samuti ei pruugi ohjeldusmeetme kasutamisega seonduva selgitamine olla selgituste andmise eesmärki silmas pidades kohane, kui kinnipeetava agressiivsuse või ärritatuse aste ei võimalda põhjendusi või selgitusi anda, või on ilmne, et verbaalne lähenemine ei avalda kinnipeetavale mõju. On võimalik, et toimingute selgitamiseks võib avaneda esimene sobiv 19 Vt täpsemalt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 28 kommentaarid. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-28/ võimalus alles siis, kui kinnipeetav on juba ohjeldusmeetmele allutatud ning piisavalt rahunenud, et vanglateenistuse ametniku selgitusi kuulata ja mõista. Selgitamine ei ole kohustuslik, kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. Sel juhul saab kinnipeetav tema suhtes ohjeldusmeetme kasutamisest, sh meetme kasutamise põhjustest, teada haldusmenetluse käigus. Menetluse käigus on isikul muu hulgas õigus esitada omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid, mistõttu puudub vajadus täiendavalt selgitada, millist ohjeldusmeedet ja mis põhjusel kohaldatakse. Lõikega 4 nähakse ette, et ohjeldusmeetmete kasutamise ajal tagatakse kinnipeetava jälgimine. Kui kinnipeetav ei ole vanglateenistuse ametnike pideva järelevalve all, kontrollitakse kinnipeetavat vähemalt kord iga 15 minuti jooksul. Kinnipeetav, kelle suhtes kasutatakse ohjeldusmeetmena rahustussärki, -tooli või -voodit, on vanglateenistuse ametniku pideva järelevalve all ning peab olema tagatud, et ohjeldatavaga samas ruumis ei viibi teisi kinnipeetavaid. Eesmärk on sätestada vanglateenistuse ametnike üldine järelevalvekohustus. Kinnipeetava järelevalve on oluline nii tema tervise ohutuse kui ka õiguste tagamise seisukohalt. Kinnipeetava pidev jälgimine ning vahetu kontakti tagamine võimaldavad vanglateenistuse ametnikel vaatluse kaudu tuvastada võimalikke negatiivseid mõjusid kinnipeetava terviseseisundile ning hinnata ohjeldusmeetme kohaldamise jätkamise vajadust. Kontroll peavad toimuma kinnipeetava ning vanglateenistuse ametniku vahetu kontakti kaudu nii, et kahe kontrolli vahele jääv ajavahemik ei oleks pikem kui 15 minutit. Kontrolli tulemused tuleb fikseerida kirjalikult vastavalt eelnõu §-le 375. Rahustussärk, -tool või -voodi piiravad isiku liikumisvabadust kõige enam ja on seetõttu isiku jaoks märkimisväärselt kurnavad. Neist tulenev oht on isiku terviseseisundile teiste meetmetega võrreldes suurem. Kinnipeetava järelevalve on lisaks terviseseisundist ülevaate tagamisele vajalik ka selleks, et vanglateenistuse ametnikel oleks võimalik viivitamata reageerida kinnipeetava käitumise muutustele ning vabastada ta kohe ohjeldusmeetmest, kui meetme kohaldamise asjaolud on ära langenud, st kinnipeetav on rahunenud ja lõpetanud agressiivse ning ohtu loova käitumise. Järelevalve toimub vahetult või video vahendusel. Ohutuse ja privaatsuse tagamiseks sätestatakse põhimõte, et rahustussärgi, -tooli või -voodi kasutamisel ei tohi ohjeldatavaga samas ruumis viibida teisi kinnipeetavaid. Lõikega 5 nähakse ette, et ohjeldusmeetme kestval kasutamisel üle 15 minuti kontrollib ja kaalub vanglateenistuse ametnik meetme jätkamise põhjendatust vähemalt iga 15 minuti järel, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral. Esimese kontrolli aega arvestatakse ohjeldusmeetme kasutamise algusest. Kestva ohjeldusmeetme kasutamise kontrollimise ning kontrolli tulemuste dokumenteerimise kohustus on üks kontrollimehhanisme, mille eesmärk on tagada ohjeldusmeetme kohaldamise õiguspärasus, sh kaalutletus ning proportsionaalsus. Ohjeldusmeetme pideval ja jätkuval kasutamisel on oluline, et meetme kohaldamise jätkamine oleks põhjendatud ja kaalutletud. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-80-11 rõhutanud, et ohjeldusmeetme kestev rakendamine eeldab selle kohaldamise aluste olemasolu jätkuvat kontrollimist ja kaalumist, kas meetme rakendamist jätkata või mitte.20 Seetõttu tuleneb sättest vanglateenistuse ametnikele kohustus kontrollida ja kaaluda kestva ohjeldusmeetme kohaldamise jätkamise põhjendatust vähemalt kord iga 15 minuti jooksul. Lõikes sätestatut ei rakendata, kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. Sellistel juhtudel on meetme kohaldamise vajadust ning põhjendatust juba eelnevalt kaalutud ning kontrollitud haldusakti andmisel. Lõikega 6 sätestatakse, et vangla tagab kinnipeetavale tervishoiutöötaja vastuvõtu, kui ohjeldusmeetme kasutamise vajadus ei ole vangistusseaduse § 70 lõikes 2 ette nähtud aja jooksul ära langenud, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. 20 RKHKo 14.03.2012, nr 3-3-1-80-11, p 16. Vangistusseaduse § 70 lõike 2 järgi ei tohi ohjeldusmeetme kasutamine kesta ühelgi juhul üle 12 tunni. 12 tundi pärast ohjeldusmeetme rakendamist peab kinnipeetavale võimaldama mõistliku aja ilma ohjeldusmeetmele allutamata. Mida intensiivsemalt on kinnipeetava liikumisvabadust ohjeldamismeetmele allutatuse tõttu piiratud, seda suurem on risk kinnipeetava tervisele ning seda pikem peaks olema paus, enne kui ohjeldusmeedet hakata kinnipeetava suhtes uuesti kohaldama. Lisaks tuleb arvesse võtta ka kinnipeetava võimalusi talle võimaldatud liikumisvabaduse kasutamiseks (nt võimalust kõndida, liigutada, et taastada vereringe ja vabaneda pingetest, mis võivad ohjeldusmeetmele allutatuse ajal sundasendis viibimise tõttu tekkida). Paus võib olla seda lühem, mida rohkem on kinnipeetaval võimalusi enda liigutamiseks. Mõistliku ajavahemiku kestus ei tohiks olla ajaliselt lühem kui 15 minutit ning selle määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kinnipeetava ohjeldamise viisi ja kohaldatava meetme mõju kinnipeetava tervisele. Kui kinnipeetav on ohjeldusmeetmele kestvalt allutatud 12 tundi, kuid ei ole selle aja jooksul rahunenud ning temast tulenev oht, eelkõige oht enesevigastuseks või vägivallaks teiste isikute suhtes, ei ole ära langenud, ning tegemist ei ole juhuga, kui ohjeldusmeedet kasutati eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel, võib kahtlustada, et sellise käitumise ajendiks võib olla psüühikahäire. Seetõttu ei tagaks mõistliku pikkusega pausi tegemine enne uuesti kestvat ohjeldusmeetme kohaldamist piisavalt kinnipeetava tervise kaitset. Kui on möödunud 12 tundi, on kohustus tagada kinnipeetavale tervishoiutöötaja vastuvõtt. Lõikes sätestatakse miinimumstandard, mis ei välista seda, et kui kinnipeetav on ohtlik endale või teistele, viiakse ta tervishoiutöötaja juurde varem. Vajaduse korral osutatakse psühhiaatrilist abi PsASis sätestatud korras või suunatakse kinnipeetav psühhiaatrilisele ravile. Kui tervishoiutöötaja hinnangul ei vaja isik psühhiaatrilist abi, peab kinnipeetavast tuleneva ohu maandamiseks leidma teisi meetmeid, näiteks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Sätet ei kohaldata, kui ohjeldusmeetme kohaldamine kinnipeetava suhtes toimub eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetud haldusakti alusel. Nimetatud juhul ei ole ohjeldusmeetme kasutamise vajadus tingitud kinnipeetava ootamatust agressiivsest ning ohtlikust käitumisest, vaid eelnevast hinnangust kinnipeetava käitumisele, mida on peetud vangla üldist julgeolekut ohustavaks. Sel juhul on ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse kestus tingitud sellest, kui kaua kestab toiming, mitte aga kinnipeetava ootamatust argessiivsest olekust ning ennast või teisi isikuid ohustavast käitumisest, mille tõttu võiks kinnipeetav vajada tervishoiutöötajapoolset kontrolli. Eelnõu §-ga 373 sätestatakse tervishoiutöötaja kaasamise kord ja tervishoiutöötaja kohustused. Lõikega 1 nähakse ette, et kinnipeetava suhtes rahustussärgi, -tooli või -voodi kasutamisest teavitatakse viivitamata vangla meditsiiniosakonda. Rahustusvoodit, -tooli ja -särki tuleb pidada kinnipeetava liikumisvabadust kõige intensiivsemalt piiravaks ohjeldusmeetmeks, mis seeläbi kujutavad kinnipeetava tervisele enim ohtu. Seetõttu on oluline, et sellise meetme kasutamisel kontrollib kinnipeetavata terviseseisundit tervishoiutöötaja, kelle haridus, kogemused ja oskused võimaldavad ära tunda ka selliseid ohte ning muutusi kinnipeetava terviseseisundis, mis ei pruugi olla vastava väljaõppeta ametnikule arusaadavad. Tervishoiutöötaja teavitamine kinnipeetava allutamisest kõnesolevas sättes nimetatud ohjeldusmeetmele peab toimuma kohe pärast meetme kasutamise algust. Meditsiiniosakonna teavitamise fakti kinnitab ohjeldusmeetme kasutamise alguses tervishoiutöötaja tehtud kontroll kinnipeetava terviseseisundi kohta, mis peab olema fikseeritud kirjalikult. Pärast teavitamist on tervisehoiutöötajal kohustus kontrollida kinnipeetava terviseseisundit regulaarselt vastavalt kõnesolevas määruses sätestatule. Lõikega 2 nähakse ette, et tervishoiutöötaja kontrollib selle kinnipeetava terviseseisundit, kelle suhtes on rakendatud lõikes 1 nimetatud ohjeldusmeedet, ohjeldusmeetme kasutamise alguses, kestval kasutamisel vähemalt iga 30 minuti järel ja vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist. Vangistusseaduse § 71 lõike 71 kohaselt on tervishoiutöötajal kohustus kontrollida esimesel võimalusel kinnipeetava terviseseisundit pärast kinnipeetava suhtes vahetu sunni kasutamist. Kuivõrd rahustusvoodi, -tooli ja -särgi kasutamine on äärmiselt intensiivsed viisid isiku ohjeldamiseks, siis nähakse selle sättega ette, et lisaks eelnõu § 372 lõikes 4 nimetatud kohustusele teostada kinnipeetava üle pidevat järelevalvet, peab kinnipeetava terviseseisundit regulaarselt kontrollima ka tervishoiutöötaja kogu ohjeldusmeetme rakendamise vältel. Nõue, et tervishoiutöötaja kontrolliks ohjeldusmeetmele allutatud kinnipeetava terviseseisundit, tuleneb CPT seisukohtadest ning EIK praktikast. Tervishoiutöötaja teeb esmase kontrolli vahetult pärast seda, kui vangla meditsiiniosakonda on eelnõu § 373 lõike 1 kohaselt teavitatud kinnipeetava suhtes rahustusvoodi, -tooli või -särgi kasutamisest. Järgnevalt tuleb terviseseisundit kontrollida vähemalt kord iga 30 minuti jooksul. Selle perioodi määratlemisel on arvesse võetud PsASis sätestatut. PsAS § 141 lõige 1 näeb ette, et mehaanilise ohjeldusmeetme rakendamise kotrtal peab isik olema tervishoiutöötaja pideva järelevalve all. Sama sätte lõike 3 alusel on ohjeldusmeetme rakendamise jälgimise sageduse reguleerimiseks kehtestatud 19.07.2015 sotsiaalministri määrusega nr 29 „Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu“. Osundatud määruse § 1 lõike 3 kohaselt peab mehaanilisel ohjeldamisel tervishoiutöötaja hindama isiku seisundit vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni. Psühhiaatrilisel ravil viibivate isikute ohjeldamise regulatsioonis sätestatud põhimõtete ülekandmisel kinnipeetavate ohjeldamisele vanglas tuleb aga silmas pidada, et psühhiaatrilisel ravil viibivad isikud on mehaanilise ohjeldusmeetme rakendamise korral tervishoiutöötaja pideva järelevalve all. Kinnipeetavate ohjeldamisel vanglas on isikud küll pideva järelevalve all, kuid seda järelevalvet teevad tavapäraselt ilma meditsiinilise väljaõppeta vanglaametnikud. Tagamaks piisava kontrolli ohjeldusmeetmele allutatud kinnipeetava vaimse ja füüsilise terviseseisundi üle, nähakse PsASis sätestatuga võrreldes ette kaks korda lühem aeg. Lõikega 3 nähakse ette, et lõikes 1 nimetamata ohjeldusmeetme kestval kasutamisel kontrollib tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit vähemalt vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist. Teiste ohjeldusmeetmete kasutamisel on tehtud regulatsioonis erand. Tervishoiutöötaja kontroll on kohustuslik vähemalt vahetult pärast ohjeldusmeetme kestva kasutamise lõpetamist. Kui vanglaametnik leiab, et tervishoiutöötaja kontroll on vajalik ka ohjeldamise ajal, on tal kohustus kutsuda tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit hindama. Lõikega 4 nähakse ette, et paragrahvis sätestatut ei rakendata, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral. Nimetatud juhul ei ole ohjeldusmeetme kasutamise vajadus tingitud kinnipeetava ootamatust agressiivsest ja ohtlikust käitumisest, vaid eelnevast hinnangust kinnipeetava käitumisele, mida on peetud vangla üldist julgeolekut ohustavaks. Sel juhul on ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse kestus tingitud sellest, kui kaua kestab toiming, mitte aga kinnipeetava ootamatust argessiivsest olekust ning ennast või teisi isikuid ohustavast käitumisest, mille tõttu võiks kinnipeetav vajada tervishoiutöötajapoolset kontrolli. Eelnõu §-ga 374 nähakse ette ohjeldusmeetmete kasutamise ja selle käigus tehtud toimingute dokumenteerimise nõuded. Lõikega 1 nähakse ette, et kui kõnesolev määrus ei sätesta teisiti, dokumenteeritakse ohjeldusmeetmete kasutamine ja selle käigus tehtud toimingud kirjalikult. Ohjeldusmeetmete kasutamise korrektne ning põhjalik dokumenteerimine on vajalik selle õiguspärasuse hilisemaks kontrollimiseks. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et ohjeldusmeetmete kohaldamise kontrollimiseks peab koostatavas dokumendis olema kõigepealt täpselt, vajaduse korral detailselt märgitud asjaolud, miks ohjeldusmeedet kasutada otsustatakse ja ka vangla prognoos õigushüve kahjustuse saabumise tõenäosuse kohta21. Lisaks peavad koostatud aktist nähtuma kaalutlused, millest on lähtutud ohu hindamisel ning ohjeldusmeetme rakendamise jätkamise otsustamisel. Ohjeldusmeetme kasutamise käigus vormistatud dokumente saab kasutada hilisemas menetluses meetme kasutamise õiguspärasuse kontrollimisel. Lõikega 2 sätestatakse, et vanglateenistuse ametnik märgib kirjalikult vähemalt kontrolli teostamise aja, meetme kasutamise ja jätkamise põhjendused või meetme lõpetamise otsuse ja otsuse teinud ametniku ees- ja perekonnanime. Lisaks peab kirjalikult märkima kõik muud ohjeldusmeetme kasutamisega 21 RKHKo 14.03.2012, 3-3-1-80-11 seotud olulised asjaolud, näiteks muutused kinnipeetava käitumises ja seisundis. Neid asjaolusid saab hinnata vanglateenistuse ametnik. Kirjalikult fikseerimise ajaline nõue tuleneb eelnõu § 37 3 lõikest 5. Lõikega 3 nähakse ette, et tervisehoiutöötaja märgib kirjalikult kontrollimise aja, tervisehoiutöötaja ees- ja perekonnanime, kinnipeetava terviseseisundi üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas muutused kinnipeetava terviseseisundis. Dokumenteerimise eesmärk on, et tagantjärgi oleks võimalik tuvastada, milline oli ohjeldusmeetmele allutatud isiku terviseseisund meetme kasutamise alguses, selle ajal ning meetme kasutamise lõppedes. Tegemist on faktiliste andmetega, mis on ka hiljem kontrollitavad ning mida saab kasutada vangla tegevuse õiguspärasuse hindamisel võimaliku vaidluse korral. Kirjalikult fikseerimise ajaline nõue tuleneb eelnõu § 373 lõigetest 2 ja 3. Lõikega 4 nähakse ette, et kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemused märgitakse eraldi dokumenti kirjalikult või kinnipeetava tervisekaardile. Kui ohjeldusmeetmele allutatud kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemuse üksikasjad märgitakse kinnipeetava tervisekaardile, teeb tervishoiutöötaja selle kohta dokumenti märke. Kui kontrolli tulemuse üksikasjad kajastuvad kinnipeetava tervisekaardil, puudub vajadus kajastada sama teavet eraldi dokumendis. Eelnõu punkt 7. Muudatusega täiendatakse ja täpsustatakse gaasirelva kasutamise regulatsiooni. Määruse § 44 lg 1 teist lauset muudetakse selliselt, et paragrahvi sõnastusest jäetakse välja sõnad „eeskätt siseruumides, kus on võimalik pihustist väljuvat gaasi piisava tõhususega suunata“. Kuigi EIK praktikast ei tulene siseruumides pipragaasi kui potentsiaalselt ohtliku aine kasutamise absoluutset keeldu, on EIK oma lahendites sellist toimimist pidanud taunitavaks 22. Gaasipihusti kasutamiseks peavad olema täidetud VangS § 71 lg 1 sätestatud tingimused ning gaasipihusti kasutamine võib osutuda efektiivseimaks ja sealjuures proportsionaalseks meetmeks õigusrikkuja tegevuse lõpetamisel, sõltumata sellest, et viibitakse siseruumides. Kehtivas sõnastusest eemaldatakse sõnad, mis rõhutavad seda, et gaasirelva peaks kasutama eeskätt siseruumides. Eelnõu punkt 8. Määruse § 44 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt gaasipihusti kasutamist otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda, sealhulgas kõrvaliste isikute ohutust. Vanglaametnik peab sündmuse lahendamisel hindama asjaolusid ja valima sobiva ja vajaliku meetme vastavalt olukorrale. Võimalusel ammendatakse enne gaasipihusti kasutamist muud leebemad meetmed. Tuleb möönda, et ka oma olemuselt leebema meetme kasutamine võib meetme kasutamise viisi ja intensiivsuse tõttu tuua kinnipeetava jaoks tuua kaasa raskemaid tagajärgi kui raskema meetme kasutamine. Näiteks on füüsilise jõu kasutamine kinnipeetava ohjeldamiseks üldjuhul vähem intensiivne meede kui gaasipihusti kasutamine, kuid samas olukorras, kui kinnipeetav osutab ametnikele aktiivset vastupanu, võivad tekkivad kehavigastused olla suuremad, kui need oleksid gaasipihusti kasutamisel. Eelnõu punkt 9. Määrust täiendatakse §-ga 471, mille kohaselt rakendatakse määruse 51. peatükki alates 1. detsembrist 2022. aastast. Selleks ajaks on muudatusega sätestatu praktikas ellu viidud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid ei reguleeri eelnõu valdkonda.23 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Määruse jõustumine mõjutab vangla sisemist töökorraldust. Muudatused puudutavad isikute läbiotsimist, ohjeldusmeetmete kasutamist ja terviseseisundi kontrollimist ning gaasipihusti kasutamist. 22 EIKo 29.05.2012, 16563/08, 40841/08, 8192/10, 18656/10. Arvutivõrgus kättesaadav: http://hudoc.echr.coe.int/eng#{"fulltext":["16563/08"],"documentcollectionid2":["GRANDCHAMBER","CHAMBER"],"itemid":["001- 110949"]} 23 Eelnõus esitatud valdkonda käsitleb ainsana Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus REC(2006)10 „Ministrite Komiteelt liikmesriikidele psüühikahäiretega isikute inimõiguste kaitsest ja väärikusest“. Ohjeldusmeetmete kasutamisel on seni lähtutud PsASi ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 19.07.2012 määrusest nr 29 „Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu“. Nimetatud regulatsioonid käsitlevad ohjeldusmeetmete kasutamist psüühikahäirega isikute suhtes, sh vanglas karistust kandvate psüühikahäirega isikute suhtes. Muudatusega luuakse ohjeldusmeetmete kasutamise kord, mis arvestab nende vanglas karistust kandvate isikute vajadustega, kellel ei ole diagnoositud psüühikahäiret. Kehtivas regulatsioonis sisaldub vaid ohjeldusmeetmete kasutamise kirjalikult fikseerimise nõue, muud ohjeldusmeetmete kasutamist käsitlevad nõuded puuduvad. Muudatusega lisatakse määrusesse ohjeldusmeetmete kasutamise üldpõhimõtted, ohjeldusmeetme kasutamise ajal tehtavate toimingute loetelu, määratletakse tervishoiutöötaja kohustused ning ohjeldusmeetmete kasutamise dokumenteerimise nõuded. Seega muutub ohjeldusmeetmete kasutamise regulatsioon selgemaks ja rakendajale arusaadavamaks. Määruse jõustumisel ei muutu sellised ohjeldusmeetmete kasutamise sätted, mille mõju ulatub väljapoole vanglateenistust. Muudatusega täiendatakse ja täpsustatakse gaasirelva kasutamise regulatsiooni. Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette, et pisarvoolust esile kutsuvat gaasipihustit kasutatakse enesekaitseks või õigusrikkuja vastupanu- või põgenemisvõimetuks muutmiseks eeskätt siseruumides, kus on võimalik pihustist väljuvat gaasi piisava tõhususega suunata. Regulatsiooniga muudetakse gaasipihusti kasutamise korda selliselt, et lõike sõnastusest jäetakse välja siseruumide kitsendus. Kuivõrd gaasipihusti kasutamine siseruumides on kinnipeetava tervisele potentsiaalselt ohtlikum kui välitingimustes, on oluline, et ametnik hindaks gaasirelva kasutamist olukorra järgi. Muudatusega lisatakse määrusesse säte, et gaasipihusti kasutamist otsustav ametnik peab arvestama sündmuse laadi, kinnipeetava isikut, sündmuse ajal valitsevat olukorda, sh kõrvaliste isikute ohutust. Määruse kehtiva redaktsiooniga võrreldes on eelnõu sõnastuses selgemalt välja toodud, mida peab vanglateenistuse ametnik meetme kasutamise üle otsustades arvesse võtma. Seega lihtsustab muudatus vanglateenistuse ametnikul gaasipihusti kui teenistusrelva kasutamise proportsionaalsuse hindamist. Sihtgrupp Määrus mõjutab vanglaid ja vanglateenistujaid. 1) Mõju vanglateenistusele a) Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Selle suurus on alla 5% kogu Eesti riigiasutuste, ametite, inspektsioonide ja kohalike omavalitsuste teenistujatest. b) Mõju ulatus on keskmine, sest praktikas juba lähtutakse ja toimitakse määruse muudatustes kirjeldatud viisil ning muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi vanglateenistujate toimimises. Määruse muutmisega kaasneb ametnike ja tervishoiutöötajate ühekordne koolitusvajadus, muid erilisi muudatusi ega täiendavaid tööülesandeid muudatus vanglateenistujatele kaasa ei too. Regulatsioon on muudetud selgemaks ja rakendajale arusaadavamaks, arvestades vanglateenistuse vajadusi. c) Mõju avaldamise sagedus on väike, kuna muudatus toob kaasa ajutise ja vähese kohanemisvajaduse. d) Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub, sest määruse muutmisega tagatakse jätkuvalt vanglate julgeolek. Muudatus avaldab teenistujatele positiivset mõju, sest täpsustatakse töökorraldust. Lähtudes neljast mõju olulisuse kriteeriumist, on mõju ebaoluline. 2) Mõju vanglate töökoormusele ja korraldusele a) Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna puudutab vanglaid kui valitsusasutusi. Arvestades, et riigiasutusi, ameteid ja inspektsioone koos kohalike omavalitsustega on Eestis üle 280, on mõju ebaoluline. b) Mõju ulatus on väike, sest muudatuse tulemusel tekib vajadus ametnikke ja tervishoiutöötajaid ühekordselt koolitada. Juba praegu toimitakse suurel määral, juhindudes määruses sätestatust. Muid täiendavaid tegevusi muudatus vanglatelt ei eelda ega tingi. c) Mõju sagedus on väike, sest vanglate töökorraldus ei muutu olulisel määral. d) Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub, kuna muudatused ei too kaasa vanglate töökoormuse olulist suurenemist ning muudatused võimaldavad vanglatel jätkata üldjoontes senist praktikat. Pigem on mõju töökorraldusele positiivne, sest ametnike kohustused on selgemalt välja toodud. Lähtudes neljast mõju olulisuse kriteeriumist, on mõju ebaoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Määruse rakendamine ei eelda vanglateenistuselt eraldi tegevusi. Samuti ei kaasne määrusega otseseid materiaalseid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, vanglatel pole vaja täiendavat aega muudatuste sisseviimiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile ja vanglatele. Rait Kuuse Asekantsler  08.10.2022 nr 8-1/7053 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 71 lõike 73 alusel. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 71 lõike 8“ tekstiosaga „„§ 71 lõigete 73 ja 8“; 2) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne läbiotsimist selgitatakse isikule, milliseid esemeid ja aineid ei ole lubatud vanglasse sisenemisel kaasa võtta. Isikule tehakse ettepanek jätta need esemed ja ained, millega ei ole lubatud vanglasse siseneda, vanglas viibimise ajaks hoiule.“; 3) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Vanglateenistuse ametnik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega.“; 4) paragrahvi 31 lõikes 4 asendatakse sõna „esemetega“ sõnadega „esemete ja ainetega“; 5) paragrahvi 33 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „esemete“ sõnadega „ja ainete“; 6) määrust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses: „51. peatükk Ohjeldusmeetmete kasutamine § 371. Üldpõhimõtted (1) Kinnipeetava suhtes võib ohjeldusmeedet kasutada vaid vangistusseaduses sätestatud alustel. Lubatud on kasutada ainult vangistusseaduses nimetatud ohjeldusmeetmeid. Ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse äralangemise korral lõpetatakse meetme kasutamine. (2) Kinnipeetava suhtes kasutatav ohjeldusmeede peab olema proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama isiku õigusi ja vabadusi. Ohjeldusmeedet kasutatakse viisil, mis austab kinnipeetava inimväärikust ega alluta teda piinavale, ebainimlikule või alandavale kohtlemisele. (3) Kinnipeetavat tuleb hoiatada ohjeldusmeetme kasutamise kavatsusest. Eelneva hoiatuseta on ohjeldusmeetme kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, et tõrjuda vahetut ohtu elule ja tervisele, või kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. (4) Ohjeldusmeetmena kasutatakse sidumisvahendeid erandkorras. Sidumisvahend asendatakse esimesel võimalusel muu sobiva ohjeldusmeetmega. Kinnipeetava ohjeldamisel tema kinnitamiseks mööblieseme külge kohaldatakse käesolevas määruses rahustussärgi, -tooli ja -voodi kasutamise kohta sätestatud erisusi. Lõikes sätestatut ei kohaldata vanglavälisel saatmisel. (5) Ohjeldusmeetme kasutamisel arvestatakse kinnipeetava terviseseisundit. Sünnitava kinnipeetava suhtes on ohjeldusmeetme kasutamine keelatud. § 372. Toimingud ohjeldusmeetme kasutamise ajal ja kinnipeetava jälgimine (1) Vanglateenistuse ametnik annab kinnipeetavale korraldusi, mis on vajalikud ohjeldusmeetme kasutamiseks. Kinnipeetavale selgitatakse, et ohjeldusmeetme kasutamiseks vajaliku korralduse täitmata jätmise korral võidakse kasutada füüsilist jõudu. (2) Vanglateenistuse ametnik, kes kasutab kinnipeetava suhtes ohjeldusmeedet, selgitab enne selle kasutamist: 1) ohjeldusmeetme kasutamise põhjuseid; 2) missugust ohjeldusmeedet kinnipeetava suhtes kasutatakse, kui pikalt ja vajaduse korral selle kasutamise viisi. (3) Kui olukorrast tulenevalt ei ole võimalik kinnipeetavale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatut selgitada vahetult enne ohjeldusmeetme kasutamist, tehakse seda ohjeldusmeetme kasutamise ajal või esimesel võimalusel pärast meetme kasutamist. Selgitamine ei ole kohustuslik, kui ohjeldusmeedet kohaldatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. (4) Ohjeldusmeetmete kasutamise ajal tagatakse kinnipeetava jälgimine. Kui kinnipeetav ei ole vanglateenistuse ametnike pideva järelevalve all, kontrollib ametnik kinnipeetavat vähemalt iga 15 minuti järel. Kinnipeetav, kelle suhtes kasutatakse ohjeldusmeetmena rahustussärki, -tooli või -voodit, on vanglateenistuse ametniku pideva järelevalve all ja ohjeldusmeetmetele allutatud kinnipeetavaga samas ruumis ei tohi viibida teisi kinnipeetavaid. (5) Ohjeldusmeetme kestval kasutamisel kauem kui 15 minutit kontrollib ja kaalub vanglateenistuse ametnik meetme jätkamise põhjendatust vähemalt iga 15 minuti järel, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral. Esimese kontrolli aeg arvestatakse ohjeldusmeetme kasutamise algusest. (6) Vangla tagab kinnipeetavale tervishoiutöötaja vastuvõtu, kui ohjeldusmeetme kasutamise vajadus ei ole vangistusseaduse § 70 lõikes 2 ette nähtud aja jooksul ära langenud, välja arvatud juhul, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel. § 373. Tervishoiutöötaja kaasamine ja kohustused (1) Kinnipeetava suhtes rahustussärgi, -tooli või -voodi kasutamisest teavitatakse viivitamata vangla meditsiiniosakonda. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ohjeldusmeetme kasutamise korral kontrollib tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit ohjeldusmeetme kasutamise alguses, kestval kasutamisel vähemalt iga 30 minuti järel ja vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata ohjeldusmeetme kestva kasutamise korral kontrollib tervishoiutöötaja kinnipeetava terviseseisundit vähemalt vahetult pärast ohjeldusmeetme kasutamise lõpetamist. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei rakendata, kui ohjeldusmeedet kasutatakse eelnevalt väljaantud ning kinnipeetavale kätte toimetatud haldusakti alusel või saatmise ajal käe- ja jalaraudade kasutamise korral. § 374. Ohjeldusmeetmete kasutamise ja selle käigus tehtud toimingute dokumenteerimine (1) Kui käesolev määrus ei sätesta teisiti, dokumenteeritakse ohjeldusmeetme kasutamine ja selle käigus tehtud toimingud kirjalikult. (2) Vanglateenistuse ametnik märgib vähemalt: 1) kontrolli kuupäeva ja kellaaja; 2) otsuse teinud ametniku ees- ja perekonnanime; 3) meetme kasutamise ja jätkamise põhjendused või meetme lõpetamise otsuse. (3) Terviseseisundit kontrollinud tervishoiutöötaja vormistab kestva ohjeldusmeetme kasutamise ajal kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemused eraldi, märkides vähemalt: 1) kontrolli kuupäeva ja kellaaja; 2) tervisehoiutöötaja ees- ja perekonnanime; 3) kinnipeetava terviseseisundi üksikasjaliku kirjelduse, sealhulgas muutused kinnipeetava terviseseisundis. (4) Kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemused märgitakse eraldi dokumenti kirjalikult või kinnipeetava tervisekaardile. Kui ohjeldusmeetmele allutatud kinnipeetava terviseseisundi kontrolli tulemuse üksikasjad märgitakse kinnipeetava tervisekaardile, teeb tervishoiutöötaja selle kohta dokumenti märke.“; 7) paragrahvi 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „eeskätt siseruumides, kus on võimalik pihustist väljuvat gaasi piisava tõhususega suunata“; 8) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Gaasipihusti kasutamist otsustades arvestab vanglateenistuse ametnik sündmuse laadi ja õigusrikkuja isikut ning sündmuse toimumise ajal valitsevat olukorda, sealhulgas kõrvaliste isikute ohutust.“; 9) määrust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Käesoleva määruse 51. peatüki rakendamise erisused Määruse 51. peatükki rakendatakse alates 1. detsembrist 2022. aastal.“. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-1181 - Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 31.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/837a89cc-6f0b-4cb6-9842-3b8145753d7d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/837a89cc-6f0b-4cb6-9842-3b8145753d7d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main