dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 31. oktoober 2022
Viit
1.5-1.1/3504-2
Registreeritud
31. oktoober 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Vaimupuu
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2022
Vastutaja
Ingrid Erm-Eks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎Vastuskiri_töövõimetoetuse vähendamine.pdf1159 KB

Sisu (failidest)

Ingrid Erm-Eks Saatja: Ingrid Erm-Eks Saatmisaeg: kolmapäev, 26. oktoober 2022 11:26 Adressaat: '[email protected]' Teema: FW: Olulised küsimused Vaimupuult Lugupeetud Janek Muru Tänan Teid, et tunnete huvi vähenenud töövõimega töötavate inimeste toimetuleku vastu. Teie arutluskäik on mõistetav. Hüppeliselt kasvanud hinnad puudutavad väga paljude töötavate ja mittetöötavate inimeste toimetulekut. Riik kindlasti ei soovi demotiveerida vähenenud töövõimega või töövõimetute töötamist ning väärtustab nende panust töö- ja ühiskonnaellu, kuid me ei näe siinkohal peamise motivaatorina töövõimetoetust. Töövõimetoetuse eesmärk on tagada sissetulek nendele inimestele, kellel töövõime hindamisena on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ning kelle sissetulek on selle tõttu vähenenud või üldse puudub. Osalise töövõime puhul eeldatakse, et tervisekahjustuse tõttu ei suuda isik sissetulekut teenida samaväärselt terve inimesega, mis tähendab, et töövõimetoetus peaks selle osa inimese sissetulekust katma. Töövõimetoetuse seaduse § 13 lõikest 31 tulenevalt, kui töövõimetoetuse saaja brutosissetulek töövõimetoetuse arvestamise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset päevamäära (alates 01.04.2022 1 469,70 eurot), arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool teie sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest. Töövõimetoetuse vähendamise tingimuste sätestamisel on lähtutud põhimõttest, et inimesele makstakse töövõimetoetust siis, kui ta pole võimeline ise endale piisaval määral elatist teenima - ei suuda tervisekahjustuse tõttu töötada või sissetulekut teenida samaväärselt terve inimesega. Võttes arvesse, et töötamine peab olema tulusam kui mittetöötamine, vähendatakse toetust aeglasemas tempos võrrelduna töötasu tõusuga (suhtes 1:2). Seadusandja leidis, et 90-kordse töövõimetoetuse päevamäära suuruse sissetuleku korral hakkab vähenema inimese vajadus töövõimetoetuse järgi, kuna inimene suudab teenida endale sissetulekut samaväärselt terve inimesega. Toetust ei vähendata proportsionaalselt osa ulatuses, mis 90-kordset päevamäära ületab, vaid üksnes poolega sellest osast. Eeltoodust tulenevalt ei maksta töövõimetoetust, kui osalise töövõime korral eelneva kuu sissetulek ületab 2028,19 eurot ning puuduva töövõime korral ületab 2449,50 eurot (1. aprillil 2022 indekseeritud päevamäärade puhul). Kui järgnevatel kuudel on sissetulek madalam, jätkatakse töövõimetoetuse maksmist automaatselt. Sissetulekuna läheb arvesse tasu, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1,3,4,6 ja 9 alusel, summasid, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, ning välisriigist saadav töötasu. Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis. Seega sissetulekuna võetakse arvesse üksnes eelnevalt nimetatud tasud ja hüvitised, kõik ülejäänud, sh sünnipäevakingitused jmt, arvesse ei lähe. Aastate jooksul on tõusnud nende inimeste osakaal, kelle töövõimetoetust vähendati aasta jooksul vähemalt korra sissetuleku ülempiiri ületamise tõttu. Samas on oluline märkida, et nende osakaal kõigist töövõimetoetuse saajatest on püsinud läbi aastate sarnasel tasemel (vt „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ makromajandusliku mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“). Eeltoodust võiks esmapilgul järeldada, et töövõimetoetuse vähendamisel ei ole negatiivset mõju töötamise motivatsioonile. Samas on Sotsiaalministeeriumil kavas analüüsida nii töötavate kui ka mittetöötavate töövõimetoetuse saajate toimetulekut, sh töövõimetoetuse vähendamise mõju, ning sellest lähtuvalt saame otsustada ja kavandada õigusaktide muutmise. Töövõimetoetuse reaalsuuruse säilitamiseks toimub iga-aastane töövõimetoetuse päevamäära indekseerimine mistõttu muutub vastavalt ka sissetulekupiir, alates millest toetust vähendatakse või selle maksmine lõpetatakse. Eesti Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust (ehk hinnatõusust) ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust (ehk palgatõusust). 1 Riigikogu kiitis mais heaks lisaeelarve, millega makstakse hinnatõusu leevendamiseks ühekordset toetust summas 50 eurot isikule, kellel 2022. aasta novembri seisuga on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud puuduv töövõime ja makstakse töövõimetoetust. Ühekordse toetuse väljamakse töövõimetoetuse saajale toimub 2022. aasta detsembris. Juhul, kui inimesel on tuvastatud ka puude raskusaste, säilib õigus puudetoetusele, mille eesmärk on hüvitada puudest tekkivad lisakulutused. Tugi vähenenud töövõimega ja töövõimetuse korral ei ole vaid rahaline. Vähenenud töövõimega isikute võimekus tööd leida ning oma majanduslikku olukorda parandada sõltub ka neile pakutavast toe ja meetmete paketist. Töölkäimise toetamiseks ja lihtsustamiseks ning sellega seotud kulude vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid tööturuteenuseid, nagu tööalane rehabilitatsioon, töölesõidutoetus, töökoha kohandamine ning töötamiseks vajaliku abivahendi võimaldamine. Eesmärk on soodustada inimeste tööl püsimist, osalise töövõimega mittetöötavate inimeste tööellu naasmist või tööle saamist toetavate teenuste saamises osalemist. Loodan, et meie vastus aitas olukorda selgitada ning kui Teil on eeltooduga seoses küsimusi, siis olen meeleldi valmis vastama. Kõike paremat soovides Ingrid Erm-Eks Töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht | Tööhõive osakond 6269218 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee From: Janek Muru <[email protected]> Sent: Monday, October 24, 2022 5:44 PM To: [email protected] <[email protected]>; 'Signe Riisalo' <[email protected]>; [email protected] <[email protected]> Subject: RE: Olulised küsimused Vaimupuult Tere Ma loodan, et kiri jõudis ilusti kohale Edu soovides, Janek Muru Vaimupuu vastutav toimetaja E-post: [email protected] GSM:+(372)55634449 www.vaimupuu.ee Jälgi meid sotsiaalmeedias: From: Janek Muru <[email protected]> Sent: Wednesday, October 19, 2022 10:44 AM To: '[email protected]' <[email protected]>; 'Signe Riisalo' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Subject: Olulised küsimused Vaimupuult 2 Tere Vaimupuu toimetuse poole on pöördunud vähenenud töövõimega inimesed, kellel on raskusi toimetulekuga. Kuna teema puudutab korraga nii sotsiaal- kui töövaldkonna seadusandlust, on see kiri saadetud korraga mitmele inimesele. Vabandame, kui järgnev teema ei puuduta otseselt Teie töökohustusi. Praeguse seaduse järgi hakatakse vähenenud töövõimega inimesel, kelle kuusissetulek on suurem kui 90-kordne töövõimetoetuse määr, toetusi vähendama. See tähendab, et vähenenud töövõimega inimesed peavad pidevalt jälgima oma pangakonto seisu, et sinna ei laekuks ükski sõbralaen või sünnipäevakingitus, mida võiks lisasissetulekuna tõlgendada. Paljud vähenenud töövõimega inimesed on tunnistanud, et toetuste vähendamine, kui sissetulek ületab teatud piiri, on solvav ja vähendab motivatsiooni tööturule sisenemiseks – töövõime vähenemist põhjustanud vaevused ju ei kao. Praegu jääb see piir keskmisest palgast allapoole, mis surub vähenenud töövõimega inimesed ja nende perekonnad automaatselt vaesusse. See aga ei käi kuidagi kokku ei töövõimereformi ega kaasamise ideedega. Kas praeguses majanduslikus olukorras, kus hinnad pidevalt tõusevad ja valitsus on tunnistanud, et energiatoetused jäävad tulevikus hinnatõusule alla, ei võiks seda seadust muuta? Kui piiri kaotada ei saa, siis võiks selle tõsta vähemalt kaks korda kõrgemale. Kui inimesel on võimalik oma vähenenud töövõimest sõltumata töötada tulemuslikult, siis võiks ta ju ka oma töö eest väärilist tasu saada – kasvõi selleks, et säästa rasketeks aegadeks, mida valitsus on ennustanud. Kas ministeeriumis on seda teemat juba arutatud? Selle kohta soovime artiklit saada, kui võimalik on. Kas saate meile vastata nädala jooksul? Edu soovides, Janek Muru Vaimupuu vastutav toimetaja E-post: [email protected] GSM:+(372)55634449 www.vaimupuu.ee Jälgi meid sotsiaalmeedias: 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →