Toetuse andmise tingimused „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“

KINNITATUD tervise- ja tööministri 26.10.2022 käskkirjaga nr 131 „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ Lisa Toetuse andmise tingimused „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ TAT abikõlblikkuse periood 11.05.2018–31.12.2023 Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja SA Hiiumaa Haigla SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ............................................................................................................................................. 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 3 1.2. TAT…………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….3 1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 3 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................ 3 1.2.4. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ..................................................................................................... 4 2.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 5 2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 5 2.3. TOETUSE SAAJA ............................................................................................................................................................. 5 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 5 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................................ 6 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................................................... 8 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ...................................................................................................................... 9 7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 10 7.1. TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ........................................................................................................................ 10 7.2. RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .................................................................................................................... 10 7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................................... 11 7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 11 7.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 11 7.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 12 7.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 12 7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA ARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 13 7.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 13 7.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 13 8. RISKIDE HINDAMINE JA RISKIDE MAANDAMISE TEGEVUSED ......................................................................................... 13 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused. Käskkirjaga kehtestatakse toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevuseks, et viia ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevus 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“. 1.1.2. Meetme eesmärk Meetme eesmärk on tagada kättesaadavad ja kvaliteetsed tervishoiuteenused tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks. 1.2. TAT 1.2.1. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on rekonstrueerida Hiiumaa haigla hooned (sh peahoone) ja luua Hiiumaa esmatasandi tervisekeskus, et tagada Hiiumaa tervisekeskuse tõmbepiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Eesmärk on toetada nii esmatasandi terviskeskuse ja selle teise tegevuskoha taristu rajamist Hiiumaa tõmbekeskustes kui ka haigla peahoone rekonstrueerimist, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ja edendades sotsiaalset kaasatust. 1.2.2. Tulemus TAT tulemusena on rajatud Kärdlasse kui piirkondlikku tõmbekeskusesse Hiiumaa esmatasandi tervisekeskus, kus osutatakse esmatasandi tervishoiu kohustuslike põhiteenustena üldarstiabi nelja perearsti nimistuga, tagatud on koduõendus, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt ja füsioteraapia. Esmatasandi tervishoiu teisestest teenustest on tagatud apteegiteenus, hambaravi ja sotsiaalnõustamine ning esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavate teenustena osutatakse ambulatoorset eriarstiabi. Loodud on esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht Käinasse kui kohalikku tõmbekeskusesse. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus SA Hiiumaa Haigla on haiglavõrgu kava üldhaigla, mis asub suuruselt teisel Eesti saarel, aadressil Rahu tn 2, Kärdla. Saarelise asukoha eripära tõttu on tõmbepiirkonna elanikele tervishoiuteenuste osutamine äärmiselt oluline, kuna oma eraldatuse tõttu on ajakulu mandrile jõudmiseks suur. Hiiu maakonnas ei ole esmatasandi tervisekeskust ning haigla peahoone keskosa on suures mahus amortiseerunud ja osaliselt efektiivse kasutuseta. Hiiumaa haigla hooned on ehitatud 1950-ndatel, amortiseerunud ruumid ei vasta enam tänapäevastele raviruumide nõuetele ega võimalda neid patsientide teenindamiseks kasutada. Probleemiks on ka ruumide helipidavus, hoone rekonstrueerimata osas puudub ventilatsioon. Peahoone ei vasta tuleohutusnõuetele, mille kohta on Päästeametilt kehtiv ettekirjutus. Esmatasandi tervishoiu teenuseid osutavad erinevad teenusepakkujad ning teenuste pakkumine on killustunud eri tegevuskohtade vahel. Ühe spetsialistiga teenusepakkujate ettevõttes ei ole spetsialistil võimalik osaleda koolitustel ega puhata, ilma et patsientidele teenuse kättesaadavus samal ajal oluliselt halveneks või olematuks muutuks. Samuti on tervishoiuteenuse osutajate omavaheline koostöö puudulik. Seetõttu on vajadus investeeringuteks ning haigla peahoone ja polikliiniku rekonstrueerimiseks ja protsesside ümberkorraldamiseks selliselt, et oleks võimalik kolida polikliinik haigla peahoone teisele korrusele. Selle tulemusena rekonstrueeritakse kõrval asuvas polikliiniku hoones Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse loomiseks ruumid üldarstiabi osutajatele (neljale perearsti nimistule perearsti ja -õdede vastuvõturuumid ning protseduuriruumid). Ülejäänud esmatasandi tervisekeskuse kohustuslike põhiteenuste (ämmaemanda iseseisev vastuvõtt, füsioteraapia, koduõde), teiseste teenuste (apteegiteenus, hambaravi, sotsiaalnõustamine) ja esmatasandi tervishoidu toetavate teenuste ehk ambulatoorse eriarstiabi vastuvõtu ruumid rekonstrueeritakse haigla peahoones. Ilma peahoone ruumide rekonstrueerimiseta ja funktsionaalsuse muutmiseta ei ole võimalik Hiiumaale esmatasandi tervisekeskust rajada. Esmatasandi tervisekeskuse teise tegevuskoha loomiseks on vajadus rekonstrueerida Käina alevikus Mäe tn 2 asuvad perearsti- ja protseduuriruumid ning kaks pereõe ruumi. Lisaks rekonstrueeritakse ka teenuse osutamisega otseselt mitte seotud ruumid. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ERFi toetus 7 269 455 100% 2 Riiklik kaasfinantseering 0 0 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 7 269 455 100% 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks TAT tulemusena luuakse Hiiumaa esmatasandi tervisekeskus, mis hõlmab esmatasandi tervisekeskuse ja selle teise tegevuskoha rajamist, sh haigla peahoone rekonstrueerimist. Tegevuste tulemusena rekonstrueeritakse Hiiumaa haigla peahoone aadressil Rahu tn 2b ja polikliiniku hoone aadressil Rahu tn 2/1 ning tagatakse Hiiu maakonnas kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus ja ressursside optimaalne kasutamine nii, et kõik protsessid haigla taristus toimuvad loogilises järjekorras ja võimaldavad Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse rajamist. Peahoones asuvad polikliinikuruumid jäävad esmatasandi tervisekeskusega ristkasutusse, et tagada taristu ühine ja optimaalne kasutamine. Ühel kinnistul koos haiglaga tegutsev esmatasandi tervisekeskus tagab kõigile inimestele kvaliteetsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse. Lisaks paranevad rekonstrueeritud ruumides tervishoiutöötajate töötingimused, mis omakorda vähendavad töökeskkonnast tulenevaid terviseriske. Hiiumaa esmatasandi tervisekeskusse koonduvad esmatasandi tervishoiu kohustuslike põhiteenuste osutamiseks neli perearsti nimistut (perearstid ja -õed), ämmaemand, füsioterapeut ja koduõde. Esmatasandi tervisekeskuse teise tegevuskoha rajamiseks rekonstrueeritakse vastavad ruumid aadressil Mäe tn 2, Käina alevik, Hiiumaa vald. Teises tegevuskohas hakatakse osutama üldarstiabi ühe perearsti nimistu patsientidele. Teiste esmatasandi tervishoiu kohustuslike põhiteenuste osutamiseks tehakse koostööd Kärdlasse rajatava esmatasandi tervisekeskusega, suunates patsiente sinna teenuseid saama ning tehes vajaduse korral Kärdlas vastuvõtte ja asendades sealseid perearste. Rekonstrueeritavad ruumid ja hooned vastavad tegevuse tulemusena kaasaegsetele ruuminõuetele, tagatakse ligipääs hoonetele, üld- ja tervishoiuteenuste osutamise ruumidele sõltumata inimeste erivajadustest. Esmatasandi tervisekeskuste puhul on oluline, et rekonstrueeritavad ruumid on vastavuses esmatasandi tervisekeskuse ruumide juhendis sätestatud nõuetega. Haigla peahoones rekonstrueeritavad ambulatoorse eriarstiabi ruumid peavad olema vastavuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetega. Selleks toetatakse projekti ettevalmistamisega, projekteerimise ja ehitustöödega seotud tegevusi: ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, olemasolevate ruumide rekonstrueerimine, ehitise ekspertiis, ehituseaegne omanikujärelevalve, väliskeskkonna (parkla, ligipääsuteed, haljastus) rajamine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine. Samuti toetatakse projekti administreerimise ja toetuse kasutamisest teavitamisega seotud tegevusi. Tegevuse tulemusena tagatakse Hiiu maakonnas kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandatakse teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ja edendades sotsiaalset kaasatust. Tegevuse ulatus on regionaalne ning on plaanis ellu viia hiljemalt 31.12.2023. 2.1. Sihtrühm Hiiumaa tervisekeskuse tõmbepiirkonna elanikud 2.2. Tegevuse üldajaraam 11.05.2018–31.12.2023 2.3. Toetuse saaja SA Hiiumaa Haigla 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2023) Rakenduskava Kaasajastatud esmatasandi 0 1 Panustab otseselt väljundinäitaja / tervisekeskuste arv rakenduskava meetme väljundinäitajasse. tegevuse näitaja Raporteeritakse, kui esmatasandi tervisekeskuse kohustuslike põhiteenuste osutamiseks vajalikud ruumid on rekonstrueeritud, vajalikud seadmed paigaldatud ja kasutusluba väljastatud  ning loakohustusega teenustele on väljastatud tegevusload. Väliskeskkonna rajamise tööd ei pea olema valmis, v.a need, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. Teavitamine (nt avamise üritus) ei pea olema ellu viidud. TAT-spetsiifiline Kaasajastatud hoonete arv 0 2 Raporteeritakse näitaja rekonstrueeritud hoonete arvu (peahoone, polikliiniku hoone), väljastatud kasutusloa alusel. Väliskeskkonna rajamise tööd võivad olla pooleli, v.a need, mis on vajalikud kasutusloa saamiseks. 4. TAT mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT panustab rohkemal või vähesemal määral kliimaeesmärkide saavutamisse. Hiiumaa haigla peahoone ehitati 1957. aastal ja polikliiniku hoone 1958. aastal, hooned on amortiseerunud ega vasta kaasaegsetele nõuetele. Olemasolevate haiglahoonete taristu kaasajastamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitavad saavutada energiasäästu ning vähendada hoonete kasutusest tingitud negatiivset mõju keskkonnale, sh hoida kokku haiglate püsikulusid. Hoonete rekonstrueerimine aitab kaasa haiglate eluea pikendamisele ja ohutuse tagamisele. Uutele ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud rangete soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte- ja energiakuludega seonduvalt soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Vastavat energiatarbimise muutust TAT rakendamisel eraldi ei hinnata. Enne teenuste osutamisega alustamist peab investeeringute tulemusena loodud taristule olema väljastatud kasutusluba, mille saamise eelduseks peab taristu vastama kehtivatele õigusaktidele. Taristu ehitamise ja rekonstrueerimise etapis hindab pädev asutus (kohalik omavalitsus), kas projekti eri etappides (projekteerimine, ehitamine) on vastava loa väljaandmiseks vajalik eelnev keskkonnamõjude hindamine tehtud. Seega välistatakse taristu rajamisega kaasnev negatiivne mõju keskkonnale. Võrdsed võimalused1 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.  jah ei TAT-l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. TAT ei panusta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. Võrdne kohtlemine jah ei TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Olemasolev haiglavõrgu kava haigla taristu on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ning üldruumidesse (sisenemine, koridorid, invatualetid) ja ravi-, diagnostika- ja palatiosakondadesse pääsemisel ei ole sageli arvestatud kaasaegsete tervishoiuteenuste osutamise nõuetega, ruumid on amortiseerunud ja probleeme on erivajadusega inimeste ligipääsetavusega. Haigla taristu kaasajastamisega paraneb erivajadusega inimeste jaoks ligipääsetavus. Uued ja rekonstrueeritavad hooned (sh liikumisvõimalused väljaspool hoonet) peavad vastama kaasaegsetele nõuetele ja arvestama universaalse disaini põhimõtetega. Ehitusprojektid peavad muu hulgas sisaldama ligipääsetavuse tagamise lahendusi ning valminud ehitised ja nende osad peavad vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ sätestatud nõuetele. Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber liikumiskeskkond, kus võrdsed võimalused on tagatud kõikidele inimestele (nii patsientidele ja külastajatele kui ka personalile) nende erivajadusi arvestades. Rekonstrueeritav taristu on võrdselt kasutatav eri sihtrühmadele. Infoühiskond jah ei TAT elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info-, kommunikatsiooni- ja meditsiinitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse parandamisel ning haiglahoonete IKT mahte (sh hoone automaatika, infoedastamise tehnoloogiad), mõjutab TAT raames rajatav taristu kaudselt infoühiskonna arengut (e-tervis, digilugu, e-registratuur, meditsiinitehnoloogia, hoone automaatika). Regionaalareng jah ei TAT edukal elluviimisel on mõju regionaalarengule, luues eeldused Hiiumaa tervisekeskuse tõmbepiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks võimalikult elukoha lähedal. Haigla taristu kaasajastamine ja esmatasandi tervisekeskuse loomine annab võimaluse ka uute töökohtade loomiseks, olles Hiiumaal regionaalsel tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele ja pakkudes tööd ka administratiivtöötajatele. TAT elluviimise ja meetme tegevuse 2.4.2 investeeringute kava taotlusvooru projektide elluviimise tulemusena saavutatakse ELi prioriteetse suuna eesmärk tagada regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused. Riigivalitsemine jah ei TAT elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. TAT edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist. Meetme tegevuse raames soodustatakse teenuste osutamisel koostööd kohalike omavalitsuste ning tervishoiuteenuse osutajate, hoolekandeteenuse osutajate ja muude teenuste, sh sotsiaalteenuse osutajate vahel. Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ja tõhusalt toimiva süsteemi. Meetme tegevusest 2.4.2 rahastatakse tervise- ja tööministri 13. märtsi 2018. a määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine” alusel tervisekeskuste taristu ehitamist tõmbekeskustes. Meetme tegevusest 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine” toetatakse piirkondlike haiglate (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum) ehk pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse 21 raviüksust. Meetme tegevusest 2.4.3 toetatakse Ida-Viru Keskhaigla taristu kaasajastamist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse 11 raviüksust. COVID-19 puhangust tekkinud rahvatervishoiu eriolukord Eestis tingis haiguse leviku piiramiseks ja elanikkonnale kiireloomulise abi pakkumiseks erakorraliste meetmete kasutusele võtmise vajaduse ning tervishoiuteenuste osutamisega seotud lisainvesteeringute tegemise. Seetõttu toetati ERFi meetme tegevusest 4.6.1 „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide soetamise ja tegemise kulud). REACT-EU ERFi vahenditest jätkatakse investeeringute tegemist COVID-19 kriisiks valmisoleku tagamiseks. Meetme tegevusest 15.1.1 „COVID-19 kriisiks valmisolek“ toetatakse riigi ravimivaru suurendamist ja COVID-19 testimisvõimekuse suurendamist, meetme tegevusest 15.1.2 „COVID-19 vaktsineerimine“ toetatakse COVID-19 vaktsineerimise kulusid, sh vaktsiinide ostmist ja vaktsineerimise korraldamisega seotud kulusid. Samuti toetatakse REACT-EU ERFi vahenditest sotsiaal- ja tervishoiuasutuste taristu investeeringuid. Meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ tehakse investeeringuid haiglavõrgu kava haiglate olemasolevate palatite ümberehitamiseks isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomiseks, sh hapnikravi võimekuse suurendamisega statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt haiglavõrgu kava haigla vajadustele, ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimekuse suurendamisega pikaajaliste elektrikatkestuste korral. Meetme tegevusest 15.1.4 „Üldhooldusteenuse kohandamine nakkushaiguste leviku tõkestamiseks“ toetatakse üldhooldekodude nakkuskindlamaks muutmist. Selleks, et suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning tagada tervishoiusektori toimepidevus Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste, sh psühhiaatriliste haiguste ravimisel, tehakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ investeeringuid haiglavõrgu kava haiglate taristu kaasajastamiseks. Kõikide REACT-EU ERFi meetme tegevuste tervisevaldkonna investeeringute eesmärk on parandada tervishoiusüsteemi vastupidavust COVID-19 levikust tingitud kriisile (sh arvestades võimalikke sarnaseid kriise tulevikus). Toetatavad tegevused on kooskõlas tervisesüsteemi plaaniga COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal, Eesti 2035 sihtidega, 2020 riigipõhiste soovitustega ja COVID-19 kriisist väljumise plaaniga. TAT toetatavad tegevused on muu hulgas kokku lepitud ja kinnitatud valitsuskomisjoni otsustega. Seega panustab TAT elluviimine riigivalitsemisse. 5. Seos prioriteetse suuna meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega TAT tegevus on osa meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ terviklikust mõjust, mille eesmärk on tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ja edendades sotsiaalset kaasatust.  Meetme tegevusest 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine” toetatakse piirkondlike haiglate (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum) ehk pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse 21 raviüksust.  Meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused” toetuse andmise tingimuste määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine” alusel toetatakse tervisekeskuste taristu ehitamist tõmbekeskustes. Kahe investeeringute kava koostamise taotlusvooru tulemusena luuakse 2023. a lõpuks üle Eesti 54 esmatasandi tervisekeskust.  Meetme tegevusest 2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas” toetatakse Ida-Viru Keskhaigla taristu kaasajastamist (M-korpuse ehitus ja G-korpuse rekonstrueerimine) ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse 11 raviüksust. Seos teiste meetmete TAT-dega TAT-l on seos ennekõike järgmiste REACT-EU ERFi meetmete 15.1 „COVID-19 kriisiks valmisoleku tagamine” ja 15.2 „ Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevustega:  15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” – toetatakse haiglavõrgu kava haiglate olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse suurendamist statsionaarsetes või erakorralise meditsiini osakondades vastavalt haiglavõrgu kava haigla vajadustele ning valmisoleku ja raviteenuste jätkamise võimekuse suurendamist pikaajaliste elektri- ja sidekatkestuste korral. Avatud taotlusvooru, projektide elluviimise ja toetuse andmise tulemusena luuakse COVID-19 patsientide jaoks vähemalt 146 täiendavat voodikohta. SA Hiiumaa Haigla saab vooru tulemusena toetust haigla toimepidevuse suurendamiseks.  15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ – toetatakse haiglavõrgu kava haiglate taristu kaasajastamise investeeringuid, mille eesmärk on suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust kriisidele reageerida ning tagada tervishoiusektori toimepidevus Eestis nii nakkuspuhangute ajal kui ka kriisiolukorrast tingitud haiguste, sh psühhiaatriliste haiguste ravimisel. Meetme tegevuse raames antakse toetust SA Hiiumaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimisele ja juurdeehitusele, mis on osa Hiiumaa haigla peahoonest. 6. Seos valdkondlike arengukavadega  „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ kolmas alavaldkond seab fookusesse kvaliteetsete ja kättesaadavate sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenuste osutamise, mis aitavad vähendada enneaegset suremust ning toetavad krooniliste haigustega elamist. See eesmärk toob kaasa vajaduse kujundada ümber teenusemudelid ning suurendada ja koordineerida sektoritesisest ja -vahelist koostööd. Eesmärgi saavutamiseks tuleb teha prioriteetideks:  seostatud tervishoiuvõrgu strateegiline arendamine koostöös eri valdkondade ja sektoritega, sealhulgas haiglavõrgu uuendamine ning kõigi teenuseosutajate jaoks tõhusaid investeeringuid soodustava keskkonna loomine. Hästi seostatud esmatasandi tervishoid, eriarstiabi ja haiglad koos taastusravi ja õendusabiga tagavad süsteemi jätkusuutliku toimimise ja optimaalse ressursikasutuse;  tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate kaupa (TAT lisa); 7.1.2 TAT tegevuse kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse; 7.1.3 teavitama rakendusüksust (edaspidi RÜ), kui TAT-ga samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuse kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 säilitama projekti elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus hiljemalt 30. juunil, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit; 7.1.6 tagama viie aasta jooksul projektile tehtud lõppmaksest haigla peahoone ja polikliiniku eesmärgipärase kasutamise TAT-s sätestatud mahus teenuste osutamiseks, välja arvatud juhul, kui teenuste osutamata jätmine on RÜ-ga kooskõlastatud; 7.1.7 saama RÜ-lt nõusoleku haigla peahoone ja polikliiniku võõrandamiseks ja tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks punktis 7.1.6 nimetatud perioodi jooksul. Nõusolek antakse juhul, kui on tagatud punktis 7.1.6 sätestatud tingimuste täitmine; 7.1.8 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1.8.1 teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.8.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.8.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.1.8.4 täitma läbivate teemade mõjude saavutamise ja riskide maandamise tegevusi; 7.1.9 vähendama projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 5 lõikele 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1303/2013 artikli 61 lõike 2 alusel antavat määrust, mis reguleerib diskonteeritud puhastulu arvestamise metoodikat, ning artikli 101 alusel antavat määrust, mis näeb ette kulude ja tulude analüüsi metoodika. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 7.2.1 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme eesmärkide saavutamise, TAT elluviimise või väljamaksete tegemise; 7.2.2 arvestama abikõlblikest kuludest maha puhastulu vastavalt TAT punktile 7.1.7; 7.2.3 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 7.2.4 tegema projekti üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu; 7.2.5 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 7.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 7.3.1. RA-l on õigus küsida toetuse saajalt täpsustusi punktis 7.1.1 nimetatud TAT eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning põhjendatud juhtudel teha ettepanek eelarve korrigeerimiseks. 7.3.2. RA-l on kohustus vaadata läbi toetuse saaja punktis 7.1.2 kirjeldatud muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. 7.4. Kulude abikõlblikkus 7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud osakaalule, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.4.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 7.4.3.1 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute ja analüüside, sealhulgas arengukavade, maakorraldustoimingute ja keskkonnamõjude hindamise tegemine; 7.4.3.2 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 7.4.3.3 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; 7.4.3.4 ehitustööde ettevalmistustööd; 7.4.3.5 ehitustööde tegemine; 7.4.3.6 ehitise ekspertiis; 7.4.3.7 autorijärelevalve; 7.4.3.8 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 7.4.3.9 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 7.4.3.10 toetuse kasutamisest teavitamine; 7.4.3.11 väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd); 7.4.3.12 ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine; 7.4.3.13 projektijuhtimine; 7.4.3.14 riigihangete korraldamine. 7.4.4. Käibemaks on TAT raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 7.5. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.6. Toetuse maksmine 7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist üldjuhul 20 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 7.6.3. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 7.6.4. RÜ võib maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 7.6.5. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.6.6. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 7.6.7. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.6.8. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.6.9. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 7.7. TAT muutmine 7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.7.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.7.6. Toetuse saaja ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA nõusolek. 7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse. 7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab kinnitatud TAT RÜ-le. 7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1 tähenduses ei loeta lisas 1 näidatud toetuse muutumist aastati (punkt 7.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine 7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri ja 20. juuliks 30. juuni seisuga TAT vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid hiljemalt 17. jaanuariks 2024. 7.8.3. RÜ kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas TAT aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 7.8.4. Kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT aruande e-toetuse keskkonnas viie tööpäeva jooksul. 7.8.5. Aruandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT toetuse saajale üldjuhul kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT aruande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.9. Finantskorrektsioon 7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 7.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 7.10. Vaiete menetleja RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 8. Riskide hindamine ja riskide maandamise tegevused Risk Toetuse saaja kohustused TAT riskide maandamiseks Toetusega ei ole võimalik TAT tegevusi  TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi mõeldud, täielikult ellu viia, ehitushindade kallinemine selle koostamisel on tuginetud asjakohastele prognoosidele, arvestatud on võimalike ehitushindade kallinemisega  TAT toetuse saajal on võimekus omafinantseeringu suurendamiseks ja mitteabikõlblike kulude katmiseks TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik  Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon   Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Riigihangete luhtumine, vaidlused hangetes  TAT toetuse saaja kaasab pädevad juristid, hankespetsialistid  Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on riigihangete seaduses sätestatuga kooskõlas  Hanke luhtumise korral on TAT toetuse saaja arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange  Hanke ajakavas on võimaluse korral arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon  TAT toetuse saaja järgib riigihanke alusdokumentide koostamisel riigihangete seadust  TAT toetuse saaja edastab vajalikud riigihanke alusdokumendid TAT-s sätestatud korras RÜ-le ülevaatamiseks Rekonstrueerimise ja ehitusmahtude  TAT toetuse saaja on planeerimisel kaasanud alahindamine pädevad eksperdid  Koostatud on haigla funktsionaalse arengukava teine etapp, mis sisaldab ruumiprogrammi ja on pädeva komisjoni ettepanekul tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud Projekteerimis- ja ehituskvaliteedi etteantud  TAT elluviimiseks on kaasatud professionaalne normidele vastavuse tagamine ehituse projektijuht  Tehakse projektiekspertiisi ja autorijärelevalvet  Tehakse omanikujärelevalvet  Võimalikud probleemid arutatakse varakult läbi, koostöös osapooltega leitakse sobivad lahendused  TAT elluviimisel on arvestatud puhverajaga, et lahendada ootamatuid probleeme Personalirisk TAT toetuse saaja  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse ja projektimeeskonnas tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks Lisa. TAT projektide eelarve jagunemine aastate kaupa  Tervise- ja tööministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks““ seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga määratakse toetus SA-le Hiiumaa Haigla. Toetuse andmise eesmärk on rekonstrueerida Hiiumaa haigla hooned ja luua Hiiumaa esmatasandi tervisekeskus, et tagada Hiiumaa tervisekeskuse tõmbepiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Renoveerimistöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) 7 269 455 euro ulatuses ilma omafinantseeringu nõudeta. Ehitustööd peavad valmis saama 2023. aasta lõpuks. Toetusest rahastatakse tagasiulatuvalt ka alates 11. maist 2018. a tehtud kulutusi. Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite juht Marilin Sternhof (tel 626 9136, [email protected]) ja peaspetsialist Pille Lumi (tel 626 9150, [email protected]). TAT käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3 ning seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata. REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.2.1 toetatakse Hiiumaa haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimist ja juurdeehitust, mis on osa haigla peahoone etapiviisilisest kaasajastamisest. Lisaks on SA Hiiumaa Haigla saanud toimepidevuse suurendamiseks toetust REACT-EU ERFi meetme tegevuse 15.1.3 avatud taotlusvoorust. Seoses ehitushindade märkimisväärse kallinemisega on vajadus täiendvalt toetada SA Hiiumaa Haigla projektide rahastamist, kuna ehituslikult on projektid omavahel seotud ning ilma tervikliku rahastuseta ei ole võimalik neid ellu viia. Kolme struktuurivahenditest rahastatava projekti elluviimisel saavutatakse kulutõhusus, mille tulemusena vähenevad ülalpidamiskulud. Selleks paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid, reguleeritavad ja samaaegset toimimist välistavad kütte- ja jahutussüsteemid, kaasaegsed ja soojapidavad avatäited ning LED-tehnoloogial põhinevad valgustid. Lisaks on parema funktsionaalsuse juures võimalik kokku koodanda ruume ligikaudu 300 ruutmeetri ulatuses. II Käskkirja sisu TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4. TAT koosneb kaheksast peatükist: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine ja riskide maandamise tegevused“. TAT eelarve kinnitab RA. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas (eelarve jagunemine aastate kaupa). ERFi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu STS § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2022. a korraldusele nr 197 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele ERFist rahastatavatele prioriteetse suuna 2 meetme tegevustele: 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“; 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“; 2.4.3 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“; 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“; 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“. Käskkirjaga kehtestatakse rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ elluviimiseks TAT. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, TAT sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ning valdkondlike arengukavadega, rakendamise tingimusi ja riskide hindamist ning maandustegevusi. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja seos rakenduskavaga, sh prioriteetne suund ja meetme eesmärk. See osa on üldine ning sarnane kõikide TAT-dega, mille tegevusi viiakse ellu ühest meetmest. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärke, tulemusi ja vajalikkuse põhjendust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse, ning eelarvet. TAT tegevuste üldine ajaraam on TAT abikõlblikkuse periood. Toetuse andmise eesmärk on rekonstrueerida Hiiumaa haigla hooned ja luua Hiiumaa esmatasandi tervisekeskus, et tagada Hiiumaa tervisekeskuse tõmbepiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus, toetades inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist. Ilma haigla peamaja ruumide rekonstrueerimiseta ja funktsionaalsuse muutmiseta ei ole võimalik Hiiumaale esmatasandi tervisekeskust rajada. Geograafiliselt on haiglavõrgu haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks haiglavõrgu haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu haiglat. Funktsionaalselt on haiglavõrgu haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on sotsiaalministri 19. augusti 2004. amäärusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel, sh on fikseeritud ka haiglavõrgu haiglate ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. 2 SA Hiiumaa Haigla on üldhaigla, Hiiu maakonnas rohkem haiglaid ei ole, mistõttu on Hiiumaa haigla vastutuspiirkonnaks kogu maakond. SA Hiiumaa Haigla eesmärk on osutada Hiiumaal eriarstiabi ja teisi tervishoiuteenuseid, tegutsedes jätkusuutliku majanduslikult iseseisva juriidilise isikuna. SA Hiiumaa Haigla on juriidiliselt võrgustunud SA-ga Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Võrgustumine on haiglavõrgu haiglate omavahelise koostöö parandamise protsess, mis väljendub erinevates vormides, see tähendab lisaks juriidilisele võrgustumisele koostöökokkulepetes, vastastikuses esindatuses haiglate nõukogudes ja teistes haigla juhtimisstruktuurides või juriidilises konsolideerumises (üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb sihtasutuse loomises). Tulenevalt meetme tegevuse eesmärkidest toetatakse investeeringuid tõmbekeskustes. Esmatasandi tervishoiu tõmbekeskused jagunevad piirkondlikeks ja kohalikeks. Piirkondlikuks loetakse tõmbekeskust, kus on esmatasandi tervisekeskuse tegevuskoht. Kohalikuks loetakse tõmbekeskust, kus asub esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht. Kohalik tõmbekeskus peab olema seotud sama maakonna piirkondliku tõmbekeskusega. Tõmbekeskuste loetelu lähtub Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projekti aruandest „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine (2013–2014)“, võttes seejuures arvesse Terviseameti hinnangut üldarstiabi kättesaadavusele ja korraldusele. Hiiu maakonna piirkondlik tõmbekeskus on Kärdla ja kohalik tõmbekeskus on Käina. Arvestades, et Kärdlas üldarstiabi osutavate perearstide vastuvõtt ei asu praegu Hiiumaa haigla taristus ning perearstidel ei ole endal võimekust esmatasandi tervisekeskust rajada, on ainuõige toetada taristuinvesteeringuid Hiiumaa haiglas. See on oluline, et tagada kvaliteetne tervishoiuteenuse osutamine, mis on patsientidele kättesaadav ühest kohast. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Peatükis kirjeldatakse tegevust TAT eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks. Tegevuse juures esitatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Kuna tegevuse viib ellu toetuse saaja, siis seda tegevuse juures eraldi üle ei korrata. TAT tegevuse viib ellu SA Hiiumaa Haigla. TAT toetuse saajal on kohustus järgida riigihangete seadust (RHS) tervikuna, sest ta on hankija RHS § 5 lõike 2 tähenduses. 3. peatükk „Näitajad“ TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja rakenduskava väljundinäitaja, selle algtase (näitaja algtase on 0), sihttase aastaks 2023 ning selgitus, kuidas näitaja panustab rakenduskava näitajatesse. TAT panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse „Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv“. Lisaks on eraldi välja toodud TAT-spetsiifiline väljundinäitaja „Kaasajastatud hoonete arv“. TAT-spetsiifiliste väljundinäitajate andmeallikas on RÜ. Näitaja „Kaasajastatud esmatasandi tervisekeskuste arv“ saavutamist kontrollib RÜ kasutusloa alusel, sh peavad olema tagatud kõik esmatasandi tervisekeskuse kohustuslikud põhiteenused. Nendeks on üldarstiabi, ämmaemanda iseseisev vastuvõtt, koduõendusteenus ja füsioteraapia, sh on esimesed kolm nimetatud teenust loakohustusega teenused, mis tähendab, et TAT raames rekonstrueeritud ruumidele peab tervishoiuteenuse osutaja taotlema ning Terviseamet väljastama vastavad tegevusload. Esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht on esmatasandi tervisekeskuses tegutsevate üldarstiabi osutajate tegevusloal kajastuv esmatasandi tervisekeskuse asukohast erinev tegevuskoht, mis ei asu maakonnakeskuses ning kus on tagatud igal tööpäeval pereõe iseseisev vastuvõtt, vähemalt üks kord nädalas perearsti vastuvõtt ja muude spetsialistide teenused vastavalt vajadusele. Tegevuskohad peavad tegevusloal kajastuma hiljemalt 3 esmatasandi tervisekeskuse teenuste osutamise alustamisel. Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse teine tegevuskoht asub Käinas. Näitaja „Kaasajastatud hoonete arv“ saavutamist kontrollitakse väljastatud kasutusloa alusel. Olgugi, et Käinas asuvas esmatasandi tervisekeskuse teises tegevuskohas rekonstrueeritakse vajalikud ruumid, neid näitaja raporteerimisel arvesse võtma ei pea. Seda põhjusel, et rekonstrueeritakse kogu hoonest ainult mõned ruumid. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Peatükis selgitatakse, millist mõju omab TAT rakenduskavas esitatud läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  keskkonnahoid ja kliima  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust o soolisse võrdsusesse o võrdsesse kohtlemisse  infoühiskond  regionaalareng  riigivalitsemine Nimetatud teemadest mõjutab TAT keskkonnahoidu ja kliimat, võrdset kohtlemist, regionaalarengut ja riigivalitsemist, kaudselt ka infoühiskonda. TAT-l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste 2.4 meetmes elluviidavate ERFi ja meetmete 15.1 ja 15.2 REACT-EU ERFi TAT-dega ja taotlusvoorudega, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud valdkondlike arengukavadega. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb kümnest alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja õigused ja kohustused“; 7.2 „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“; 7.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“; 7.4 „Kulude abikõlblikkus“; 7.5 „Riigiabi“; 7.6 „Toetuse maksmine“; 7.7 „TAT muutmine“; 7.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamine“; 7.9 „Finantskorrektsioon“; 7.10 „Vaiete menetleja“; 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT toetuse saajale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Toetuse saaja on RA nõudmisel kohustatud esitama TAT järgmis(t)e aasta(te) eelarve jagunemise aastate kaupa (TAT lisa). Eelarve allkirjastab RA juht (vormistatakse TAT lisana). Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA küsib enne kinnitamist RÜ-lt 4 hinnangut, sest RÜ-l on juurdepääs hankelepingutele, parem ülevaade maksetaotlustest ja (võimalikest) finantskorrektsioonidest. Kui toetuse saaja soovib TAT tegevuste kirjeldust muuta, tuleb RA-le esitada muudatustaotlus. Toetuse saaja peab teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab omakorda RA-d. Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Punktides 7.1.6 ja 7.1.7 sätestatud piirangud on vajalikud, et tagada tervishoiuteenuste osutamise jätkusuutlikkus. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et rekonstrueeritavates hoonetes jätkatakse tegutsemist ning pikema aja jooksul oleks tagatud juba väljaarendatud keskuse kasutamine. Punktis 7.1.6 sätestatakse 5-aastane kohustus tagada peahoone ja polikliiniku eesmärgipärane kasutamine TAT-s nimetatud teenuste osutamiseks, välja arvatud juhul, kui teenuste osutamata jätmine on RÜ-ga kooskõlastatud. Enne kooskõlastamist selgitab RÜ välja täpsed asjaolud, mis põhjusel teenuseosutamine ei ole tagatud, sh küsib vajaduse korral arvamust RA-lt. Olgugi et RA-l on sisuline pädevus hinnata teenuseosutamisega seotud tervishoiukorralduslikku olukorda, on finantskorrektsiooni tegemise või tegemata jätmise õigus ja kohustus RÜ ülesanne. Punkti 7.1.7 kohaselt kohustub toetuse saaja saama esmatasandi tervisekeskuse võõrandamiseks ja selle tervikuna teisele isikule kasutada andmiseks RÜ nõusoleku. Selline nõusolek antakse juhul, kui on tagatud hoonete eesmärgipärase kasutamise jätkumine ja TAT-s nimetatud teenuste osutamine vastavalt TAT-s sätestatule. Enne nõusoleku andmist või andmata jätmist edastab RÜ RA-le arvamuse avaldamiseks toetuse saaja edastatud selgitused ja dokumendid. Toetuse saaja peab tähelepanu pöörama RHS-i järgimisele. Reguleeritud on toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud RHS-is sätestatut. Eesmärk on finantskorrektsioonide ennetamine ja ärahoidmine. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ §-s 21 on sätestatud finantskorrektsiooni protsendimäärad ning §-des 22–228 on määratletud erinevad rikkumise alused ja neile kohaldatavad finantskorrektsiooni protsendimäärad. Toetuse saaja peab vähendama projekti abikõlblikke kulusid projekti vara kasuliku eluea jooksul teenitava puhastulu osa võrra, mis on proportsioonis abikõlblike kuludega projekti kogukuludest. TAT-s on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse tulenevalt STS § 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse ja finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse kohustused ja õigused Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA-d teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi 5 saavutamise, projekti elluviimise või maksete tegemise. RÜ peab viie tööpäeva jooksul edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. RÜ peab TAT projekti järelkontrolli tegema viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest. RÜ peab projekti abikõlblikest kuludest maha arvestama puhastulu. 7.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused Sätestatakse RA õigus küsida toetuse saajalt täpsustusi projekti eelarve jagunemise kohta aastate kaupa (TAT lisa) ning kohustus vaadata läbi toetuse saaja esitatud TAT tegevuste kirjelduse muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul, sh RA õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. 7.4. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja poolt TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. Abikõlblikud on TAT elluviimiseks vajalikud kulud. TAT 2. peatükis on välja toodud toetatavad tegevused. Mööbel ja kunstiteosed ei ole abikõlblikud, samuti ei ole abikõlblikud toetuse saaja ja Kärdla Perearstid OÜ vahel sõlmitud eellepingu alusel perearstide praeguse hoone ostmisega ja sellesse külalisarstide majutusruumide rajamisega seotud kulud. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERF-ist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on 6 võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. 7.5. Riigiabi TAT raames on abi saajaks SA Hiiumaa Haigla (haiglavõrgu kava üldhaigla). Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi, kohaldatakse abi andmisel Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ tingimusi. Selle otsuse alusel antud riigiabi puhul ei ole vaja teavitada Euroopa Komisjoni toetuse andmisest ning seega ei kohaldu neile ka konkurentsiseaduse § 301 lõige 21. Taristu rahastamist tuleb vaadata koos selle sihtotstarbega (riikliku solidaarsuspõhimõttel toimiva tervishoiuteenuse osutamine). Taristu riiklik rahastamine, mis ei ole ette nähtud kommertskasutuseks, jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja.1 Esmatasandi tervisekeskuste meetme tegevuse kohta esitati 2016. aastal riigiabi olemasolu hindamiseks Euroopa Komisjonile riigiabi eelteatis (nr SA.45067 „Investments in primary healthcare centers“), mille kohaselt on Sotsiaalministeeriumi seisukoht, et antav toetus ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega konkurentsi ning tegevusel on üksnes kohalik mõju. Sama seisukohta kinnitas Euroopa Komisjoni mitteametlik arvamus eelteatise kohta. 1 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01) (Komisjoni riigiabi mõiste teatis), https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05), p 203; Kohtuasi C 288/11 P, 19.12.12, Leipzig-Halle v Commission. 7 Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selleks on riik loonud haiglavõrgu. Geograafiliselt on haiglavõrgu haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks haiglavõrgu haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu haiglat. Funktsionaalselt on haiglavõrgu haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on sotsiaalministri 19. augusti 2004. a määrusega nr 103 „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel, sh on fikseeritud ka haiglavõrgu haiglate ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. Haiglavõrgu haiglad osutavad riiklikult rahastatavaid tervishoiuteenuseid, mida rahastatakse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel, see tähendab, et haiglavõrgu haiglad ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi tegevusega ega tegutse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena. Samale seisukohale jõudis ka Euroopa Komisjon (SA.39324 (2018/NN) – Eesti väidetav abi Eesti haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele). Seega ei ole TAT raames antav toetus riigiabi. Projekteerimis- ja ehitustööde rahastamise raames ei toimu riigiabi andmist ka selliseid teenuseid osutavatele ettevõtjatele, sest sihtasutus korraldab teenuste ostmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks riigihanke(d). Kohustus selleks tuleneb kehtivast seadusest, kuna sihtasutus on RHS- i tähenduses avaliku hankijana kohustatud ehitusega seotud teenused ja tööd hankima RHS-is sätestatud hankemenetluse korda järgides. See annab eelduse, et sõlmitavate hankelepingute tasu vastab turutingimustele, mis omakorda välistab ehitusettevõtjatele eelise, st ka riigiabi andmise.2 7.6. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse STS §-dest 28 ja 29 ning see toimub ühendmääruse §- de 11–14 alusel. Reguleeritud on maksetaotluse menetlemise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad ning RÜ õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult. Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga, aga käesolevas TAT-s on projektide toetuse osakaal 100%, mis on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale või partnerile ning palub toetuse saajal või partneril korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja või partner puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja, partneri või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA peatamise tühistada ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. 2 Komisjoni riigiabi mõiste teatis, p 89: Kui varade, kaupade ja teenuste müük ja ost (või muu sellega sarnane tehing) tehakse, järgides konkureerivat, läbipaistvat, piisavalt hästi avalikustatud, mittediskrimineerivat ja tingimusteta hankemenetlust ning kooskõlas ELi toimimise lepingu riigihankepõhimõtetega, võib eeldada, et need tehingud vastavad turutingimustele, eeldusel et on kasutatud asjakohaseid kriteeriume ostja või müüja valimiseks. 8 KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, projektide elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. 7.7. TAT muutmine TAT projekti on toetuse saaja ettepanekul lubatud muuta. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul ei ole TAT-d muuta mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT projektide rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas sama meetme teistele projektidele, TAT- desse või ERFi ülebroneeringu katteks. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates projekti muudatustaotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb RA-l muudatused kooskõlastada RÜ, KA, Rahandusministeeriumi ja valdkondliku seirekomisjoniga ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Seega võib kogu muutmisprotsess aega võtta kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta eelarve muutmine juhul, kui TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri ja 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. TAT lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast või meetme tegevuse eelarve täitumisel, kuid hiljemalt 17. jaanuariks 2024. Kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. 9 Sätestatud on ka vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT toetuse saaja puuduste likvideerimise tähtajad. Lõpparuande raames peab RÜ kontrollima, et rekonstrueeritud Hiiumaa haigla hoonetele (peahoone ja polikliinik) ning Käinas asuva esmatasandi tervisekeskuse teise tegevuskoha ruumidele on väljastatud kasutusload. Lisaks peab RÜ veenduma, et kõik esmatasandi tervisekeskuse kohustuslikud põhiteenused on tagatud ning loakohustusega teenustele on väljastatud vastavad tegevusload. 7.9. Finantskorrektsioon Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik. 7.10. Vaiete menetleja Nimetatakse vaiete menetlejad. 8. peatükk „Riskide hindamine ja riskide maandamise tegevused“ Peatükis on välja toodud võimalikud riskid ja tegevused riskide maandamiseks. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006. IV TAT mõjud Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Seda trendi arvestades pole esmatasandi arstiabi piisavalt teenuseid pakkuv ega ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate võimekus investeerida taristusse, tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuste osutamine kõikidel arstlikel erialadel. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldamise jätkamine on möödapääsmatu jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalik, et parandada koostööd terviseasutuste vahel. Meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ toetuse eelarve on 105 984 958 eurot, millest TAT eelarve on 7 269 455 eurot, toetuse osakaaluga 100%. TAT elluviimiseks ei ole vaja toetuse saaja omafinantseeringut ega riiklikku kaasfinantseeringut, toetuse saajal peab olema mitteabikõlblikke kulude (näiteks mööbli ja sisustamise) tasumise suutlikkus. 10 Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tulemusena on TAT tegevuste kokkulepitud eesmärk täidetud. TAT toetuse saaja esitatavad lisataotlused edasisteks tegevusteks ei ole TAT-s sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid taotlusi kinnitada. Meetme tegevuse rakendamine on ühekordne ja ei mõjuta valitsussektori eelarvepositsiooni ega tekita täiendavat koormust riigieelarvele, arvestades et toetuse saaja ekspluatatsioonikulud (sh kulud investeeringuteks) kaetakse toetuse saaja omatuludest. Rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud, kulum ja mitteabikõlblike kulude omaosalus kaetakse toetuse saaja omatuludest, sh laekumised teistelt tervishoiuteenuste osutajatelt, tervishoiuteenuseid rahastab Eesti Haigekassa Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. a määruse nr 64 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena vastavad Hiiumaa haigla tervisekeskuse rajamise investeeringud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Esmatasandi tervisekeskuse taristusse investeerimise tulemusel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskustes vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamist, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut, mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvule. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. TAT tulemusena rajatakse Hiiumaa esmatasandi tervisekeskus, kus on tagatud nii esmatasandi tervisekeskuse kohustuslike põhiteenuste, kui ka ambulatoorse eriarstiabi teenuse pakkumine haigla peahoones. Seega on TAT elluviimisel oluline mõju ERFi meetme 2.4 eesmärkide saavutamisele, sh panustatakse TAT elluviimise tulemusena rakenduskava väljundinäitaja sihttaseme saavutamisse. 2. Põhjendatus TAT põhjendatuse hindamisel lähtutakse TAT vajalikkusest. Täpsemalt on põhjendused esitatud TAT punktis 1.2.3 ja seletuskirja punktis „TAT vajalikkuse põhjendus”. Toetuse saaja põhjendus kajastub punktis 4 „Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia“. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve on kokku lepitud TAT lisas (eelarve) ning on kooskõlas TAT punktis 2 kirjeldatud tegevustega, mis on vajalikud TAT elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Eelarve aluseks on sõlmitud hankelepingute maksumused ning uute hangete prognoositavad maksumused. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia SA-l Hiiumaa Haigla on toetuse saajana kogemus struktuurifondidest rahastatavate projektide elluviimisel perioodil 2007–2013, kui meetme tegevusest 2.6.3 „Õendus- ja hooldusteenuste 11 infrastruktuuri arendamine“ toetati projekti „Hooldusravi osakonna rajamine Hiiumaa Haiglas“. Perioodil 2014–2020 viiakse ellu Hiiumaa haigla erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekt, mida toetatakse REACT-EU ERFi meetme tegevusest 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“, lisaks toetatakse REACT- EU ERFi meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ haigla toimepidevuse suurendamist. 5. Mõju läbivatele teemadele Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule, keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele võimalustele, mida on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab tervise- ja tööminister oma käskkirjaga. TAT käskkirja kinnitamise järel peab RÜ kehtetuks tunnistama 12.12.2018 otsuse nr 11.6-5/0093, millega kinnitati SA Hiiumaa Haigla toetuse taotlus nr 2014-2020.2.04.18-0075 projekti „Hiiumaa tervisekeskuse ajakohastamine“ elluviimise toetamiseks ERFist (muudetud 23.02.2022 otsusega nr 11.2-5/0196). VII TAT kooskõlastamine TAT eelnõu esitatati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus ja rakendusüksus) ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja ametlikku vastuskirja ei edastatud. Eesti Haiglate Liit tagasisidet ei edastanud. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas tagasiside, millega arvestati. 12  MINISTRI KÄSKKIRI 26.10.2022 nr 131 Toetuse andmise tingimused „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas lõikega 4: kinnitan toetuse andmise tingimused „Hiiumaa haigla rekonstrueerimine esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks“ koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister