Väljaminev kiri

Justiitsministeerium Meie: 20.06.23 nr 1-6/2023-010-3 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn E-post: [email protected] Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse muutmise eelnõu (reservvõimsuse mehhanism) kohta 07.06.2023 esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu), mille osas pöördus Justiitsministeerium 09.06.2023 Konkurentsiameti poole hinnangu saamiseks. Eelnõuga kavandatu kohaselt tehakse ELTS-i täiendused, mille eesmärk on kehtestada regulatsioon olukorraks, kui elektri süsteemihalduri Elering AS-i hinnangul ei ole elektrisüsteemis piisavalt elektrienergia tootmisvõimsust, et katta varustuskindluse norm. Kavandatu kohaselt, kui süsteemihalduri hinnangu järgi on tõenäoline, et kasvõi ühel aastal järgneva kümne aasta jooksul pole varustuskindluse norm täidetud, võib ta Konkurentsiametile teha ettepaneku rakendada reservvõimsuse mehhanismi. Ilma Euroopa Komisjoni heakskiiduta ei tohi reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtta. Konkurentsiamet on Eelnõu kohta esitanud MKM-le arvamuse 20.03.2023 kirjaga nr 1-6/2023- 010-2. Eelnõule lisatud märkuste tabelist tulenevalt on MKM arvestanud Konkurentsiameti ettepanekutega. Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, amet sellega täiel määral nõustuda ei saa ning juhib lisaks sellele tähelepanu ka muudele Eelnõuga seonduvatele kitsakohtadele. 1. Eelnõu punkti 2 järgi täiendatakse ELTS-i 3. peatükki §-ga 422, mille lõigete 1-4 ja 6-8 järgi: (1) Kui süsteemihalduri hinnangul ei ole elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjas nimetatud varustuskindluse norm kasvõi ühel aastal järgneva kümneaastase perioodi jooksul täidetud, teeb ta viivitamata Kliimaministeeriumile ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 sätestatud tingimustel ja korras reservvõimsuse mehhanismi (edaspidi mehhanism). Ettepanekus põhjendatakse ära, millisel ajaperioodil esineb varustuskindluse normi täitmisega probleeme ning kui pikalt tuleks mehhanismi rakendada. Eelnõu seletuskirja sissejuhatuse (lk 1) ja lõike 1 selgituste (lk-d 4 ja 5) kohaselt teeb süsteemihaldur ettepaneku nii Kliimaministeeriumile kui ka Konkurentsiametile. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku muuta seletuskirja sõnastust vastavalt Eelnõule, mille järgi esitab süsteemihaldur vastava ettepaneku Kliimaministeeriumile. (2) Mehhanismi rakendamise ettevalmistamiseks koostab süsteemihaldur mehhanismi elluviimise kava (edaspidi käesolevas peatükis kava), mis sisaldab plaanitava mehhanismi tüübi kirjeldust, rakendamise perioodi elektrisüsteemi võimekuse tagamiseks ning võimalikku kaasnevat mõju naaberriikidele. (3) Süsteemihaldur esitab kava esimesel võimalusel Konkurentsiametile ja Kliimaministeeriumile ning mõlemal on õigus põhjendatult kava muuta. Konkurentsiamet viib läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja piiriülese mõju suhtes. Konkurentsiamet tegi 20.03.2023 kirjas ettepaneku muuta lõike 2 (Eelnõus lõige 3) sõnastust nii, et süsteemihaldur esitab nimetatud kava ülevaatamiseks MKM-le ja Konkurentsiametile ning taolist kava ei kooskõlastata. Samas võib amet aga nõuda kava muutmist. Eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt on Konkurentsiameti ettepanekuga arvestatud. Samas nähtub lõike 3 sõnastusest, et Kliimaministeeriumil ja Konkurentsiametil on õigus põhjendatult kava muuta, mitte muutmist nõuda. Need on täiesti erinevad asjad – Konkurentsiamet selgitab, et tal puudub võimalus süsteemishalduri asemel nimetatud kava muutmiseks, st astuda siinkohal süsteemihalduri kohustustesse. Kuna Konkurentsiamet saab nõuda vaid nimetatud kava muutmist, siis tuleks see lõikes 3 Konkurentsiametit puudutavalt ka niimoodi sätestada – vastavalt ameti poolt 20.03.2023 kirjas esitatud ettepanekule. Juhul, kui MKM peab enda pädevuste raames võimalikuks, et saab süsteemihalduri poolt koostatud kava ise muuta, ametil siinkohal ettepanekud puuduvad. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet uuesti ettepaneku muuta Eelnõu lõike 3 sõnastust Konkurentsiameti pädevusi silmas pidades nii, et süsteemihaldur esitab kava esimesel võimalusel Konkurentsiametile, kellel on õigus põhjendatult kava muutmist nõuda. Ka Eelnõu seletuskirja on vajalik vastavalt muuta. Eelnõu lõike 3 kohaselt viib Konkurentsiamet läbi avaliku konsultatsiooni turuosalistega kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja piiriülese mõju suhtes. Konkurentsiametile jääb arusaamatuks, miks peaks olukorras, kus kava koostajaks on süsteemihaldur, viima tema asemel kava puudutava avaliku konsultatsiooni läbi Konkurentsiamet. Ameti hinnangul oleks sellisel juhul tegemist olukorraga, kus amet peaks hakkama täitma süsteemihaldurile kohalduvaid läbipaistvuse nõudeid ning puudub alus ka järeldada, et süsteemihaldur ise sellist konsultatsiooni läbi viia ei suudaks. Ameti hinnangul on põhjendatud, et kava koostaja viib läbi ka seda puudutava avaliku konsultatsiooni ning seda ka põhjusel, et niimoodi välditakse olukorda, kus kava koostaja ei pea tema poolt koostatud kava kohta esitatud küsimustele vastama või vastavalt tõstatunud probleemidele ja vajadusele kava vastavalt muuta. Samuti oleks sellisel juhul see protsess kahtlemata kiirem ja efektiivsem. Lisaks, kuna nimetatud kava hõlmab terve Eesti Vabariigi territooriumi elektrivarustuskindlusega seonduvaid aluseid ja kohustusi ning sisaldab mh ka piiriülese mõjuga seonduvaid aspekte, oskaks taolist kava puudutatava avaliku konsultatsiooni läbiviimisega seonduvaid tingimusi ja vajadusi hinnata lisaks süsteemihaldurile MKM, kellel on ka elektrivarustuskindlust puudutavate probleemide korral juhtiv ja vastutav roll.1 Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku muuta Eelnõu lõike 3 sõnastust nii, et avaliku konsultatsiooni turuosalistega kavas esitatud mehhanismi ülesehituse ja piiriülese mõju suhtes viib läbi süsteemihaldur. Vastavasisuliselt tuleks muuta ka seletuskirja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemihalduri ettepaneku saamisel mehhanismi rakendamiseks koostab Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava ning esitab selle esimesel võimalusel Kliimaministeeriumile. Koos rakenduskavaga esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt 1 Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punkti 1 järgi korraldab MKM elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse toimepidavust. 2 (6) avaliku konsultatsiooni läbinud kava. Kliimaministeerium esitab rakenduskava koos mehhanismi kavaga Euroopa Komisjonile. Konkurentsiamet tegi 20.03.2023 kirjas ettepaneku muuta lõike 3 (Eelnõus lõige 4) sõnastust nii, et Konkurentsiamet koostab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle MKM-le, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile. Eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt on Konkurentsiameti ettepanekuga arvestatud. Samas Eelnõust ja seletuskirjast seda ei nähtu. Konkurentsiamet selgitab, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (edaspidi elektrienergia siseturu määrus), artikli 20 lõikes 3 sätestatud regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakendamiskava on seotud riigiabiga. Riigiabi puudutavad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada. ELTS-st tulenevalt teeb riigiabi küsimustes Euroopa Komisjonile ettepanekuid MKM. Konkurentsiseaduse järgi on riigiabi puudutavad küsimused Rahandusministeeriumi pädevuses. Eelnõu seletuskirja (lk 8) on täiendatud lausega „Riigiabi loa taotlemise eest vastutab Kliimaministeerium.“. Samas ei lahenda see vastuolu, et rakendamiskava koostamine on Eelnõu lõike 4 kohaselt Konkurentsiameti ülesanne, rakendamiskava on omakorda seotud riigiabiga, kuid riigiabi puudutavad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet uuesti ettepaneku muuta Eelnõu lõike 4 sõnastust nii, et Konkurentsiamet koostab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle Kliimaministeeriumile, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt amet rakenduskava ei koosta. Kuna riigiabiga seonduvad küsimused on juba ELTS-ist tulenevalt MKM-i pädevuses (vt nt § 59 lõige 3), saab rakenduskava koostada MKM. Vastavalt peaks muutma ka seletuskirja. (6) Mehhanismi vähempakkumise riigihanke korras ja selle kasutamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaselt. Süsteemihaldur esitab vähempakkumise tingimused eelnevalt turuosalistele avalikule konsultatsioonile ja seejärel kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et kui tegemist on vähempakkumiste regulatsiooniga, siis analoogiast lähtudes juhib amet tähelepanu lingil: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112021002 kättesaadavale regulatsioonile – ka siinkohal keegi vähempakkumiste tingimusi ei kooskõlasta. Ametile jääb arusaamatuks, miks peaks seda tegema reservvõimsuse mehhanismide vähempakkumiste puhul. Samuti, kuna ELTS-st tulenevalt tähendab kooskõlastamine haldusakti väljaandmist ning võttes arvesse sellega kaasnevat regulatsiooni, ei tavatse see kiirete olukordade lahendamiseks olla efektiivne ja otstarbekas menetlusviis. Ka võib taolises olukorras kooskõlastust puudutava haldusakti väljaandmine olla käsitatav üle reguleerimisena. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku kustutada lõikest 6 Konkurentsiameti kohustus kooskõlastada vähempakkumise tingimused ning vastavasisuliselt muuta ka seletuskirja. Lisaks juhib amet tähelepanu järgnevale: Seletuskirjas (lk 9) on välja toodud järgmist: „Vähempakkumise toimumise ja selle tingimuste kohta avaldab süsteemihaldur Elering teate oma kodulehel vähemalt kolm kuud enne vähempakkumise algust. Teates avalikustatakse vähempakkumise ajakava ja tingimused, sealhulgas vähempakkumisega hangitav reservvõimsuse kogus.“ 3 (6) Samas nimetatud alused Eelnõus ei sisaldu. Kuna tegemist on aga konkreetsete kohustuste ja tähtaegade seadmisega ning seletuskiri isikutele kohustusi ei sea, teeb Konkurentsiamet ettepaneku viia need alused sisse Eelnõusse. (7) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsuse ja Konkurentsiameti kooskõlastatud vähempakkumise tingimused koos rakendamise korraga. Kuna Konkurentsiamet vähempakkumise tingimusi kooskõlastada ei saa (vt ameti poolt Eelnõu lõiget 6 puudutavaid selgitusi), teeb Konkurentsiamet ettepaneku Eelnõu lõiget 7 muuta vastavasisuliselt ning seda ka seletuskirja silmas pidades. (8) Kui mehhanismi rakendamise periood lõpeb, selle rakendamise vajadus langeb ära või kui mehhanismi hankimiseks ei ole kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul sõlmitud ühtegi uut lepingut, lõpetab süsteemihaldur mehhanismi rakendamise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 21 ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud otsusele. Eelnõu seletuskirjas (lk 10) on toodud järgmist: „Nõuded reservvõimsuse mehhanismi lõpetamisele või lõppemisele tulenevad elektrienergia siseturu määruse artiklist 21.“ Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku täpsustada Eelnõu seletuskirja teksti, et see oleks kooskõlas eelnõu lõikega 8, st lisada viide § 422 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjoni riigiabi otsusele. 2. Samuti täiendatakse Eelnõu punkti 2 järgi ELTS-i 3. peatükki §-ga 423, mille lõigete 2, 4 ja 5 järgi: (2) Süsteemihaldur avaldab oma veebilehel käesoleva seaduse § 422 lõike 6 alusel korraldatud mehhanismi hanke tulemused lepingu sõlmimisest 30 päeva jooksul ja seejärel senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Süsteemihaldur koostab iga aasta 1. detsembriks hinnangu, kui suur on mehhanismi rakendamise kulu järgmisel kalendriaastal, tarbijatele osutatavate võrguteenuste maht ja otseliinide kaudu tarbitud elektrienergia kogus. Põhjendatud juhul on süsteemihalduril õigus nimetatud hinnangut ja mehhanismi rakendamise kulu jooksvalt muuta kaks korda aastas, hiljemalt 1. juuniks ja 1. detsembriks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud mehhanismi rakendamise kulu hinnangu alusel määrab süsteemihaldur 1. detsembriks järgmise kalendriaasta mehhanismi rakendamise kulu suuruse tarbitud võrguteenuse ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni kohta, võttes kulu määramisel arvesse elektrienergia põhjendatud üle- ja alalaekumisi eelmistel perioodidel. Süsteemihaldur avaldab järgmise aasta kulu oma veebilehel koos selle arvutamise aluseks olevate andmete ja arvutuskäiguga. Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et Eelnõu lõikes 2 toodud alus, mille järgi hanke tulemused on süsteemihalduri veebilehel avaldatud senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab, ei ole märgitud Eelnõu seletuskirjas (lk 11). Lähtudes eeltoodust, teeb amet ettepaneku täpsustada Eelnõu seletuskirja teksti, et see oleks kooskõlas eelnõu lõikega 2 – lisada seletuskirja, et hanke tulemused on süsteemihalduri veebilehel avaldatud senikaua, kuni süsteemihaldur mehhanismi rakendab. Lisaks – Eelnõu lõigetes 2 ja 4 on kasutatud terminit „mehhanismi rakendamise kulu“, aga eelnõu seletuskirjas (lk 11-12) on kasutatud terminit „mehhanismi rahastamise kulu“. Konkurentsiamet selgitab, et „mehhanismi rahastamise kulud“ kujutavad endast kulusid, mis tekivad süsteemihalduril reservvõimsusmehhanismi rakendamisega, st administratiivseid kulusid (IT-süsteemid, tööjõud), „mehhanismi rakendamise kulud“ kujutavad aga endast vastavate tootmisvõimsuste käitamise kulusid. 4 (6) Kuna Eelnõu seletuskirjas (lk 3) on toodud, et „Õigusnormiga on vaja reguleerida võimalus rahastada reservvõimsuse mehhanismi kulud võrgutasust, samamoodi taastuvenergiatoetust rahastamise regulatsiooniga ELTS-i §-s 592.“ ning ELTS § 592 kasutatakse terminit „toetuse rahastamine“, teeb Konkurentsiamet selguse ja üheselt mõistetavuse huvides ettepaneku kasutada Eelnõus ja seletuskirjas terminit „mehhanismi rahastamise kulu“. (5) Võrguettevõtja esitab tarbijale võrguteenuste eest ja liinivaldaja otseliini kaudu tarbitud elektrienergiaarvel eraldi real reservvõimsusemehhanismi rakendamise kulu. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täpsustada lõike 5 sõnastust nii, et sõnastuse „elektrienergiaarvel“ asemel kasutada sõnastust „elektrienergia eest arvel“ – nii on täpsem. Eelnõu lõikes 5 on kasutatud terminit „mehhanismi rakendamise kulu“, aga Eelnõu seletuskirjas (lk 12) on kasutatud terminit „mehhanismi rahastamise kulu“. Konkurentsiamet teeb selguse ja üheselt mõistetavuse huvides ettepaneku kasutada s ja seletuskirjas terminit „mehhanismi rahastamise kulu“ (vt lõigete 2 ja 4 kohta tehtud ettepanekuid). 3. Eelnõu seletuskirja lk 15 (Mõju riigiasutustele) on välja toodud järgmist: Muudatused suurendavad Konkurentsiameti töökoormust. Konkurentsiamet peab hindama süsteemihalduri reservvõimsuse mehhanismi rakendamise kava. Lisaks peab Konkurentsiamet koostama regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava, mis tuleb esitada Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Samuti tuleb teha avalik konsultatsioon elluviimise kava tingimustele ja hinnata süsteemihalduri esitatud vähempakkumise tingimusi reservvõimsuse mehhanismi rakendamiseks. Suurenevad Konkurentsiameti kulud ja töökoormus, kuna teha tuleb lisatööülesandeid, mis praegu veel pole selle asutuse teenistujate tööülesannete hulgas. Konkurentsiamet on eelnevalt Eelnõu § 422 lõiget 3 silmas pidades selgitanud oma pädevusi seoses reservvõimsuste mehhanismi elluviimise kavaga (amet seda koostada ei saa, vaid saab üle vaadata reservvõimsuste mehhanismi elluviimise kava ja põhjendatult nõuda selle muutmist). Samuti on Konkurentsiamet eelnevalt Eelnõu § 422 lõike 3 osas selgitanud, et kava puudutava avaliku konsultatsiooni peaks läbi viima süsteemihaldur, mitte Konkurentsiamet. Lisaks on Konkurentsiamet eelnevalt Eelnõu § 422 lõike 4 osas selgitanud oma pädevusi seoses regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete kõrvaldamise rakenduskava koostamise kohustusega (rakendamiskava koostamine on Eelnõu lõike 4 kohaselt Konkurentsiameti ülesanne, rakendamiskava on omakorda seotud riigiabiga, kuid riigiabi puudutavad küsimused ei ole ameti pädevuses menetleda ja/või nende üle otsustada, mistõttu saab Konkurentsiamet koostada regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle Kliimaministeeriumile, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile.) Samuti on Konkurentsiamet eelnevalt Eelnõu § 422 lõiget 6 silmas pidades selgitanud oma pädevusi seoses reservvõimsuste mehhanismi vähempakkumise tingimuste kooskõlastamise kohustusega (amet sellist kooskõlastust anda ei saa). Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku vaadata üle Eelnõu seletuskirja lk 15 (Mõju riigiasutustele) toodu ning seda vastavasisuliselt muuta. 4. Lisaks eeltoodule juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et esineb vastuolu Eelnõu § 422 lõigete 2 ja 3 ning seletuskirja (lk 7) terminoloogia vahel. Nimelt on Eelnõu lõikes 2 kasutatud terminit „mõju naaberriikidele“, lõikes 3 on kasutatud terminit „piiriülene mõju“ ja Eelnõu seletuskirjas (lk 7) on kasutatud termineid „mõju naaberliikmesriikidele“ ja „naaberriikidele tekkiv mõju“. Konkurentsiamet selgitab, et „mõju naaberriikidele“, „piiriülene mõju“, „naaberriikidele tekkiv mõju“ ja „mõju naaberliikmesriikidele“ on erinevad terminid. Piiriülene mõju võib hõlmata osa või tervet Euroopa Liitu. Naaberriikide hulka kuulub Eesti puhul ka nt Venemaa. Elektrienergia 5 (6) siseturu määruse artikli 21 lõikes 2 on omakorda kasutatud sõnastust „naaberliikmesriigid, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmad“. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku viia Eelnõu lõigete 2 ja 3 ning seletuskirja terminoloogia kooskõlla elektrienergia siseturu määruse artikli 21 lõikes 2 kasutatud sõnastusega „naaberliikmesriigid, kellega on olemas otsene võrguühendus, ja nende liikmesriikide sidusrühmad“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson Energiaturgude osakonna juhataja Karl Jaak Rebane 667 2424 [email protected] 6 (6) Saatja: Karl Jaak Rebane </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=532c2791037b46669976163e9cc69462-Karl Jaak Rebane> Saaja: Kärt Nemvalts, Külli Haab, Marek Piiroja Teema: 20.06.2023 Konkurentsiameti arvamus ELTS muutmise seaduse eelnõu (reservvõimsuse mehhanismid) kohta Lugupeetud Kärt Nemvalts Edastame 20.06.2023 Konkurentsiameti arvamuse ELTS muutmise seaduse eelnõu (reservvõimsuse mehhanismid) kohta. Lugupidamisega Karl Jaak Rebane Õigusosakond Regulatsiooniteenistus Konkurentsiamet Tel 667 2424 [email protected] <mailto:[email protected]> From: Kärt Nemvalts <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, June 9, 2023 9:59 AM To: Külli Haab <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Marek Piiroja <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: MKM eelnõu Tere Justiitsministeeriumisse on kooskõlastamisele saadetud veel üks eelnõu (elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu), mis puudutab Konkurentsiameti tegevust, kuid teemad ei puuduta IOT pädevust. Seega saadan jälle Teile edasi hindamaks, kas Konkurentsiameti poolt eelnevalt tehtud märkuste pinnalt on veel täiendavaid mõtteid, mida JuM oma kooskõlastuskirjas peaks ära märkima (märkuste tabeli kohaselt tundub, et KA märkused on arvesse võetud). Palun andke oma võimalikest täiendavatest märkustest teada 20. juuniks (võite seda teha minu meilile, siis edastan meie õigusloome korralduse talitusse, kes vastuse kokku paneb). Võib-olla saite kõnealuse info juba ka JuM justiitshalduspoliitika osakonnast, sellisel juhul andeks duubeldamast. Tänan Kärt Kärt Nemvalts Juhataja Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus Justiitsministeerium [email protected] <mailto:[email protected]> 53438846 Käesolev kiri on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave ning mõeldud ennekõike kirja päises nimetatud isikule. Kui olete saanud kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega.