Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine

Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Meie 19.10.2022 nr 8-1/7290 Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik” muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiitsministri 15. detsembri 2009.a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmise eelnõu. Arvamust ja ettepanekuid eelnõu kohta ootame hiljemalt 26. oktoobriks 2022. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister /*Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Rahandusministeerium Juta Jõgis 620 8114 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 30.09.2022 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtutäituri seaduse § 371 lõike 5 ja § 372 lõike 4 alusel. § 1. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruses nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „„Kohtutäituri seaduse“ § 2 lõike 6, § 3, § 4 lõike 3, § 13 lõigete 3 ja 4, § 14 lõike 2, § 15 lõike 6, § 19 lõike 5,“ tekstiosaga „§ 371 lõike 5, § 372 lõike 4,“; 2) määrust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses: „61. peatükk ALAEALISE LAPSE ELATISE SISSENÕUDMISE EEST RIIGI POOLT KOHTUTÄITURILE TASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 631. Tasu maksmise tingimused ja kord (1) Tasu alaealise lapse elatise sissenõudmise eest (edaspidi käesolevas peatükis tasu) makstakse kohtutäiturile kohtutäituri seaduse § 31 lõikes 11 nimetatud tasu otsuse (edaspidi tasuotsus) alusel, arvestades kohtutäituri seaduse § 372 lõigetes 1–3 sätestatut. (2) Tasu väljamaksmiseks esitab koda Justiitsministeeriumile elektrooniliselt taotluse riigieelarve vahendite eraldamiseks (edaspidi käesolevas peatükis taotlus). Taotlus koostatakse kohtutäituritelt eelmise kalendriaasta kohta kogutud tasuotsuste (lisa 45) andmete alusel ja esitatakse hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. (3) Justiitsministeerium menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlust ja teeb väljamakse 30 päeva jooksul taotluse saamisest. (4) Koda teeb kohtutäituritele väljamaksed esitatud tasuotsuste andmete alusel 30 päeva jooksul arvates Justiitsministeeriumilt tasu laekumise päevast. Kui osutub vajalikuks väljamakse aluseks olevaid andmeid kontrollida, võib koda pikendada väljamakse tegemist kuni 30 päeva, teavitades sellest kohtutäiturit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1 § 632. Tasu andmete sisestamine täitemenetluse infosüsteemi ja väljastamine Maksu- ja Tolliametile (1) Kohtutäitur sisestab tasu andmed koja peetavasse täitemenetluse infosüsteemi (edaspidi täitemenetluse infosüsteem) kümne tööpäeva jooksul arvates tasu saamisest. (2) Täitemenetluse infosüsteem väljastab automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse nõude registreerimiseks ja suurendamiseks iga väljamakstud tasu kohta järgmised andmed: 1) nõude summa; 2) nõude liik; 3) viitenumber; 4) dokumendi liik; 5) dokumendi number; 6) dokumendi kuupäev; 7) tasu maksnud asutus; 8) dokumendi koostaja; 9) täitedokumendi number; 10) täiteasja number; 11) elatise võlgniku isikukood; 12) elatise võlgniku kontaktandmed. (3) Kohtutäitur märgib täitemenetluse infosüsteemis lapse igakuise elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse lõpetamise kuupäeva ja aastaarvu. (4) Täitemenetluse infosüsteem väljastab automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse tasu nõude jõustumise ja tasumise tähtpäevade registreerimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuupäeva ja aastaarvu, millest alates muutub tasu nõue sissenõutavaks. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud andmetes esineb puudusi, kõrvaldab kohtutäitur puudused täitemenetluse infosüsteemis viivitamata. Täitemenetluse infosüsteem väljastab kõik need muudatused automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 5 nimetatud juhul väljastatakse täitemenetluse infosüsteemi andmed täitemenetluse infosüsteemi ja riiginõuete arvestusse kaasamise rakenduse vahel infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee kaudu. § 633. Tasu arvestamine (1) Tasu arvestamise periood on kalendriaasta ja tasu arvestatakse kalendrikuude kaupa. Tasu suurus ühes kalendrikuus on 7 eurot. (2) Juhul kui kohtutäituri seaduse § 372 lõikes 1 nimetatud tähtaeg saabub kalendriaasta sees, on tasu arvestamise periood sellele tähtajale eelnenud kalendrikuude võrra lühem. § 634. Aruannete koostamine ja esitamine ning järelevalve tegemine (1) Koda esitab Justiitsministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile aruande eelmise kalendriaasta eest alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi poolt makstava tasu 2 kohtutäituritele väljamaksmise kohta. Aruanne esitatakse ühe kalendrikuu jooksul arvates tasu kohtutäituritele väljamaksmisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse kõigi täiteasjade numbrid, mille eest tasu maksti ja kohtutäiturile makstud tasu suurus igas täiteasja kohta. (3) Justiitsministeeriumil ja ametikogu juhatusel on õigus kontrollida nii enne kui ka pärast kohtutäituritele tasu väljamaksmist tasu väljamaksmise aluseks olevate andmete õigsust. (4) Kui tasuotsus on koostatud ebaõigetel alustel või selles ilmnevad puudused, võib Justiitsministeerium või koda nõuda kohtutäiturilt puuduste kõrvaldamist või tasuotsuse muutmist või tühistamist. (5) Kohtutäitur muudab või tühistab tasu andmed täitemenetluse infosüsteemis kümne päeva jooksul pärast tasu otsuse muutmist või tühistamist. Täitemenetluse infosüsteem väljastab kõik muudatused automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse. (6) Kui pärast tasu väljamaksmist selgub, et tasu maksti välja ebaõigete või puudulike andmete alusel, võib Justiitsministeerium vastava osa tasust kojalt tagasi nõuda või tasaarveldada tulevaste maksetega. Koda võib ebaõigete või puudulike andmete alusel tehtud väljamakse osa kohtutäiturilt tagasi nõuda või ebaõige makse tasaarveldada tulevaste maksetega.“; 3) määrust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses: „62. peatükk VÄLISRIIGIST LAEKUVA ELATISE VAHENDAMISE EEST RIIGI POOLT KOHTUTÄITURILE TASU MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD § 635. Tasu maksmise tingimused ja kord (1) Koda esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksmise korraldamiseks elektrooniliselt taotluse riigieelarve vahendite eraldamiseks. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu makstakse kojale ettemaksuna taotluse esitamise kalendriaasta kulude katteks. (2) Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu makstakse kojale välja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse alusel. Justiitsministeerium menetleb taotlust kuni 30 päeva. (3) Koda maksab välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu kohtutäituritele välja vähemalt ühe korra kalendriaastas, arvestades kohtutäituri seaduse § 371 lõigetes 2–4 sätestatut. (4) Kalendriaasta ülejääk makstakse riigieelarvesse tagasi või jäetakse kokkuleppel Justiitsministeeriumiga järgmise kalendriaasta ettemaksu osaks. Eelmisel kalendriaastal puudu jäänud summa lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele. § 636. Aruannete koostamine ja esitamine ning järelevalve tegemine (1) Koda esitab Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks aruande eelmisel kalendriaastal välisriigist laekunud elatise vahendamise eest riigi poolt kohtutäituritele väljamakstud tasu kohta. 3 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatakse järgmised andmed: 1) tasu saanud kohtutäituri nimi; 2) täiteasjade arv, mille eest kohtutäiturile tasu maksti; 3) kohtutäituritele makstud tasu kogusumma, tuues eraldi välja toimiku avamise tasu, toimingute tegemise kuutasu ja elatise vahendamise tasule lisandunud rahvusvahelise ülekande tasu. (3) Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksmise üle järelevalve tegemisele kohaldatakse käesoleva määruse § 634 lõigetes 3–4 ja lõikes 6 sätestatud korda, arvestades välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu erisusi.“; 4) määrust täiendatakse lisaga 45 „Alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigile makstava tasu väljamõistmise otsus“ (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Lea Danilson-Järg minister Tõnis Saar kantsler Lisa 45. Alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstava tasu väljamõistmise otsus 4  Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrus nr 42 „Kohtutäiturimäärustik” Lisa 45 ALAEALISELE LAPSELE ELATISE SISSENÕUDMISE EEST RIIGI MAKSTAVA TASU OTSUS Võlgniku _____________________________ (isikukood/registrikood) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on _______________________ ja sissenõudja ______________________ avaldus. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 28 lõike 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS-i § 30 kohaselt maksab kohtutäituri tasu isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhul on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kohtutäituri tasu otsus. KTS-i § 372 kohaselt maksab riik kohtutäiturile tasu, kui täitmisel on kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest tulenev alaealise lapse igakuise elatise nõue. Riigi makstava elatise sissenõudmise tasu ühe täiteasja kohta on kuni 100 eurot kalendriaastas. Kui võlgnikult täiteasjas või mitmes täiteasjas kalendriaasta jooksul saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui riigi poolt kohtutäiturile makstav tasu, on riigi poolt kohtutäiturile makstava tasu suurus määrusega kehtestatud tasu ja võlgniku poolt kohtutäiturile makstud põhitasu summa vahe. Riik ei maksta kohtutäiturile tasu, kui võlgniku makstud tasu summa on võrdne riigi kehtestatud tasuga või sellest suurem või kui täiteasja on menetletud kalendriaastas kokku alla kuue kuu. Kohtutäiturimäärustiku § 633 kohaselt arvestatakse alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi poolt kohtutäiturile makstavat tasu kalendrikuude kaupa. Tasule lisandub käibemaks. KTS-i § 30 lõike 21 kohaselt hüvitab võlgnik riigile alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 381 lõikes 1 sätestatud korras. TMS-i § 381 kohaselt nõutakse alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi poolt makstud tasu võlgnikult KTS-i § 31 lõikes 11 sätestatud otsuse alusel sisse samas täiteasjas. Võlgniku suhtes muutub tasu sissenõutavaks siis, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse. Arvestusaja jooksul on õigus saada tasu ______________ kuu eest. Võlgnikult on täiteasjas ______________. aasta jooksul saadud ________________ eurot tasu. Arvestades eeltoodut ning lähtudes KTS-i §-dest 28 ja 372, TMS-i §-st 381 ja kohtutäiturimäärustiku §-st 633 otsustas kohtutäitur nõuda Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) täiteasjas __________________ elatise sissenõudmise tasu __________________. aasta eest summas __________________ eurot, millele lisandub käibemaks ________ eurot, kokku __________________ eurot. Märkus Alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigi makstava tasu väljamõistmise otsuse tegemise peale ei saa esitada kaebust. Akti (otsuse) vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ lisana. kohtutäitur 5  Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrust nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ (edaspidi kohtutäiturimäärustik) ja sätestatakse a) riigi poolt kohtutäiturile alaealise lapse elatise sissenõudmise eest makstava tasu suurus kalendriaastas ning selle maksmise täpsed tingimused ja kord ning b) välisriigist laekuva elatise vahendamise eest riigi poolt tasu maksmise tingimused ja kord. Riigikogus 24. märtsil 2021. aastal vastu võetud ja 2023. aasta 1. jaanuaril jõustuva „Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“1 kohaselt hakkab riik maksma kohtutäiturile tasu igakuise elatise sissenõudmise eest. Menetlusega kaasnevad menetluskulud kannab võlgnik. Elatise sissenõudmise algatamisel nõutakse võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu 327 eurot. Samas võib elatise sundtäitmine kesta kuni lapse 18- või 21-aastaseks saamiseni. Juhul kui võlgnik selle aja jooksul ei kanna täitemenetlusega seonduvaid kulusid, muutub menetlus menetlejale kahjumlikuks. Selle tõttu on vajalik uus tasuliik. Riigi makstud tasu nõutakse võlgnikult hiljem samas täiteasjas sisse ja kantakse riigieelarvesse tagasi. Muu hulgas antakse nimetatud seadusega valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega riigi poolt kohtutäiturile makstava tasu suurus kalendriaastas ning selle maksmise täpsed tingimused ja kord. „Täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seaduse“ eelnõuga2 täiendatakse „Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust“ ja muu hulgas antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega ka välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksmise täpsed tingimused ja kord. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksab riik alates 2017. aastast, mil jõustusid perehüvitiste seaduses välisriigist laekuva elatise vahendamise regulatsioon ja vastav tasustamise põhimõtteid käsitlev regulatsioon kohtutäituri seaduses (edaspidi KTS). Tegemist on kohtutäituritele makstava toetusega. Arvestades, et mõlemad kohtutäituritele riigi makstavad tasud makstakse välja sarnaselt – väljamaksmise korraldaja on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi koda), kes sisult täidab avalik-õiguslikku ülesannet, on 1 täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2- 5671d744281b/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20ja%20kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmis e%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 2 täitemenetluse seadustiku muutmise ning täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse täiendamise seadus 648 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9c305368-e7d7-432f-9933- 4759216ad138/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20muutmise%20ning%20t%C3%A4itemenetluse%20se adustiku%20ja%20kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste %20seaduste%20muutmise%20seaduse%20t%C3%A4iendamise%20seadus otstarbekas sätestada kohtutäiturimäärustikus ühtlasi ka välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksmise kord. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna vabakutsete talituse nõunik Juta Jõgis ([email protected]) ja sama talituse nõunik Aleksandr Logussov ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 18.01.2022, 24. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrust nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ ja sätestatakse riigi poolt kohtutäiturile alaealise lapse elatise sissenõudmise eest makstava tasu suurus kalendriaastas ning selle maksmise täpsed tingimused ja kord ning välisriigist laekuva elatise vahendamise eest riigi poolt tasu maksmise tingimused ja kord. Mõlema tasu puhul nähakse ette aruande esitamine ja järelevalve tegemine: aruanne esitatakse kojale ning järelevalvet teeb Justiitsministeerium ja koja ametikogu juhatus. Ebaõigete või puudulike andmete alusel tehtud väljamakse nõutakse tagasi või tasaarveldatakse tulevaste maksetega. 2.1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kohtutäiturimäärustiku preambulit KTS-i § 371 lõikega 5 ja § 372 lõikega 4, mis annavad valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnormi kehtestada: a) alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi poolt kohtutäiturile makstava tasu suurus kalendriaastas ning selle maksmise täpsed tingimused ja kord ning b) välisriigist laekuva elatise vahendamise eest riigi poolt kohtutäiturile tasu maksmise tingimused ja kord. Täiendus tehakse seletuskirja sisukokkuvõttes nimetatud seadusemuudatuste kohaselt. 2.2. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse kohtutäiturimäärustikku peatükiga 61 (§-d 631–634). Muudatuse tulemusena kehtestatakse riigi poolt kohtutäiturile alaealise lapse elatise sissenõudmise eest makstava tasu (käesolevas punktis edaspidi ka tasu) suurus kalendriaastas ning selle maksmise täpsed tingimused ja kord. Paragrahviga 631 kehtestatakse tasu maksmise tingimused ja kord. Tasu alaealise lapse elatise sissenõudmise eest makstakse kohtutäiturile KTS-i uue redaktsiooni § 31 lõikes 11 nimetatud tasu otsuse alusel: kui kohtutäitur soovib alaealisele lapsele elatise sissenõudmise eest riigilt tasu, teeb ta selleks otsuse. Nimetatud otsuse tegemisel arvestatakse KTS-i uue redaktsiooni § 372 lõigetes 1–3 sätestatuga. Näiteks on kohtutäituril õigus tasule alates elatise sissenõudmise toimiku avamise 13. kalendrikuust ja kui menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse kohtutäiturile tasu üksnes ühe täiteasja eest. Kui sama võlgniku suhtes on menetluses mitu täiteasja, saab kohtutäitur ise valida, millises täiteasjas ta elatise sissenõudmise tasu otsuse teeb. Siiski on eelistatud, et sama võlgniku täiteasjade hulgast tasu küsimiseks välja valitud täiteasjas jätkatakse tasu küsimist ka järgnevatel kalendriaastatel. Juhul kui menetlus lõpetatakse, saab asuda tasu küsima sama võlgniku teises menetluses, arvestades tasu maksmise eelduseks olevate tingimuste tähtaegade kulgu iga toimiku kohta eraldi. Samuti ei ole liigse keerukuse 2 (7) vältimiseks soovituslik tõsta nõudeid ühest menetlusest teise, arvestades, et tegemist on riiginõuetega, mida nõutakse võlgnikult sisse samas menetluses ja mille sissenõutavaks muutumine sõltub sama täiteasja asjaoludest. Juhul kui võlgnikult kalendriaastas saadud kohtutäituri põhitasu summa on väiksem kui eelnõuga kehtestatud riigi poolt kohtutäiturile makstav tasu (7 eurot × 12 kuud + käibemaks, vt ka § 633 selgitust), on riigi makstava tasu suuruseks kehtestatud määra ja kohtutäiturile makstud põhitasu summa vahe. Näiteks, kui põhitasu on võlgnikult ühes kalendriaastas saadud ühes või mitmes (elatise) täiteasjas kokku 40 eurot ja tasu oleks õigus küsida 12 kalendrikuu eest, on riigi makstav tasu 60,8 eurot (12 kuud × 7 eurot – 40 eurot). Juhul kui arvestusperiood on lühem, tehakse arvestuskäik vastavalt sellele (näiteks: 8 kuud × 7 eurot – 40 eurot). Arvestada tuleb ka seda, et tasu ei maksta, kui võlgnikult on kalendriaastas saadud sama palju või rohkem, kui on riigi kehtestatud tasu määr. Seega, kui võlgnikult on saadud ühes või mitmes (elatise) täiteasjas kalendriaastas kokku kohtutäiturile makstud põhitasu riigi poolt kehtestatud määra ulatuses või rohkem, siis ei pea kohtutäitur kõnealust tasu otsust koostama. Tasu nõutakse võlgnikult sisse sama tasuotsuse alusel samas täiteasjas. Tasuotsuse vorm on kehtestatud eelnõu lisana. Tasu väljamaksmiseks esitab koda Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks taotluse, mis koostatakse kohtutäituritelt eelmise kalendriaasta kohta kogutud tasu otsuste andmete alusel. Justiitsministeeriumil on taotluse menetlemiseks aega kuni 30 päeva. Koda teeb kohtutäituritele väljamaksed esitatud tasuotsuste andmete alusel 30 päeva jooksul arvates Justiitsministeeriumilt tasu laekumise päevast. Kui osutub vajalikuks väljamakse aluseks olevaid andmeid kontrollida, võib koda pikendada väljamakse tegemist kuni 30 päeva, teavitades sellest kohtutäiturit kirjalikult. Paragrahviga 632 sätestatakse andmete sisestamine täitemenetluse infosüsteemi ja nende väljastamine Maksu- ja Tolliametile. Kohtutäitur sisestab tasu andmed koja peetavasse täitemenetluse infosüsteemi (edaspidi täitemenetluse infosüsteem) kümne tööpäeva jooksul arvates tasu saamisest. Oluline on sisestada Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise üle arvestuse pidamiseks ning sissenõudja õiguste teostamiseks kõik asjakohased andmed, nagu nõude summa, nõude liik, viitenumber, dokumendi liik, dokumendi number, dokumendi kuupäev, tasu maksnud asutus, dokumendi koostaja, täitedokumendi number, täiteasja number, elatise võlgniku isikukood ja elatise võlgniku kontaktandmed. Täitemenetluse infosüsteem väljastab loetletud andmed iga väljamakstud tasu kohta automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse nõude registreerimiseks ja suurendamiseks. Täitemenetluse infosüsteem väljastab loetletud andmed iga väljamakstud tasu kohta automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse nõude registreerimiseks ja suurendamiseks, kasutades infosüsteemide andmevahetuskihti X-tee. Kuna tasu muutub sissenõutavaks siis, kui täitemenetlus alaealise lapse igakuise elatise sissenõudes lõpetatakse, on Maksu- ja Tolliameti jaoks oluline fikseerida lapse igakuise elatise sissenõudmise lõpetamise kuupäev täitemenetluse infosüsteemis. Täitemenetluse infosüsteem omakorda edastab need andmed automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse, et registreerida nii tasu nõude jõustumise kui ka tasumise tähtpäev. Igakuise elatise sissenõudmise lõpetamise kuupäevast loetakse elatise sissenõudmise tasu nõue sissenõutavaks muutunuks. Täitemenetluse lõpetamise aluseks võib olla näiteks lapse täisealiseks saamine, samuti see, kui vanem asub elatise kohustust vabatahtlikult täitma. Kõik andmetes esinevad puudused tuleb kohtutäituril täitemenetluse infosüsteemis kõrvaldada viivitamata, kusjuures väljastab see infosüsteem olemasolevates andmetes tehtud muudatused automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse. Paragrahviga 633 kehtestatakse tasu suurus. Tegemist on võlgnikult riigieelarvesse tagasi nõutava tasuga. Tasu arvestamise periood on kalendriaasta ning KTS-i § 372 lõike 1 kohaselt 3 (7) tekib kohtutäituril õigus saada tasu alates elatise sissenõudmise toimiku avamise 13. kalendrikuust. Kui see eeldus saabub kalendriaasta sees, on tasu arvestamise periood sellele tähtajale eelnenud kalendrikuude võrra lühem. Kuna tasu maksmise esimene eeldus (menetlemise 13. kalendrikuu) võib saabuda kalendriaasta jooksul eri ajal, arvestada tuleb ka tasu maksmise teise eeldusega (täiteasja on menetletud kalendriaastas kokku üle kuue kuu) ja tasu arvestatakse kalendrikuude järgi, ei kuulu tasu arvestamise hulka need kalendrikuud, mis jäävad küll kalendriaasta sisse, kuid mille ajaks ei ole täitunud tasu maksmise esimene eeldus. Kui elatise täiteasi antakse üle teisele kohtutäiturile, siis tasu arvestamise eelduste tähtaegade arvestamine jätkub, mitte ei alga uuesti. Kohtutäitur saab tasu otsuse teha aga üksnes nende kuude eest, mil täiteasi on olnud tema menetluses. Näiteks, kui kohtutäiturile antakse täiteasi üle menetlemise 14. kalendrikuul, on tasu maksmise esimene eeldus täidetud (täiteasi on olnud menetluses üle 12 kuu). Edasi tuleb vaadata, kas konkreetsel kalendriaastal, mille kohta kohtutäitur soovib tasu otsust teha, on täiteasja menetletud vähemalt 6 kuud (teine eeldus). Kui ka teine eeldus on täidetud, teeb kohtutäitur tasuotsuse nende kalendrikuude kohta, mil täiteasi on olnud tema menetluses. Lisaks kehtib põhimõte, et kui ühe kohtutäituri menetluses on sama võlgniku suhtes mitu täiteasja, makstakse kohtutäiturile tasu üksnes ühe täiteasja eest. „Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“3 eelnõu kohaselt on riigi makstava elatise sissenõudmise tasu suurus ühe täiteasja kohta kuni 100 eurot kalendriaastas (KTS § 372 lõige 2). Rakendusakti kavandi kohaselt määrab valdkonna eest vastutav minister tasu suuruse kalendrikuus. Arvestades, et alaealise lapse elatise sissenõudmise eest riigi poolt kohtutäituritele maksma hakatav tasu on esmakordne ning raha on eelarvesse taotletud üksnes prognooside alusel, ei ole tasu maksmiseks tegelikult kuluv summa ette teada. Seega, kuna kohe ei ole otstarbekas kehtestada tasu suurus maksimaalses võimalikus määras, jäetakse alles võimalus tasu suurendamiseks eelarve piisavuse korral. Lähtudes säästlikkuse põhimõttest riigi raha kasutamisel, kehtestatakse eelnõuga riigi poolt kohtutäiturile lapse elatise sissenõudmise eest makstava tasu suuruseks 7 eurot kuus. KTS-i § 32 lõike 3 kohaselt lisandub nimetatud tasule käibemaks. Kohtutäituri koostatava tasuotsuse jaoks arvestatakse tasu suurus elatise täiteasja menetluses olemise aja järgi konkreetsel kalendriaastal. Selline lähenemine tagab nii tasu maksmise täpsuse (rahakasutuse selgus) kui ka kohtutäituri vaates õiglasema tasu väljamaksmise. Kui igakuise elatisnõude menetlemise 13. kuu saabub kalendriaasta sees ja täiteasja on menetletud kalendriaastas kokku üle kuue kuu ning kalendriaasta lõpuni, arvestatakse tasu täiteasja menetlemise kuude arvu eest (vt ka § 633 selgitust). Näide Kui 13. kuu saabub 31. mail ja täiteasja on menetletud kauem kui 30. juunini ning menetlus kestab kalendriaasta lõpuni, arvestatakse tasu täiteasja menetlemise kuude arvu järgi ehk 8 kuu eest. Kui 13. menetluskuu saabumise eeldus täitus aga eelmisel kalendriaastal ja täiteasi on menetluses terve järgmise kalendriaasta, saab tasu küsida 12 kuu eest: esimene arvestusperiood on 2022. kalendriaasta. Näited kalendriaasta tasu arvestamise kohta 2022. aastal Näide Menetluse I eeldus II eeldus Menetlus Kuud, mille alustamise (saabunud on (täiteasja on lõpetatakse / eest on õigus 3 täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2- 5671d744281b/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20ja%20kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmis e%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 4 (7)  aeg 13. kalendri- menetletud ühel ei lõpetata tasu küsida kuu arvates kalendriaastal samal toimiku rohkem kui kalendriaastal avamisest) 6 kuud) 1 10.01.21 10.02.22 ei ole täidetud 30.04.2022 – 2 10.01.21 10.02.22 täidetud menetluses veebruar – detsember 3 30.10.20 30.11.21 täidetud menetluses jaanuar – detsember 4 30.04.21 30.05.22 täidetud 10.11.2022 mai – november 5 28.01.21 28.02.22 täidetud 16.07.2022 veebruar – juuli 6 30.09.21 30.10.22 täidetud menetluses oktoober – detsember Paragrahviga 634 sätestatakse aruannete koostamine ja esitamine ning järelevalve tegemine. Koda esitab nii Justiitsministeeriumile kui ka Maksu- ja Tolliametile ühe kalendrikuu jooksul arvates tasu väljamaksmisest ülevaate kohtutäituritele eelmise kalendriaasta eest tasu väljamaksmise kohta. Aruandes esitatakse kõigi nende täiteasjade numbrid, mille eest tasu maksti ja kohtutäiturile makstud tasu suurus igas täiteasjas eraldi. Maksu- ja Tolliametil on vaja üks kord kalendriaastas saada täielik ülevaade kõigist väljamaksetest, mis peavad nõuete arvestuses kajastuma. Kojalt saadud aruande alusel on võimalik kontrollida riiginõuete arvestusse kaasamise rakenduses olevaid andmeid ning vajaduse korral teavitada neis esinevatest puudustest koda. Arvestades, et tegemist on riigi makstava tasuga, tehakse tasu maksmise õiguspärasuse üle haldusjärelevalvet. Nii Justiitsministeeriumil kui ka koja ametikogu juhatusel on õigus kontrollida tasu väljamaksmise aluseks olevate andmete õigsust. Kontrollida võidakse nii enne kui ka pärast tasu väljamaksmist. Haldusjärelevalve tegemisel juhindutakse KTS-i §-des 54, 55 ja 70 sätestatust ning KTM-s sätestatud järelevalve tegemise korrast. Kui tasu otsus on koostatud ebaõigetel alustel või selles ilmnevad puudused, võib Justiitsministeerium või koda nõuda kohtutäiturilt puuduste kõrvaldamist või tasu otsuse muutmist või tühistamist. Samuti võib Justiitsministeerium vastava osa tasust kojalt tagasi nõuda või tasaarveldada tulevaste maksetega. Koda võib ebaõigete või puudulike andmete alusel tehtud väljamakse osa aga kohtutäiturilt tagasi nõuda või ebaõige makse tasaarveldada tulevaste maksetega. Sobiv viis olukorra lahendamiseks valitakse juhtumipõhiselt, arvestades konkreetseid asjaolusid. Vaidluse korral kohaldatakse haldusmenetluse seadust. Kui kohtutäitur muudab või tühistab tasu andmed, siis on oluline muuta samad andmed ka täitemenetluse infosüsteemis, mis omakorda väljastab kõik muudatused automaatselt Maksu- ja Tolliameti riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse. Andmed tuleb infosüsteemis ära muuta kümne päeva jooksul peale tasu otsuse muutmist või tühistamist. 2.3. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse kohtutäiturimäärustikku peatükiga 62 (§-d 635–636). Muudatuse tulemusena kehtestatakse välisriigist laekuva elatise vahendamise eest riigi poolt tasu (käesolevas punktis edaspidi ka tasu) maksmise tingimused ja kord. Paragrahviga 635 kehtestatakse tasu maksmise tingimused ja kord. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu maksmise korraldamiseks esitab koda elektrooniliselt Justiitsministeeriumile taotluse riigieelarve vahendite eraldamiseks. Taotlus esitatakse hiljemalt 31. jaanuariks ja tasu makstakse kojale ettemaksuna taotluse esitamise kalendriaasta kulude katteks. Kalendriaasta ülejääk makstakse riigieelarvesse tagasi või jäetakse kokkuleppel Justiitsministeeriumiga järgmise kalendriaasta ettemaksu osaks. Eelmisel kalendriaastal puudu jäänud summa lisatakse järgmise kalendriaasta kohta esitatavale taotlusele. Justiitsministeeriumil on taotluse 5 (7) menetlemiseks aega kuni 30 päeva. Enne uue väljamakse tegemist tutvub Justiitsministeerium kojalt eelmise kalendriaasta kohta saadud vastava aruandega. Eelnõuga nähakse ette, et koda maksab välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu kohtutäituritele välja vähemalt ühe korra kalendriaastas. Vajadusel võib seda teha ka sagedamini. KTS-i § 371 lõigete 2–4 kohaselt on välisriigist laekuva elatise vahendamise toimiku avamise tasu 15 eurot, välisriigist laekuva elatise vahendamisega kaasnevate toimingute tegemise kuutasu 4 eurot ja juhul kui kohtutäituril tekib kohustus maksta rahvusvahelise ülekande tasu, lisandub elatise vahendamise tasule ka rahvusvahelise ülekande tasu. Paragrahviga 636 sätestatakse aruannete koostamine ja esitamine ning järelevalve tegemine. Eelnõu kohaselt esitab koda Justiitsministeeriumile hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks ülevaate eelmisel kalendriaastal välisriigist laekuva elatise vahendamise eest riigi poolt makstava tasu kohtutäituritele väljamaksmise kohta. Aruandes esitatakse tasu saanud kohtutäituri nimi, täiteasjade arv, mille eest kohtutäiturile tasu maksti, ja kohtutäiturile makstud tasu kogusumma, tuues eraldi välja KTS-i §-s 371 märgitud tasu liikideks ja elatise vahendamise tasule lisandunud rahvusvahelise ülekande tasuks kulunud kogusummad. Tasu maksmise üle järelevalve tegemisel lähtutakse samadest põhimõtetest nagu alaealise lapse elatise sissenõudmise eest makstava tasu üle tehtava järelevalve korral (vt ka § 634 selgitust). Justiitsministeeriumil ja koja ametikogu juhatusel on õigus kontrollida nii enne kui ka pärast tasu väljamaksmist tasu väljamaksmise aluseks olevate andmete õigsust. Justiitsministeerium võib ebaõigete või puudulike andmete alusel välja makstud tasu kojalt tagasi nõuda või tasaarveldada tulevaste maksetega. Sama õigus on kojal kohtutäituri suhtes. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega kaasnevate muudatuste mõju on hinnatud „Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu4 ja perehüvitiste seaduse eelnõu5 ettevalmistamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too riigile kaasa olulise mahuga lisategevusi. Nii riigi poolt kohtutäiturile alaealise lapse elatise sissenõudmise eest makstav tasu kui ka välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu kantakse koja esitatud taotluste alusel ühekordsete maksetena koja arvelduskontole üks kord kalendriaastas. Tasu väljamaksmisega seonduvate aruannetega tutvumine ja tasu väljamaksete aluseks olevate andmete kontrollimise õigus ei too Justiitsministeeriumile kaasa märkimisväärset töökoormuse kasvu. Justiitsministeerium teeb üldist haldusjärelevalvet kohtutäituri ametitegevuse üle. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu väljamaksetega seotud tegevusi tehakse ka praegu, eelnõuga ei muutu tegevused keerukamaks ja kaasnev töömaht jääb üldjoontes samaks. 4 täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2- 5671d744281b/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20ja%20kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmis e%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 5 perehüvitiste seadus 217 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5adae638-7018-4fe1-86be- b7027f2f94b4/Pereh%C3%BCvitiste%20seadus 6 (7) Kavandatavad muudatused ei mõjuta ka riigieelarvest kohtutäiturile alaealise lapse elatise sissenõudmise ja välisriigist laekuva elatise vahendamise eest makstava tasu maksmiseks plaanitud rahasumma suurust. Eelnõuga sätestatakse juba plaanitud rahaliste vahendite väljamaksmise tingimused ja kord. Eelnõuga kehtestatakse kohtutäiturile alaealise lapse elatise sissenõudmise tasu suurus KTS-i uue redaktsiooni § 372 lõikes 2 lubatud maksimaalsest piirmäärast (kuni 100 eurot kalendriaastas), mis on „Täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu6 ettevalmistamisel olnud arvestuste aluseks7, 16 protsenti väiksemana. Tegemist on esmakordselt makstava tasuga, mistõttu on mõistlik vältida planeeritud eelarve ületamist. Hiljem on võimalik seaduse piires tasumäära suurendada. Välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu on kohtutäituritele ette nähtud alates 2017. aastast ja vastava kuluga (prognoositakse igal aastal, lähtudes eelmisel kalendriaastal kulunud summast) on riigieelarves juba arvestatud. 6. Määruse jõustumine Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal, sest samal päeval jõustuvad seadusemuudatused, millega seoses on ette valmistatud kõnesolevad määruse muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Viljar Peep asekantsler 6 täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2- 5671d744281b/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20ja%20kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmis e%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 7 täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 291 SE seletuskiri, lk 25: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2- 5671d744281b/T%C3%A4itemenetluse%20seadustiku%20ja%20kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmis e%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 7 (7) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-1229 - Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d3126b8-dbdb-4171-b5f2-1b70722c0c72 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d3126b8-dbdb-4171-b5f2-1b70722c0c72?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main