Arvamus

Teie 18.01.2016 nr 4-3-5-16 Hr Priit Pikamäe Meie 16.02.2016 nr 10-3/561 Riigikohus [email protected] Lossi 17 50093 Tartu, Tartu maakond Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 01.01.2009-31.12.2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine (põhiseaduslikkuse järlevalve asi nr 3-4-1-1-16) Lugupeetud härra Riigikohtu esimees Riigikohus on edastanud vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 10 lõike 1 punktile 6 justiitsministrile arvamuse andmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-66986, milles kohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 selle 01.01.2009-31.12.2010 kehtinud redaktsioonis. Justiitsministeerium on seisukohal, et kohaldatud norm ei ole asjassepuutuv põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lõike 1 tähenduses ning seetõttu tuleb kohtumäärus jätta läbivaatamata. Justiitsministeerium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. I. Asjaolud ja menetluse käik 1. 10.12.2009 esitas Pjotr Sedin (hageja) Harju Maakohtule hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohus määras 17.12.2009 tsiviilasja hinnaks 625 347,18 EUR, millelt hageja tasus riigilõivu summas 19 173,49 EUR. Harju Maakohtu 05.05.2011 kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsusele 09.06.2011 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus määras 21.06.2011 määrusega tsiviilasja hinnaks 3000 eurot ja kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõivu summas 479,33 eurot. Hageja tasus riigilõivu summas 479,33 eurot 14.07.2011. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.01.2012 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.05.2012 kohtuotsusega tsiviilasja nr 3-2-1-64-12 tühistas kohus Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2012 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 137 lõike 11 alusel hagi hinnaks nii maakohtus kui ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses 271 624,51 EUR. 2. 10.07.2012 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigilõivu ja tagatise enam tasutud osas tagastamiseks. Ringkonnakohus rahuldas hageja taotluse ja tagastas 12.07.2012 määrusega enam tasutud riigilõivu summas 7988,96 EUR ja hagi tagamise taotluse esitamisel enam tasutud tagatise 17 686,13 EUR. 28.09.2015 esitas hageja ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles muuhulgas palus tagastada hagejale enam tasutud riigilõiv summas 8484,53 EUR. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-66986 tunnistas kohus riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 4 000 000 krooni kuni 4 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 175 000 krooni. II. Vaidlustatud sätted Riigilõivuseadus (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) „§ 56. Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine (1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.“ /--/ Lisa 1 Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses (kroonides) /--/ Tsiviilasja hind kuni, k.a Riigilõivu täismäär [--] 275 000 27 500 300 000 30 000 350 000 35 000 400 000 40 000 450 000 45 000 500 000 50 000 [--] Tsiviilasja hinna puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 3 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1 500 000 krooni.“ III. Justiitsministri seisukoht A. Normikontrolli lubatavus Tegemist on põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga 4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lõike 1 kohaselt edastab esimese või teise astme kohus, kui ta on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, vastava otsuse Riigikohtule. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lõike 3 järgi algatab kohus sellise kohtuotsuse või –määruse edastamisega Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Käesolevas asjas tunnistas Tallinna Ringkonnakohus põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasja hinnaga üle 4 000 000 krooni kuni 4 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 175 000 krooni ning edastas kohtuotsuse Riigikohtule. Seega on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga. Vaidlustatud säte on asjassepuutuv 5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 järgi on normikontrolli eelduseks vastava normi asjassepuutuvus. Vaidlustatud säte on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega, ehk kui kohus peaks sätte põhiseadusele  1 mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral . Sätte asjassepuutuvuse üle otsustamine eeldab mõnel juhul ka selle hindamist, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud põhiseadusvastaseks tunnistatud normi, samuti norme, mis määratlevad põhiseadusvastaseks tunnistatud sätte kohaldamise tingimused ja ulatuse. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-6986 punktis 10 on kohus selgitanud: „Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise seisukohalt on asjassepuutuv RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (1.jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägi ette, et tsiviilasjas, mille hind oli üle 4 000 000 krooni kuni 4 500 000 krooni, tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 175 000 krooni. Hageja poolt esitatud riigilõivu (täiendava) tagastamise taotluste rahuldamine sõltub mh selle sätte põhiseaduspärasusest.“ 1 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 2 lõike 1 kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 01.01.2009 – 30.06.2012 kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastada menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-6986 punktis 18 on kohus sellele sättele viidanud ning leidnud: „[--] 1 Sellest tulenevalt ja arvestades, et hagi esitamine jääb TsMSRS § 2 lg-s 1 sätestatud ajavahemikku, tuleb ringkonnakohtu hinnangul tasumisele kuuluva riigilõivu määramisel juhinduda käesoleva määruse koostamisel kehtivatest riigilõivu määradest. Hagilt hinnaga 271 624 eurot 51 senti tuleb lugeda põhiseaduspäraseks riigilõivu määraks vastavalt kehtiva RLS § 59 lg-le 1 ja lisale 1 seega 2700 eurot.“ Justiitsministeerium nõustub kohtu järeldusega, et selles kohtuasjas oli tsiviilkohtumenetluse 1 seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lõige 1 kohaldatav. Seega pidi kohus otsustama riigilõivu tagastamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku 1 rakendamise seaduse § 2 lõike 1 alusel. Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) asja lahendamisel kohaldamisele ei kuulunud. 1 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lõike 1 tekstiosale „osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära“ oleks kohus pidanud asja lahendamisel kohaldama riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 riigilõivu tagastamise otsustamise ajal ehk riigilõivuseaduse § 59 lõikest 1 koostoimes lisaga 1 (alates 26.05.2015 kehtivas redaktsioonis). Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-6986 punktist 15 ei selgu, miks kohus pidas asja lahendamisel üldse vajalikuks hinnata riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduspärasust, kui 1 tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lõige 1 tagastamist reguleeriva erinormina välistas nende sätete kohaldamise. Sellel põhjusel leiab Justiitsministeerium, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-6986 punktist 15 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud ja kohaldamata jäetud riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) ei ole asjassepuutuv õigusnorm ning seetõttu tuleb kohtumäärus jätta läbi vaatamata. 7. Kui Riigikohus siiski leiab, et vaidlustatud riigilõivuseaduse § 56 lõiget 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) tuleb kohaldada nii nagu seda on teinud Tallinna Ringkonnakohus, ning vaidlustatud norm on sellest tulenevalt asjassepuutuv, leiab Justiitsministeerium, et riigilõivuseaduse § 56 lõiget 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) on ülemäärane ja seetõttu vastuolus põhiseadusega. B. Normikontrolli põhjendatus 8. Justiitsministeerium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-09-6986 punktis 15 toodud põhjenduste ning selles viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse 1 RKPJKo 28.10.2002 nr 3-4-1-5-02, p 15. järelevalve kolleegiumi 18.12.2012 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-24-12 ja 26.05.2014 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-59-14, aga ka Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 kohtuotsuse asjas nr 3-2-1-62-10, 06.03.2012 kohtuotsuse asjas nr 3-2-1-67-11, 21.01.2014 kohtuotsuse asjas nr 3-4-1-17-13 ja teistes asjassepuutuvate kohtuotsuste põhjendustega ning ei soovi esitada selles asjas täiendavaid või täpsustatud seisukohti. IV. Kokkuvõte 9. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole riigilõivuseaduse § 56 lõiget 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) asjassepuutuv õigusnorm põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lõike 1 tähenduses ning seetõttu tuleb kohtumäärus jätta läbi vaatamata. Kui kohus siiski vaatab asja sisuliselt läbi, siis peab Justiitsministeerium õiguskindluse seisukohalt oluliseks lähtuda senisest kohtupraktikast ning peab riigilõivu riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 - 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) määras ülemäära koormavaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Sander Põllumäe 620 8188 [email protected]