Vastus pöördumisele

Hr Peep Peterson Teie 29.09.2022 nr 1.2-1/3001-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 19.10.2022 nr 1-11/14/9764 Pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta arvamuse avaldamine Austatud minister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus pikaajalise haigusega inimeste töövõimetuse ennetamise süsteemi seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) kohta. Leiame, et lahendamist vajaks alljärgnevad probleemkohad: 1) VTK punktis 2 on sihtrühmana välja toodud, et ajutise töövõimetuse (edaspidi ATV) ajal kohandatud tingimustes töötamise võimalust kasutaks aastas hinnanguliselt 5400 inimest ja neist 1900 vajaks selleks töövõimet toetavaid teenuseid. Samas ei nähtu VTKst, milliseid toetavaid teenuseid on mõeldud. Kuna pikaajalise haiguslehel olevad inimesed vajavad ka nö ambulatoorse taastusravi teenuseid: psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, tuleks VTK käsitada ka neid teenuseid, mida inimene saab tervishoiusüsteemist taastumise toetamise ja aktiivsuse säilitamiseks. Palume täpsustada VTKs, mis teenuseid on mõeldud töövõimet toetavate teenustena ja kui palju eeldatavalt vajatakse tööturuteenuseid. VTK punktis 4.2.3. on välja toodud, et „kehtivas süsteemis ei ole töötavale inimesele töövõimet toetavad teenused ATV perioodil kättesaadavad“. Tegemist on eksitava infoga, ka täna osutatakse tööruteenuseid töötavatele inimestele, kellel ei ole töövõime langust tuvastatud, sh nõustamine tööturu olukorrast, karjäärinõustamine, töövahendus, tööturukoolitus. Palume VTKd selles osas täpsustada. 2) VTK kohaselt on kavas lubada ATV ajal töötada, kuid puudub analüüs selle kohta, kuidas mõjutab ATV ajal väiksema töökoormusega või kergemate tööülesannete täitmisega makstav väiksem töötasu koos palgavahehüvitisega tulevikus võimalikku töötuskindlustushüvitise saamist, kuna haigushüvitiselt töötuskindlustusmakset ei maksta ja töötuskindlustusstaaži ei teki. Palume VTKs täpsustada töötuskindlustusstaaži arvestust. VTKst ei selgu, kas osalise töötamise/osalise haiguslehel viibimise ajal edaspidi peaks tekkima. Kui ootus on, et ATV ajal töötamine annaks kindlustusstaaži, eeldab see muudatusi staažiarvestuses, sh infosüsteemi arendust ja sellest sõltub muudatuste rakendamiseks valmisoleku loomise aeg. Palume VTKs täpsustada, kas kavandatud muudatuse tulemusel ATV hüvitise suurust ja perioodi peaks arvestama TKH suuruse arvestamisel sisse või mitte, sellest sõltub infosüsteemi arendusvajadus ja muudatuste rakendamiseks valmisoleku loomise aeg. Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 15501 [email protected] • www.tootukassa.ee 3) VTKs tuleks analüüsida ka seda, kuidas ATV ajal töötamine mõjutab töövõimetoetuse saamist. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 16 lg 2 kohaselt esmakordselt osalise või puuduva töövõime tuvastamisel haiguslehel viibimise ajal makstakse töövõimetoetust pärast haiguslehe lõppu. Samas neil juhtudel, kui inimene ei viibi osalise või puuduva töövõime tuvastamise ajal haiguslehel, makstakse töövõimetoetust alates taotluse esitamisest. Palume VTKs analüüsida, millal peaks algama töövõimetoetuse maksmine juhul, kui inimene töötab haiguslehe ajal. 4) VTK punkti 7.1.2 kohaselt rahastatakse süsteemi väljaarendamiseks ja teenuste osutamiseks vajalikke tegevusi perioodi 2014–2020 ESF-i meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja selle alusel toetuse andmise tingimuste „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. Ebaselge on, mis teenuste osutamiseks vajalikke tegevusi on plaanis rahastada perioodi 2014-2020 ESFi meetmest, arvestades eelnõu eeldatavat rakendamist 2024. aasta aprillis. Palume töövõimetuse ennetamise süsteemi tööturuteenuste rahastamine allika VTKs selgemalt välja tuua. 5) VTK punkti 9.1.1. kohaselt peetakse vajalikuks luua uues süsteemis keerulisemate juhtumite korral töötervishoiuarstiga konsulteerimise võimalus raviarstidele, kui nad seda vajavad. Töötervishoiuarsti roll on uues süsteemis vajaduse tekkimise korral pakkuda tuge raviarstile ja tööandjale seoses töökeskkonnaga ning hinnata kohanduste ja toe vajadust ehk töötaja töötingimuste ja töökeskkonna muutmise vajadust, samuti töötamist toetavate teenuste osutamise vajadust. VTKst ei nähtu, kas ka töötervishoiusüsteem eeldab VTK rakendamiseks muutmist. Sealhulgas mis alusel ja millises ulatuses nõustamine toimub, kuidas valitakse töötervishoiuarst, kuidas töötervishoiuarsti osutatavat teenust rahastatakse jms. Palume töötervishoiuarsti nõustav roll VTKs rohkem avada. Juhime tähelepanu, et töötervishoiuarst ja raviarst saavad anda soovitusi töötamist toetavate teenuste osas, kuid nad ei saa otsustada töötukassa osutatavate teenuste määramise üle. Palume VTKs täpsustada, et lõpliku otsuse tööturuteenuste vajaduse kohta teeb siiski töötukassa. Samuti palume VTKs täpsustada mil viisil eelkirjeldatud hinnangud ja soovitused töötukassasse jõuavad. 6) Raviarsti/eriarsti soovitused töölenaasmisel. Kuigi VTKst ei ilmne, milliseid tööturuteenuseid soovitakse avada ATV ajal kasutamiseks, siis eeldame, et tegemist võib olla vähenenud töövõimega inimestele mõeldud eriteenustega. Vähenenud töövõimega inimestele eriteenuste vajaduse hindamisel (nt tööalase rehabilitatsiooni teenus) tuginevad töötukassa nõustajad töövõime hindamise ekspertiisi andmetele, mis toovad välja inimese tegutsemispiirangud. ATV ajal ei ole inimestel töövõime hinnatud, mistõttu ei saa ka nõustajad kasutada töövõime hindamise ekspertiisi andmeid. Sellest tulenevalt on väga oluline, et ATV ajal tööturu eriteenuste (nt tööalane rehabilitatsioon, abivahend, tugiisik jm) vajaduse hindamisel jõuaks töötukassa nõustajani info inimese nö meditsiiniliselt kinnitatud piirangute kohta töövõimes (nt inimesel on mõõdukad piirangud keskendumisel, teiste inimestega suhtlemisel, tõsised piirangud raskuste tõstmisel, püsti seismisel jne). Meditsiiniliselt kinnitatud piirangute info koostoimes inimesega läbiviidud vestlusega annaks selguse kompleksse tööturuteenuse vajaduse osas. Perearsti/raviarsti poolt dokumenteeritud andmed peaksid sisaldama järgnevat: a) meditsiiniliselt kinnitatud piirangud töövõimes (mittemeditsiinilises keeles), b) soovitused töö kohanduste iseloomu osas. 2 Oleme valmis töötukassa poolt koostama standardse loetelu võimalikest piirangutest, mida raviarst saab hinnata ja dokumenteerida. 7) VTK punktis 9.1.2 on märgitud TLSis sätestamist vajavad põhimõtted. Muuhulgas peab töötaja tööandjat teavitama oma soovist naasta ATV ajal tööle tema terviseseisundile vastavates tingimustes. Terviseseisundile vastavaid töötingimusi on töötajal õigus nõuda kuni haiguslehe lõpuni. Raviarsti ettepanekuid töötaja terviseseisundile sobivate töötingimuste kohta saab tööandja teada samal ajal elektroonilise haiguslehe andmeedastusega. Arvestades, et haiguslehte pikendatakse iga 30 päeva järel ja uus süsteem on kavandatud maksimaalselt 4-kuuliseks perioodiks, siis tuleks VTKs analüüsida ka kohandatud töötingimuste rakendamise (nt töökoha kohandamise) teostamise võimalikkustselles ajaraamis, kuna tänase praktika kohaselt töökoha kohandused ei jõua valmis 4 kuu jooksul, samuti on tänaste kohanduste puhul investeeringud tehtud arvestusega, et inimene vajab ja kasutab lahendusi pikemal ajal. 8) VTKs vajab kajastamist, kuidas haiguslehe ajal töötamine mõjutab TLS § 88 lg 1 p 1 rakendamist. 9) Ebaselge on ajaline raam, kui kiiresti peab tagama teenuste osutamise ja arsti soovituste ellu viimise. Kui haiguslehte pikendatakse 30 päeva kaupa, siis eelduslikult peab abi olema vajalik ka 30 päeva jooksul (st isegi siis, kui inimese haigusleht lõpetatakse). Samas ei pruugi olla võimalik 30 päeva jooksul mõningal juhul alustada teenuste kasutamist, samuti teenustel osalemise periood võib olla pikem kui 30 päeva, nt tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamine võib kesta kuni 1 aasta. VTKs jääb ebaselgeks, kuidas teenuste osutamine ja 30 päeva kaupa ATV pikendamine omavahel kooskõlas on. 10) VTK punktis 9.1.3 on ühe stsenaariumina ette nähtud töökoormuse vähendamine 50% võrra(sõltumata sellest, milline oli inimese eelnev töökoormus), mis juhul vähendab tööandja töötajale töötasu maksmist 50% võrra ja haigekassa maksab töötajale saamata jääva 50% töötasu palgavahena. VTKst ei nähtu, miks on asjakohane sõltumata inimese tervislikust seisundist kõigil juhtudel 50%-ne töökoormuse vähendamine. Palume VTKd selles osas täiendada. 11) VTK p 9.2 alapunkti 1 kohaselt on kavas luua pikaajalise ATV ajal töötamise jätkamist toetavate teenuste pakett. Kuna tööturuteenuseid osutatakse iga inimese vajadustest lähtuvalt ning kõik inimesed ei vaja samu teenuseid, ei ole otstarbekas teenuste «paketi» (ehk komplekti) moodustamine, vaid tuleks tööhõiveprogrammis kirjeldada üksikteenused, mis sihtrühmale ja mis tingimustel neid osutatakse. Palume VTKd selles osas täpsustada. 12) VTK p 9.2 alapunkti 2 kohaselt on kavas luua koordineeritud toetusmudel, mille kaudu osutatakse sihtrühmale vajalikke tööturuteenuseid ning pikaajalise ATV järel tööle naasmise korral tagatakse inimesele ja tema tööandjale nõustamine ja koordineeriv tugi. VTKs peaks täpsustama töötukassa rolli, arvestades, et töötukassa poolne nõustamine piirdub töötukassa pädevuse ulatusega ja töötukassa poolt korraldatavate meetmete ulatuses. Peame oluliseks, et tööandja nõustamine, milliseid kohandusi või ümberkorraldusi tööandja oma vastutusalas tegema peab, jääb töötervishoiuarsti nõustamise pädevusalaks ning et tööandjale oleks loodavad süsteemis töötervishoiuarsti vastav nõustamine piisavas mahus kättesaadav. VTK kohaselt «kui inimese tervisekahjustus on püsiv ja 100%-line tööle naasmine pole enam võimalik, läbib inimene töötukassas töövõime hindamise. Kui samal töökohal 3 jätkamine pole inimese raviarsti hinnangul soovitatav, osutatakse inimesele abi töökohavahetuse, karjääripöörde ja vajaduse korral ümberõppe küsimustes, mida juba praegu on võimalik töötukassa toel saada». Juhime tähelepanu, et töövõime hindamist võib inimene taotleda igal ajal ja inimene võib arsti soovitusest hoolimata jätkata senist tööd. Palume VTKd vastavalt täpsustada. 13) VTK mõjude hindamise osas tuleks välja tuua, et töötukassale tuleb teha kättesaadavaks teenuste osutamiseks vajalikud andmed ja selleks on vaja teha ka IT- arendusi ja kulusid. VTK mõjude hindamise osas on märgitud, et tööturumeetmeteks on planeeritud ligikaudu 7 miljonit eurot ESF-i vahendeid, kuid kuna tegemist on täiesti uue sihtrühmaga, selgub täpsem sihtrühma ja vahendite prognoos pärast süsteemi käivitamist. Süsteemi käivitamise ajaks (enne käivitamist) peavad siiski sihtrühm, teenused ja sellest tulenev vahendite prognoos olema teada ja õigusaktides sätestatud . Muidu ei ole süsteemi käivitamisel midagi osutada. Palume VTKd vastavalt täpsustada. Samuti on oluline jätta piisav ajavahe eelnõu vastuvõtmise ja rakendamise aja vahel, et oleks võimalik teha vastavad infosüsteemide arendused. Kuna VTKst ei ilmne täpsemalt, milliste teenuste arendust ja millist infovahetust süsteemi rakendamine eeldab, ei ole võimalik töötukassa poolt hinnata uue süsteemi rakendamise võimalikkust VTKs toodud ajal (so aprill 2024). 14) VTKs kasutatakse terminit püsiv töövõimetus ja lühendit PTV. Arvestades, et alates 2017.aastast ei tuvastata enam inimese püsivat töövõimetust vaid töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatakse inimesel töövõime vähenemist, on püsiva töövõimetuse kasutamine VTKs eksitav. Palume muuta termini kasutamist vastavalt kehtivale õigusele. Soovime olla kaasatud VTKs toodud lahenduste edasises arutelus eelkõige küsimustes, mis puudutavad töötukassa võimalikku rolli ja ülesandeid kavandatavas süsteemis. Palume meid teavitada edasisest tegevus- ja ajakavast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Sirlis Sõmer-Kull 614 8511 Brit Rammul 614 8500 Ira Songisepp 614 8520 4