Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE)

Vabariigi Valitsus .10.2022 nr 1-1/14-724/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 18. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Käesoleva eelnõu eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda pensionist väiksem. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Statistikaameti andmetel on oodatava eluea kasv pidurdunud. Oodatav eluiga on inimese sünnihetkel keskmiselt elada jäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Meeste oodatav eluiga oli 2021. aastal 72,8 ning naiste oodatav eluiga 81,4 aastat. Nende andmete järgi elavad naised meestest 8,6 aastat kauem. Kaotades abikaasa, kaob ka leibkonna täiendav sissetulek ning toimub järsk elustandardi langus. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega on suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 78,1%- ni (kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on 35,8%). Lesepensioni võimaldamisega toetame me üksiku te pensionär ide toimetulekut ning austame pikaaegset abielu. Lesepension määratakse vaid juhul, kui see on suurem inimese enda välja arvutatud pensionist. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lesepensioni taotlemiseks pöördub isik Sotsiaalkaitseametisse, kus esitades abikaasa surmatõendi ning abielutunnistuse, arvutatakse välja isiku enda pension ning tema surnud abikaasa pension. Peale taotluse rahuldamist määrab Sotsiaalkindlustusamet inimesele automaatselt lesepensioni. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „lesepension“. 4. Seaduse mõjud Käesoleva eelnõuga suurendatakse üksikute pensionäride sissetulekut ja väärtustatakse pikaaegset abielu. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesoleva eelnõuga tehtud muudatused suurendavad riigieelarve kulusid. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril . ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 18. 1 0 .2022. a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Käesoleva eelnöu eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise vöimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning vördub surnud abikaasa arvutatud pensionile. Lesepensionit ei määrätä, kui see on isiku enda pensionist väiksem. Lesepensioni taotlemise korraja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analiius Statistikaameti andmetel on oodatava eluea kasv pidurdunud. Oodatav eluiga on inimese sunnihetkel keskmiselt eladajäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Meeste oodatav eluiga oli 2021. aastal 72,8 ning naiste oodatav eluiga 81,4 aastat. Nende andmetejärgi elavad naised meestest 8,6 aastat kauem. Kaotades abikaasa, kaob ka leibkonna täiendav sissetulek ning toimubjärsk elustandardi langus. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavördsus vörreldes teiste elanikega on suur ning iiksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse maar oluliselt körgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Uksi elavate inimeste vaesuse maar on aga oluliselt körgem ning uuringute kohaselt ulatub uksi elavate 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar 78,l%-ni (köigi 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar on 35,8%).2 Lesepensioni vöimaldamisega toetame me uksikute pensionäride toimetulekut ning austame pikaaegset abielu. Lesepension määratakse vaid juhul, kui see on suurem inimese enda väljä arvutatud pensionist. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lesepensioni taotlemiseks pöördub isik Sotsiaalkaitseametisse, kus esitades abikaasa surmatöendi ning abielutunnistuse, arvutatakse väljä isiku enda pension ning tema surnud abikaasa pension. Peale taotluse rahuldamist määrab Sotsiaalkindlustusamet inimesele automaatselt lesepensioni. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnouga voetakse kasutusele uus termin ,,lesepension". 4. Seaduse möjud Käesoleva eelnöuga suurendatakse uksikute pensionäride sissetulekut ja väärtustatakse pikaaegset abielu. ' Oodatav eluiga. Eesti Statistika. 2021. Veebis kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/lervis/oodatav-eluiga 2 Suhteline Vaesus. Eesti Statistika. Veebis kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-toriutus-ia-vaesus/suhteline-_yaesus 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesoleva eelnöuga tehtud muudatused suurendavad riigieelarve kulusid. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu on vastavuses Euroopa Liidu Oigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l.jaanuaril. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsj.opn 18.10.2022.a Jaanu( Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § l. Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sönastuses: ,,5) lesepension"; ??' 2) seadust täiendatakse peatukiga 51 järgmises sönastuses: ,,51 peatukk LESEPENSION § 232 Öigus lesepensionile (l) Oigus lesepensionile on pensioniikkajöudnud isikul, kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea saabumise ajaks voi vanaduspensioni ajaks surnud. (2) Lesepension määratakse eluajaks. (3) Lesepensioni taotlemise korraja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 233 Lesepensioni suurus (l) Lesepensioni suurus vördub isiku surnud abikaasa käesoleva seaduse sätetele vastavalt arvutatud pensionile. Lesepensioni arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Isikule ei määrätä lesepensioni, kus see on isiku pensionist väiksem." tt § 2. Seaduse jöustumine Seadus jöustub 2023. aasta l.jaanuaril. Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Keskerak raktsioon 18.10.2022.a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riigjkogu Kantselei Kuupäev __^r/A ^P^^ Viit. /-//^^___  EELNÕU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku pensionikindlustuse seadus es tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) lesepension“; 2) seadust täiendatakse peatükiga 5 1 järgmises sõnastuses: „5 1 peatükk LESEPENSION § 23 2 Õigus lesepensionile (1) Õigus lesepensionile on pensioniikka jõudnud isikul, kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea saabumise ajaks või vanaduspensioni ajaks surnud. (2) Lesepension määratakse eluajaks. (3) Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 23 3 Lesepensioni suurus (1) Lesepensioni suurus võrdub isiku surnud abikaasa käesoleva seaduse sätetele vastavalt arvutatud pensionile. Lesepensioni arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Isikule ei määrata lesepensioni, kus see on isiku pensionist väiksem.“ § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 1 8 .1 0 .2022. a Jaanus Karilaid Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-1230 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.10.2022 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba702e83-33d9-4318-a257-2227a7262211 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ba702e83-33d9-4318-a257-2227a7262211?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.10.2022 / 1-1/14-724; Riigikantselei / 19.10.2022 / 2-5/22-02143 Resolutsiooni teema: Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.11.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.11.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.11.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 22-1230). Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht valitsuse nõuniku ülesannetes Kinnitamise kuupäev: 20.10.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655