Siirdamisnõukogu moodustamine, ülesanded ja töökord

MINISTRI KÄSKKIRI 25.10.2022 nr 130 Siirdamisnõukogu moodustamine, ülesanded ja töökord Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse § 6 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 20 lõigete 1 ja 3 alusel: 1. Moodustan rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise poliitika kujundamiseks siirdamisnõukogu järgmises koosseisus: Esimees: Virge Pall – SA Tartu Ülikooli Kliinikum Aseesimees: Heli Paluste – Sotsiaalministeerium Liikmed: Malle Avarsoo – Eesti Haigekassa Marge Martjak – AS Ida-Tallinna Keskhaigla Siim Suutre – Ravimiamet Janika Alak – Eesti Puuetega Inimeste Koda Tanel Laisaar – SA Tartu Ülikooli Kliinikum Ain Kaare – Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühing Veronika Reinhard – SA Tartu Ülikooli Kliinikum Aivar Ehrenberg – Eesti Naistearstide Selts Irina Kisseljova – Terviseamet Riin Kullaste – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Madis Ilmoja – AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Reet Raukas – SA Tallinna Lastehaigla Kaire Pakkonen – SA Pärnu Haigla Toomas Kariis – SA Ida-Viru Keskhaigla 2. Siirdamisnõukogu ülesanne on teha asjaomastele organisatsioonidele ettepanekuid: 2.1. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise riikliku vajaduse kindlaksmääramiseks ja ajakohastamiseks, sealhulgas uued siirdamisprogrammid, uued teenused, siirdamisega seotud teenuste kättesaadavus jms; 2.2. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise strateegiliste eesmärkide seadmiseks vähemalt nelja-aastaseks perioodiks; 2.3. rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise rahastamiseks; 2.4. rakkude, kudede ja elundite doonorlust puudutava teadlikkuse edendamiseks;  2 2.5. muudes küsimustes, mille kohta Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa või teised asjaomased asutused siirdamisnõukogu arvamust taotlevad; 2.6. strateegilistes küsimustes, mille kohta siirdamisnõukogu peab oluliseks arvamust avaldada. 3. Siirdamisnõukogu võib vajaduse korral kaasata siirdamisnõukogu töösse erialaeksperte, kes ei osale hääletamisel. 4. Siirdamisnõukogu tehnilise toe tagab, koosolekukutse koos päevakorraga ja vajalikud materjalid edastab ning koosoleku protokollimise korraldab Sotsiaalministeerium. Nõukogu töös tekkivaid dokumente, sealhulgas protokollid ja otsused, säilitatakse Sotsiaalministeeriumis. Koosolekukutse ja materjalid edastatakse vähemalt kümme päeva enne koosoleku toimumist. 5. Siirdamisnõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem kaks korda aastas, hiljemalt II kvartalis ja IV kvartalis, ning lähtuvalt siirdamisnõukogu pädevuses olevate strateegiliste dokumentide menetlemise ajakavast ja tähtaegadest. Vajaduse korral võib siirdamisnõukogu koosolek toimuda elektrooniliselt. 6. Kalendriaasta esimesel koosolekul esitlevad riiklik siirdamisasutus, Terviseamet ja Ravimiamet oma eelmise kalendriaasta tegevusaruandeid, mis on seotud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamisega. 7. Siirdamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui osaleb vähemalt pool siirdamisnõukogu liikmetest. Kui siirdamisnõukogu liikmeks nimetatud isik ei saa siirdamisnõukogu koosolekul osaleda, võib koosolekul osaleda tema asendaja, kelle on määranud siirdamisnõukogu liikme nimetanud institutsioon. 8. Siirdamisnõukogu võib algatada arutelusid kohapeal, kui selleks on olemas vajadus ja piisav teave. 9. Siirdamisnõukogu võib esitada vastavalt vajadusele ja oma äranägemisele arvamusi ja ettepanekuid asjaomastele organisatsioonidele. 9.1. Siirdamisnõukogu arvamus või ettepanek peab olema kirjalik ja põhjendatud. Siirdamisnõukogu arvamuseks või ettepanekuks võib lugeda protokollis fikseeritud otsuseid või eraldi vormistatud kirjalikke arvamusi. 9.2. Siirdamisnõukogu arvamus või ettepanek kujundatakse konsensuslikult. Konsensuse saavutamiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Kui konsensust ei saavutata, võidakse kokkuleppele jõudmiseks kasutada hääletamist. Hääletamise tulemused ja eriarvamused lisatakse protokolli. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid allkirjastatakse ja registreeritakse dokumendihaldussüsteemis DELTA. 9.3. Kui siirdamisnõukogu arvamuse või ettepaneku järgimine tingib Eesti Haigekassa või riigieelarve kulude suurenemise või rahaliste vahendite ümberjaotamise, tuleb arvamuses või ettepanekus märkida rahalised arvestused, mis näitavad ära täiendavate kulude katmise või rahaliste vahendite ümberjaotamise viisi Eesti Haigekassa eelarve või riigieelarve prognoosi piires. 9.4. Siirdamisnõukogu arvamus või ettepanek edastatakse koos asjakohaste materjalidega Sotsiaalministeeriumile, Eesti Haigekassa nõukogule ja juhatusele ning teistele asjaomastele asutustele.  3 10. Siirdamisnõukogu on alaliselt tegutsev vastutava ministri moodustatud sõltumatu nõuandev komisjon. 11. Siirdamisnõukogu koosseisus võib vajaduse korral teha muudatusi. 12. Tunnistan tervise- ja tööministri 8. oktoobri 2021 käskkirja nr 106 "Siirdamisnõukogu moodustamine, ülesanded ja töökord" kehtetuks. 13. Käskkiri jõustub allkirjastamise päeval. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister