Muudatusettepanekud eelnõule 625 SE

Riigikogu õiguskomisjon [email protected] Meie 31.10.2022 nr 1.2-5/3584-1 Muudatusettepanekud eelnõule 625 SE Lugupeetud õiguskomisjoni esimees Palume õiguskomisjonil lisada töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse (625 SE) juurde töölepingu seaduse muudatused, mis käsitlevad valveaja erisusi ning iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste loomist. Sotsiaalministeerium on muudatusi arutanud korduvalt sotsiaalpartnerite (Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit) ja muude huvigruppidega ning muudatuste vajadus on tõstatunud mitmel korral ka varasematel aastatel. Muudatustele on eelnenud väljatöötamiskavatsused ja seaduseelnõu. Käesolevate muudatuse esitamise ajendiks on 2022. aasta oktoobris sõlmitud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu kokkulepe, mille kohaselt on tööturu osapoolte ühine soov ja tahe teha töölepingu seaduses alltoodud muudatused ning suurendada paindlikkust töösuhetes. 1) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja Muudatustega luuakse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste ja sätestatakse iseseisva otsustuspädevusega töötajale erisused töö- ja puhkeaja reeglitest. Töötajale, kes on tulenevalt töö iseloomust vaba oma tööaega korraldama, antakse suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt töötaja soovidele ja vajadustele. Nii on tööandjal võimalik pakkuda töötajale võimalusi paindlikumaks töökorralduseks ning rakendada paremini uusi töötamise viise. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja erandi rakendamine annab tööandjale kindluse, et ta võib oma töötajale iseseisvat töötamist võimaldada ilma, et tööandja peaks muretsema potentsiaalsete töö- ja puhkeajanõuete rikkumise pärast. Kui töötaja ja tööandja sõlmivad iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe, ei kohaldata töötaja suhtes teatud töö- ja puhkeaja reegleid (nt tööaja korralduse regulatsioon, igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangud). Kokkuleppe saab sõlmida kirjalikult täisealise töötajaga, kes teenib vähemalt Eesti keskmist töötasu. Kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust ning pooled võivad selle igal ajal 14-kalendripäevast etteteatamistähtaega järgides üles öelda. 2) Valveaeg IKT-teenustega tegelevale töötajale Muudatustega sätestatakse valveaja kohaldamise erisused töötajatele, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenuste ning taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Kehtiva regulatsiooni alusel on IKT-teenustega tegelevale töötajale keeruline töökorralduse vajadustest lähtuvalt valveaega rakendada, sest seda piirab seadusest tulenev kohustus järgida valveaja rakendamisel igapäevase ja iganädalase Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 puhkeaja nõudeid. Seetõttu võib praegu ette tulla olukordi, kus teenuseosutajal ei ole võimalik vajalikul hetkel teenuse osutamist tagada. Teatud teenuste (nt infosüsteemide, infoturbe) järjepidev tagamine on oluline nii era- kui avalikus sektoris (nt sisejulgeoleku seisukohalt), mistõttu võimaldatakse töötajal ja tööandjal kokku leppida, et IKT-teenustega tegelevat töötajat võib igapäevase ja iganädalase puhkeaja reegleid järgimata rakendada valveajale kuni 130 tundi kuus. Töötaja tervise kaitse eesmärgist tulenevalt saab kokkuleppe sõlmida tingimusel, et kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust, pooled võivad kokkuleppe igal ajal 30- kalendripäevast etteteatamistähtaega järgides üles öelda ning kokkulepet rakendades on töötajale tagatud vähemalt kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kuus. 3) Järelevalve lisanduvate sätete üle Muudatuste tõhusaks ja eesmärgipäraseks rakendamiseks antakse Tööinspektsioonile õigus teostada lisanduvate sätete üle järelevalvet. Tööinspektsioon saab teostada järelevalvet selle üle, kas iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe ja IKT-teenusega tegeleva töötaja valveaja erisuse kokkuleppe sõlmimisel järgitakse seaduse nõudeid (nt kas kokkulepped vastavad seaduse vorminõuetele, kas IKT-teenusega tegeleva töötaja valveaeg jääb seadusega lubatud piiridesse). Eelnimetatud muudatused on koos selgitustega esitatud käesoleva kirja lisana. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisa: eelnõu koos selgitustega Maria-Helena Rahumets 6269 132 [email protected]  Lisa Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 432 järgmises sõnastuses: „§ 432. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja (1) Töötaja ja tööandja võivad kirjalikus vormis kokku leppida, et töötajale ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 45, 47–48 ja 50–53 sätestatut, kui töötaja on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama (iseseisva otsustuspädevusega töötaja). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe võib sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötajaga, kelle töötasu ühes kuus on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust. (4) Iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaja arvestamisele kohaldatakse ühekuulist arvestusperioodi. (5) Töötaja ja tööandja võivad käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 14 kalendripäeva ette. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepe alaealisega on tühine.“; 2) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses: „(21) Poolte kokkuleppel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirangut täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine, kui: 1) kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 2) töötaja saab valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid täita kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid töökohta ilmumata; 3) pooled on kokku leppinud mõistlikus reageerimisajas, mille jooksul on töötaja kohustatud asuma tööülesandeid täitma; 4) valveaja kestus kalendrikuus ei ületa 130 tundi; 5) töötajale tagatakse kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kalendrikuus; 6) kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust. (22) Töötaja ja tööandja võivad käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 30 kalendripäeva ette.“; 3) paragrahvi 115 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1–4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3 ning 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-des 43 ja 431, § 432 lõigetes 1 1–3 ja 6, § 44 lõigetes 2 ja 3 ning 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1–21, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.“. Selgitused: 1) Eelnõu punktis 1 esitatud muudatustega luuakse töölepingu seaduses (TLS) iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste ning sätestatakse iseseisva otsustuspädevusega töötajale erisused töö- ja puhkeaja reeglitest. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Sellisele töötajale antakse suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt töötaja soovidele ja vajadustele. Nii on tööandjal võimalik pakkuda töötajale võimalusi paindlikumaks töökorralduseks ning rakendada paremini uusi töötamise viise. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta1 võimaldab teha teatud erandeid töö- ja puhkeaja nõuetest, kui töötaja on iseseisva otsustuspädevusega. Nimetatud direktiivi artikli 17 kohaselt võivad liikmesriigid teha erandeid direktiivi artiklitest 3–6 (igapäevane puhkus, tööpäevasisesed vaheajad, iganädalane puhkeaeg, maksimaalne iganädalane tööaeg), 8 (öötöö pikkus) ja 16 (arvestusperiood), kui tööaja pikkust kõnealuse tegevuse konkreetsete omaduste tõttu ei mõõdeta ja/või ei määrata eelnevalt kindlaks või kui selle määravad töötajad ise, eriti kui kõne all on iseseisva otsustamisõigusega isikud. Euroopa Kohus on hinnanud2, et nimetatud erandit on võimalik kohaldada üksnes neile töötajatele, kelle tööaega tervikuna ei mõõdeta või ei määrata eelnevalt kindlaks või kes määravad selle ise. Seega tuleneb kohtupraktikast, et erandit ei saa kohaldada selliste töötajate suhtes, kelle tööaega ei mõõdeta või ei määrata eelnevalt kindlaks üksnes osaliselt või kes võivad selle ise kindlaks määrata üksnes osaliselt. Euroopa Komisjon on direktiivi tõlgendavas teatises3 selgitanud, et eelnimetatud erandi kohaldamise üle otsustamisel on esmatähtis töötajate võimalus ise valida nii oma töötundide arvu kui ka ajastust. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja erandi rakendamine annab tööandjale kindluse, et ta võib oma töötajale iseseisvat töötamist võimaldada ilma, et tööandja peaks muretsema potentsiaalsete töö- ja puhkeajanõuete rikkumise pärast. Teisalt on piisaval määral kaitstud ka töötaja huvid, et vältida tööandjapoolseid kuritarvitusi (nt saab iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe igal ajal 14 kalendripäevase etteteatamisega üles öelda). Juhul kui tööd andvad isikud on seni eelistanud töö- ja puhkeaja nõuete tõttu sõlmida töötegijaga muu võlaõigusliku lepingu töölepingu asemel, võib suureneda töölepingute sõlmimine ning seeläbi ka töötegija kaitstus töösuhtes, kuna talle kohalduvad TLS-i ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätted (v.a. teatud töö- ja puhkeaja nõuded). Direktiiviga 2003/88/EÜ lubatud töö- ja puhkeaja reeglite erandit on erineval kujul rakendanud mitu riiki (nt Austria, Saksamaa, Taani, Leedu, Läti). Soomes kehtivad töö- ja puhkeaja erisused mitmele töötajate grupile (nt juhtivtöötajad, usutöötajad, kohtunikud, prokurörid või kohtutäiturid), Kreekas on erisus juhtivtöötajatele, kes teenivad kaheksakordset töötasu alammäära, ja Taanis on erisus juhtivtöötajatele ja töötajatele, kes töötavad iseseisvalt kodust. Reeglina on riigid 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32003L0088. 2 C-484/04, p 20; C-428/09, p 41. 3 Euroopa Komisjon. Tõlgendav teatis, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017XC0524(01)&from=FR. 2 kehtestanud ametikohtade loetelu, mille puhul on võimalik töö- ja puhkeaja reeglid kohaldamata jätta. Eestis ei sätestata käesoleva eelnõuga selliste ametikohtade loetelu, millel töötavad töötajad saavad sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe, kuivõrd sellekohast ammendavat loetelu on keeruline sätestada ning täiel määral iseseisva otsustuspädevusega töötajaid võib tegutseda erinevatel ametikohtadel ja erinevates valdkondades. Lisaks on Euroopa Komisjon väljendanud kahtlust, et eri liikmesriikides sätestatud kriteeriumid erandi kohaldamiseks ei pruugi tagada direktiivi 2003/88/EÜ nõuete täitmist4, mistõttu on erisust kohaldades oluline põhjalikult veenduda, et töötaja on täielikult iseseisev oma töö tegemise aja valikul. Seetõttu on eelnõus rõhutatud, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe sõlmimise eelduseks on see, et töötaja on töö iseloomust lähtuvalt täiel määral vaba oma tööaega korraldama. Täiendavalt tasub märkida, et tegemist ei ole päris uue mõistega Eesti õigusruumis. Sarnast laadi iseseisva otsustuspädevusega töötaja regulatsioon sisaldub ka Eesti spordiseaduse §- s 104. Sotsiaalministeerium on korduvalt sotsiaalpartnerite (Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit) ja muude huvigruppidega (Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) arutanud iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste lisamist TLS-i. Nimetatud osapooled toetavad iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste kasutusele võtmist. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaega käsitleva erandi loomiseks koostati seetõttu 2018. aastal väljatöötamiskavatsus. 2022. aastal sõlmisid Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kokkuleppe, mille kohaselt nimetatud erand sätestatakse seaduses. Alljärgnevalt on esitatud täpsem selgitus iga TLS-i lisanduva paragrahvi lõike kohta. TLS § 432 lõike 1 kohaselt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et töötaja osas ei kohaldata TLS §-des 45, 47–48 ja 50–53 sätestatut, kui töötaja on töö iseloomust lähtuvalt täiel määral vaba oma tööaega korraldama, teisisõnu kui töötajal on iseseisev otsustuspädevus. Nimetatud kokkulepet on võimalik sõlmida üksnes juhul, kui töötaja on oma tööaja korraldamisel täielikult ja igakülgselt vaba. Töötaja on tööaja korraldamisel vaba siis, kui tööandja ei mõõda töötaja tööaja pikkust/ei määra tööaega eelnevalt kindlaks või kui töötaja saab ise tööaja kindlaks määrata (nt kui töötaja võib iseseisvalt valida, mis nädalapäeval ja kellaajal ta tööülesandeid täidab). Eesmärgipärane ja lubatud ei ole iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe sõlmimine töötajaga, kellel on vaid osaline vabadus oma tööaega määrata (nt kui töötaja saab teatud määral iseseisvalt otsustada, mis kellaajal ta töö tegemisega alustab, kuid tal on kohustus täita tööülesandeid ja olla tööandjale kättesaadav esmaspäevast reedeni kl 10.00–13.00). Olenevalt konkreetse töö laadist võib iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe sõlmimine olla võimalik erinevate töötajatega. Näiteks võib märkimisväärne iseseisvus oma tööaja korraldamisel olla teatavatel kõrgastme juhtidel, teadlastel, tõlkidel, juristidel ja raamatupidajatel. Siiski on oluline iga töötaja puhul eraldi veenduda, et need töötajad on oma aja planeerimisel täiesti vabad. See ei tähenda, et töötaja ja tööandja ei saa kokku leppida, et töötaja osaleb teatud koosolekutel/kohtumistel ning et töötaja tööülesannetele kehtivad kindlad tähtajad. Iseseisva 4 Report from the Commission to the European Parliament, the Council and the European Economic and Social Committee. Report on the implementation by Member States of Directive 2003/88/EC concerning certain aspects of the organisation of working time. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2017%3A254%3AFIN. Commission Staff Working Document. Detailed report on the implementation by Member States of Directive 2003/88/EC concerning certain aspects of the organisation of working time. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?qid=1549359054676&uri=CELEX:52017SC0204. 3 otsustuspädevusega töötaja allub jätkuvalt tööandja juhtimisele ja kontrollile, kuid oluline on hinnata tema vabadust valida tööülesannete täitmise aega. Iseseisva otsustuspädevusega töötajaga ei ole tegemist juhul, kui töötaja tööaja korraldus on küll paindlik, kuid töö iseloom eeldab suures ulatuses tööülesannete täitmist teatud kindlatel kellaaegadel. Näiteks ei ole iseseisva otsustuspädevusega tegemist juhul kui töötaja teeb kaugtööd ning peab tööandjale olema kättesaadav kell 9.00–17.00 (osalema koosolekutel, vastama konkreetsel ajal kirjadele jms). Seda, kas töötajal on iseseisev otsustuspädevus, tuleb hinnata juhtumipõhiselt. Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötajal on iseseisev otsustuspädevus, ei kuulu töötaja suhtes kohaldamisele TLS §-d 45, 47–48 ja 50–53. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja suhtes rakendub jätkuvalt reeglistik tööaja kestuse kohta (TLS § 43). See tähendab, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkulepitud tööaeg ühes kalendrikuus oleneb töölepingus kokku lepitud koormusest ja kalendaarsete päevade arvust. Näiteks 2022. aasta oktoobris oleks täistööajaga töötava iseseiva otsustuspädevusega töötaja tööaeg sarnaselt tavalise töötajaga 168 tundi (8 tundi päevas x 21 kalendaarset tööpäeva) ja 2022. aasta novembris 176 tundi (8 tundi päevas x 22 kalendaarset tööpäeva). Iseseiva otsustuspädevusega töötaja võib töötada ka rohkem kui kokkulepitud tööaeg kalendrikuus, kuid sellisel juhul tuleb tal tööandjaga sõlmida ületunnitöö tegemiseks kokkulepe lähtuvalt TLS § 44 lõikest 1. Lisaks rakendub iseseisva otsustuspädevusega töötaja suhtes üldine töö tegemise aja piirang (TLS § 46). See tähendab, et ka koos ületunnitööga ei või iseseisva otsustuspädevusega töötaja töötada rohkem kui keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja suhtes ei rakendu tööaja korralduse regulatsioon (TLS § 47), valveaja reeglistik (TLS § 48), öötöö piirang (TLS § 50) ega igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangud (TLS §-d 51 ja 52), kuivõrd iseseisva otsustuspädevusega töötaja on vaba valima oma tööaega (töötaja saab valida, mis ajal ja millises mahus ta oma tööülesandeid täidab, millal ta teeb tööpäevasiseseid vaheaegu jms). Ka ei rakendu iseseisva otsustuspädevusega töötajale öösel ja riigipühal tehtava töö hüvitamise kord (TLS § 45). Kui öisel ajal ja riigipühal töötamine tuleks iseseisva otsustuspädevusega töötajatele täiendavalt hüvitada, võivad töötajad suurema tasu eesmärgil hakata eelistama öösel või riigipühal töötamist muule ajale. See ei ole töötaja tervise kaitse seisukohalt eesmärgipärane. Samuti võivad sellisel juhul ebamõistlikult suureneda tööandja kulud töötasule, mis omakorda vähendab tööandjate soovi kasutada iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe rakendamise võimalust. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis ehk allkirjastatult. Kirjalikku vormi reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78. Lõike 2 järgi võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötajaga, kelle töötasu ühes kuus on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk kokkuleppe sõlmimisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.5 Näiteks oli 2022. aasta I kvartalis keskmine brutokuupalk 1593 eurot ja II kvartalis 1693 eurot. 2021. aasta näitajad olid I, II, III ja IV kvartalis vastavalt järgmised: 1473, 1538, 1553 ja 1625 eurot. Kui kokkuleppe sõlmimise hetkel on nimetatud tingimus täidetud (töötaja töötasu ühes kuus on vähemalt Eesti keskmine brutokuupalk), ei tule pooltel pärast kokkuleppe sõlmimist hilisemaid muudatusi keskmises brutokuupalgas jälgida. Näiteks on brutokuupalka käsitlev tingimus täidetud, 5 Statistikaameti avaldab keskmist brutokuupalka järgmisel veebilehel: https://www.stat.ee/et/avasta- statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk. 4 kui töötaja töötasu on 1500 eurot ja kokkuleppe sõlmimise hetkel (aasta II kvartalis) oli aasta I kvartali keskmine brutokuupalk 1400 eurot. Kui pärast kokkuleppe sõlmimist aja jooksul ilmneb, et aasta III kvartali keskmine brutokuupalk on tõusnud 1600 eurole, ei avalda see kokkuleppele tagasiulatuvat mõju (nt ei muutu kokkulepe tühiseks lõikes 2 nimetatud tingimuse täitmata jätmise tõttu). Vajaduse korral peab olema võimalik veenduda (nt Tööinspektsiooni järelevalvemenetluse raames, hilisemas töövaidlustes), et kokkuleppe sõlmimise hetkel oli lõikes 2 nimetatud tingimus täidetud. Seetõttu peavad pooled suutma vajaduse korral tõendada töötaja töötasu suurust kokkuleppe sõlmimise hetkel (nt saavad pooled kokkuleppes fikseerida kokkuleppe sõlmimise ajal kehtiva töötasu või lisada kokkuleppele palgalehe väljavõtte). Lõike 3 kohaselt ei tohi iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkulepe kahjustada töötaja tervist ega ohutust. Tööandjal tuleb veenduda, et kokkulepe ei ole töötajat kahjustav. Tööandja peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid, ennekõike hindama iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe rakendamise riske töötaja tervisele, juhendama töötajat võimalikest tööga seonduvatest ohtudest ja saatma töötaja seaduses sätestatud korras tervisekontrolli. Lõike 4 kohaselt arvatakse iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaega ühekuulise arvestusperioodi jooksul. Olukorras, mil töötaja näeb, et kalendrikuu kokkulepitud töötatud tunnid hakkavad täituma ning võib esineda vajadus teha ületunnitööd, siis annab töötaja sellest tööandjale märku ning vajaduse korral sõlmivad pooled ületunnitöö kokkuleppe. Lõike 5 kohaselt võivad pooled kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 14 kalendripäeva ette. Nii saab töötaja kokkuleppe üles öelda olukorras, kus ta leiab, et selline töökorraldus talle ei sobi (nt raskendab töösooritust või on vaimselt liialt kurnav) ja ta soovib töötada tavapärase tööaja arvestusega. Ka tööandja saab kokkuleppe 14-kalendripäevase etteteatamistähtajaga üles öelda, näiteks juhul, kui ilmneb töökorralduslik vajadus rakendada töötaja edaspidi tööle tavapärase tööaja arvestusega. Vajab rõhutamist, et lõige reguleerib iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkuleppe ülesütlemist, mitte töösuhte ülesütlemist. Olukorras, kus iseseisva otsustuspädevusega töötajaga öeldakse tööleping üles või iseseisva otsustuspädevusega töötaja ise ütleb töölepingu üles, tuleb lähtuda TLS 5. peatükis sätestatud töölepingu ülesütlemise korrast. Lõikes 6 sätestatakse piirang sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkulepe alaealisega. TLS sisaldab arvukalt sätteid, mille eesmärk on kehtestada täiendav kaitse alaealistele, kes vajavad seda eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate teadmiste, kogemuste, võimete, vaimse ja füüsilise tervise ning koolikohustuse tõttu. Näiteks võimaldavad alaealisele töötajale täiendavat tööalast kaitset TLS §-d 7, 8 ja 49. Kuivõrd alaealise töötaja tervist ja huve tuleb täiendavalt kaitsta, sätestatakse, et alaealise töötajaga sõlmitud iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkulepe on tühine. 2) Eelnõu punktiga 2 täiendatakse valveaja regulatsiooni. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on valveaeg aeg, mille jooksul on töötaja tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (TLS § 48 lg 1) ning valveaja rakendamisel peab tööandja tagama töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimaluse (TLS § 48 lg 2). Igapäevase puhkeaja võimaldamise nõue tuleneb TLS § 51 lõikest 1, mille kohaselt peab töötajale jääma 24-tunnise ajavahemiku 5 jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Iganädalase puhkeaja nõue tuleneb TLS § 52 lõikest 1, mille kohaselt peab töötajale jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi, summeeritud tööaja korral 36 tundi järjestikust puhkeaega. Tavaliselt näeb asutuste ja ettevõtete töökorraldus ette 40-tunnise töönädala (kaheksa tundi päevas, viis päeva nädalas). Seega on kehtiva seaduse kohaselt valveaja rakendamine neile töötajatele piiratud, kes töötavad täistööajaga. Näiteks juhul, kui töötaja tööaeg on kaheksa tundi päevas ja tema tööpäevasisene puhkeaeg on 30 minutit, võib töötajat samal päeval rakendada valveajale neli tundi ja 30 minutit, kuivõrd töötajale peab igas ööpäevas jääma vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega. Seadusest tulenev kohustus valveaja rakendamisel järgida igapäevase ja iganädalase puhkeaja nõudeid piirab valveaja kasutamise võimalusi. Kehtiva regulatsiooni alusel on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenustega tegelevatele töötajatele keeruline töökorralduse vajadustest lähtuvalt valveaega rakendada. IKT-teenuste puhul võib tekkida vajadus rakendada vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid järjepidevalt valvesse pikema perioodi jooksul. Näiteks võib olla IKT-teenuste puhul vajalik, et töötja on valmis ootamatu vajaduse korral lahendama infosüsteemi tõrget või infoturbeprobleemi. Seetõttu võib praegu ette tulla olukordi, kus teenuseosutajal ei ole võimalik vajalikul hetkel teenuse osutamist tagada. Samal ajal on teatud teenuste järjepidev tagamine oluline nii era- kui avalikus sektoris (nt süsteemide toimimise ja sisejulgeoleku seisukohalt). Valveaega käsitlev erand kehtestatakse kitsalt IKT-teenustega tegelevatele töötajatele. Kuivõrd valveaja ulatuslik rakendamine piirab töötaja seaduses sätestatud minimaalse igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalust ning võib osutuda töötajale koormavaks, peab nimetatud valveaja erisuse tegemine olema võimalik vaid põhjendatud juhtudel. IKT-teenustega tegelevate töötajate tervise kaitse eesmärgil sätestatakse valveaja erandi rakendamise võimalusele täiendavad piirangud. Näiteks on töötaja tervisekaitse seisukohalt sätestatud valveaja piirang ühe kalendrikuu kohta (130 h). Samuti täidavad töötaja tervisekaitse eesmärke § 48 lõike 21 punktid 4, 5 ja 6 (nt töötajale tuleb tagada minimaalselt kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kuus). Eelnõus sätestatud valveaja erisust võimaldab ka Euroopa Liidu õigus. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta6 valveaega otse ei reguleeri. Samas on valveaeg seotud töö- ja puhkeajaga, mistõttu on Euroopa Kohus direktiivi 2003/88/EÜ alusel oma otsustes7 andnud valveaja kohta mõningaid tõlgendusi. Valveajaks loetakse ajavahemikku, mil töötaja peab viibima töökohal (või mõnes teises tööandja määratud kohas) ja olema valmis osutama teenuseid. Käesolevate muudatuste raames käsitletakse valveajana ajavahemikku, mil töötaja ei viibi oma töökohal, kuid peab olema tööandjale kätte saadav ja valmis tööd tegema. Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 17 lõige 2 sätestab, et sama artikli lõikes 3 sätestatud erandid võib vastu võtta õigus- ja haldusnormidega, tingimusel et kõnealusele töötajale antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse kõnealustele töötajale asjakohane kaitse. Artikli 17 lõike 3 punkti c kohaselt võib teha erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32003L0088. 7 C-303/98; C-151/02; C-14/04. 6 Valveaja erisuse vajadus on tõstatunud ka varasematel aastatel. 2016. aastal läbis kooskõlastusringi väljatöötamiskavatsus, milles oli esitatud IT-tugiteenuseid osutava spetsialisti valveaja kestuse erisus.8 Seejärel läbis kooskõlastusringi TLS-i muutmise eelnõu, mille edasise menetluse käigus otsustas Riigikogu õiguskomisjon valveaja regulatsiooni puudutava muudatuse eelnõust välja jätta.9 Siseministeerium pöördus Sotsiaalministeeriumi poole 2018. aastal taotlusega muuta TLS- is sätestatud valveaja regulatsiooni IKT valdkonnas. Sotsiaalministeerium esitas pöördumise järel sellekohase eelnõu kooskõlastamiseks, kuid toonane menetlus edasi ei liikunud.10 Seega nähtub, et juba aastaid on esinenud vajadus sätestada erisus IT-töötajate valveaja osas. Konkreetse töö spetsiifikast tulenevaid valveaja erandeid on kasutusel ka muudes valdkondades, kus järjepidev teenuseosutamine on oluline. Valveaja erisus on sätestatud eriseadustes päästeteenistujatele (PäästeTS § 20), prokuröridele (ProkS § 222), vanglaametnikele (VangS § 141) ja politseinikele (PPVS § 78). TLS § 48 lõike 21 järgi ei kohaldata poolte kokkuleppel TLS § 48 lõikes 2 nimetatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangut täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on IKT- teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Töötajat saab valveajale rakendada just sel eesmärgil, et tagada järjepidev IKT-teenuse ja taristu toimimine või infoturve ning teenuse pidev jätkumine. Ei ole oluline, millises valdkonnas töötaja IKT-teenust osutab, kuivõrd valveaja erisust võib olla vaja erinevate infosüsteemide toimimise või infoturbe tagamiseks nii avalikus sektoris11 kui erasektoris12. Selleks, et valveaja erisuse kokkulepe oleks kehtiv, peab kokkulepe vastama järgmistele tingimustele:  Kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Näiteks võib kokkuleppe sõlmida e-kirja teel. Samuti võib kokkulepe sisalduda näiteks töölepingus, kollektiivlepingus või muus dokumendis, mis on poolte kokkuleppe osa.  Töötaja peab saama valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid täita kasutades IKT vahendeid töökohta ilmumata. See tähendab, et kui valveaja jooksul tekib vajadus tööülesandeid täita, siis peab töötajal olema võimalik tööülesandeid täita endale sobivas kohas ning ta ei pea tööandja tööruumidesse minema (nt töötaja saab tööülesandeid täita telefoni või arvuti vahendusel). Osa valveajast, mil töötaja täidab tööülesandeid, loetakse tööajaks.  Pooled on kokku leppinud mõistlikus reageerimisajas, mille jooksul on töötaja kohustatud tööandja korraldusel asuma tööülesandeid täitma. Mõistlik reageerimisaeg oleneb töö 8 Vt töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Toimik 16-0476. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f58b989-ec4d-411a-a96e-3938d0797ccc. 9 Vt töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 356 SE. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3c23a41e-7574-4fe3-9f72- 96bc9d733e74/T%C3%B6%C3%B6lepingu%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus. 10 Vt töölepingu seaduse § 48 täiendamise seadus. Toimik 18-0404. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f67b6d02-85c2-45c7-adee-57fdf2b94b71. 11 Näiteks võimaldab muudatus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajal olla valves vastavalt keskuse vajadustele. Olukorras, kus infosüsteemi (nt viisainfosüsteem, Schengeni infosüsteem) töös leiab riist- või tarkvara tõttu aset tõrge või on häiritud elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik operatiivraadioside ESTER, on tõrgete kõrvaldamiseks vajadus kasutada kitsa valdkonna tippspetsialiste. 12 Näiteks võimaldab muudatus olla valves töötajatel, kelle ülesanne on erinevate infosüsteemide toimimise tagamine (nt logistikateenuste infosüsteemide või lennunduses kasutatavate infosüsteemide sujuv toimimine) või infoturbe tagamine (nt konkreetses ettevõttes infoturbe tagamine). 7  laadist (nt sellest, kas töötajal on võimalik tööülesandeid täita telefonivalves, vastates kõnele lühikese aja jooksul).  Valveaja kestus kalendrikuus ei ületa 130 tundi.  Töötajale tagatakse kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kalendrikuus. Selleks, et tagada töötajale piisav puhkus ja tööst vaba aeg, peab töötaja saama igas kalendrikuus vähemalt kaks 48-tunnist järjestikust puhkeaega nädalavahetusel (laupäev ja pühapäev), mil töötajat ei rakendata tööle ega valveajale.  Kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust. Tööandjal tuleb veenduda, et kokkulepe ei ole töötajat kahjustav. Tööandja peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid, ennekõike hindama valveaja erandi rakendamise riske töötaja tervisele, juhendama töötajat võimalikest tööga seonduvatest ohtudest ja saatma töötaja vastavalt seaduses sätestatud korras tervisekontrolli. Valveaja erisuse rakendamisel IKT-teenustega tegelevatele töötajatele tuleb juhinduda ka TLS 48 lõigetest 1 ja 3. See tähendab, et osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, loetakse tööajaks. Samuti tuleb IKT-teenustega tegelevat töötajat valveajale rakendades maksta töötajale tasu 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust. Pooled võivad kokku leppida töötajale soodsamates valveaja tasustamise tingimustes. TLS § 48 lõike 22 kohaselt võivad pooled kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 30 kalendripäeva ette. Nii saab töötaja kokkuleppe üles öelda olukorras, kus ta leiab, et selline töökorraldus talle ei sobi (näiteks raskendab töösooritust või on vaimselt liialt kurnav) ning ta ei soovi sellisel määral valves olla. Ka tööandja saab kokkuleppe 30 kalendripäevase etteteatamistähtajaga üles öelda, näiteks kui langeb ära töökorralduslik vajadus töötajat valveajale rakendada. Vajab rõhutamist, et lõige reguleerib valveaja kokkuleppe ülesütlemist, mitte töösuhte ülesütlemist. 3) Eelnõu punktiga 3 täiendatakse Tööinspektsiooni järelevalvepädevuse sätet. TLS § 115 reguleerib Tööinspektsiooni tehtavat riiklikku ja haldusjärelevalvet ning kehtestab sätted, mille üle Tööinspektsioon TLS-is järelevalvet teeb. Muudatustega täiendatakse Tööinspektsiooni järelevalvepädevust selliselt, et Tööinspektsioon saab teostada järelevalvet TLS § 432 lõigetes 1–3 ja 6 (iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkulepe) ja § 48 lõikes 21 (valveaja erisus IKT- teenustega tegelevatele töötajatele) sätestatu üle. Esiteks saab Tööinspektsioon õiguse teha järelevalvet selle üle, kas töötaja, kellega on sõlmitud iseseisva otsustuspädevuse kokkulepe, on oma töö iseloomust lähtuvalt täiel määral vaba oma tööaega korraldama, kas kokkuleppe sõlmimise hetkel vastab tema töötasu seaduse nõuetele, et poolte kokkulepe ei kahjusta töötaja tervist ega ohutust ning et iseseisva otsustuspädevusega töötaja kokkulepet ei sõlmita alaealise töötajaga. Teiseks saab Tööinspektsioon õiguse teostada järelevalvet selle üle, kas IKT-teenusega tegeleva töötaja valveaja erisuse kokkuleppe puhul järgitakse seaduse nõudeid: kas erisust kohaldatakse täistööajaga töötavale töötajale, kelle tööülesanne on IKT-teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine ning kas on tagatud muud TLS § 48 lõike 21 punktides 1–6 loetletud tingimused. 8