Pöördumine

Avalik pöördumine Eesti Vabariigi Valitsusele 25. oktoober 2022 Eesti LULUCF eesmärk on õiglane, jõukohane, põhjendatud ja kasulik Lugupeetud Eesti Vabariigi Valitsus 10. oktoobril 2022 kutsusid 11 organisatsiooni Eesti valitsust üles peatama Euroopa Liidu maakasutuse, maakasutuse muutuste ja metsanduse määruse (LULUCF) menetlust ning viima seda tagasi Euroopa Liidu Nõukogu tasemele . Kui jätta kõrvale, et Euroopa Liidu otsustusprotsess sel viisil ei toimi, olid pöördumises ja sellega kaasas käinud meediakampaanias esitatud väited ja nõudmised sügavalt eksitavad. Üleskutse autorite hinnangul on LULUCF eesmärgid ebaõiglased, saavutamatud, eeldatavalt suurte negatiivsete sotsiaalsete ja majanduslike mõjudega ning kahetiste keskkonnamõjudega. Nende väidetega ei saa nõustuda. Selle asemel julgustame valitsust astuma kiireid samme riikliku LULUCF eesmärgi täitmise nimel ja õiglase ülemineku kava väljatöötamiseks enim puudutatud sektorites ja piirkondades. LULUCF eesmärk on õiglane 11 organisatsiooni pöördumises kasutati eksitavat võrdlust teiste riikidega. Kõikide riikide puhul võeti ühtviisi aluseks 2016.-2018. aastal sealses maakasutuses ja metsanduses toimunud süsinikdioksiidi sidumine ning sellele lisati võrdväärne vajadus täiendavalt pingutada. Kokkuvõttes tähendab see, et kõikidel riikidel tuleb eesmärgi täitmiseks pingutada. Pariisi kliimalepe, millega Eesti on 2016. aastal liitunud, nõuab, et riigid panustaksid ja pingutaksid maksimaalselt ning vähendaksid kasvuhoonegaaside heitmeid võimalikult kiiresti olenemata oma võimekusest kliimamuutust üksi pidurdada. Pariisi lepe ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, mille liikmed oleme juba aastast 1994, kohustavad osalisriike astuma samme kasvuhoonegaaside sidujate ja reservuaaride, sealhulgas metsade, kaitsmiseks ja laiendamiseks. See on Eesti riigi demokraatlikult võetud kohustus, mitte probleem. Et viimastel aastatel on intensiivne metsaraie teinud Eesti metsadest süsiniku õhkupaiskaja , on tegelik probleem, millele tuleb lahendus leida. LULUCF eesmärgi saavutamine on jõukohane Keskkonnaagentuur ja Eesti Maaülikool on analüüsinud Eesti võimalusi täita seni kehtinud LULUCF eesmärke ning jõudnud järeldusele, et nende täitmine on võimalik. Võimalikest meetmetest on kõige suurema mõjuga raiemahu vähendamine, millele järgnevad turvasmuldade kuivendamisest tingitud heitmete vähendamine ja turba kaevandamise mahtude vähendamine. Nimetatud analüüsis modelleeritud stsenaariumeid on hinnatud Eestimaa Looduse Fondi koostatud LULUCF taustapaberis (lk 8). Sellest järeldub, et Eestile on jõukohane ka uue, varasemast ambitsioonikama LULUCF eesmärgi täitmine. Üks võimalusi selleks oleks aastase raiemahu jäämine 7,2 miljoni tihumeetri piiresse. See pole muidugi ainult Eesti kliimaeesmärkide jaoks oluline. Metsanduse arengukava koostamise käigus , leiti, et nii palju väiksemal raiemahul oleks oluline positiivne mõju metsaga seotud elurikkusele. Metsanduse arengukavas tuleb raiemahtude üle otsustamisel lähtuda vajadusest hoida Eesti elurikkust ja siduda keskkonda hävitavat süsinikku. LULUCF eesmärk annab selleks sobiva raami. Samuti saab turvasmuldadel asuvatel põllumaadel süsinikuheidet kiiresti vähendada põllumaade kujundamisega püsirohumaadeks. Pikemas vaates on turbamaadel süsinikuheite vähendamiseks tulemuslik looduslähedase veerežiimi taastamine, st kuivenduskraavide sulgemisega saab muuta ala taas märjemaks, mis pidurdab oluliselt süsiniku õhku paiskumist. Sellistel aladel on perspektiivikas märgalaviljeluse arendamine, mis pakub ka uut majandusvõimalust piirkonna inimestele. LULUCF eesmärkide täitmine on põhjendatud kliimameede Eksitav on sageli esitatav väide, et uue LULUCF eesmärgi täitmine halvendab meie võimalusi selle sektori abil tulevikus kliimaeesmärke saavutada ehk kliimamuutusi leevendada. Oluline on silmas pidada, et süsiniku sidumisel ja ökosüsteemis hoidmisel suureneb kasu aasta-aastalt kumulatiivselt. Kui seome täna süsihappegaasi õhust, siis ei põhjusta see homme enam kliimamuutusi. Kui aga seome sellesama molekuli 10 või 25 aasta pärast, siis on see jõudnud vahepeal palju kahju teha. Lähikümnend on kliimamuutustega võitlemisel otsustav. Me ei saa praegu viivitada põhjendades, et tulevikus annab see meile võimaluse rohkem siduda, sest selleks ajaks võivad olla vallandunud juba pöördumatud protsessid (nt igikeltsa sulamine), mis kiirendavad edasist soojenemist. See oleks põhjendamatu riski võtmine. Kui täidame oma LULUCF eesmärgi, siis tähendab see, et ökosüsteemides talletatakse pikaajaliselt suur hulk süsinikku. Isegi, kui sidumise määr peaks järgnevatel kümnenditel aeglustuma, siis on kliimamuutuste seisukohast oluline kumulatiivne süsiniku hulk, mida me ei lase atmosfääri ringlema. Sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid saab ohjata õiglase ülemineku kava väljatöötamise ja rakendamisega Nõustume täielikult, et peame arvestama inimeste toimetulekuga, kelle elujärg saab mõjutatud sellest, kui muudame tänast kurssi LULUCFi sektorites nagu metsandus, turbatööstus ja põllumajandus. See toob kaasa suuri muutusi inimeste eludes sarnaselt fossiilkütuste piirkondadele. Julgustav on samas teada, et sellistes piirkondades on edukalt tehtud ja aina laialdasemalt plaanitakse õiglast üleminekut. Ka maakasutusega seotud sektorites töötavad inimesed vajavad tuge ümberõppeks. Mõjutatud piirkonnad vajavad investeeringuid ja toetust, et luua uued, kliimaeesmärkidega ja tulevikku vaatava majandusmudeliga kokku sobivad töökohad. Eestil on esimene kogemus õiglase ülemineku kavandamisest Ida-Virumaal juba olemas, mille edulugude ja õppetundide najale saab tugineda ka maakasutussektori ülemineku planeerimisel. Soovitused valitsusele: Viia LULUCF määrusest tulenevad kohustused sisse väljatöötamisel olevasse metsanduse arengukavasse MAK2030. Töötada välja ja võtta kasutusele õiglase ülemineku plaan põllumajanduse, metsanduse ja turbatööstusega seotud valdkondades. Soodustada ja leida võimalusi märgalade taastamiseks ja kuivendatud turvasmuldadelt lähtuvate emissioonide peatamiseks. Piirata uute turbakaevandusalade avamist ja olemasolevate laiendamist. Lugupidamisega /digiallkiri/ Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees [email protected] telefon: 5646 9026 Pöördumisega liitunud organisatsioonid: Asutajate Selts Eestimaa Looduse Fond Eesti Roheline Liikumine Fridays For Future Eesti Keskkonnaõiguse Keskus Koopia: Riigikantselei, [email protected] ; Keskkonnaministeerium, [email protected] ; Siseministeerium, [email protected] ; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, [email protected] ; Rahandusministeerium, [email protected] ; Maaeluministeerium, [email protected] ; Siseministeerium, [email protected] Saatja: Eestimaa Looduse Fond <[email protected]> Saadetud: 25.10.2022 18:08 Adressaat: Kaja Kallas <[email protected]>; <[email protected]>; Peep Peterson <[email protected]>; Riina Sikkut <[email protected]>; Kristjan Järvan <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Annely Akkermann <[email protected]> Koopia: Riigikantselei <[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Avalik pöördumine LULUCF kliimaeesmärgi täitmiseks Lugupeetud peaminister, Vabariigi ValitsusKeskkonnaorganisatsioonid ja idufirmade loojaid ühendav Asutajate Selts pöörduvad Teie poole seoses maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkonna kliimaeesmärgi täitmisega. Pöördujad leiavad, et eesmärk on Eestile õiglane, jõukohane, põhjendatud ja kasulik. Pöördumise leiate manusest.Avalik pöördumine on vastus oktoobri alguses valitsusele saadetud kirjale, milles sotsiaalpartnerid, tööandjate ja ametiühingute esindajad ning ettevõtlusorganisatsioonid kutsusid üles LULUCFi protsessi tagasi pöörama, et Eesti maakasutuse kliimaeesmärke vähendada.Heade soovidega allkirjastanud organisatsioonide nimelSiim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees telefon: 56469026