Priit Pikamäe Teie 18.01.2016 nr 4-3-5-16
Riigikohus
[email protected] Meie 10.02.2016 nr 9-2/160182/1600616
Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-1-16
Austatud Riigikohtu esimees
Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.01.2016 määrusega 2-09-66986 kohaldamata ning tunnistas
Põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 01.01.2009 kuni
31.12.2010 kehtinud redaktsioonis osas, milles tsiviilasjas hinnaga 4 000 000 kuni 4 500 000
krooni tuli tasuda riigilõivu 175 000 krooni.
Leian, et ringkonnakohtu taotlus ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse
(PSJKS) § 14 lõike 2 mõttes lubatav.
Ühtlasi teatan, et ei soovi asja arutamist suulises menetluses.
I Õigusnormid
Riigilõivuseadus (kehtiv 01.01.2009 kuni 31.12.2010)
„§ 56. Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine
(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa
1 järgi või kindla summana.[---]
Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „RIIGILÕIVU TÄISMÄÄRAD AVALDUSE ESITAMISE
EEST TSIVIILKOHTUMENETLUSES (KROONIDES)“
Tsiviilasja hind kuni, k.a Riigilõivu täismäär
4 000 000
4 500 000 175 000
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus
(TsMSRS)
„§ 21. Madalamate riigilõivumäärade rakendamine
(1) Tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või määruskaebuse esitamisel 2009.
aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 30. juunini kehtinud määras tasutud riigilõiv tagastatakse
menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud
lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama
2
menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot.
[RT I, 21.06.2014, 8 - jõust. 01.07.2014]“
II Konkreetse normikontrolli lubatavus
Hageja esitas 28.09.2015 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tagastada 06.01.2010 hagi
esitamisel enamtasutud riigilõiv selle põhiseadusvastasuse tõttu. Kuna tsiviilasjas 2-09-66986
jätkub vaidluse lahendamine, saab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p
1, lg 4 ja lg 6 alusel taotluse lahendada.1
01.07.2014 jõustus TsMSRS § 21 lg 1 näol eriregulatsioon tsiviilkohtumenetluses 01.01.2009
kuni 30.06.2012 kehtinud ja selle alusel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. See säte ja
selles nimetatud ajaperioodil kehtinud riigilõivuseadus on olemuslikult lahutamatult seotud.
Seetõttu ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus hageja õiguste kaitseks ja enamtasutud
riigilõivu tagastamiseks enam vajalik.2
TsMSRS § 21 lg 1 kohaselt tagastatakse tsiviilkohtumenetluses avalduse, hagi, apellatsioon- või
määruskaebuse esitamisel 01.01.2009 kuni 30.06.2012 kehtinud määras tasutud riigilõiv
menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud
lõpplahendiga lõppenud, osas, mis ületab riigilõivu tagastamise otsustamise ajal sama
menetlustoimingu tegemise eest kehtivat riigilõivumäära rohkem kui 50 eurot.
Alates 01.07.2014 ei eksisteeri enam:
- vajadust algatada riigilõivu ettenäinud normi põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust
vahemikus 01.01.2009 kuni 30.06.2012 riigilõivu tasunud isiku õiguste kaitseks, ega
- õiguslünka põhiseaduspärase suurusega riigilõivu määramiseks.
Seetõttu on 01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 minetanud vaidluse
lahendamisel asjassepuutuvuse.3 Järelikult ei ole Tallinna Ringkonnakohtu taotlus PSJKS § 14
lõike 2 mõttes lubatav.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Helen Kranich 693 8446
[email protected]
1
TsMS § 150 lg 4 esimesest lausest tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli. TsMS §
150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti,
kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
2
RKPJKm 28.05.2008, 3-4-1-4-08, p 15: „[k]onkreetse normikontrolli eesmärk teenida eelkõige põhiõiguste
kandjast menetlusosalise huve.“
3
RKPJKo 26.01.2015, 3-4-1-57-14, p 18.