Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1272 - Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamine (SEME3) Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc4046a2-b495-4ad4-8f77-69018cbfd9e8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc4046a2-b495-4ad4-8f77-69018cbfd9e8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Riigikantselei 25.10.2022 nr 4-17/22/4760 Sotsiaalministeerium Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu (SEME3) kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ eelnõu. Eelnõu koosneb neljast punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve, määratakse projekti elluviija ning kehtestatakse käskkirja jõustumise tähtaeg. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega 2. Seletuskiri 3. Riigiabi hinnang 4. Põhiõiguste harta kontroll-leht 5. Riskihindamise kontroll-leht Sama: Riigi Tugiteenuste Keskus, Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 14.09.2022 KÄSKKIRI Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3) Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (lisa1). 2. Kinnitan toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. 4. Käskkiri jõustub, kui Vabariigi Valitsus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitanud. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond  Keskkonnaministri ….2022 käskkiri nr…… Lisa1 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ Toetuse andmise tingimused meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“, meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, tegevuse „kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine. 2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „Ligipääsetavuse näitaja“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine: 1) uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja taristut, arendatakse meteoroloogist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust; 2) uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli keskkonnaseirejaama taristut; 3) arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut; 4) viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. 3.3. Antav toetus ei ole riigiabi. 3.4. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on parandatud meteoroloogiline, hüdroloogiline ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemid. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Näitaja nimetus ja Alg- Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase (lõppaasta) Kirjeldada, mis on peab olema näitaja sisu, kuidas vähemalt koguda, millal lõpptase 2029 raporteerida, tulemusnäitaja algtaseme aasta jms Muude kui kliimaga seotud loodusriskide ja inimtegevusega seotud riskide vastu Andmeallikas on Tulemus kindlustamiseks võetud 0 200 000 SFOS, -näitaja meetmetest kasu saav projektiaruanded elanikkond Rahastamis- kava näitajad Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu Andmeallikas on Väljund- seire, katastroofideks 0 6 141 176 SFOS, näitaja valmisoleku, nende eest projektiaruanded hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (euro). 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded. 6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühmas Keskkonnaministeerium. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja mis mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. 6.8. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeeriumi juhtkond. 2 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 6 141 176,00 eurot, millest toetus on 5 219 999,60 eurot ning riiklik kaasfinantseering 921 176,40 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022 a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks muuhulgas: 9.2.1 hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse (sh seadmed) või rajamisega seotud kulud; 9.2.2 keskkonnaseirejaama (taristu) ja radarivõrgu ümberehituse või rajamisega seotud kulud; 9.2.3 keskkonnaseire andmete kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud kulud; 9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud; 9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.6 toetatava tegevuse ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt teatavaks tehtud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 3 10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise peale projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. 11.5. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ehitistele ja digikeskkonnale erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata riigihankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31. detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 4 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 5  Keskkonnaministri ….2022 käskkiri nr … Lisa 2 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) toetuse määr % määr % 6 141 176,00 6 141 176,00 6 141 176,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 921 176,40 Ühtekuuluvusfond 5 219 999,60 Toetus kokku 6 141 176,00 KOKKU 6 141 176,00  Rahastamiskava väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.202231.12.2029 Programmi tegevus: Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik meteoroloogilise, kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering (EUR) hüdroloogilise ja (EUR) keskkonnaseire ning Investeeringud uutesse nende tugisüsteemide või uuendatud arendamine, sh projektis 5 947 976,00 5 055 779,60 892 196,40 looduskatastroofiohu tehtavate tööde seire, katastroofideks teavitamine avalikkusele valmisoleku, nende eest Otsene personalikulu hoiatamise ja neile (projektijuhtimine koos reageerimise 168 000,00 142 800,00 25 200,00 teavitustegevuse süsteemidesse (ÜFi koordineerimisega) toetus, euro) Ühtne määr 25 200,00 21 420,00 3 780,00 Kokku: 6 141 176,00 5 219 999,60 921 176,40  Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022- 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks. Eelnõu ei ole oma sisult uudne, vaid sellega jätkatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 meetme tegevuses 8.2.1 kasutatud toetuse andmist. Sellel perioodil oli käimas kaks projekti, lühendina SEME1 ja SEME2. See projekt on kolmas, kasutusel ka lühendina SEME3. Jätkuvalt on oluline arendada kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks varajase hoiatamise toimimist ning tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire kestlikkus. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakasutuse põhiüksuse seirearengu nõunik Reet Talkop (e-post [email protected], tel 626 2975); Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel: 626 0709); õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna jurist Jaanika Vilde (e-post: [email protected], tel: 627 4117). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamise elluviimiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2022–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR) projekti elluviijaks, kes täidab rahvusliku meteoroloogiateenistuse rolli nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Neljanda punktiga reguleeritakse käskkirja jõustumise tähtaeg. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Toetust antakse meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline info on vajalik huvigruppidele ja ametiasutustele. Operatiivne keskkonnainfo on eluliselt tähtis nii hädaolukordadest teavitamiseks, meetmete kasutuselevõtuks kui ka päästetegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Näiteks kasutavad informatsiooni pääste- ja jõustruktuurid, ohuolukorra piirkonna elanikud, ettevõtjad (põllumehed jne). Meteoroloogilise ja hüdroloogilise seirevõrgu (edaspidi seirevõrk) toimimine peab tagama ilma- ja keskkonnaandmed igapäevaseks operatiivtööks, sh varajaste hoiatuste teenuseks, 1 millega tagatakse ilmastikust tingitud hädaolukorras Eesti elanikkonna turvalisus ja tervise kaitse. Lisaks ajakohasele seirevõrgule ei tohi unustada keskkonnaandmete ja ilmaandmete kogumist, analüüsimist, prognoose ning nende tegevuste toimimiseks vajalikku taristut ja arendustööd. Oluline on kodanike kaasamine ja teavitamine, et keskkonnainfo ja hoiatused jõuaks kõigi kodanikeni muutmaks nende käitumist oma vara ja tervise või elurikkuse kaitseks. Sõltumatu ja usaldusväärne keskkonnainfo, ilmaprognoos ja -hoiatused on iga iseseisva riigi üks tunnustest. KAURi prognoosid ning hoiatused ohtlikest ilmasituatsioonidest on riigile sisendiks pääste- ja jõustruktuuridele hädaolukorras tegutsemiseks ning elanike tervise ja vara kaitseks. KAUR peab tagama, et kogutavad keskkonnaandmed ja hüdrometeoroloogilised andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad ning annavad täpse sisendi analüüsidesse ja prognoosmudelitesse. Hüdrometeoroloogilise seire puudumisel jääks Eesti rahvusvahelisest andmevahetusest välja ja riigi kohal andmed puuduksid, ent Eesti asub vaatamata väiksusele klimaatiliselt eripärases kohas, kus kohtuvad idapoolt mandriline ning läänest mereline kliima. Hüdrometeoroloogiline seire on aastate jooksul arenenud käsimõõteriistadest (nt elavhõbedatermomeeter) suures osas automatiseeritud reaalajas andmeid edastavaks keskuseks, mille seirevõrk on üles ehitatud rahvusvahelisi nõudeid ja võrreldavust arvestades. Areng on jätkuv ning tehnoloogia vajab pidevat uuendamist. Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu automatiseerimisega alustati aastal 2000 ning 20 aastaga on jõutud sinnamaale, kus esimesena moderniseeritud jaamade seadmed on tehnoloogiliselt vananenud. Järjest arenev tehnoloogia ja uued mõõteseadmed võimaldavad automaatsemalt ja järjepidevamalt täpsemaid mõõteandmeid. Oluline on teha arenguhüpe keskkonnaandmete jagamises, andmehõives ja halduses ning prognooside edastamises meie kodanikele. Seire peab olema efektiivne, jätkusuutlik ja mõjus, st selle tulemused peavad jõudma otsustusprotsessidesse ja aitama kodanikel teha otsuseid nende vara, elu ja elurikkuse kaitseks. Meede toetab otseselt selle eesmärgi täitmist. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkus on tagatud, kuna projekti abil soetatav vara hakkab kuuluma riigile ning selle säilimise ja hooldamise eest vastutab riik ning tagab kulude katmise riigieelarvest. Projekt panustab otseselt rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse. Projekti põhjendatus Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tuleb arendada varajase hoiatamise toimimist ning tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire kestlikkus. KAURi ülesanne on tagada kvaliteetne ja katkestusteta toimiv teenus. Teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded on kinnitatud keskkonnaministri 20.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/1045 „Hüdroloogilise-, meteoroloogilise- ja õhuseire ning kiirgusohutuse varajase hoiatamise ja 2 toimepidevuse nõuded“. Üha arenenumate prognoosimudelite jaoks on vaja koguda järjest enam meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire lähteandmeid, mis oleks käsitööna igandlik, aja- ja töömahukas ning ei võimaldaks reaalajas andmeedastust. Seetõttu on oluline uuendada hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja suurendada nende automaatsust. Hoides hüdrometeoroloogiajaamade võrku tänapäevasel tasemel, on võimalik tagada väiksemate kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus ning elutähtsate teenuste toimepidevus, mis võimaldab hinnata hädaolukordade tekke tõenäosust ja tõsidust. Hüdrometeoroloogiajaamade tehnoloogia on tehniliselt toetatud ja töökindel maksimaalselt kümme aastat. Tavapärase tehnoloogilise arengu mõttes on ka tehnoloogia pärast seda aegunud, mõõtetäpsus ja - tundlikkus ei vasta ajas uuenenud nõuetele ning hoolduseks ja ülalpidamiseks ei pakuta vanade konfiguratsioonidega seadmetele tuge. Kõrgendatud julgeolekusituatsioonis on iseseisval riigil oma usaldusväärsete hüdrometeoroloogiliste andmete olemasolu üks garantii julgeoleku tagamisse. Ebausaldusväärsete või puudulike hüdrometeoroloogiliste andmete korral on otsene oht kaitsekorraldusele (näiteks puudub kindlus transpordisektoris ilmast tulenevast ohutuks väljasaatmiseks). Kliimamuutustega seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine, sh kaugseire arendamine ja hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine, võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist looduskeskkonnale, sh elurikkuse seisundile ajas ja ruumis. Kliimamuutuste mõju elurikkusele annab teadmise muudatustest bioloogilises mitmekesisuses. Liigirikkuse säilimine ökosüsteemis on otsene inimese heaolu mõjutaja. Kliimat mõjutavad nii inim- kui loodus- tekkelised gaasid, mille siduja on maakasutus. See, kuidas kliima kui pikaajalise ilmade režiim muutunud on, saame teada kliima prognoosmudelite analüüsist, mille alusandmed tulevad hüdrometeoroloogilisest seirest. Kliimamuutuste jälgimine hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste näitajate põhjal, nende prognoosimine ning maakasutuse, maakatte ja sealhulgas metsakatte hindamine on üks kliimateenuste väljundeid. Hüdroloogilisest ja meteoroloogilisest seirest, sh kaugseirest ja radarivõrgust, pärinevad andmed annavad sisendit erinevatesse mudelitesse, analüüsidesse jm rakendustesse, mis võimaldavad seostada erinevaid keskkonnaandmeid, sh looduskeskkonna ja elurikkuse andmeid, kliimamuutustega ning teha otsuseid muutuste ennetamiseks ja kohanemiseks. Sellised rakendused vajavad tööks järjest põhjalikumaid, operatiivsemaid lähteandmeid, mille käsitsi kogumine on väga aja- ja töömahukas. Väljatöötatavad infotehnoloogilised lahendused aitavad eri valdkondade andmeid efektiivselt koguda, hallata ning ka avalikkusele jagada. Kõik see on vajalik otseselt kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriskide ennetamiseks. Eespool toodud toetuse andmise vajadused ja tulemused selgitavad põhjust, miks sellise toetuse eraldamise järgi on vajadus. Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Projekti kuluefektiivsus Projekti koostamisel on tõendatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda on analüüsitud projekti lülitamisel eelarvesse. Viimase nõude täitmist hinnatakse täiendavalt kulude abikõlblikkuse hindamisel. Lisaks on elluviija kirjeldanud oma võimekust püsikulude rahastamiseks – selle nõudega mõeldakse, kuidas projekti järel tagatakse toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbeline kasutamine, säilimine ja uuendamine. 3 Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia Elluviijaks on valdkonna eest seaduse alusel vastutav riigiasutus. Projekti järel tagab riik toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbelise kasutamise, säilimise ja hooldamise.. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Toetatavad tegevused aitavad kaasa erivajadustega inimeste ligipääsetavuse parandamisele infole ja füüsilisele keskkonnale ning panustavad „Eesti 2035“ mõõdikusse „Ligipääsetavuse näitaja“. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. Kliimamuutustega seotud meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine ja hüdrometeoroloogiajaamade automatiseerimine võimaldab regionaalsete kliimastsenaariumite analüüsi ning sellest tuleneva mõju hindamist elurikkuse seisundile ajas ja ruumis. Kliimamuutuste mõju looduskeskkonnale ja sh elurikkusele annab teadmise muudatustest bioloogilises mitmekesisuses. Liigirikkuse säilimine ökosüsteemis, sh ökosüsteemide (mets, niidud, sood, veeökosüsteemid jne) teenuste (nt ümbarpuit metsa ökosüsteemist) tark juhtimine, on otsene inimese heaolu mõjutaja. Kliimat mõjutavad nii inim- kui ka loodustekkelised gaasid, mille siduja on maakasutus. See, kuidas kliima kui pikaajalise ilma režiim muutunud on, saame teada kliima prognoosmudelite analüüsist, mille alusandmed tulevad hüdrometeoroloogilisest seirest. Kliimamuutuste jälgimine hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste näitajate põhjal, nende prognoosimine ning maakasutuse, sealhulgas metsakatte hindamine on üks kliimateenuste väljundeid. Hüdroloogilisest ja meteoroloogilisest seirest, sh kaugseirest ja radarivõrgust, pärinevad andmed annavad sisendit erinevatesse mudelitesse, analüüsidesse, prognoosidesse jm rakendustesse, mis võimaldavad seostada hüdroloogilised ja kliimaandmed muudest infosüsteemidest pärinevate andmetega, sh elurikkuse andmestikuga. Sellised rakendused vajavad tööks järjest põhjalikumaid, operatiivsemaid lähteandmeid, mille käsitsi kogumine on väga aja- ja töömahukas. Radarivõrgu investeeringud võimaldavad tormide eest hoiatada, kaitstes seeläbi inimeste vara ja tervist või näiteks suvistel perioodidel planeerida paremini turismi, põllumajandusega seotud tegevusi. Konkreetsete hüdrometeoroloogiajaamade korrastamise vajadus tuleb otsustada jooksvalt, sest jaamade olukord ajas muutub ning muutuvad ka tingimused, millega tuleb nende uuendamisel arvestada. Seetõttu on efektiivsuse huvides antud juhtrühmale õigus otsustada, millised jaamad ja millises mahus on vaja korrastada. Projekti elluviija esitab juhtrühmale analüüsi, kus tuuakse välja projekti eesmärkide saavutamiseks olulisema mõjuga seirejaamade korrastamiseks võimalikud tegevused, ning teeb juhtrühmale ettepaneku, millised jaamad ja millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised jaamad ja millises mahus uuendatakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. Jaamade prioriteetsuse analüüsi aluseks on Keskkonnaagentuuri seirevõrgu arendamise kava. Kava lähtub jaamade soetusajast ja elueast ning kava uuendatakse igal aastal. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega. Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Selleks et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida keskkonnaseiresüsteemidesse, nii kohapealsesse kui ka 4 kaugseiresse, et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, mis oleksid kõigile kodanikele võrdselt kättesaadavad. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikust saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks ja muudeks uuteks digitaalteenusteks. Projekti elluviimise käigus: 1) arendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet, taristut ja meteoroloogist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust. Eesti hüdrometeoroloogilises seirevõrgus on kokku 106 jaama (seisuga märts 2022). Seirevõrgu ülesehitusel ja arendamisel on lähtutud WMO (World Meteorological Organisation) ning WIS (WMO Information System) ja WIGOS (WMO Integrated Global Observation System) põhimõtetest, tehnilistest regulatsioonidest ja nõuetest. WMO regulatsioonide kohaselt on seireandmed tasuta ja piiranguteta kättesaadavad ning seirevõrgu ülesehitus, haldamine ja arendamine peavad tagama rahvusvaheliste nõuete täitmise integreeritud, koordineeritud ja kestlikul viisil. Hüdromeetriavõrgus töötab 54 äravoolujaama jõgedel, seitse veetaseme jaama jõgedel ja järvedel-veehoidlal, 15 rannikumerejaama, üks soojaam (Tooma) ning tehakse Peipsi järvel akvatooriumi vaatlusi. Meteoroloogilises seirevõrgus on 13 meteoroloogiajaama (MJ), üks aeroloogiajaam (AJ), üks järvejaam (JJ), üks soojaam (SJ), 22 rannikujaama (RJ), seitse sademete mõõtejaama (SMJ). Seirevõrgus tehakse sünoptilisi, klimatoloogilisi, aeroloogilisi ning aktinomeetrilisi vaatlusi. Jaamad jagunevad täisautomaatseteks, poolautomaatseteks ning manuaalseteks jaamadeks. Vaatluste tegemisel tuginetakse WMO regulatsioonidele ja juhenditele, Euroopa Liidu direktiividele ning Eesti õigusaktidele. Seirevõrk peab tagama andmed igapäevaseks operatiivtööks, sh varajaste hoiatuste teenuseks, millega tagatakse ilmastikust tingitud hädaolukorras Eesti elanikkonna turvalisus ja tervise kaitse. Seirevõrgust laekuvate andmete põhjal koostatakse erinevaid arvutusi, analüüse ja ülevaateid, (ilma)prognoose ja (ilma)hoiatusi, andmeid kasutatakse ruumilise planeerimise ja taristu rajamiseks ning numbrilistes prognoosmudelites. Laekunud andmed on aluseks kliimateenusteks, sh ka tuleviku kliimamuutuste stsenaariumitele. Kõik meteoroloogilised ja hüdroloogilised andmed on defineeritud kui väärtuslikud andmed, st et kõikidele andmetele tagatakse ligipääs ja andmetel on mitmekülgne ning erinevatel tasanditel kasutatavus nii teadlastele, ettevõtjatele kui ka eraisikutele enda teenuste ülesehitamiseks. Keskkonnaagentuuril on kaks meteoroloogilist C-riba radarit, mis lähenevad oma eluea (15 aastat) lõpule. Harku aeroloogiajaamas asuv radar on 2021. a novembri seisuga 12 aastat vana ja Sürgavere 13 aastat vana. Radarite vananedes kulutused neile järjest kasvavad, katkestused sagenevad ja andmete kvaliteet väheneb. Viimase kuue aasta kulutused praegustele radaritele on olnud ca 700 000 eurot, eeldatavalt kulutuste tempo kasvab, kuna radarite eluea lõpp on lähedal. Keskkonnaagentuur on koostanud seirevõrgu arendamise kava aastani 2028. Kavas nähakse ette investeeringud seirevõrgu arendamiseks ja jätkusuutlikuks toimimiseks. Kuni aastani 2030 on investeeringute koguvajadus 17 mln eurot. Lähiaastate investeeringuvajadus (2023–2026) võrgu uuendamiseks on 6,54 mln eurot. Lähiaastate vajadused kaetakse suuresti kõnealuse projekti vahenditest. Edaspidisteks investeeringuteks seirevõrku taotletakse raha riigieelarvest, sest tegemist on eluliselt tähtsate teenuste toimimiseks vajalike süsteemidega. Tagamaks vajalikke ilmaandmeid, mis on aluseks hoiatustele ja prognoosidele, tuleb arendada edasi seirevõrku, sh meteoroloogilist radarivõrku. Lähiaastatel tuleb üle minna üle uut tüüpi radaritele (solid-state-tehnoloogial põhinevate X-riba radarid või uuem tehnoloogia), mis on modulaarse ehitusega, väiksemad, odavad soetada ja ülal pidada. Uuele radarisüsteemile üleminek toimub järk-järgult. Esimene eesmärk on soetada vähemalt 2 radarit ning täita hetkel kõige madalama hoiatuskvaliteediga alad (näiteks Läänemaa ja saarte piirkond). 5 Pikemaajalisem eesmärk (2030) on suurendada radariandmetega kaetus seniselt 25%-lt 90%- le. Radarivõrgu arendamisega luuakse eeldused täpseteks ja asukohapõhisteks sademekaartideks ning tekivad võimalused uuteks rakendusteks terve riigi kohta. Ülejäänud seirevõrgus vajab arendamist hüdromeetriajaamade võrgustik, et tagada laiaulatuslikku ja operatiivset infot veekogudel toimuvast. Sisseseadet uuendatakse vähemalt 15 meteoroloogiajaamas, et tagada operatiivne ja automaatne andmete hõive ja süsteemidesse edastus. Tegevuse eeldatav maksumus: 4 097 976 eurot (sh käibemaks) 2) Uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli keskkonnaseirejaama taristut. Meteoroloogiliste vaatlustega alustati Harku aeroloogiajaamas 1. mail 1980. aastal. Jaama territooriumil on: - meteoroloogiaväljak, meteoroloogiliste satelliitandmete vastuvõtu antenn ja meteoroloogiline radar; - raadiosondeerimisjaam koos vesinikuhoidlaga; - Keskkonnaagentuuri ilmavaldkonda tutvustav püsiekspositsioon ja vajalikud tööruumid. Aeroloogiajaama hoone osaline rekonstrueerimine on ette nähtud Riigi Kinnisvara ASi eelarvest. Kehtestatava toetusega on planeeritud rekonstrueerida seirevõrgu toimimisega seotud ruume (seadmete ja masinate hoiustamise ruumid, kalibreerimislabor jne). Hoone ülejäänud osa rekonstrueeritakse RKASi eelarvest aastatel 2023 ja 2024. Hoone rekonstrueerimise eesmärk on konsolideerida tugiteenuste ja teatud osa sisuinimeste töö ühte hoonesse ja tagada töötajatele kvaliteetne ja nõuetele vastav töökeskkond. Uude Keskkonnaministeeriumi valitsemisala hoonesse neid töökohti juurde ei planeerita. Püsiekspositsioon on olnud aastaid muutumatul kujul, kuid külastajate hulgas populaarne. Aastas külastab jaama keskmiselt 600-800 inimest. Renoveerimistööde käigus on plaanis püsiekspositsiooni ala laiendada, mis võimaldab esitleda kliimamuutuseid käsitlevat materjali ning lisada interaktiivseid lahendusi. Kabli linnujaam loodi 1969. aastal, kui käivitus Läänemere lindude uurimise programm. Kabli linnujaam on üheks osaks rahvusvahelisest linnujaamade võrgustikust. Kablis rõngastatud lindudest on laekunud tuhandeid taasleide nii Eestis kui ka mujal rõngastatud lindude kohta. Palju taasleide tuleb teistest Läänemere ümbruse linnujaamadest, mis võimaldab arvutada lindude rändekiirust ja koostöös teiste linnujaamadega jälgida rännet ajas ja ruumis. Sarnaseid linnujaamasid leidub mitmel pool lähiriikides. Linde loetakse headeks indikaatorliikideks, kes annavad kiirelt ja odavalt informatsiooni keskkonnaseisundi muutuste kohta. Kablis kogutud andmestiku teeb seire seisukohalt väärtuslikuks pikk andmerida. Näiteks on viimase veerandsaja aasta jooksul vähenenud tugevalt musttihase rändeaegne arvukus, see lind vajab pesitsemiseks vanu okasmetsi. Rände seire annab infot ka kliimamuutuste mõju kohta ning võimaldab jälgida uute või haruldaste linnuliikide levila laiendamist. Näiteks on senini lõunapoolse levikuga liik lääne-pöialpoiss (Regulus ignicapillus), kes tabati esimest korda 2016. aastal, muutunud iga-aastaseks ja üha sagenevaks liigiks. Toetusega rekonstrueeritakse võrgu puitkonstruktsioonid (projekteerimine ja ehitamine), vahetatakse välja seireks vajalik püünisvõrk ning ehitatakse õuesõppe- ja seireplatvorm. Uus lahendus on vajalik lindude rõngastamiseks kohe püünise juures, tagades efektiivse töökorralduse ning luues õppetingimused, mis muuhulgas aitavad suurendada inimeste keskkonnateadlikkust. Õuesõppe- ja seireplatvormi ehitamisel järgitakse ehitistele kehtivaid puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõudeid. Tegevuse eeldatav maksumus: 650 000 eurot (sisaldab käibemaksu) 3) Arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut. 6 Keskkonnaseisundit mõjutavate tegurite seireandmete hõivamiseks, haldamiseks ja andmete avalikustamiseks on vajalikud kvaliteetsed, mugavad ja toimivad IT-lahendused. Meetme kaudu arendatakse edasi riikliku keskkonnaseire infosüsteemi (KESE), et tagada automaatsed ja toimivad andmevahetused partnersüsteemidega. Lisaks luuakse efektiivsed ja nüüdisaegsed tööriistad andmetega töötamiseks. Oluline on teha arenguhüpe süsteemi kasutajamugavuses ning ajakohastada kasutajadisaini, et teave hõlpsasti kasutajateni jõuaks. Ilmavaatluste seireandmete süsteem CLIDATA vajab samuti ajakohastatud arendusi, et tagada jätkusuutlikult ja efektiivselt vajalike andmete kogumine ja töötlus (kvaliteedikontroll, agregeeritud andmete arvutamine jms), mitmeotstarbelise analüüs (tuuleroosid, kliimanormid, indeksid, võrdlused jne) ja edastamine rahvusvahelistesse süsteemidesse (rahvusvaheline BUFR-andmeedastus) ja riigisisestele klientidele. Keskkonnaseire andmete hõives ja andmete jagamises analüüside, prognooside, hoiatustena on ülimalt tähtis jätkata nüüdisaegsete keskkonnaseire andmete hõive ja -avalikustamiseks loodud kanalite (nt ILM+ ja loodusvaatluste (LVA) äpid) arendustega. ILM+ äpp valmis 2021. aastal ning LVA äpp 2022. aastal. ILM+ äppi kasutab 2022. a märtsi seisuga üle 37 000 kasutaja. KAURile on teada vajadus arendustegevusteks, kasutajamugavuse suurendamiseks ja ligipääsetavuse parandamiseks ning uudseteks teenusteks, et veelgi paremini anda hoiatusi ja prognoose merel, õhus ja maismaal seoses ohtlike ilmastikunähtustega. LVAd kasutatakse eluslooduse seires ning kindlasti ei saa alahinnata nende tööriistade mõju kodanike keskkonnateadlikkuse kasvatamisel. Äppide edasisel arendamisel on oluline leida lahendused vaegnägijatele, hoida teenused ajakohased ning tagada kliendipõhine arendustöö. Eesmärk on tööde tulemusena suurendadaa kasutajate arvu ILM+ äpi puhul vähemalt 100 000 kasutajani ning LVA puhul vähemalt 40 000, kaasates vabatahtlikke vaatlejaid veelgi aktiivsemalt keskkonnaandmete hõivesse. Rakenduste laialdaseks kasutuselevõtuks ning vabatahtlike kaasamiseks eluslooduse andmete kogumisse ja seiresse on vaja korraldada kampaaniaid ja ellu viia kommunikatsioonitegevusi. Kodanike teadlikkuse kasvu, kasutajamugavuse ning kliendivaate aspektist tuleb viia lõpuni Keskkonnaportaali arendused. Eesmärk on tagada kodanikele kättesaadavad keskkonnaandmed (sh keskkonnaseire tulemused) ja selle väärindatud produktid (analüüsid, prognoosid) ühest digiaknast nii, et see on kodanikele lihtne, mugav ja maksimaalsete iseteeninduse võimalustega. Paremaks eluslooduse seire korralduseks on Keskkonnaagentuur 2021. aastal koostöös partneritega välja arendanud ulukite seires kasutava tehisintellektil põhineva pildituvastuse programmlahenduse. Praegu on käimas tehisintellekti lahenduse edasiarendamine (sh prototüübi arendamisel skoobist välja jäänud arendused ja treenimine jms) ja integreerimine ulukiseiresse, et anda kvaliteetsemaid hinnanguid Keskkonnaametile, kes teeb selle info põhjal otsuse küttimislimiitide kehtestamiseks. Kogu süsteem vajab edasiarendamist ja kaameratel põhineva süsteemi ülesehitamist. Eriti vajalik on uus süsteem kliimamuutuste kontekstis, kuna klassikalised seiresüsteemid enam ei anna vajalikku kvaliteeti lumevaesetel talvedel. Lisaks annab see olulist infot nende liikide kohta, keda eraldi ei seirata ning kelle arvukust hinnatakse valdavalt jahimeeste esitatavate vaatlusankeetide põhjal. Talvede lumekatte olemasolu efektiivseks jälgimiseks arendatakse välja ka olemasolevate seirekaamerate automaatne pildituvastus. Tehisintellekt annab käsitööd tegemata tulemusena infot lumega kaetuse ulatuse kohta. Lumega kaetuse ulatus on oluline kliimamuutuste jälgimisel, st tegemist on olulise kliimateguriga, mida tulevikus määrame seirekaamerate ja tehisintellekti toel automaatselt ilma käsitööta. Tegevuse eeldatav maksumus: 1 200 000 eurot (sisaldab käibemaksu). 7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi nimetatud määruses sätestatud keskkonna eesmärki. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärkidest kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud teostavate tegevuste vastavust taksonoomiamääruse artiklis 17 toodud keskkonnaeesmärkide olulise kahju kirjelduse kontekstis järgmiselt: 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. Hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade, taristu ja meteoroloogise radarivõrgu arendamine ja seiresüsteemide automaatiseerituse suurendamine ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Uute süsteemide tootmine suurendab ajutiselt CO2 heidet, kuid see on ajutine ning taristu tööshoidmine heiteid juurde ei tekita. Keskkonnaandmete vajalikkuse tagamise alternatiivid oleksid veelgi CO2 mahukamad. Kohapealsete vaatluste ja süsteemide kalibreerimine suurendaks tänapäevase süsteemiga võrreldes veelgi rohkem transpordikulusid, mis tooks omakorda kaasa suurema kasvuhoonegaaside tekke. Lahendus on parim võimalik ning tegevus ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist. Jaamade tööshoidmiseks kasutatakse ka taastuvenergia lahendusi (päikesepaneele) seal, kus tehniliselt võimalik. Roheenergia suurem tootmine riigis aitaks jaamade igapäevaseks tööshoidmiseks ka kliimamuutusi leevendada. Ka teised meetme raames planeeritavad tegevused ei too kaasa rohkem heiteid, mistõttu kliimamuutuste leevendamisele oluline kahjustav mõju puudub. Pigem aitavad meetmed kaasa inimese tervise ja vara kaitsele ning aitavad vältida tulevikus tekkivaid kulusid, sh ressursikasutust. Meetmest saadav ressursside kokkuhoid ja vara kaitse aitab pigem kliimamuutuste leevendamisele kaasa. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Ei kahjusta. Hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade, taristu ja meteoroloogise radarivõrgu arendamine ja seiresüsteemide automaatiseerituse suurendamine ei kahjusta kliimamuutustega kohenemist. Vastupidi, uuendatud süsteemid tagavad andmed, analüüsid ja prognoosid ning hoiatused kodanikele, ettevõtetele jne, mis kõik aitavad kaasa kliimamuutustega kohanemisele. Ohtlikud ilmanähtused on sagenenud, mida on seostatud otseselt kliimamuutustega. Seega täpsed, operatiivsed keskkonnaandmed, analüüsid, prognoosid ja hoiatused on vajalikud inimeste tervise, vara ja elurikkuse (sh ökosüsteemide poolt pakutavate hüvede) kaitseks. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta kuidagi vee- ja mereressursside kestlikku kasutust. Pigem mõjub meetme elluviimine positiivselt mereliikluse korraldusele täpsemate ja paremate ilmaprognooside ja hoiatuste abil, mistõttu vähendatakse õnnetuste, sh keskkonnareostuste ohtu merealadel. 8 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt ringmajanduse eesmärke, sh jäätmete vältimise ja jäätmete ringlussevõttu. Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu investeeringute elluviimine pigem aitab hoida inimeste vara, mis tagab ressursside tõhusama kasutamise ja loodusvarade kokkuhoiu. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Meede soodustab reostuse vältimist ja kontrolli. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta saastuse vältimist ja tõrjet. Meetme tegevuste elluviimisega ei kaasne õhu, vee ega pinnase saastumist ega märkimisväärset saasteainete heitmist keskkonda. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ega taastamist. Tegevusel on otsene ja ka kaudne mõju ökosüsteemide seisundi parandamisele ja ökosüsteemi teenustele. Investeeringud seirevõrku, keskkonnaandmete haldus-ja teavitussüsteemide arendamisesse aitavad paremini planeerida maakasutust, elupaikade ja liikide kaitset ning kaasata aktiivselt kodanikke jätkusuutliku ja parema elukeskkonna saavutamisesse. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi. Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega, kuna puudub tuluteenimise eesmärk. Tegemist on KAURi põhimääruselise ülesandega tulenevalt § 6 lõike 1 punktist 1 koostada meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastada tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele koostöölepete ja kehtivate õigusaktide kohaselt ja punktist 10 tagada seirevõrkude toimimine ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamine ning uuendamine. Toetatavad tegevused ei toimu konkurentsile avatud turul ning nende abil või kaudu ei toimu kaupade või teenuste pakkumist turul. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist riigiabiga. Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus. Meetme tegevuste tulemusena on arendatud meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemid, mis panustavad rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse. Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Meetme tegevuste elluviijaks on Keskkonnaagentuur, kes on volitatud tegevuste elluviijaks täidesaatva riigivõimu asutusena struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 4 järgi. Põhimääruse kohaselt on KAURi üks põhiülesandeid planeerida, korraldada ja teostada meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret, sealhulgas hallata ja uuendada riiklikku hüdrometeoroloogiajaamade seirevõrku. KAUR töötleb ja analüüsib seireandmeid ning peab vastavaid andmekogusid. Samuti koostab KAUR ilmaprognoose ja varajasi hoiatusi. Lähtuvalt asutuse põhitegevustest on KAURil kompetents projekti tegevuste elluviimiseks. Eestis ei ole peale KAURi rahvusvaheliste nõuetega võrreldaval tasemel hüdrometeoroloogilise seire ning operatiivse ilmaprognoosi ja hoiatuste pakkujat. 9 Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2022–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise käigushoidmise kulud kaetakse KAURi eelarvest. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud toodete ja teenuste hindadega 2022. aasta seisuga. Projekti tegevuste tulemus on positiivne mõju inimelude ohutuse tagamisele, varaliste kahjude ennetamisele ning turvalise transpordi valdkonnas liikluse kindlustamisele. Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu täpsusega. Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Tegevuse elluviimiseks on abikõlblikud mh keskkonnaseirejaama ja hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse või rajamisega seotud kulud ja elektriühenduste liitumistasud; mõõtevahendite soetamise ja paigaldamise ning seadmete kasutamisega seotud väljaõppe kulud; omanikujärelevalve kulud; tehnilise- või finantsekspertiisi kulud; infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud arendustööde kulud; arvutite/seadmete ja riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud jaamade tööga; juhendmaterjalide koostamise kulud, käibemaks juhul, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid. Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas E-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatava tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Toetatav tegevus ei hõlmab taristut, mis vastab kliimakindluse tehniliste suuniste selgitusele: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03). Juhul, kui projekti elluviimise käigus olukord muutub ja lisandub objekte, mille puhul tuleb kliimakindlust tagada, siis seda ka tehakse. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu 10 vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud hangete kohta ning maksete infot. Elluviija peab tagama projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisel ehitistele ja digikeskkonnale. Veebilehe ja mobiilirakenduse parandamisel tuleb püüda tagada, et need oleksid kasutatavad inimeste erivajadustest lähtuvalt ning ka väiksemate internetikiiruste juures. Projekti elluviimise käigus arendatavad ehitised ja taristud (nt õuesõppe-ja seireplatvorm) projekteerimisel ja ehitamisel peab järgima ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõudeid ehitisele, mis tulenevad puuetega inimeste erivajadustest. Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse hangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused. Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seirearuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja näitaja kajastamisega. Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad eelarve toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) 11 Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000,0 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis 4 000 000,0 85% 705 882 0 4 705 882 veekogumite tervendamine KOVi kliimameetmed ja 8 200 000,0 85% 872 942 574 118 9 647 060 muud kohanemise meetmed Meteoroloogilise, 5 220 000,0 85% 921 176 0 6 141 176 hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Keskkonnaagentuur volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4. Käskkirja punktiga 4 reguleeritakse käskkirja jõustumise tähtaeg. Käskkiri jõustub, kui Vabariigi Valitsus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitanud. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 12 Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad kaasa kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamisele. Uuendatud hüdrometeoroloogiajaamade edasine ülalpidamine, hooldus ja uuendamine kaetakse riigieelarve vahenditest, millega tagatakse ka elutähtsa teenuse toimepidevus. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantseleiga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 13  MEMO Kellele: KeM, Eerika Purgel , meetme menetlejad Kellelt: KIKi jurist Kaido Floren Kuupäev: 18 . 4 .20 2 2 Pealkiri: Riigiabi hinnang seoses k eskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ eelnõu ga Kokkuvõte M eetme s toetuse andmist ja kavandatud tegevuste elluviimist ei tule lugeda riigiabiks . Põhjendused Keskkonnaminister kavatseb kehtestada käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ . Sellega seoses tekib küsimus, kas meetmest antav toetus võib olla riigiabi. Eelnõu ei ole oma sisult uudne, vaid sellega jätkatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 meetme tegevuses 8.2.1 toetuse andmist. Jätkuvalt on oluline kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks arendada varajase hoiatamise toimimist ning tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire kestlikkus. Eelnenud meetmes ei loetud toetust riigiabiks. Meetme eesmärgiks on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine , mis saavutatakse i nvesteeringu tega uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse . Käskkirja eelnõu kohaselt on t egevuste elluviija Keskkonnaagentuur (KAUR) . Tegevuste sisuks on: arendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet, taristut ja meteoroloogist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust; uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli keskkonnaseirejaama taristut; arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut; toetuse kasutamisega seotud teavitustegevuse elluviimine. Arvestades eeltoodud tegevusi ja elluviijat võib asuda kindalt seisukohale, et käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi. Tegemist on olemuselt mittemajandusliku tegevusega. Eeltoodud tegevused kujutavad endast KAUR põhimääruse kohase id avaliku sektori ülesande id mh tulenevalt põhimääruse § 6 lg 1 punktis 1 ette nähtud eesmärgist koostada meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastada tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele koostöölepete ja kehtivate õigusaktide kohaselt ja punkti s 10 ette nähtud eesmärgist tagada seirevõrkude toimimine ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamine ning uuendamine. Toetatavad tegevused ei toimu konkurentsile avatud turul ning nende abil või kaudu ei toimu kaupade või teenuste pakkumist turul. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) ja gude 2.1 ja 2.2 kohaselt ei ole sellisel juhul tegemist riigiabiga. Seejuures tuleb arvesse võtta, et kui meetme raames hangitakse kaupu või teenuseid konkurentsile avatud turult, siis tuleb järgida järgides konkureerivat, läbipaistvat, piisavalt hästi avalikustatud, mittediskrimineerivat ja tingimusteta hankemenetlust (vt riigiabi mõiste teatise punkt 89 jj ) . Kui riigihanget ei korraldata või korraldatakse selliselt, et tagada tegelik konkurents ja turuosaliste võrdne kohtlemine ei ole tagatud, siis võidakse asuda seisukohale, et sellise tegevusega on antud teatavale ettevõtjale eelis , mis võib kvalifitseeruda riigiabiks. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kui KAUR tegeleb või hakkab tegelema ühtlasi ka majandusliku tegevusega, st teenuste pakkumisega konkurentsile avatud turul , siis peab ta hoolt kandma selle eest, et riigieelarvest või eri toetusmeetmetest finantseeritavate tegevuste ja majandustegevuse vahel ei toimuks risttoetamist. KAURi põhimäärusest (vt § 5 ja 6) ei nähtu , et mõneks KAURi tegevussuunaks oleks vabaturul tasu eest teenuste pakkumine. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Floren