Ettepanek koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 muutmiseks

Riigikogu kultuurikomisjon Meie: 26.10.2022 nr 3-2/2-1 [email protected] Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] Ettepanek koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 muutmiseks Ettepaneku taust Praegu kehtiv koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lõige 1 sätestab: „Valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.“. Harjumaa mitmetes kohalikes omavalitsustes (s.h Harku, Kiili, Rae, Saku Saue ja Viimsi vallas) ei ole võimalik tagada kõigile kohasoovi esitamise õppeaasta alguseks alla kolmeaastastele lastele munitsipaallasteaia kohta. Seetõttu moodustub kohaliku omavalitsuse koolieelsete lasteasutuste võrk munitsipaal- ja eralasteaedadest ning lapsehoiuteenuse pakkujatest. Harjumaal on kokku ca 2500 last, kellele munitsipaalsüsteemis koha pakkumiseks valmisoleku loomine eeldaks 25 kuuerühmalise lasteaiahoone kavandamist. Arvestades ehituse kogumaksumust ja vajadust tõsta õpetajate töötasusid, ei peeta praeguses süsteemis niisuguseid investeeringuid kohalike omavalitsuste poolt mõistlikuks. Oktoobris 2022 on kõnealuste valdade lasteasutuste ja lastehoidude võrgustik järgmine: KOV Lapsi Lapsi Lapsi Koduseid lapsi, Lapsi teise KOV munitsipaal- eralasteaias lastehoius kellele makstakse munitsipaallasteaia lasteaias toetust s Harku vald 1049 35 149 71 105 Kiili vald 376 25 86 38 30 Rae vald 1921 172 309 75 65 Saku vald 783 2 104 50 84 Saue vald 1539 45 248 211 164 Viimsi vald 811 600 150 95 57 Kõiki lastehoiuteenust kasutavate laste vanemaid puudutab universaalselt tulumaksutagastuse teema: kui vanemad saavad tulust maha arvata ka haridusasutusena tegutseva lasteaia osalustasu, siis lastehoiuteenuse saamiseks tehtud kulusid maha arvata ei saa. Vaidlustes on esile tõusnud eralasteaias käivate või lastehoiuteenust kasutavate laste vanematele võrdsete võimaluste loomine võrreldes munitsipaallasteaias käivate laste vanematega kohatasu maksmisel, samuti toiduraha ja transpordikulude erisuste tasandamine ning õppekavade formaalsete erisustega seotud küsimused. Kujunenud kohtupraktikas peetakse kohaliku omavalitsuse kohustuseks hüvitada eralasteaias või ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 lastehoius käivatele vanematele kohatasu maksumuse vahe, söögiraha maksumuse vahe, samuti mõistlikud sõidukulud ning lisa- ja tugiteenuste kättesaadavus (nt muusika- ja liikumistundide asemel kasutatava erateenuse maksumus). Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2022 määruses haldusasjas nr 3-22-1677 osutati sellele, et KELS § 10 lõike 1 praeguse sõnastuse eesmärgiks on kaitsta eelkõige põhiseaduse § 27 lõikest 3 („vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest“) ja § 37 lõikest 3 („laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel“) tulenevat vanemate õigust lapse kasvatamisel ja tema hariduse üle otsustamisel. Sellel lähtekohal põhinevad mitmed jõustunud kohtulahendid ning meedia kaudu esitatud üleskutsed vaidlustada kohtus munitsipaallasteaia koha puudumist. Lasteasutuste võrgu arendamine (s.h lasteaedade planeerimine ja ehitus) on aja- ja ressursimahukas. Konkreetsel ajahetkel oleva lasteaiajärjekorra olemasolu või selle pikkuse küsimusega võrreldes on märksa komplekssem ja mitmetahulisemat analüüsi vajav konkreetse omavalitsuse arengukava, rahvastikuprognoos ja avalikele huvidele vastavate eelarveprioriteetide käsitlemine ning probleemidele pikaajalise ja jätkusuutliku lahenduse leidmine. Küsimuse püstituse asemel, kas kohalikud omavalitsusüksused peaksid kõigile lastele munitsipaallasteaia koha tagama, tuleks keskenduda vajadusele tagada lapsevanemate ja laste võrdne kohtlemine vastavalt konkreetses omavalitsusüksuses olevatele lasteasutuste võrgu võimalustele ja eripäradele. Arvestades ülaltoodud tabelist nähtuvat lasteasutuste ja lastehoidude võrgustikku, on ilmne vajadus käsitleda munitsipaal- ja eralasteaedasid ning lastehoidusid ühtse süsteemina ning soodustada era- ja munitsipaalsektori integreeritust. KELS § 10 lõike 1 pinnalt tekkinud vaidlustes peegelduva lasteasutuste ja lastehoiu võrgustiku probleemide tervikuna käsitamisel on üheks seisukohta vajavaks alusküsimuseks vajadus käsitleda kõigis lasteaedades pooleteise kuni kolmeaastaste lastele osutatavat teenust lapsehoiuteenusena, samas kui kolmeaastased ja vanemad lapsed peaksid saama alusharidust. Niisugune lähenemine vähendaks lasteaiakohtade subjektiivset eelistamist lapsehoiuteenusele ning tagaks tulumaksuseaduse muutmata jätmisel võrdse kohtlemise ka tulumaksutagastuse osas. Senine menetlus HOL 17.12.2020 kirjaga nr 3-2/4-1 tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek KELS § 10 lõiget 1. Haridus- ja Teadusministeeriumi 14.01.2021 kirjas nr 9.1-1.1/20/5418-2 anti teada, et alushariduse seaduse eelnõu kohaselt jätkavad lapsehoiuteenuse osutajad eralasteaia pidajatena, kuid koha tagamine eralasteaias peaks toimuma endiselt vanema nõusolekul. HOL 26.02.2022 kirjas paluti selgitada kaalutlusi vanema nõusoleku vajaduse säilitamise küsimuses ning Haridus- ja Teadusministeeriumi 07.04.2021 kirjas nr 9.1- 1.1/20/5418-4 selgitati, et põhiseadusest tulenevalt on lapse hariduse valikul otsustav sõna vanematel, mistõttu ei saa ka lasteasutusse vastuvõtt toimuda vanema tahte vastaselt. Jätkuv vajadus KELS § 10 lõike 1 muutmiseks Pärast ülal viidatud HOL ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelist kirjavahetust on halduskohtus menetletud mitmeid kaebusi, milles nõutakse KELS § 10 lõike 1 alusel lapsele munitsipaallasteaia koha tagamist. Reaalsus on, et ka kaebust rahuldava kohtulahendi jõustumisel ei ole kohalikel omavalitsustele lapsele kohta objektiivselt anda, sest see tähendaks kelleltki teiselt koha äravõtmist ning sellega mõne teise lapse õiguste rikkumist. Samuti ei ole seni üheski kohtulahendis tuvastatud erandlike asjaolude esinemist, mis tingiksid lapsele eelisjärjekorras (s.t järjekorras eespool olevate laste arvel) lasteaiakoha võimaldamist. ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Kuna KELS § 10 lõike 1 alusel esitatud kaebuse rahuldamine ei anna lapsele lasteaiakohta, päädivad vaidlused sellega, et pooled leiavad kompromissi ning vanematele toimub kohatasu ja söögiraha maksumuse vahe jms hüvitamine. Tegeliku olukorra, kus kõigile lastele ei ole võimalik lasteaiakohta anda, legitimeerimiseks oleks seaduses selline olukord mõistlik reguleerida ning näha ette tingimused, kuidas on võimalik asendada kuni kolmeaastase lapse lasteasutuse koht kohaliku omavalitsuse poolt samadel alustel lasteaia kohaga rahastatava lapsehoiuteenusega sõltumata vanema nõusolekust. Mitmetel kohalikel omavalitsustel on koostöös eralasteaedade ja -hoidudega välja töötatud toimiv süsteem, millega on võimalik tagada alla 3-aastastele lastele kvaliteetne hoiuteenus. Nii väikeste laste puhul on oluline, et lapsele oleks tagatud turvaline hoiuteenus ning vanusele vastav arendustegevus. Kõige sellega saavad ühtviisi hästi hakkama nii munitsipaal- kui eralasteaiad, samuti lastehoiud. Selleks, et selline süsteem oleks toimiv, on vajalik lahutada alla 3-aastaste laste ja vanemate laste teenuse eesmärgid ja sisu teenuse pakkuja omandivormist. Seni ei ole esitatud sisulisi põhjendusi, milline meetod oleks munitsipaallasteaedade kohtade puuduse tingimustes parem kui järjekorra süsteem või mille poolest on pooleteise kuni kolmeaastastele lastele koht just munitsipaallasteaias vajalik, kui vanemale hüvitatakse eralasteaias või eralastehoius käiva lapse osas kantavate suuremate kulutuste vahe. Oleme jätkuvalt seisukohal, et KELS peaks sätestama, et lapsehoiuteenus pooleteise kuni kolmeaastasele lapsele tagatakse omavalitsuse lasteasutuses või omavalitsuse rahastamisel eralasteasutuses või lapsehoiu teenust pakkuvas asutuses. Vanematele kui kolmeaastastele lastele tagab kohalik omavalitsus alushariduse, s.t kõik vähemalt 3-aastased lapsed saavad koha lasteaias, kus toimub õppetöö lasteaia õppekava alusel. Lasteaiakoht on võimalik anda järjekorra vms süsteemi alusel, kuid kohta ei saa tagada, kui koha saamiseks õigustatud isiku poolt nõude esitamise ajal soovitavat kohta ei eksisteeri ning koha teistelt ära võtmine ei tule kõne alla. Alati ei ole võimalik ka tagada, et lasteaiakohtade arvu suurenemine peaks sammu konkreetsel hetkel vastavas piirkonnas lasteaiakohta vajavate laste arvuga. Faktiliselt korraldavad lasteaiakohtade puudusega kohalikud omavalitsusüksused (milleks on üldjuhul kiirelt kasvava elanikkonna ja hoogsa arendustegevusega omavalitsused) KELS § 10 lõike 1 alusel oma kohustuste täitmist ka eralasteasutuste ja lapsehoiuteenuse kaudu. Seejuures tagatakse lasevanemate võrdne kohtlemine tasude osas ning ka järjekorra põhimõtte rakendamisel. KELS § 10 lõikes 1 sätestatav (vähemalt ühe) vanema nõusoleku nõue võib juhtudel, kui vanem nõusoleku andmisest keeldub ja tema kasuks jõustub kohtulahend, tuua kaasa õigusliku määramatuse, võrdse kohtlemise põhimõtte hülgamise ning vajaduse eelistada nõusoleku andmisest keelduva vanema last järjekorras eespool olevale lapsele. Kuni alusharidust reguleerivate õigusaktide süsteemse muutmiseni ja tõstatatud probleemi kompleksse lahendamiseni on võimalik õiguse ja tegelikkuse ebakõla kõrvaldada, muutes KELS § 10 lõike 1 teise lause sõnastust selliselt, et kõrvaldatakse vanema nõusoleku andmise nõue kui lapsehoiuteenusega asendamise eeldus seades lisatingimuse, et kohatasu osas tuleb tagada võrdne kohtlemine vanuseastme piires. Muudatustega võimaldataks kohalikul omavalitsusel pooleteise- kuni kolmeaastasele lapsele pakkuda kohta eralasteasutuses või lapsehoiuteenust, tagades samas jätkuvalt ka kõigi laste ja vanemate võrdse kohtlemise. Vanemate võrdse kohtlemise saab tagada ka sellega, et hüvitatakse kohatasu, toiduraha jms maksumuse vahe ning vajadusel sõlmitakse selleks ka tsiviilõiguslikud lepingud. Välja pakutava KELS § 10 lõike 1 muutmisega oleks võimalik uue alushariduse seaduse jõustumist ära ootamata reguleerida kohalike omavalitsuste õigust pakkuda pooleteise kuni kolmeaastastele lastele ka eralastehoiukohta või lapsehoiuteenust (sätestades ühtlasi võrdse kohtlemise nõude). ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 KELS § 10 lõike 1 muutmisettepanek ja lapsehoiuteenuse täpsema regulatsiooni vajadus Teeme ettepaneku muuta KELS § 10 lõike 1 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.“. Samuti teeme ettepaneku täiendada KELS-i ja sotsiaalhoolekande seadust selliselt, et käsitleda kõigile pooleteise kuni kolmeaastaste lastele osutatavat teenust lapsehoiuteenusena. Paneme ette täpsemalt sätestada, et lapsehoiuteenus pooleteise kuni kolmeaastasele lapsele tagatakse omavalitsuse lasteasutuses või omavalitsuse rahastamisel eralasteasutuses või lapsehoiuteenusega. Alates kolmandast eluaastast tagab kohalik omavalitsus alushariduse. Samuti võiks kaaluda poolte täpsemate õiguste ja kohustuste sätestamist puhuks, kui munitsipaallasteaia kohta objektiivsetel põhjustel võimaldada ei saa. Oleme valmis konstruktiivselt osalema tõstatatud probleemi täiendamiseks KELS § 10 lõike 1 või muude õigusaktide täiendamisvõimaluste arutelul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andre Sepp tegevdirektor Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.10.2022 14:50 Adressaat: Riigikogu kultuurikomisjon <[email protected]>; HM <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: Ettepanek koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 muutmiseks Tere!Teile on saadetud Harjumaa Omavalitsuste Liidu dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument &quot;Ettepanek koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 muutmiseks&quot;, mis on registreeritud 26.10.2022, numbriga 3-2/2-1.Palun kinnitage kirja kättesaamist aadressil [email protected] KontaktinfoSirge tn 2, 10618 Tallinne-post: telefon: 615 0352www.hol.ee