Saatja: Tarmo Kurves </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=a4152659a31243718343e6c27545716d-Tarmo Kurves>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: Vastuskiri pöördumisele 1.5-1.1/3400-1
Lugueetud Raul Kivi
Lugedes Teie pöördumises toodud fakte, siis on võin järeldada, et Pärnu Linnavalitsuse poolt on isikule välismaalasel rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) nimetatud kulud ühekordselt juba hüvitanud.
Kuludeks antud meetme mõttes on niisiis eelkõige eluruumi üür, tagatisraha, maakleritasu ning põhjendatud juhtudel ka muud eluruumi kasutuselevõtmiseks vajalikud kulud või hädavajaliku sisustamisega seotud kulusid, mis on seotud üüripinnaga. Seega, kui pliit võiks teatud juhtudel isegi antud meetme sisse mahtuda, siis kindlasti mitte keedukann ja fritüür.
VRKS § 731 lõige 1 punkt 1 paneb paika maksimaalse hüvitavate kulude piirmäära, milleks on kuni 6 toimetulekupiiri määra perekonna kohta (ehk kuni 1200 eurot) ning nagu on kirjas kulude katmise nimetuses, siis on tegemist eluruumi ühekordselt sõlmitava üürilepingu sõlmimisega seotud kulude katmisega. VRKS tulenevalt ei pruugita hüvitist alati määrata maksimaalses summas ning hüvitatakse vaid tegelikud kulud. Edaspidine toimetulek on inimese enda kohustus. Kui sõjapõgenik saab ajutise kaitse, on tal Eesti kodanikuga võrdsed õigused, nt saab ta taotleda vajadusel toimetulekutoetust.
Kulude katmise taotlemise ja kulude hüvitamise protsess on ühekordne tegevus ning kohe kindlasti ei ole taotlejal õigust kogu piirsumma ulatuses neid kulusid kohalikust omavalitsusest korduvalt taotlema tulla. Juba hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning olema hoolas oma asjade ajamisel, mistõttu peaks hüvitist taotlema esimesel võimalusel ning vältima asjatut viivitamist. Kulude hüvitamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele taotlus, kuludokumendid ja üürileping, millega tõestatakse tehtud kulusid. Siis toimub juba n-ö tavaline haldusmenetlus KOVis, mis selle meetme puhul reeglina saab positiivse otsuse ning toetus makstakse õigustatud isikule.
KOV peab järgima haldusmenetluse nõudeid ehk siis haldusmenetlus lõppeb reeglina haldusakti andmisega, mille alusel hüvitis välja makstakse. Juhul, kui hüvitist ei ole võimalik maksta, tuleb teha hüvitise maksmise keeldumist põhjendav haldusotsus. Soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Hüvitise saajatel on võimalik otsusega mittenõustumisel vaidlustada see vaide- või kohtumenetluses.
Seega ei ole see juba tehtud kulude hüvitamise otsus otseselt „ümbervormistatav“, vaid tegemist on siiski haldusaktiga, mis on siis vaja kas tühistada/muuta või kehtetuks tunnistada. Kas käesoleval juhul oleks üüritoetuse ümberarvestamine põhjendatud või mitte selle otsuse peate langetama ise, võttes arvesse kõiki kodaniku poolseid põhjendusi.
Haldusmenetluse läbiviimisel tuleb KOV talitada vastavalt haldusmenetluse seaduses toodule, mistõttu ei ole ka VRKS-s toodud hüvitise menetlemisele seatud eraldi tähtaega.
Kui Teil tekib eelpool nimetatud haldusülesende täitmisega seonduvas jooksvaid küsimusi, siis soovitame tulevikus pöörduda otse Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingus toodud kontaktisiku poole, kes saab anda vastuseid Teie jooksvatele küsimustele.
Parimate soovidega
Tarmo Kurves
hoolekandeteenuste- ja toetuste poliitika juht | Hoolekande osakond
6269 187 |
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>
From: Raul Kivi
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 18, 2022 10:27 AM
To: SM Info
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Subject:
Küsimus üüritoetuse kohta
Septembrikuu alguses määras sotsiaaltöötaja Ukraina põgenikule üüritoetuse summas 1050 € (maakleritasu, tagatisraha, ettemaks). See abivajaja ostis hiljem (septembri lõpus) endale lauapliidi, keedukannu ja fritüüri ning soovib ka nende eluks hädavajalike asjade kompenseerimist üüritoetusest. Oma selgituses viitab ta et tal ei olnud varem rahalisi vahendeid et neid asju osta ja seetõttu ei saanud ta neid kulutusi varem teha ega üüritoetuse avalduse juurde lisada.
Olukordi kus sõjapõgenikel pole vahendeid eluks hädavajaliku sisutuse v. tehnika ostmiseks võib tekkida edaspidi.
Kuskil ei ole otseselt määratletud perioodi mille jooksul isik saab esitada kuludokumente ühekordse üüritoetuse juurde.
Kas käesoleval juhul oleks üüritoetuse ümberarvestamine põhjendatud või mitte?
Milline oleks Sotsiaalministeeriumi hinnangul mõistlik periood, mille jooksul isik peaks esitama kõik üüritoetuse saamise aluseks olevad kuludokumendid?
Lugupidamisega
Raul Kivi
kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialist
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8130 | 5303 4497 |
[email protected] <mailto:
[email protected]>