ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Liisa-Ly Pakosta Teie 29.05.2026 nr 8-1/4287-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 11.06.2026 nr 2.3-4/26/2267-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (AvTS ja RStS)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks avaliku teabe
seaduse (AvTS) ja riikliku statistika seaduse muutmise seaduse (RStS) eelnõu. Meil on esitatud
eelnõu osas järgmised tähelepanekud.
Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses ei saa juriidiline isik
anda nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Eelnõu kontekstis on pigem tegemist juriidilise isiku
korralduse või volitusega temaga seotud andmete edastamiseks, mis ei asenda ega loo õiguslikku
alust nende füüsiliste isikute andmete töötlemiseks, kelle andmed võivad väljastatava
andmekomplekti hulka kuuluda. Seetõttu võib mõiste „nõusolek“ kasutamine olla eksitav ning
tekitada praktikas vale arusaama, nagu oleks juriidilise isiku nõusolek piisav alus ka isikuandmete
edastamiseks.
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kui edastatav andmekomplekt sisaldab füüsiliste isikute
isikuandmeid, peab ettevõtjal olema nende edastamiseks iseseisev õiguslik alus. Samuti on
seletuskirjas selgitatud, et Statistikaamet peab veenduma, et väljastab õigele isikule õiged andmed,
kuid ei vastuta selle eest, kui kolmas isik töötleb saadud andmeid muudel eesmärkidel kui need,
milleks andmed talle edastati.
AKI peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et lisaks õigusliku aluse olemasolule peab ettevõtja
tagama ka isikuandmete töötlemise läbipaistvuse. See tähendab muu hulgas kohustust teavitada
andmesubjekte sellest, et nende andmeid võidakse ettevõtja algatusel andmeväljastusteenuse
kaudu töödelda ja kolmandale isikule edastada. Kuigi teavitamiskohustus tuleneb otse IKÜM-ist,
oleks AKI hinnangul asjakohane seda ka seletuskirjas selgelt rõhutada. See on oluline eelkõige
põhjusel, et andmesubjektil ei pruugi olla tegelikku ülevaadet ega kontrolli selle üle, milliseid tema
kohta käivaid andmeid ettevõtja Statistikaametilt või teiste riigi andmekogude kaudu vahendatult
kasutada laseb. Kui andmete edastamise algatab ettevõtja ning andmesubjekt ise selles protsessis
ei osale, peab ettevõtja erilist tähelepanu pöörama sellele, et füüsilisele isikule oleks arusaadav,
milliseid tema andmeid, mis eesmärgil, kellele ja millisel õiguslikul alusel edastatakse.
Seetõttu soovitab AKI täiendada seletuskirja selgitusega, et ettevõtja vastutus ei piirdu üksnes
isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasoluga, vaid hõlmab ka andmesubjektide
nõuetekohast teavitamist ja muude IKÜM-ist tulenevate kohustuste täitmist. Seletuskirja
täpsustamine aitab vältida ekslikku arusaama, et andmeväljastusteenuse kasutamisel on ettevõtja
kohustused täidetud üksnes õigusliku aluse olemasolu kinnitamisega.
Täiendavalt vajab selgitamist väljastatavate andmete ulatus. Seletuskirjas on märgitud, et
töödeldavate isikuandmete maht jääb minimaalseks, kuid samal ajal viidatakse kasutusjuhtudele,
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
mis võivad puudutada töötajate arvu, struktuuri, palgaandmeid või muid ettevõtte tegevusega
seotud andmeid. Sellised andmed võivad olla seotud konkreetsete füüsiliste isikutega ning
sõltuvalt andmestikust olla ka tundlikud. Seetõttu ei ole AKI hinnangul piisav üldine viide sellele,
et andmekaitse põhimõtteid järgitakse. Eelnõus või vähemalt seletuskirjas tuleks selgemalt
kirjeldada, kuidas tagatakse minimaalsus kolmandale isikule isikuandmete edastamisel.
Ühtlasi märgime, et eelnõu seletuskirja sisulises osas puudub eraldi seletus AvTS § 43¹º lg 1 kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
2 (2)