dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 18. oktoober 2022
Viit
1.5-1.1/3404-1
Registreeritud
18. oktoober 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2022
Vastutaja
Annika Sepp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. november 2022

Failid

  • 📎55. EMPL kiri RMK raiemahtude teemal.asice165 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pöördumine 18. oktoobril 2022 , nr 55 Lgp keskkonnaminister Madis Kallas, peaminister Kaja Kallas, majandusminister Riina Sikkut , ettevõtlusminister Kristjan Järvan , tervise- ja tööminister Peep Peterson Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) taunib keskkonnaministri täna avaldatud ja valitsusele esitatud ettepanekut raiemahtude vähendamiseks. Sektorit esindavale liidule on arusaamatu, millele minister Madis Kallas oma ettepanekut esitades tugineb, sest konkreetse riigimetsa raiemahu suuruseni jõudmiseks ei ole ministeerium kaasanud ei sektorit ega ka töötajate esindajaid. Loeme väga halvaks haldustavaks olukorda, kus sektorit puudutavatest olulistest ettepanekutest kuuleme hommikul raadio vahendusel. Samuti ei ole osapooltele tutvustatud mõjuhinnangut - millised on raiemahtude tagajärjed Eesti ühele kõige enam eksportiva tööstusharu rahvusvahelisele konkurentsivõimele, sektoris otse ja kaudselt loodud 60 000 töökohale (peamiselt maapiirkondades), kaugkütte hinnale järgmistel aastatel ja Eesti energiajulgeolekule. Metsa- ja puidutööstuse ettevõtete hinnangul tähendab otsus niigi keerulistel aegadel sektori konkurentsivõime ohverdamist populistliku poliitika nimel. See annab hoogu juurde juba alanud koondamiste lainele eelkõige maapiirkondades ning vähendab pikemas perspektiivis ka maksude laekumist. Ministri meedias esitatud väited, et raiemahud ja töökohad ei ole omavahel seotud, näitab ministri ebapädevust elementaarsetel majandusteemadel. Erakondlikest juhistest johtuv ja majanduslikku reaalsust absoluutselt eirav poliitika ei tohiks kuuluda riigivalitsemise juurde, eriti olukorras, kus riik juba täna laenab sadu miljoneid eurosid aastas, et riigieelarve defitsiiti katta. Vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et just pelletite ja küttepuuga küttev sektor on siiani jäänud ilma igasuguse riigipoolse toetuseta, hinnasurve selles sektoris aga kasvab veelgi ja puidukütet kasutavate inimeste kulutused toasoojale suurenevad samuti. Samal ajal on Eesti puidutööstuse konkurentriigid raiemahtusid tõstmas, et tagada siseriiklik energiajulgeolek, oma ettevõtete konkurentsivõime ning inimeste töökohad majanduslikult keerulistel aegadel. Näiteks Lätis ja Leedus on arutluse all riigimetsast raiemahtude suurendamise plaanid. Tuleb tõdeda, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) raiemahud on poliitikute lühiajalise populistliku vaate mängukanniks. RMK raiemahtusid on viimase poole aasta jooksul proovitud muuta juba kolmel korral. Meie hinna n gul on tegemist väga ohtliku poliitilise tendentsiga. RMK üks eesmärke peab olema toetada sektori rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tagada tooraine kättesaadavus ka keerulistel aegadel. See kindlustunne on vajalik investeeringute tegemiseks, et kodumaist taastuvat ressurssi puitu veelgi enam väärindada . Juunis selgus Swedbanki tööstusuuringust, et 85 protsenti puidutööstuse ettevõtetest hoiab ebakindla keskkonna tõttu investeeringuid tagasi. Riigi otsused vähendavad investeerimisvõimekust veelgi. Poliitikute ebaadekvaatsed otsused maksavad kinni Eesti inimesed. Juba kevadel juhtisid nii sektor, sotsiaalpartnerid kui ka mitmed teised ettevõtlusorganisatsioonid valitsuse tähelepanu peatsele puidutööstuse tooraine puudusele ja selle mõjule nii töökohtadele kui ka riigile laekuvale maksurahale. See pöördumine jäi valitsuse poolt sisulise vastuseta. Täna on käes olukord, kus Eesti majanduse ühe kõige olulisema majanduse alustala, metsa ja puidutööstuse konkurentsivõime halveneb pidevalt. Koondamised ja esimesed pankrotid on juba alanud. Metsa- ja puidutöötusega on Eestis otseselt ja kaudselt 60 000 töökohta, peamiselt maapiirkondades. Sektor toob 13,8% kogu Eestis loodavast lisandväärtusest ja sektori aastas tasutav maksuraha on võrreldav kogu riikliku ha r i duseelarve mahuga. Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt on puidutööstus Eesti kõige enam automatiseeritud ja digitaliseeritud tööstusharu - kui keskmiselt on tööstustes automatiseeritud ja digitaliseeritud 35 protsenti tootmisprotsessidest, siis puidutööstuses on vastav näitaja ligi 50. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Henrik Välja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Saatja: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit <[email protected]> Saadetud: 18.10.2022 13:12 Adressaat: Kaja Kallas <[email protected]>; <[email protected]>; Riina Sikkut <[email protected]>; Kristjan Järvan <[email protected]>; Peep Peterson <[email protected]> Koopia: Riigikantselei <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: EMPL pöördumine Tere Saadame EMPL kirja RMK raiemahtude teemal. Lugupidamisega Kerli Alliksaar Büroojuht Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit E-post: Toompuiestee 24, Tallinn 10149
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →