ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Igor Taro Teie 03.06.2026 nr 1-6/3483-1
Siseministeerium
[email protected] Meie 15.06.2026 nr 2.3-4/26/2318-2
Arvamus eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses e-residentsuse programmi üleminekuga
kaardivabale lahendusele“ eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a määruse nr
125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ 3.
peatüki 1. jagu uue 3. jaotisega, kuhu kuulub § 101. Nimetatud sätte järgi kantakse e-
residendi e-identimisvahendi (eID vahend) kasutamise õiguse taotleja kohta automaatse
biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (ABIS) e-residendi eID vahendi
taotleja näokujutis ja sõrmejäljekujutised. Seletuskirjas põhjendatakse muudatuse
vajalikkust kaardivabale eID vahendile üleminekuga ning sellega, et seni kanti e-residendi
digi-ID taotleja andmed ABIS-sse isikut tõendava dokumendi taotleja regulatsiooni alusel.
Samas ei nähtu seletuskirjast, miks on uues mudelis vajalik just sellises ulatuses
andmekoosseis. Seletuskirjas on selgitatud, et andmekogusse kogutavate ja töödeldavate
andmete koosseisu ei muudeta. Samas, kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ei
ole enam isikut tõendav dokument, peaks vajalikkuse põhjendus olema senisest täpsem.
Praegu on seletuskirjas esitatud peamiselt süsteemne ja normitehniline põhjendus, mitte
aga sisuline andmekaitseline vältimatus. Palume seletuskirja täiendada ja selgemalt avada,
miks senine andmemaht on ka uues lahenduses vältimatult vajalik.
2. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kehtiva ABIS põhimääruse § 38 lõike 1 punkti 1
selliselt, et ABIS-sse kantud e-residendi eID vaheni taotleja ja kasutaja andmeid
säilitatakse pärast arhiivi kandmist samuti 60 aastat. Seletuskirjas on selgitatud, et
muudatused on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga ning nendega
tagatakse andmekogusse ABIS kantud e-residendi eID vahendi taotleja ja kasutaja
andmete säilitamine analoogselt praegu kehtiva e-residendi digi-ID kasutaja andmetele.
Leiame, et piisav ei ole seletuskirjas viide „analoogsele“ säilitamisele, vaid läbipaistvuse
ja õigusselguse huvides tuleks seletuskirjas sõnaselgelt avada konkreetne säilitamise
põhjus, tähtaeg, säilitamise algusmoment ning kas kõik andmed säilivad sama kaua.
3. Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi valitsuse 20. detsembri 2018. a määrust nr 129
„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate
üleantavate andmete loetelu“. Muudatustega sõnastatakse ümber rahvastikuregistri (RR)
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
andmekoosseisu puudutavad sätted. Kui kehtiv määrus näeb ette, et RR kantakse „e-
residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse
kohta“, siis muudatusega nähakse ette, et RR kantakse „teade e-residentsuse olemasolu ja
kehtivuse kohta“. Sama on selgitatud ka seletuskirjas, märkides, et sõnastust muudetakse
üldisemaks, et hõlmata nii e-residendi digi-ID kui ka e-residendi eID vahend.
Märgime, et selline sõnastus on funktsionaalselt küll arusaadav, kuid andmekaitse vaatest
liiga üldine, kui selle taga olev andmeväli või andmekoosseis ei ole mujal piisavalt lahti
kirjutatud. Soovitame seletuskirjas või vajadusel andmekoosseisu kirjelduses selgitada RR
kantava „teate“ sisu ehk kas tegemist on üksnes staatuse kinnitusega või sisaldab see ka
kehtivusaja, väljaandmise või muu seotud tunnuse andmeid. Rõhutame, et inimene peab
saama mõistlikult aru, millist teavet tema kohta andmekogusse kantakse.
4. Ühtlasi juhime tähelepanu eelnõu seletuskirjas toodule, mille kohaselt ei ole eelnõul olulist
mõju ning see ei mõjuta andmesubjekti õigusi vahetult. Leiame, et tegemist on liiga
kategoorilise väitega. Kuigi eelnõu ei loo iseseisvalt uut põhiregulatsiooni, muudab see
siiski ABIS-sse kantavate andmete koosseisu e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse
taotleja osas ja andmete säilitamise regulatsiooni, RR kantava teabe sõnastust ja mitme
valdkondliku määruse kohaldamise loogikat üleminekuperioodil. Seetõttu palume
seletuskirjas täpsustada, et eelnõu mõjutab küll peamiselt rakenduskorraldust, kuid sellel
on siiski andmekaitseline tähendus, kuna see täpsustab, milliseid andmeid
andmekogudesse kantakse ja kuidas neid käsitletakse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Terje Enula
[email protected]
627 4144
2 (2)