Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Tallinn 10122 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah Uuringu nimi Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Sotsiaalministeerium on tellinud inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi (riigihanke viitenumber 244867) ja sõlminud lepingu (nr 1.1-5/1779-1) Tartu Ülikooliga, kes antud analüüsi teeb. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüsi eesmärk on saada tõenduspõhist teavet haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamise arendamiseks. Seejuures tuleb tagada kvaliteetne ning elanike vajadustele ja ootustele kättesaadav teenus ning samal ajal kasutada ressursse (raha ja personal) optimaalselt (õige teenus õigel tasandil ja meeskonnaga). Analüüsi tulemiks on Eestile sobiv tõenduspõhine, kvaliteetne ja inimkeskne haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudel ja tegevuskava selle elluviimiseks. Analüüsi tehakse kahes etapis – praeguse olukorra analüüs ning tulevikustsenaariumid ja ettepanekud haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korralduse arendamiseks. Praeguse olukorra analüüsi eesmärk on uurida praeguse erakorralise meditsiinilise abi teenuse korraldust Eestis, sh kuidas kiirabi ja esmatasand käsitlevad erakorraliste tervisemuredega patsienti ning millised on praeguse süsteemi tugevused ja kitsaskohad. Analüüsi käigus tehakse andmete ja tulemuste triangulatsiooni, mis tähendab, et analüüsimisel kasutatakse mitut erinevat andmeallikat paralleelselt valideerimaks erinevatest allikatest saadud infot. Lisaks tehakse aruteluseminarid erialaspetsialistide ja ekspertidega esmaste andmete ja materjalide analüüsi valideerimiseks ja tulemuste täiendamiseks. Sellega saab hoida analüüsi tulemuste interpretatsiooni kallutatust ja tulemuste subjektiivsust minimaalsena ning kõik analüüsi tulemustel kujundatavad soovitused ja ettepanekud ei ole mitte analüüsi tegija tiimiliikmete subjektiivsed arvamused vaid baseeruvad objektiivsetel tulemustel. Kvantitatiivsete andmete analüüsimiseks kasutatakse nii avalike andmebaaside andmeid kui ka tehakse täiendavaid statistilisi andmepäringuid Häirekeskusest (tervisealased 112 kõned ja väljakutsed), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest (TEHIK) (kiirabiväljakutsed) ja Eesti Haigekassast (EMO kasutus). Häirekeskusest päritakse statistilisi andmeid agregeeritud kujul: tervisealaste kõnede arv, põhjus, lahendamise viis (nõustamine, kiirabi välja saatmine, prioriteetsuse aste). Kõnede salvestisi ei pärita, sest need ei ole üldise statistika ja andmeanalüüsi tegemiseks vajalikud. Lisaks päritakse perearsti nõuandeliini andmeid agregeeritud kujul: põhjused, miks pöördutakse, kuidas lahendatakse (nõuanne, soovitus pöörduda perearsti poole, haiga valvetuppa või otse suunamine Häirekeskusele). Samuti ei pärita kõnede salvestisi, sest need pole analüüsi tegemiseks vajalikud. Lisaks tehakse intervjuud patsientidega, kes on kasutanud haiglaeelset erakorralist abi. Nende värbamiseks palub analüüsi tegija antud projektis osalevatelt esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatelt (perearstid, EMO, Häirekeskuse esindajalt) uuringu profiiliga sobituvate inimeste kontakte, kelle hulgast valitakse välja eesmärgipärase valimi põhimõttel ja mitmekesisust arvestades võimalikud intervjueeritavad (piirkond, sugu, vanus, teenuse osutaja). Seda tehakse järgmiselt. Kui patsient pöördub EMO-sse, siis küsib nende käest nõusolekut analüüsi tegija tiimiliige, kelleks on EMO-s töötav arst. Perearstikeskuses küsivad nõusolekut analüüsi tegija tiimiliikmed kes on ja töötavad ka perearstidena. Nad küsivad nõusolekut nende patsientide käest, keda on lähiajal külastanud kas kiirabi või on pöördunud EMO-sse ja kes on pärast seda pöördunud perearstikeskuse poole (kontakt võib olla nii telefoni, meili kui otsese visiidi näol). Seega, info saadakse otse patsientide käest ja arstid küsivad nende valmisolekut intervjuuks arstide poole pöördumise järgselt. Kui patsient on pöördunud arstide poole otse vastuvõtule või telefoni teel, siis saavad seda vahetult küsida. Kui ta pöördub arstide poole meilitsi, siis talle helistatakse ja küsitakse nõusolekut osaleda ning ka seda, kas patsient on nõus, et tema kontakte jagatakse intervjueerijaga. Viimast tehakse, kuna intervjueerija ei saa olla patsiendi perearst või EMO-s talle abi osutanud arst. Seejärel kontakteerub analüüsi tegija tiimiliige (intervjueerija) valimisse sattunud inimestega ning tutvustab neile uuringu eesmärki ja kutsub uuringus osalema. Kui inimene nõustub intervjuuga, lepitakse kokku intervjuu aeg ja viis ning talle antakse või saadetakse meili teel enne intervjuu toimumist informeeritud nõusoleku vorm, millega analüüsi tegija palub tutvuda ja nõustumise korral seda kirjalikult kinnitada. Kokku on planeeritud erakorralist meditsiini teenust saanud sihtgrupiga läbi viia maksimaalselt 20 intervjuud. Intervjuusid viiakse läbi eesti ja vajaduse korral vene keeles. Intervjuud teenuse saajatega (patsientidega) viiakse läbi individuaalselt ning tulenevalt intervjueeritavate valmisolekust ja võimalusest näost-näkku või kaugvestlusena. Intervjuud uuritava nõusolekul salvestatakse, transkribeeritakse ja andmed pseudonümiseeritakse. Transkriptsioone ja salvestisi hoitakse Tartu Ülikooli turvatud võrgus ning allkirjastatud nõusolekulehti peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi seifis. Andmepäringute ettevalmistamisel on arvestatud nii analüüsi hetkeolukorra kirjelduse kui ka analüüsi II etapis tehtavate tulevikustsenaariumite andmevajadusega, kus stsenaariumi mõjuhinnangu täpsuse huvides on otstarbekas kasutada mitme aasta sisendandmeid. COVID olukorra tõttu on aastate 2020–2021 erakorralise abi osutamise andmed COVID olukorrast mõjutatud, mistõttu on mõistlik teha päringud nii COVIDi eelse (2018–2019) kui COVIDi perioodi (2020–2021) kohta. Analüüsi hõlmatakse aga pikem ajaperiood (01.01.2018–31.05.2022). Seda seetõttu, et Häirekeskus võttis alates 30.03.2022 kasutusele abi välja saatmiseks uue ohuhinnangute süsteemi (kriteeriumid) mida analüüsi käigus täiendavalt tähelepanu alla võetakse. Tegemist on küll väga lühikese perioodiga, kuid oluline on selle mõju avaldumist analüüsida ja hinnata. Tartu Ülikoolil on saadud luba TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt (kooskõlastuse nr 365/T-16) patsientide ja ekspertide intervjuude läbiviimiseks ning Eesti Haigekassalt andmete saamiseks. Esitatud on taotlus EBIN-le tervise infosüsteemist vajalike andmete saamiseks, mille päring esitatakse TEHIK-ule. TEHIK-st on andmeanalüüsiks vaja kiirabi kasutamise andmeid, analüüsimaks mis põhjustel ja millal on patsiendid kiirabi kutsunud, kui kiiresti ja mis koosseisus kiirabi kohale jõudis, mis oli väljakutse tulem, kui palju patsiente hospitaliseeriti, kui palju oli korduvaid kutseid. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemsaolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Tartu Ülikooli tehtava analüüsi tulemiks on Eestile sobiva tõenduspõhise, kvaliteetse ja inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi osutamise mudeli kirjeldus ja tegevuskava selle elluviimiseks. Analüüsi tegemise põhjuseks on asjaolu, et Eesti demograafiline olukord on muutunud ja muutumas – rahvastik väheneb ja vananeb ning krooniliste haigustega inimeste arv kasvab. Tervisesüsteem ja tervishoiuteenuste osutamine peavad muutuma vastavalt elanikkonna vajadustele ja kasvavale nõudlusele. Seejuures tuleb jõuda kõigi abivajajateni – nii linnapiirkonda, kuhu on koondunud suurem osa elanikkonnast, kui ka kaugemale, väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. Analüüsis käsitletakse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abina kogu abi, mida osutatakse nii esmatasandil kui ka kiirabis kuni haigla erakorralise meditsiini osakonda jõudmiseni. Seda seetõttu, et kiirabi roll on erinevate teenuste vahel ülioluline, siis haiglaeelses patsiendi käsitluses on oma roll esmatasandil, häirekeskusel ja perearsti nõuandeliinil. Kiirabi on meditsiinisüsteemi seisukohalt kriitilise tähtsusega teenus. 2020.a. andmetel sai kiirabi üle 276 000 väljakutse, neist ca 38% hospitaliseeriti, A ja B (madalama prioriteediga, ei ole eluohtlik seisund) prioriteediga väljakutseid oli 33%, C ja D (tegemist potentsiaalselt elu ohustava probleemiga) prioriteediga väljakutseid 65%. See näitab, et liialt palju tehakse väljakutseid, mida oleks võimalik lahendada esmatasandil (pereõe- ja/või perearsti poolt) ja vähema ressursikuluga. Tervisevaldkonnas on probleemiks järjest enam süvenev pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu nappus ning ülekoormus, kuna sageli töötavad samad inimesed mitme asutuse juures, mis mõjutab nii kiirabiteenuse, esmatasandi arstiabi osutamist kui ka patsiendiohtust. Seetõttu on vaja praeguseid teenuste osutamise mudeleid tõhustada ja ümber kujundada selliselt, et nende teenuste kvaliteet ja kättesaadavus elanikele säilib praegusel tasemel või paraneb. Praeguseks on lõppenud inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüs, mille käigus on tähelepanu juhitud esmatasandi võimekusele, mida on vaja märgatavalt suurendada ja selleks vastavaid muutusi ellu viia. Käimas on esmatasandi arengukava tegemine, mille eesmärgiks on kujundada jätkusuutlik, kättesaadav ja elanikkonna vajadustele vastav esmatasandi tervishoid. Kuna kiirabi on osa tervisesüsteemist, mida mõjutavad arengud teistes valdkondades (perearstiabi ja haiglaravi), tuleb kiirabiteenuse arendamisel nendega arvestada ning neid osaliselt kattuvalt analüüsida. Tagamaks lähitulevikus kiirabi ja erakorralise abi osutamise tõhus toimimine ja jätkusuutlikkus, on vaja analüüsida praegust olukorda ja koguda parimaid praktikaid teostest riikidest. Saadud teave on sisendiks haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi arendamise visiooni ja tegevuskava koostamisel. Samuti on tehtav analüüs, arenguvisioon kui ka tegevuskava aluseks tervikliku tervishoiusüsteemi arengusuundade koostamisel, milles arvestatakse nii esmatasandi arengukava kui ka inimkeskse ja integreeritud haiglavõrgu analüüsi tulemeid. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Uuringu kvantitatiivsete andmete analüüs teostatakse ainult retrospektiivsetel andmetel. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 3 järgi on lubatud isikuandmete töötlemine ilma andmesubjekti nõusolekuta teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks juhul, kui on täidetud järgnevad tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada – analüüsimisel kasutatakse psedonüümitud individuaalandmeid, et leida milliste diagnoosidega, prioriteetide ja demograafiliste tunnustega patsiendid kasutavad kiirabi ja EMO, millised patsiendid teevad seda korduvalt; kui kiiresti kiirabi mingis piirkonnas erinevate probleemide korral kohale jõuab, milline on väljakutsega seotud ajakulu; kuidas patsiendid EMOsse pöörduvad, milliseid teenuseid EMOdes erinevatele patsiendirühmadele osutatakse, kuhu lähevad patsiendid edasisele ravile; andmed on sisendiks tulevikustsenaariumite väljatöötamisele ja teatud patsiendirühmadele alternatiivsete optimaalsemate raviteekondade planeerimiseks. 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi – uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Uuringu tulemusena saadakse tõenduspõhist infot haiglaeelse erakorralise arstiabi kasutamise hetkeolukorra kohta, mille põhjal koostatakse haiglaeelse erakorralise abi tulevikustsenaariumid ja töötatakse välja vastavad poliitikasoovitused. Uuringu tulemused vormistatakse põhjaliku uuringuraportina. 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi - uurimistöös kasutatakse vaid retrospektiivseid andmeid, isikutelt uusi andmeid ei koguta ega mingeid sekkumisi neile ei teostata, seega koormus isikutele puudub. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. EBIN ja AKI kooskõlastuse saamise järgselt pärib Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut TEHIK-ust kiirabikaartide andmed. TEHIK teeb tervise infosüsteemi päringu ja asendab isikukoodid umbisikuliste koodidega ning edastab umbisikuliste koodidega andmed Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituuti. Edasine kvantitatiivne andmetöötlus toimub isikustatmata andmetega. Koodivõti luuakse andmepäringu koostamise hetkel ja peale andmete väljastamist/päringule vastamist koodivõti häsvitatakse. Andmeid ei esitata kolmandatele osapooltele. Uurijad allkirjastavad andmete konfidentsiaalsuse lepingu. Andmed töödeldakse ja hoiustatakse Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi piiratud ligipääsuga serveris, neile on ligipääs ainult uurimistööd läbiviivatel uurijatel ja uuringu juhil. Isikustamata andmed jäävad vastutava uurija käsutusse kuni uuringutulemuste avaldamiseni, mitte kauem kui 31.12.2023. Andmeid ei edastata kolmandale osapoolele. 1. Vastutava töötleja üldandmed1 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis 1.3 Registrikood või isikukood Registrikood: 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Andmeid töötleb volitatud töötleja aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1 registrikandega) Tallinn 10122 Telefon: 626 9301 e-post: [email protected] maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Kontaktisikud: Eleri Lapp, telefon: 6269 137, e-post: telefon, e-post [email protected] Nikita Panjuškin, telefon: 6269 737, e-post: [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb vabariigi valitsuse seadus, mille § 67 lõike 1 Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, avamise otsus, leping vms sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja - hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Lisaks eeltoodule on Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkond piiritletud Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) § 2 lõikes 1. täpsustavalt toodud, et ministeeriumi valitsemisalas on ka rahva tervise kaitse, tervishoiuteenuste korraldamine ning sellealaste tegevuste koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Vastavalt 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 10 kohaselt, et tervisesüsteemi arendamise osakonna põhiülesanne on kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega, luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele ning koordineerida tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium, hankeleping „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle analüüsi tellimine edastatakse vaid uuringu tulem Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 244867) Tartu Ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi vahel on sõlmitud töövõtuleping 11.04.2022. 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Andmeanalüüsi tulemusena kirjeldatakse kiirabide ja EMO-de kasutust ning nende muutusi Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud soo- ja vanuseklassides, maakondade ja hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine suuremate kohalike omavalitsuste (KOV-ide) kaupa kiirabi väljakutse prioriteetide, EMO triaažikategooriate ja diagnooside lõikes. Analüüsitakse kiirabi kohalejõudmist ja ajakasutust väljakutse prioriteetide, maakondade ja prioriteetide lõikes. Analüüside käigus otsime võimalikke seoseid kiirabis (nt baaside arvu, paiknemise, kiirabi koosseisu muutused), perearstisüsteemis (nt tervisekeskuste teke, õdede arvu kasv, väljaspool tööaega vastuvõtud, perearsti nõuandetelefoni 1220 isikustamine, digilahenduste kasutuselevõtt) toimunud muudatuste ja EMO kasutuse vahel. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Täpset uuritavate arvu on keerukas prognoosida töödeldakse ning valimi suurus ja hinnata. See kui palju inimesi kasutas EMO-de ja kiirabi teenust on ka üks uuringu jooksul Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning selguv tulemus. EMO-sid on külastatud kui palju neid on vahemikus 424 289–520 224 korda aastas, kuid täpset inimeste arvu kohta on keerukas öelda, sest inimesed on pöördunud EMO-sse korduvalt. Küsitlusuuringute andmetel pöördub EMO-sse aastas 17–23% täiskasvanud elanikest. Kiirabi väljakutseid tehakse aastas 270 000–302 000, seejuures teevad paljud inimesed seda korduvalt. Eeldatavasti kasutab neid teenuseid aastas kuni 1/3 elanikest. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Andmed hõlmavad perioodi 01.01.2018– 31.05.2022. Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, Tervise infosüsteemist kiirabikaardi andmed: terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) - uuritava umbisikuline kood - sugu - vanus - kiirabibrigaadi tüüp - kiirabibrigaadi liikmete arv - tervishoiuteenuse osutaja nimi - kiirabibrigaadi kutsung - väljakutse prioriteet - väljakutse põhjus - väljakutse tüüpjuhtum - sündmuskoht KOV täpsusega - väljasõidukorralduse aeg - väljasõiduaeg - sündmuskohale jõudmise aeg - lahkumise aeg sündmuskohalt haiglasse - vabanemise aeg - patsiendi elustamine (jah/ei) - diagnoosid (põhihaigus, kaasuv, välispõhjus) - visiidi tulemus - vastuvõtja asutuse nimetus - oldi abis teisel kiirabibrigaadil (jah/ei) Haigekassa andmekogu andmed: - uuritava umbisikuline kood - sugu - vanus - elukoht maakonna ja KOV täpsusega - ravikindlustus (jah/ei/EL kindlustatu) - haigla nimi - raviarve tüüp (amb/stats) - raviarve avamise ja lõpetamise kuupäev - EMOsse pöördumise kuupäev - teenuse osutamise kuupäev - osutatud teenused koos tunnusega eristamaks EMOs ja statsionaaris  osutatud teenuseid, sh EMO triaazi kategooria - osutatud teenuste arv ja maksumus, raviarvete summa - patsiendi saabumine (tuli ise, kiirabi, saatekiri, muu) - külastuse lõpp (hospitaliseeriti, läks koju, suri) - diagnoosid (põhi- ja kaasuvad) - eriala 6. Isikuandmete allikad  Tervise infosüsteemi (https://www.riigiteataja.ee/akt/1030820220 Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, 04), kiirabikaardi andmed küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1040/22 02/2007/lisa15.pdf#)  Eesti Haigekassa andmekogust (https://www.riigiteataja.ee/akt/1211220210 04) haiglate erakorralise meditsiin osakonna kasutamise andmed. Sellest andmekogust andmete väljastamiseks on saadud kooskõlastus on TÜ Inimuuringute Eetikakomiteelt. 7. Uuringu vajadusteks kogutud Jah, isikuandmeid säilitatakse umbisikustatud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kujul (vasta küsimusele 7.1) ______ aastat, sest: Ei, isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise eesmärgi saavutamist 7.1 Isikuandmete umbisikustamise andmete töötleja (uuringu läbiviija) (kodeerimise) viib läbi ... andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka lahtrid volitatud töötleja kohta lisas nr 1) 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Andmed hävitatakse analüüsi lõpetamise järgselt säilitatakse hiljemalt 31.12.2023. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest töötlemisest teadlik – teavitamine ei ole vajalik. Sotsiaalministeeriumi avaldab tervisevaldkonna infokirju https://sm.ee/uudised-ja- pressiinfo/infokirjad-0, kus kajastatakse tervisevaldkonnas käimasolevatest projektidest. Infokirja jagatakse ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalmeedias. Viimases infokirjas on antud uuringut käsitletud suurema protsessi olulise osana: Teateid tervisest nr 3 - September 2022 (getvero.com). Plaanis on antud analüüsi kajastada pikemalt järgmises infokirjas välja. Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu Nõukogu või  Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust; Muu (kirjeldage) _______________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti informeeritud nõusolek, tööleping jms) 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on X olemas) Maarjo Mändmaa Allkirjastatud digitaalselt _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Tartu Ülikool asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood Registrikood: 74001073 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Ravila 19 aadressid Tartu 50411 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne registrikandega) Ülikooli 18 Tartu 50090 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Siret Rutiku, telefon + 372 5342 0639, e-post [email protected] telefon, e-post Loetelu volitatud töötlejatest peab olema ammendav (juhul, kui andmetöötlusprotsessi on kaasatud rohkem kui üks volitatud töötleja)  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2-1/22/25 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2022 Tallinnas Kersti Esnar Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs“ 14.10.2022 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitusega. 2. esitada inspektsioonile algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 7.2 (hiljemalt 31.12.2023). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisas „Taotlus. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (EBIN) otsusega ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee otsusega. Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib andmesubjekti teavitamist läbi Sotsiaalministeeriumi tervisvaldkonna infokirja. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 14.10.2022 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses ning loamenetluse käigus antud selgitustega. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisa: „Taotlus. Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs“ 2 (2)