Katrin-Maia Belova
[email protected] Teie 11.10.2022 /
Meie 31.10.2022 nr 1.5-1.1/3332-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Katrin-Maia Belova
Rõõm lugeda, et soovite erivajadusega laste tugisüsteemide reformi tegevusi kajastada.
Vastan järgnevalt Teie küsimustele:
Kas 2017 a koostatud Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring on
sellealane värskeim uuring või on koostamisel uus?
Tegu on viimase sellelaadse uuringuga. Uut mõjuanalüüsi hakatakse valmistama 2023.
aasta alguses.
Kahjuks pole täit selgust, mis liiki leping tugiisikuga sõlmitakse ja kas tugiisikule
kaasnevad sotsiaalsed tagatised. Millised on tugiisisku tasumäärad?
Tugiisikuteenus on teenus, mida kohalik omavalitsus peab abivajajatele osutama vastavalt
nende abivajadusele. Tugiisikuteenus on üks kolmeteistkümnest kohustuslikust omavalitsuse
osutatavast teenusest (sotsiaalhoolekande seaduse §-d 23−25). Kohalik omavalitsus ei saa
teenuse osutamisest keelduda selle tõttu, et Euroopa Sotsiaalfondilt teenuse jaoks enam
raha ei saa või et fondi raha kasutamiseks on kehtestatud kindlad reeglid (nt, et tohib vaid
ühele lapsele korraga tuge pakkuda). Samuti ei või keelduda põhjusel, et omavalitsuse
eelarves ei ole teenuse osutamiseks raha. Tugiisikuteenuse osutamisest ei või keelduda ka
põhjendusel, et mõnele teisele lapsele on juba tugiisik määratud. Tugiisik määratakse
konkreetsele lapsele abivajadusele vastava abi tagamiseks. Õigusruum ei sea piiranguid
kohale, kus teenust võib osutada.
Nii kooli personali kui tugiteenuste korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanded, seega
on siin päris palju paindlikkust ja mänguruumi. Tööle võetud spetsialist võib olla tugiisik kuni
haridusasutuse ukseni ja seal toimetab edasi mitme lapsega nö abiõpetaja. Kui vaja, on
tugiisik lapsega ka haridusasutuses või rehabilitatsiooniteenusel kaasas. See on
omavalitsuse enda korraldada ja lähtuma peab seejuures lapsest ning tema abivajadusest.
Õiguskantsler on selles osas koostanud ka seisukoha paar aastat tagasi:
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Lapsele%20vajaliku%20abi
%20andmisest.pdf
Hea näitena on mõned kohalikud omavalitsused käsunduslepingu asemel palganud
igapäevaselt haridusasutustes töötavad tugiisikud töölepinguliselt (kas kohalikku
omavalitsusse või mõnda enda hallatavasse asutusse) ning koordineerivad ise abi ja toe
pakkumist. Selline lähenemine lisab paindlikust kohalikule omavalitsusele ning kindlustunnet
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
töötajale – näiteks on võimalik sõlmida leping ühe inimesega 0,5 koormuse ulatuses tugiisiku
ja 0,5 koormuse ulatuses muu toetava ametikoha täitmiseks. Tugiisiku ressurssi on mõistlik
jagada ka mitme lapse/pere vahel (ESF rahastuse puhul on tingimuseks, et korraga saab
teenust osutada vaid ühele lapsele, tänane seadusandlus sellist kitsendust toetusfondi ja
kohaliku omavalitsuse vahendite kasutusele ei sea).
Kui küsimus on selles, et töölepinguga on töötajale tagatud ka muud õigused (nt töötaja
õigus puhkusele, kaitse ülesütlemise vastu jne), siis neid tingimusi käsunduslepingus
automaatselt ei ole, aga need tingimused saab alati käsunduslepingusse poolte kokkuleppel
lisada. Ehk kui kohalik omavalitsus ise lepinguid sõlmib, siis on võimalik lepingusse lisada
tugiisiku kaitseks töölepingu seaduse töötajale ette nähtud õiguseid.
Üldine soovitus on tagada töötajale tööleping, kui töökoormus on täistööaega täitev,
korrapärane ja kindlatel alustel.
Inglise keelne kokkuvõte reformist ja eesmärkidest:
We have proposed an ambitious reform with tangible and realistic milestones, that
concentrates on one of the most important building blocks of the entire long term care
system. That is the reform to ensure children’s access to quality services and relieve the care
burden of families.
• In the reform of the support system for children and families we focus on the same goals as
in the long-term care reform, aiming to improve the quality and accessibility of social
services, in particular the provision of social and health services integration, reducing
regional disparities in access and quality of services and increasing the capacity of local
authorities to deliver these services.
• The focus of the reform is on prevention – early noticing and timely intervention. Childhood
interventions have the greatest impact, and in this way we primarily offer support and
assistance to the target group who would otherwise need extensive care services in
adulthood.
• We will alleviate the care burden, especially for the intermediate generation, who, in
addition to caring for the elderly, also take care of their own children and face the challenges
of the labor market.
• The ambition of the reform is to integrate four sectors (health, education, social protection
and employment) in order to provide comprehensive support for families under care burden.
Integrating needs assessments and creating a clear logic for supporting services we focus on
supporting and facilitating transitions from one age group to another, especially for
vulnerable target groups.
• We have conducted a thorough collection and analysis of background data on both the
bottlenecks in today's support system and future solutions. Focused in particular on the
needs of parents with high care burden. The aim of creating a description of support systems
for children with special needs and their families was to reach a route with the target group,
prospective users and professionals that is simple and logical for the child and parent,
reduces duplication and excessive (administrative) burdens and supports cross-sectoral
assistance. IT solutions are being planned to support future journeys in order to reduce
bureaucracy – from the perspective of both parents and professionals.
• Large-scale reform of support systems is the first step in alleviating long-term care burdens
through prevention and for families with double care burden.
More information about our progress: https://www.sm.ee/erivajadusega-laste-tugisusteemi-
reform-0#item-1
Lugupidamisega
3
Marge Hindriks
6269 216
[email protected]