Teadusuuringu taotlus

TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA JA HINDAMISSÜSTEEMI UURING Tehniline kirjeldus  1. SISSEJUHATUS Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese terviseseisundit ja inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.1 2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustumine ning süsteemi rahaline jätkusuutlikkus, kuid laiemas plaanis ka ühiskondlike hoiakute muutmine vähenenud töövõimega inimeste osas ning tervisepiirangutega inimestele parema ligipääsu tagamine tööturule. Reformi tulemusel viidi töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist (edaspidi SKA) töötukassasse ning võeti kasutusele uus töövõime hindamise metoodika. Uue metoodika kohaselt keskendutakse varasema töövõimetuse hindamise asemel töövõime hindamisele. Uuest metoodikast lähtuvalt koostati ka töövõime hindamise taotlus ning kujundati ümber kogu hindamise protsess alates taotluse esitamisest kuni otsuse kättesaamiseni. Võrreldes püsiva töövõimetuse hindamisega, siis töövõime hindamisel on fookus tegutsemise ja osalemise piirangute hindamisel, mitte diagnoosil ning hinnangu andmiseks kasutatakse 3-astmelist gradatsiooni (töövõimeline, osaline töövõime ja puuduv töövõime) varasema töövõimekaotuse protsendi asemel. Vähenenud töövõime annab õiguse taotleda töövõimetoetust ning töövõimet toetavaid teenuseid. Töövõimereformi ja töövõime hindamise metoodika rakendamisest on möödas rohkem kui 10 aastat. Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti, millele reformi kavandamisel ei osatud tähelepanu pöörata. Töövõime hindamise protsess on olnud tähelepanu all mitmest vaatenurgast – taotlejate jaoks on see sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav. Puudub selgus, kuivõrd arvestatakse taotluses esitatud subjektiivseid kirjeldusi võrreldes tervise infosüsteemis (TIS) olevate andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust. Töövõime hindamise otsused ise on sihtgrupi sõnul üldsõnalised, juriidilise keelekasutusega ja mitte piisavalt personaalsed, mistõttu ei aita need taotlejal mõista, kuidas otsuseni jõuti või millistele teenustele ja toetustele ta selle alusel kvalifitseerub. Samuti ei kajastu ekspertarsti soovitused ametlikes otsustes, kuigi need võivad olla olulised inimese tööelus osalemisel või sinna naasmisel ja edasiste teenuste planeerimisel. Praktikas ilmneb ka vähene taotlejate omavastutus tervisekäitumises – soovitusi ei järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib seisundit halvendada.2 Töövõime hindamise metoodika ja protsessi taustainfo on kirjeldatud Lisas. Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele. Töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel võiks olla oluline roll ka tehisintellektil (edaspidi TI), ent senini puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime hindamise 1 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise süsteem | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti rakendusuuringute keskus Centar. (2022). Lk 28 protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad. Sellest tulenevalt on Tellija ootus, et olemasolev töövõime hindamise protsess ja metoodika vaadatakse kriitiliselt üle ning tehakse ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks, sealhulgas automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaalist. Uuringu tegijatelt ei oodata konkreetsete tehniliste lahenduste väljatöötamist, vaid TI võimaluste kaardistamist.  2. PROBLEEMIKIRJELDUS Töövõime hindamine on alates reformi algusest kuni käesolevani sellega seotud sihtgruppides pidevalt teemaks olnud – probleemidena on esile toodud taotlemise protsessi pikkust ja keerukust, otsuste mõistmise raskusi, rahulolematust töövõime ulatuse või kehtivusajaga. Algselt oli inimestel keeruline mõista, et töövõime hindamise aluseks ei ole enam inimese meditsiiniline diagnoos, vaid sellest põhjustatud tegutsemis- ja osaluspiirangud. Ehk inimesel võib olla haigus, kuid kui haigus on ravi või abivahenditega kompenseeritud, siis tema töövõime ei pruugi olla vähenenud. Samuti põhjustas segadust asjaolu, et kahel samasuguse diagnoosiga inimesel võib tulenevalt neil esinevate piirangute esinemisest töövõime ulatus olla erinev. Muutuste mõistmiseks on Eesti töötukassa teinud aktiivset teavitustööd ning tundub, et inimeste arusaamine on paranenud. Uuringu Tellija hinnangul toimib töövõime hindamine üldkokkuvõttes Eestis hästi. Oleme paljudele riikidele eeskujuks kiire menetlemisprotsessiga, paljuski tänu sellele, et meil on hindamisel võimalik kasutada TIS-is olemasolevaid terviseandmeid, samuti toimub kogu menetlusprotsess praktiliselt paberivabalt. Siiski on kogu protsessis, sh nii taotleja kui ka ekspertarsti ja töötukassa vaates probleemkohti, mis vajaksid lahendust. Centar uuring3 on toonud välja, et kuigi töövõime hindamise süsteemi on uuendatud ja parendatud, on töövõime hindamist taotlenud inimestel endiselt probleeme hindamise keerukuse ja otsuste põhjendatusega. Intervjuudes osalenud inimeste ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonide sõnul on taotluse vorm inimeste jaoks keeruline ja raskesti mõistetav ning hindamise süsteem läbipaistmatu ja tulemused on taotlejale mõistetamatud. Järgnevalt kirjeldatud probleemid tuginevad süsteemi rakendamise käigus saadud kogemusele ning tagasisidele, mida töötukassa on kogunud. Tehnilises kirjelduses viidatud taotlejate probleeme töövõime hindamise protsessi osas on osati uuritud ka eelpool nimetatud Centari uuringus. 2.1 TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKAST TULENEVATE PROBLEEMIDE KIRJELDUS 2.1.1 Töövõime hindamise taotlusvorm Taotlusvorm on mahukas - Töövõime hindamise taotlus4 (paberkandjal või PDF formaadis) on mahukas, kokku kuni 66 lehekülge. Kui inimesel esineb mõni töövõimet välistav seisund, ei ole tal vajadust täita täismahus kogu taotlust. Kui aga välistavat seisundit ei esine, tuleb täita kogu taotlus. Taotleja saab kirjeldada oma kehalist ja vaimset võimekust 7 valdkonnas, kusjuures igas valdkonnas on 3-4 võtmetegevust, mille juures 2-3 küsimust käsitletavate tegevuste kohta. Kui taotleja märgib, et tal esineb piiranguid konkreetses tegevuses, tuleb tal 3 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti rakendusuuringute keskus Centar. (2022) 4 Töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamise taotlus. Töövõime hindamine | Töötukassa järgnevate küsimuste juures kõigepealt määrata piirangute esinemise sagedus ja ulatus ehk kui raskeks piiranguks ta ise seda hindab. Valitud vastust tuleb täpsustada kirjeldades, millistes tegevustes ja kuidas, kui tihti vms piirangud esinevad. Iga valdkonna lõpus on veel täiendav avatud vastusega küsimus, kuhu taotleja saab kirjutada muudest piirangutest antud valdkonnas, kui eespool ei ole olnud võimalik neid kirjeldada. Inimestel on mure, et nad taotlusele midagi valesti ei kirjutaks või midagi kirjutamata ei jätaks. Samuti on taotlejad arvamust avaldanud, et hirmutab ainuüksi taotluse pikkus. Taotlusvormist on keeruline aru saada - töötukassa juhtumikorraldajatele tehtud tagasiside küsitlustest on selgunud, et taotlejate jaoks on olnud probleemiks näiteks küsimuste keerukus, kuid ka vastusevariantide homogeensuse puudumine ehk et vastusevariantide loetelu ei ole ühtne läbi taotluse, leidub näiteks ajalise (taotlusvormi küsimus nr 6.2.1.) aspekti või läbitud distantsi (taotlusvormi küsimus nr 1.1.1.) täpsustamist vajavate erinevate vastustega variante. Kuigi taotlusel on iga valdkonna ja võtmetegevuse juures lühidalt kirjeldatud, mida täpsemalt mõeldakse, siis osade taotlejate jaoks võivad küsimused olla siiski liiga keerulised. Vabatekstiväljad tekitavad taotlejates valearusaama - Vabatekstiväljad, kus inimene saab enese piiranguid kirjeldada, võivad tekitada tunnet, et sinna võib lisada ka hetkekaebusi, millega pole veel jõutud arstile pöörduda. Piirangute hindamisel aga on vajalik, et kirjeldatud kaebused leiaksid ka terviseandmetes kinnitust. Seega võib inimestes tekitada valeootust ja arusaamatust see, kui nad on põhjalikult kirjeldanud oma piiranguid, kuid otsust kätte saades on ekspertarst märkinud, et piirangud ei leidnud kinnitust. Taotleja enesehinnangu arvesse võtmine ekspertiisi tegemisel - uuringu Tellijal puudub täpne arusaam sellest, kui palju arvestavad ekspertarstid töövõime hindamise ekspertiisi tegemisel inimese enesehinnangut (sh kui palju annab see hindamisele juurde lisandväärtust) või tuginevad ekspertarstid piirangute hindamisel peamiselt siiski TIS-is olevatele terviseandmetele. Kuna taotlus on mahukas nii küsimuste kui ka vabavastuste osas ning sellest tulenevalt peavad ka ekspertarstid väga palju infot töötlema, siis on tõstatunud küsimus, kas tänase mahu ja detailsusega taotluse täitmine on ekspertarstile hinnangu andmisel vajalik või jõuaks arst samale tulemusele ka taotlusel olevate vähemate andmetega, tuginedes eelkõige TIS-is olevatele terviseandmetele. Korduvhindamistel terviseinfo kordamise vajadus - Kui inimese töövõime hindamise otsuse kehtivusaeg saab läbi või tema terviseseisund on hindamise vahelisel perioodil muutunud, on tal võimalik esitada uuesti töövõime hindamise taotlus. Kuna tegemist on faktiliselt uue hindamisega, tuleb täita taotlus uuesti algusest lõpuni, st ükski väli ei ole eeltäidetud eelmise hindamise infoga. See mõjutab ka muutumatu seisundiga inimeste hindamist. Seni eeltäidetud taotlusvormi võimalust pole veel kaalutud, kuid küsimusi on selle kohta esitatud. 2024. aastal esitati 31 572 korduvtaotlust. 2.1.2 Töövõime hindamise otsuse ning eksperthinnangu vorm ja sisu Taotlejatel on keeruline aru saada töövõime hindamise otsustest - taotlejatelt ja neid esindavatelt organisatsioonidelt on tulnud tagasisidet, et inimestel on keeruline aru saada töövõime hindamise otsustest. Täna puudub uuringu Tellijal teadmine, kas see puudutab otsuste vormi ja sõnastust või hindamise sisulist poolt ehk seda, kuidas on arst oma hinnanguni jõudnud ja seda põhjendanud. Otsusel nimetatud valdkondade piirangud ja nende põhjendused võivad taotlejale tunduda liialt lakoonilised ja mittepersonaalsed, kuna need on kirja pandud juriidilises keeles, ei selgita otsuse tagamaid ega anna tagasisidet. Seda toodi välja ka Centari uuringus. Taotlejad ei kasuta võimalust tutvuda oma eksperthinnanguga TIS-is või e-töötukassas - töövõime hindamise otsus on haldusakt ning on seetõttu kindla vormi ja sisuga, sh sisaldades erinevaid juriidilisi selgitusi ja viiteid. Selleks, et otsus ei oleks väga mahukas, tuuakse otsusel välja vaid piirangute kokkuvõte ja lühiselgitus. Taotlejatel on võimalik oma töövõime hindamise otsuse aluseks olevat eksperdiarvamust lugeda nii e-töötukassas kui ka patsiendiportaalis. Uuringu Tellijal puudub aga teadmine, kas taotlejad seda võimalust kasutavad ning kas sealne informatsioon on neile arusaadav või mitte. 2.1.3 Töövõime hindamise ekspertarsti kaalutlusõiguse kasutamine töövõime ulatuse määramisel Töövõime ulatuse kaalutlemisel esineb lai tõlgendusruum - taotleja terviseseisund (RHK) ja funktsioneerimisvõime (RFK) tuuakse ekspertiisi koostamise protsessis välja võimalikult objektiivselt terviseandmete, taotluse ja vajadusel ka visiidipõhisel hindamisel saadud lisainfo alusel. Juhul kui ekspertiisi tulemusel on tegutsemispiirangute skoor vähemalt 4 punkti, hinnatakse taotleja töövõime vähenenuks. Vähenenud töövõime korral ehk alates skoorist 4 tekib ekspertarstil kaalutlusõigus hinnata taotleja töövõime kas osaliseks või puuduvaks ehk töövõime vähenemise ulatus ei ole seotud konkreetsepunktisummaga. See annab töövõime hindamise ekspertotsustele juurde arstlikku individuaalset lähenemist ja täiendavat süvenemist taotleja tervise ja tegutsemisvõime ning töövõime küsimustesse. Teisalt on tänastes määruses ja juhendites sätestatud kaalutluskriteeriumid üsna üldised ning ei ole ekspertarsti jaoks selgete seostega, mis võib kaasa tuua teatud juhtudel hinnangute ebaühtluse. Töötamise või tervisekäitumise arvestamine töövõime hindamisel on ebaühtlane - mõned ekspertarstid arvestavad osalise või puuduva töövõime kaalutlemisel inimese töötamise koormust töövõime hindamise ajahetkel kui isiku sooritusvõimet (eriti, kui on eelnevalt määratud vähenenud töövõime, aga inimene töötab edasi täiskoormusel), mõned mitte. Sama on ka taotleja tervisekäitumise või ravijärgnevusega. Näiteks mõned ekspertarstid võtavad hindamisel arvesse, kas ja kuidas on inimene oma ravi järginud. Kuna töötamise või tervisekäitumise arvestamine hindamisel ei ole konkreetselt paika pandud, lähenevad ekspertarstid sellele teemale erinevalt. Töötukassa on koostanud lähenemiste ühtlustamiseks töövõime hindamise metoodilisi lisamaterjale, kus seisundipõhiselt antakse erinevaid soovitusi ka kaalutluskriteeriumide rakendamiseks eksperdiarvamuse tegemiseks, ning antakse soovitusi sh töötamise temaatika arvestamiseks.  2.1.4 Töövõime hindamise otsuste kehtivusajad Töövõime hindamise otsused on liiga lühiajalised - töötukassa andmetel on keskmine töövõime hindamise otsuse pikkus osalise töövõime puhul ca 2,6 aastat ja puuduva töövõime korral ca 3,1 aastat ning 68% tänastest osalise/puuduva töövõime otsustest on määratud pikaks perioodiks (5 aastat või kuni vanaduspensionieani). Töötukassa on korrastanud eksperdiarvamuse andmise juhise kaudu perioodide määramise põhimõtteid ning viinud läbi vastavasisulisi koolitusi ekspertarstidele, kuid see pole kaasa toonud olulist muutust perioodide osas 6 kuud - 2 aastat. Ka Centari uuringus toodi välja, et inimesed ei ole rahul sellega, et töövõime hindamise otsused on kohati liiga lühiajalised ning kliendil tuleb alustada arstide juures käimist varsti pärast otsuse kättesaamist, mis on koormav nii inimesele, töötukassale, kui ka tervishoiusüsteemile. Lühiajalised otsused on õigustatud näiteks juhul, kui inimesel esinev tervisepiirang on alles tekkinud või inimene on näiteks operatsiooni järjekorras. Vähemuutuvate seisunditega taotlejate töövõime hindamise otsuse kehtivusajad - ka püsivate tervisepiirangutega vähemuutuva terviseseisundiga5 inimesed peavad olema käinud 6 kuud enne uue taotluse esitamist arstil ning peavad taotlust esitama vähemalt iga 5 aasta tagant. Töövõime hindamise käigus hinnatakse inimese tegutsemisvõimet ja ka püsiva haigusega inimesel võib see aja jooksul või tänu ravile/abivahenditele paraneda, kuid küsimus on, milline on mõistlik töövõime hindamiste periood sellistes olukordades. Arvestada tuleb, et sagedased korduvhindamised on kõigi osapoolte (taotleja, raviarst, menetleja, ekspertarst) ressursse kulutavad ja inimestele stressi tekitavad. Töövõime hinnangu kehtivusaegade määramisel ja nende põhjendamisel esineb ebaselgust - töövõimetoetuse seadus (TVTS) võimaldab tänasel hetkel töövõime hindamise otsust määrata kuni vanaduspensionieani vaid välistava seisundi korral. Osalise või puuduva töövõime korral on võimalik teha otsus järgnevateks perioodideks – 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 4 aastat ning 5 aastat. Praktikas esineb ebaselgust kehtivusaegade määramisel ja nende põhjendamisel, nt 3 vs 4 aastat, 4 vs 5 aastat. 2.1.5 Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud töövõime languse tuvastamise seos töövõime hindamisega Töövõime ulatuse vähenemise hindamine toimub dubleerivalt nii töötukassas kui ka SKA- s - inimene, kes on saanud kannatada tööõnnetuses või kellel on diagnoositud kutsehaigus, saab taotleda kahjuhüvitist kas tööandjalt või SKA-lt (juhul kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud6). Kahjuhüvitise suuruse arvutamiseks tuvastab SKA ekspertarst tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse ulatuse protsentides, seda tehes toetub ta töövõime hindamise eksperthinnangule. Tegemist on sisult dubleerivate tegevustega, kuna SKA ekspertarst hindab 5 Vähemuutuv terviseseisund töövõime hindamise kontekstis tähendab seisundit, mis on püsiv ega parane oluliselt ravi või teiste sekkumistega. See on olukord, kus inimese töövõime on pikaajaliselt või alaliselt piiratud tervislikel põhjustel. Näiteks raskete nägemisfunktsiooni häiretega inimesed (sh pimedad), jäsemete amputatsioonidega taotlejad, seljaaju traumadega (läbilõikesündroomiga) inimesed, kes liiguvad ainult ratastoolide abil, hulgitüsistustega 1.tüüpi diabeedi haiged, mõned närvihaigused (nagu sclerosis multiplex, ALS), krooniline obstruktiivne kopsuhaigus hingamispuudulikkusega jne. 6 Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud tingimustele samade andmete pinnalt, mis on olnud aluseks töötukassa töövõime hindamisele. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) §491 alusel tuvastab SKA töövõime languse ja teenistusülesannete käigus juhtunud õnnetujuhtumi vahelise põhjusliku seose, et ametiasutus saaks määrata inimesele ATS-is ettenähtud hüvitised. Vanaduspensioniealiste isikute puhul, kes soovivad SKA-st kahjuhüvitist taotleda, töötukassa töövõimet ei hinda ja seetõttu on ainukeseks hindajaks SKA ekspertarst. Eeltoodust nähtub, et süsteem on killustunud ning sarnase iseloomuga töövõime ulatuse vähenemise tuvastamist teostab kaks asutust, mis ei ole otstarbekas ressursside kasutamine ning muudab protsessi inimese vaates keeruliseks. 2.2 TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESSIST TULENEVATE PROBLEEMIDE KIRJELDUS 2.2.1 Töövõime hindamise protsessi mahukus ja keerukus Töövõime hindamise taotlus on väga detailne ning selle esitamine ja menetlemine on aja- ja ressursimahukas - Taotlus töövõime hindamiseks on mahukas dokument, mille täitmine nõuab aega ja tuge nii taotlejalt kui ka töötukassalt. LISA-s on kirjeldatud töövõime hindamise protsessi täpsemalt. Töötukassa andmetel esitatakse aastas ca 47 000 töövõime hindamise taotlust. Ca pooled taotlused võetakse vastu juhtumikorraldaja abil intervjueerimise või telefoni teel esitatuna. Ühe taotluse vastuvõtt võtab aega ca 60 min. Menetleja võtab vastu e-töötukassas ja pabervormidel esitatud taotlused ning vajadusel võtab taotlejaga ühendust, et täpsustada ebaselgeid vastuseid ning selgitada taotluse esitamisega seotud puuduseid ja nende kõrvaldamise asjaolusid. Seega võtab puhtalt taotluse esitamine ja menetlemine väga palju inim- ja ajaressurssi. Kuivõrd suur osa vajalikust meditsiinilisest infost on kättesaadav TIS-i kaudu, on tekkinud küsimus, kas tänane mahukas ja detailirohke taotlus, kus inimene annab hinnangu oma piirangutele, on ekspertarsti hinnangu andmiseks metoodiliselt tingimata vajalik või oleks võimalik jõuda samaväärse tulemuseni ka taotlusel esitatava väiksema infomahuga (vt pt. 2.1.1) ja seetõttu ka väiksema ajakuluga. Kokku kulub hinnanguliselt ühe taotluse esitamisest otsuseni jõudmiseks ca 2,5 tundi (sh ekspertiisi koostamise aeg). Ekspertiiside koostamine on ressursi- ja ajamahukas - Ekspertiise koostavad kokku ligi 110 arsti, kes samal ajal töötavad oma erialal praktiseeriva arstina tervishoiusüsteemis. Keskmine ajakulu ühe ekspertiisi koostamise peale on 60 minutit, mis on ressursimahukas. Ekspertarstide erialane kvalifikatsioon on kõrgelt väärtustatud nii tervishoiusüsteemis kui töövõime hindamise protsessis, seega peab ekspertarstide töö olema korraldatud võimalikult ressursisäästvalt ning olema rakendatud kõige optimaalsemal moel. Menetlusprotsessi rahaline kulu on suur - töötukassa hangib töövõime eksperdiarvamuse koostamise teenust avatud turult riigihanke teel. Töövõime hindamise eksperthinnangutele kulub töötukassal ühes aastas ca 3,3 miljonit eurot. 2.2.2 Töövõime hindamise taotluste esitamise põhjused Esimest korda töövõime hindamise taotlust esitavatest taotlejatest suur osa saab töövõimelise otsuse - töötukassa andmetel esitatakse aastas ca 11 000 uut taotlust (taotlejad, kellel ei ole varem töövõimet hinnatud). Umbes 40% esmakordsetest taotlejatest saavad otsuse, et nende töövõime ei ole vähenenud. Hetkel kehtiva TVTS-i alusel on inimestel võimalus esitada töövõime hindamise taotlust igal ajahetkel ja nii mitu korda, kui soovivad. Samas, iga taotluse menetlemine ja hindamine on kulu töötukassale. Uuringu Tellijal puudub teadmine, mis põhjustel esitavad TVH taotlusi inimesed, kellel töövõime tegelikult vähenenud ei ole. Inimesed esitavad ajutise ehk paraneva terviseseisundi perioodil töövõime hindamise taotlusi - Tihtipeale on inimestel ja ka raviarstidel vale arusaam sellest, millal tuleks töövõime hindamise taotlus esitada ning pere- või eriarstid soovitavad esitada taotlus kohe peale uue diagnoosi saamist. Töötukassa andmetel on esmastest taotlejatest, kes saavad otsuse, et nende töövõime ei ole vähenenud, ca 11% ajutiste tervisepiirangutega. Töövõime hindamise protsessi sisenemisel ei ole seatud lisatingimusi - Hetkel kehtiv TVTS ja töövõime hindamise metoodika ei sea nö sisenemistingimusi töövõime hindamise süsteemi, st inimene võib taotlust esitada igal aja hetkel kui talle endale tundub, et tema tervislik seisund mõjutab tema töövõimet. Inimene võibki ennast haigena tunda ja tunda, et see piirab ka tema töötamist, aga inimene ise ei oska hinnata, kas see on pikaajaline ja püsiv seisund, millega peaks töövõime hindamisele pöörduma või ei. Teisalt, selline võimalus kulutab asjatult kõikide osapoolte ressurssi ning tekib küsimus, kas töövõime hindamise süsteemi sisenemist oleks vaja täpsemalt reguleerida7. 2.2.3 Visiidipõhiste hindamiste läbiviimine eesmärgiga koguda taotleja kohta täiendavat tegutsemisvõime alast infot Visiidipõhiseid hindamisi tehakse vähe - Töövõime hindamise protsessis on väga oluline koht kvaliteetsetel terviseandmetel, mis tulevad tervishoiusüsteemist. Kuigi terviseandmete kvaliteet on tervishoiupoliitika osa, siis mõjutab see paljuski ka töövõime hindamise protsessi. Kui terviseandmed ei ole piisavad või taotlusel väljatoodud piirangud ja TIS-is olevad terviseandmed on vastuolulised, on ekspertarstil võimalik teha taotleja raviarstidele täiendavaid päringuid või viia läbi visiidipõhine hindamine, et objektiviseerida taotleja piiranguid. Visiidipõhine hindamine aitab saada taotleja tegutsemisvõime kohta objektiivseid andmeid, kuid see hindamise viis pole praktikas soovitud määral rakendust leidnud. Metoodika väljatöötajad nägid ette suuremat visiidipõhiste hindamiste mahtu – 20%, kuid praktikas on see protsent olnud 1-2%. Visiidipõhine hindamise protsess on aja- ja ressursimahukas - dokumendipõhine hindamine on nii töötukassa, tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kui ka ekspertarsti jaoks lihtsam ja kiirem, nii ajalises kui ka rahalises mõttes. Probleemidena on TTO-d ja ekspertarstid välja toonud 7 Osades riikides peab inimene enne arstilt kinnituse saama, et tegemist on pikaajalise terviseprobleemiga, mis võib mõjutada tema töövõimet (Soome, Norra, Holland, Saksamaa, UK). Osades riikides peab inimene ennem teatud perioodi haiguslehel viibima, kui saab liikuda töövõime(tuse) süsteemi (Holland, Taani, Rootsi). taotleja visiidile kutsumise ja selle kinnitamisele kuluva aja (kui taotlejaga ei ole võimalik mingil põhjusel kontakteeruda), taotlejale ja spetsialistile ühise sobiva aja leidmise ning ekspertiisi koostamise kestuse pikenemise. Probleemiks võib olla ka spetsiifiliste funktsionaalse tegutsemisvõime testide sisu ja arvuliste väärtuste puudulik tundmine ekspertarsti poolt, mille tõttu on ekspertarstil keeruline integreerida funktsionaalse tegutsemisvõime testide tulemusi töövõime hindamise ekspertiisi konteksti. 2.2.4 Töövõime hindamise ekspertarstide omavaheline koostöö Ekspertarsti erialane taust võib mõjutada ekspertiiside tulemust - Töövõime hindamise ekspertarstina saab töötada vähemalt 2-aastase staažiga praktiseeriv arst, kes on täiendavalt läbinud ekspertarsti täiendkoolituse. See, milline ekspertarst millise taotleja töövõimet hindab, ei sõltu arsti diplomijärgse spetsialiseerumise käigus omandatud arstlikust erialast. Selline hindamissüsteem on põhjustanud mõnikord arusaamatust taotlejate seas (näiteks on inimesed olnud segaduses, miks nende depressioonist tingitud töövõime hindamise taotlust on hinnanud reumatoloog jms). Ekspertarsti töö ei eelda konkreetse arstliku eriala pädevust, sest ekspertiisi käigus ei ole vaja teha taotlejale uuringuid või analüüse, diagnoosida haigusi, määrata ravi ning jälgida selle kulgu. Taotlejatel on enamasti ka rohkem kui rohkem kui üks ja erinevaid organsüsteeme haarav haigus, seega arstliku eriala järgi ekspertiiside hindamine eeldaks suuremat ressursikulu. Kuigi töövõime hindamine tugineb põhjalikule dokumentide analüüsile ja arstlikule teadmisele, on töötukassa varasemates analüüsides siiski ilmnenud, et mõnikord võib ekspertiisi tulemus olla ebatäpsem juhul, kui ekspertarsti eriala ei ühti taotleja terviseprobleemi iseloomuga – näiteks kui kehaliste haiguste spetsialist hindab vaimse tervisega seotud juhtumit või vastupidi. Töötukassa on koostanud täiendavaid erialapõhiseid juhendeid ning korraldanud täiendkoolitusi hindamispõhimõtete ühtlustamiseks. Ekspertarstid ei tee omavahel koostööd - töötukassa lepingupartnerist TTO meeskonda peab kindlasti kuuluma vähemalt 2 erialase taustaga ekspertarsti – psühhiaater ning taastusarst või töötervishoiuarst. Kuigi töötukassa on TTO-sid juhendanud, et erineva erialase taustaga ekspertarstid võiksid omavahel keerukate juhtumite puhul konsulteerida, siis praktikas selline eriarstliku konsulteerimise põhimõte realiseerunud ei ole. 2.2.5 Ekspertiisis antavad soovitused töötingimuste ning töövõime toetamise kohta Ekspertiisis antavad soovitused töötingimuste kohta ei ole ühtlased - Kuigi ekspertarstidel on võimalik töövõime hindamise käigus anda soovitusi töötingimuste kohta, siis praktikas ei ole antud sisend ühtlane. Töövõime hindamise ekspertarstidel võib olla keeruline neid soovitusi anda, kuna nende teadmised töötervishoiust ja tööergonoomikast ei pruugi olla piisavad. Sellest tulenevalt võivad soovitused mõnikord olla liialt üldsõnalised või taotleja seisukohast vastuolulised, lisaks ei ole ekspertarstil teavet taotleja omandatud eriala või hariduse kohta. Selline ekspertarsti poolt antud sisend peaks olema abiks töötukassa konsultantidele klientide edaspidises nõustamises (hetkel kasutavad töövõime hindamise ekspertiisi andmeid töötukassa juhtumikorraldajad ja karjäärinõustajad), kuid teisalt on tekkinud küsimus, kas töövõime hindamise ekspertarstid taotleja olemasoleva töökoha tingimusi tundmata, tööelu ja erialase või haridustaseme puuduliku teabe korral peaksid sisulisi soovitusi üldse andma. Ekspertiisis antavad soovitused töövõime toetamiseks ei ole ühtlased - Töövõime hindamise ekspertarstil on võimalus anda lisaks töötingimuste soovitustele ka soovitusi töövõime toetamiseks – näiteks viidata vajadusele ümberõppe, töötukassa teenuste, eluviiside muutmise või tugispetsialistide toe järele. Kuna metoodikas ei ole töövõime toetamise soovituste sisu ja ulatust täpselt reguleeritud, on need ekspertiisides sageli üldsõnalised ning võivad sisaldada ka ravialaseid või meditsiinilisi soovitusi, mille rakendamisel ekspertarstil võimalus ja roll puudub. See võib tekitada taotlejates segadust või ekslikke ootusi, näiteks et nad peavad pöörduma mõne spetsialisti vastuvõtule, kuigi sellise suunamise õigus ja võimalus on ainult ravi-ja perearstil. Inimest saab teise arsti või tugispetsialisti vastuvõtule suunata siiski tema pere- või raviarst ning arst võib selle aluseks võtta ka töövõime hindamise ekspertiisi (kui taotleja seda oma arstile avaldab). Töövõime hindamise otsustel ei kajastu ekspertiisis antud soovitused - Töövõime hindamise ekspertiisis antud soovitustel ei ole juriidilist jõudu, mistõttu ei ole need ka täna töövõime hindamise otsusel ja nende rakendamist ei ole võimalik tagada. See piirab soovituste mõju inimese tervisekäitumisele ja tööalastele otsustele. Lisaks võib otsuste mõju jääda piiratuks, kui inimesed soovitusi ei järgi või ei oska nende põhjal oma tööelus vajalikke samme astuda. Ekspertarsti antud soovituste e info on leitav vaid eksperdiarvamusest ning see, kas isik on nendest soovitustest teadlik või mitte, sõltub sellest, kas ta on täismahus eksperdihinnanguga tutvunud või mitte. Näiteks võib juhtuda, et tööturult eemalolev inimene, kellele on määratud osaline töövõime, ei kasuta töötukassa pakutavaid teenuseid, mis aitaksid tööellu naasmist toetada. Samuti võib inimene, kelle töövõime on hinnatud puuduvaks, jätkata töötamist ilma töötingimusi või koormust kohandamata, mis võib pikemas perspektiivis tervist veelgi halvendada. Selle olukorra üheks põhjuseks võib olla see, et töövõime hindamise otsus on keeruliselt sõnastatud, juriidilise või meditsiinilise keelekasutusega ning ei sisalda teavet selle kohta, mida inimene peaks või võiks tervise säilitamiseks või parandamiseks ette võtta. Lisaks ei ole töövõime hindamise otsus siduv tööandjale ega raviarstile, mistõttu ei pruugi see otseselt mõjutada inimese tegelikku tööelu ega ravi korraldust. Vähenenud töövõimega inimeste tervisekäitumises on omavastutust vähe - taotlejad jätkavad tihtipeale ühest hindamisperioodist teise tervist kahjustavate eluviisidega ja tervist kahjustavatel töökohtadel töötamisega, samas kui muutusi tehes oleks võimalik terviseseisundit parandada või edasi mitte kahjustada. Selliselt kasvab riigi kulu nii inimese ravi osas kui ka näiteks töövõime hindamise ja –toetuse osas, kuna inimene jätkab töövõime hindamise süsteemi ressursside kasutamist (korduvhindamised). Samas puuduvad riigil ja töötukassal tõhusad hoovad inimese tervisekäitumise mõjutamiseks. Töövõime hindamise ekspertiisiga kogutud andmete kasutamine töötukassas nõustamisel ja teenuste pakkumisel - Töövõime hindamise ekspertiis on mahukas ja sisuliselt väärtuslik hindamisdokument, mis sisaldab detailset teavet inimese terviseseisundi, funktsioneerimisvõime ja piirangute kohta. Selle info potentsiaal ulatub kaugemale pelgalt töövõime ulatuse vähenemise tuvastamisest – seda võiks rohkem ära kasutada ka inimese tööellu naasmise või seal püsimise toetamiseks. Praegu on ekspertiisi andmed kättesaadavad vaid inimesele endale ja töötukassa konsultantidele, lisaks ka tööalase rehabilitatsiooni teenuseosutajatele ja õige pea ka kohalikele omavalitsustele inimese abivajaduse hindamisel, kuid nende kasutusala võiks olla laiem. Näiteks võiksid töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste vajaduse hindamise protsessid olla paremini integreeritud, et inimene ei peaks esitama eraldi taotlust teenuste saamiseks ega läbima korduvat hindamist. Selline lähenemine toetaks sündmusteenuse loogikat, kus ühe hindamise tulemused käivitavad automaatselt järgmised vajalikud sammud. Lisaks aitaks see vähendada dubleerimist ja koormust nii inimese kui ka süsteemi jaoks, suurendades töövõime hindamise protsessi väärtust ja mõju. Samuti looks see eeldused selleks, et töövõime hindamise ekspertiisist saaks mitte ainult hinnang inimese töövõimele, vaid ka praktiline tööriist tema tööelu teekonna kujundamisel. Töövõime hindamise ekspertiisiga kogutud andmete kasutamine on piiratud - töötukassal puudub õigus kohustada inimest osalema teenustel või pöörduma arsti vastuvõtule ning töövõime hindamise ekspertiisis tuvastatud ravi- või teenusevajadus ei pruugi jõuda inimese raviarstini. Samuti ei ole raviarstid ega töötervishoiuarstid kaasatud töövõime hindamise protsessi ega oma ligipääsu ekspertiisi tulemustele, kuigi see info võiks toetada raviotsuseid ja töötingimuste kohandamist. See on eriti probleemne töötavate taotlejate puhul, kelle töövõime säilitamine sõltub tihti töökoormuse või -keskkonna kohandamisest. Kui ekspertiisis tuvastatakse töötingimuste muutmise või töökoha vahetuse vajadus, ei pruugi see info jõuda töötervishoiuarstini, kellel on õigus ja pädevus hinnata töö sobivust konkreetsele inimesele. Vajalikud kohandused võivad seetõttu jääda tegemata ning inimese töövõime võib aja jooksul veelgi halveneda. Töötervishoiuarsti roll töövõime hindamisele järgnevates tegevustes on ebaselge ning puudub järjepidev seos töövõime hindamise ja tööelu tegeliku korralduse vahel, mis takistab ennetavat lähenemist töövõime languse vältimiseks. 2.2.6 Tehisintellekti võimaluste kasutamine töövõime hindamisel Töövõime hindamine toimub enamjaolt dokumendipõhiselt ja tuginedes infosüsteemis olevatele andmetele – töövõime hindamise taotlusel olevad andmed ning tervise infosüsteemis olevad andmed. Eelpool kirjeldatud ressursside suur kulu (p 2.2.1) on tõstatanud küsimuse, kui palju oleks võimalik töövõime hindamise protsessi automatiseerida või TI-d selles protsessis kasutada. Hetkel puudub teadmine, kas ja kui palju oleks võimalik automatiseerida taotluste andmete analüüsi, nt analüüsida taotleja vabatekstivälju, tuvastades seal mustreid, piiranguid ja märksõnu, mis viitavad töövõime langusele; taotluse osaline täitmine inimese terviseandmete põhjal, tõmmates TIS-ist asjakohast infot ja struktureerides selle loogiliselt taotluse vormile; taotluse kontrollimine, kas kõik vajalikud väljad on täidetud ja kas esitatud info on sisuliselt kooskõlas olemasolevate terviseandmetega; mahukate terviseandmete töötlemine ja töövõime hindamiseks vajaliku info leidmine. Arvestades masinõppe võimalusi, võiks näiteks TI õppida varasemate eksperthinnangute põhjal, kuidas erinevad vastuste kombinatsioonid seostuvad kindla töövõime tasemega, ning pakkuda ekspertarstile abistavat esmase hinnangu soovitust; aidata koostada inimestele arusaadavaid põhjendusi töövõime hindamise otsusele, tõlkides keerulise meditsiinilise info selgesõnaliseks kokkuvõtteks, mis aitab taotlejal mõista, kuidas otsuseni jõuti; aidata juhtumikorraldajaid ja arste keerulistes juhtumites, näidates sarnaste juhtumite lahendeid ja arutluskäike. Tekib ka küsimus, kas on võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, mis kiirendaks protsessi, st kus TI teeb esmase hinnangu ja arst kinnitab või muudab seda. Mõned riigid on selles suunas juba tegutsemas. Soomes on uuritud erinevaid võimalusi, kuidas TI-  d kasutada inimese seisundi hindamisel rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) põhiselt. USA näiteks kasutab lähenemist, mille FAB meetod8 põhineb RFK-l ja spetsiaalsel arvutiprogrammil – CAT (Conceptual capacity computer adaptive testing)9. Holland kasutab hindamismeetodit SMBA, mis baseerub samuti RFK-l ja tarkvaralahendusel MOI10. Antud uuringu käigus tuleb analüüsida TI rakendamise võimalusi Eesti töövõime hindamise süsteemis, võttes arvesse teiste riikide näiteid, praktilist kogemust ja TI potentsiaali tänapäevaste arengute kontekstis. 8 Vaimse tervise probleemidega inimese hindamiseks on WD-FAB. 9 CAT sisaldab küsimustikku, kus piiranguid mõõdetakse vastava skaalaga ja arvuti algoritm selekteerib inimese antud vastuste ja piirangute järgi vastamiseks välja vajalikud järgmised küsimused. Instrumenti on mugav kasutada ka korduvahindamisel, kuna see võtab arvesse ka eelmisel hindamisel antud vastuseid ja tulemusi. Instrument on dünaamiline ning küsimusi selekteeritakse vastavalt inimese profiilile. 10 MOI tarkvara aitab hindajat, linkides inimese tervisekahjustusest tulenevad töövõime piirangud RFK koodidega. MOI eeliseks on arstide tööaja kokkuhoid töövõime hindamisel. 3. UURINGU EESMÄRK JA UURIMISKÜSIMUSED 3.1 Uurimisülesande kirjeldus Uuringu koostamisel tuleb analüüsida Eesti töövõime hindamise süsteemi, metoodikat ja protsessi kõigi osapoolte vaates (taotlejad, töötukassa ning ekspertarstid) ning teha ettepanekuid protsessi ja taotlusvormi lihtsustamiseks, kiirendamiseks ning tõhusamaks muutmiseks, säilitades samal ajal hinnangu kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Eesti töövõime hindamise süsteemi uuring peab hõlmama Eesti õigusaktide, töövõime hindamise metoodika, sh taotlusvormi analüüsi. Uuring peab käsitlema Eesti töövõime hindamise süsteemi ja probleemkohti läbi kasutajateekonna. Aluseks tuleb võtta varasemad sellel teemal tehtud uuringute ja analüüside tulemused ning käesoleva tehnilise kirjelduse raames välja toodud probleemide kirjeldused. Oluline ülesanne on esitada ettepanekud selle kohta, milliseid muudatusi oleks vaja teha töövõime hindamise protsessides, metoodikas ja taotlusvormis, arvestades uurimistulemustega (seejuures eelistatult sellisel viisil, mis ei eelda töövõime hindamise süsteemi tervikreformi). Samas, kui uuringu käigus ilmneb, et süsteemi paremaks toimimiseks on vaja teha muudatusi ka regulatsioonides või senises korralduses, oodatakse ka nende osas põhjendatud ja läbimõeldud ettepanekuid. Kui uuringus tuuakse rahvusvahelise praktika näiteid, peavad tehtavad ettepanekud olema Eesti olusid arvestavad ja rakendatavad. Täiendavalt tuleb analüüsida töövõime hindamise protsessi automatiseerimise võimalusi, sh TI rakendamise võimalusi protsessi erinevates etappides ning teha ettepanekuid, milliseid eeldusi tuleks luua, et töövõime hindamise protsessis TI kasutusele võtta (õiguslik aspekt, terviseandmete töötlemine, TVH taotluse vorm ja hindamiskriteeriumid jm). Pakkujalt oodatakse ka rahvusvaheliste praktikate ja uuringute kaardistamist sel teemal. 3.2 Uuringu tulemusena tuleb vastata alljärgnevatele uurimisküsimustele: Uurimisülesanne 1 – töövõime hindamise süsteemi probleemkohtade kaardistus ja analüüs Uuringu teostajalt oodatakse töövõime hindamise metoodika ja protsessi probleemkohtade ning nende olulisuse analüüsi erinevate osapoolte (taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide) vaates. Pakkujalt oodatakse tehnilises kirjelduses toodud probleemistiku süstematiseerimist, millised probleemid millist osapoolt puudutavad ning nende olulisuse hindamist. Lisaks selles dokumendis käsitletud probleemistikule võib uuringu teostaja pakkuda täiendavaid, uuringu eesmärgist lähtuvaid uurimisteemasid, mis on antud uuringu kontekstis olulised. Järgnevad uurimisülesanded on Tellija püstitanud lähtuvalt tehnilises kirjelduses toodud probleemikirjeldustest. Pakkuja võib uurimisküsimusi täiendada lähtuvalt uuringu eesmärgist. Uurimisküsimuste muutmine ja täiendamine peab olema pakkumuses põhjendatud. Lõplikud  uurimisküsimused kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist. Uurimisülesanne 2 – analüüsida töövõime hindamise taotlusvormi lihtsustamise võimalusi (vastab probleemikirjeldusele 2.1.1) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, millised muudatused taotlusvormis ja/või täiendused metoodikas lihtsustaks taotluste täitmist taotleja jaoks, tagades samal ajal ekspertarstile piisava ja asjakohase sisendi hinnangu andmiseks. 1) Mida peavad taotlejad keeruliseks töövõime hindamise protsessis (sh töövõime hindamise taotluse täitmisel)? 2) Kuidas maandada taotlejate ebakindlust taotluse täitmisel ning suurendada kindlustunnet, et nad esitavad piisava ja asjakohase info? 3) Kuidas muuta valikvastuste sõnastus ja ülesehitus taotlejate jaoks ühtlasemaks ja arusaadavamaks, et vähendada segadust ja tõlgendamisraskusi? 4) Millised taotleja esitatavad andmed töövõime hindamise taotlusel (sh registriandmed, valikvastused ja küsimuste järel olevad täpsustavad vabatekstiväljad) on ekspertarsti jaoks vajalikud asjakohase otsuse tegemiseks võttes arvesse minimaalsuse printsiipi11? 5) Kuivõrd sisulist infot annab ekspertarsti jaoks taotleja lisatud enesehinnang võrreldes TIS- is olevate andmetega ning kui palju võtavad ekspertarstid seda arvesse eksperthinnangu koostamisel? 6) Kui suurt lisandväärtust ekspertarstile ekspertiisi koostamiseks annavad töövõime hindamise taotluses olevad vabatekstiküsimused valdkondade lõpus (valdkonna teemaga seotud muud piirangud, nt 1.4)? 7) Kui suurt lisandväärtust ekspertarstile ekspertiisi koostamiseks annavad töövõime hindamise taotluses olevad mitteskooritavad küsimused12? 8) Kas ja kuidas peaks eeltoodust tulenevalt muutma tänast TVH taotluse ülesehitust või selle küsimusi, võttes arvesse minimaalsuse printsiipi, kuid mis võimaldaks koostada objektiivset otsust? 9) Kas ja kuidas on võimalik lihtsustada korduvtaotluste esitamist ja hindamist kõikide osapoolte jaoks, säilitades samal ajal otsuse metoodilise korrektsuse? 10) Kas ja kuidas on võimalik lihtsustada taotluse esitamist ja hindamist muutumatute seisundite korral kõikide osapoolte jaoks, säilitades samal ajal otsuse metoodilise korrektsuse13? 11) Kas ja milliseid muudatusi on eeltoodust tulenevalt vaja teha töövõime hindamise metoodikas? 11 Minimaalsuse all mõeldakse seda, et küsida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik nii taotleja kui ekspertarsti vaates õiglase otsuse saavutamiseks. 12 Taotlusvormil on küsimused nr 8-9, mis ei ole metoodika järgi hinnatavad ja annavad vaid lisainfot taotleja piirangute, terviseseisundi kohta. Lisaks küsitakse taotlejalt hinnangut „ Tahte“ küsimuses, mis otseselt ei skoorita aga peaks olema hindamises üks lähtekohti. 13 Aluseks võib võtta näiteks Sotsiaalkindlustusameti metoodika muutumatu diagnoosiga lapse puude tuvastamiseks. Uurimisülesanne 3 – analüüsida töövõime hindamise otsuse vormi ja sisu (vastab probleemikirjeldusele 2.1.2) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise otsuste vorm ja sisu taotlejatele selgemaks, arusaadavamaks ning paremini põhjendatuks. 1) Kas ja kuivõrd arusaadavad on TVH otsused (vorm, sisu, töövõime hinnangu muutus, otsuse pikkus, keelekasutus) taotlejate jaoks? 2) Kui esineb raskusi TVH otsuse mõistmistel, millised konkreetsed aspektid muudavad otsuse taotlejate jaoks raskesti mõistetavaks? 3) Kas taotlejad mõistavad, kuidas ekspertarst on jõudnud oma hinnanguni ning millised andmed ja kaalutlused on otsuse aluseks? 4) Kui teadlikud on taotlejad võimalusest tutvuda eksperdiarvamusega e-töötukassas ja TIS- is? 5) Kui paljud taotlejad kasutavad võimalust tutvuda oma eksperdiarvamusega ning millised on nende kogemused eksperdiarvamuse sisuga tutvumisel? a. Kuidas suunata senisest enam inimesi oma ekspertiisiga tutvuma? 6) Kui arusaadav on täismahus eksperdiarvamus taotlejate jaoks ja kas see aitab neil paremini mõista otsuse sisu ja põhjendusi? 7) Kuidas saaks töövõime hindamise otsust ja eksperdiarvamust paremini omavahel siduda? Millist teavet peaks TVH otsus sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt informatiivne ning mõistetav? 8) Kuidas muuta töövõime hindamise otsuse vormi (otsuse ülesehitus) ja sisu taotlejale selgemaks? 9) Millised kommunikatsioonivõtted või lisamaterjalid (nt selgitavad lisad, visuaalid, juhendid) võiksid toetada otsuse paremat mõistmist? Uurimisülesanne 4 – analüüsida töövõime hindamise ekspertarsti poolt kasutatavaid kaalutluskriteeriume osalise või puuduva töövõime tuvastamisel (vastab probleemikirjeldusele 2.1.3) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada töövõime hindamise ekspertarvamuste ühtlust ja läbipaistvust, tagades samal ajal individuaalse lähenemise ning metoodilise täpsuse. 1) Milliste olemasolevate kriteeriumide alusel hindavad ekspertarstid, kas inimesel on osaline või puuduv töövõime? 2) Millised kaalutluskohad või tõlgendusruumid põhjustavad hinnangute varieerumist ekspertarstide vahel? 3) Millised on ekspertarstide kogemused ja ootused seoses kehtivate kaalutluskriteeriumide selguse ja rakendatavusega? 4) Kas ja mil määral võetakse või tuleks arvesse võtta inimese hõiveseisundit, töökoormust ja töö iseloomu töövõime ulatuse kaalutlemisel? 5) Kas ja mil määral võetakse või tuleks arvesse võtta inimese tervisekäitumist (sh  ravijärgivust) töövõime ulatuse kaalumisel? 6) Kas ja kuidas peaks muutma olemasolevaid kaalutluskriteeriume, et suurendada ekspertarvamuste ühtlust ja läbipaistvust? a. Tuua näiteid, kuidas rakendavad teised riigid14 oma hindamissüsteemides skoorimist ja kaalutluskriteeriume – millised on nende süsteemide tugevused ja ülekantavad praktikad? Uurimisülesanne 5 – analüüsida töövõime hindamise otsuste kehtivusaegasid (vastab probleemikirjeldusele 2.1.4) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid töövõime hindamise otsuste kehtivusaegade optimeerimiseks viisil, mis toetaks ressursside tõhusamat kasutamist, kuid oleks samal ajal kooskõlas kehtiva metoodika ja hindamise sisuliste põhimõtetega. 1) Milliste kriteeriumide ja kaalutluste alusel määravad ekspertarstid töövõime hindamise otsuse kehtivusaja pikkuse? 2) Kuidas seostub kehtivusaja määramine taotleja terviseseisundi olemuse ja haiguse kuluga (nt püsivus, progresseerumine, ravitavus)?15 3) Kas kehtivad töövõime hindamise perioodid (6 kuud, 1–5 aastat) on sisuliselt põhjendatud ja piisavalt paindlikud erinevate seisundite puhul? 4) Millised oleksid optimaalsed minimaalne ja maksimaalne kehtivusaeg, arvestades nii metodoloogilist lähenemist, hindamisprotsessi ressursside kasutust kui ka taotlejate seisundit? 5) Milliste seisundite puhul oleks põhjendatud määrata töövõime hindamise otsus pikemaks kui 5 aastat ning kui pikaks perioodiks (sh kuni vanaduspensionieani) võttes arvesse nii osalise kui ka puuduva töövõime juhtumeid, sh välistavaid seisundeid? 6) Millistele andmetele või kriteeriumidele tuginedes saaks ekspertarst teha pikema kehtivusajaga otsuse? 7) Millised meetmed aitaksid vähendada mittemõistlike lühikeste perioodide määramist (6 kuud kuni 2 aastat) (võimaldades paindlikkust perioodi pikkuse määramisel, kuid säilitades samal ajal otsuste kvaliteedi)? 8) Tuua näiteid, millised on (töövõime hindamise) otsuste kehtivusajad teistes riikides ning milliste põhimõtete alusel neid seal määratakse – millised on nende süsteemide tugevused ja ülekantavad praktikad? Uurimisülesanne 6 – analüüsida tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud töövõime languse tuvastamise seost töövõime hindamisega (vastab probleemikirjeldusele 2.1.5) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kas ja kuidas oleks võimalik efektiivsemalt siduda tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime languse määra tuvastamist töövõime hindamise protsessiga, et vähendada dubleerimist, parandada menetluse selgust ja suurendada ressursside 14 Riikide valik on töövõtja otsustada, kuid toodud näited peavad olema Eestis rakendatavad. 15 Töötukassa jagab uuringu tegijatega infot, milliste peamiste piiranguid põhjustavate diagnoosidega on määratud otsuse kehtivusajaks 6 kuud, 1 aasta ja 2 aastat.  kasutamise efektiivsust.16 1) Millised on võimalikud eelised ja puudused, kui töövõime hindamise ja kahjuhüvitise määramise protsessid integreeritaks? 2) Millised muudatused oleksid vajalikud töövõime hindamise protsessis, metoodikas või õigusraamistikus, et võimaldada kahe süsteemi tõhusat sidumist (sh kulud, pädevused, ootused ekspertarstidele)? 3) Millised on ekspertarstide ja teiste osapoolte seisukohad võimaliku süsteemide integreerimise kohta? 4) Milline arst peaks tuvastama tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime languse määra (näiteks töövõime hindamise ekspertarst, töötukassa ekspertarst, töötervishoiuarstid jne)? 5) Kas ja millist lisapädevust või täiendkoolitust eeldaks tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime languse ulatuse tuvastamine töövõime hindamise ekspertarstidelt? 6) Millised kulud kaasneksid töötukassale, kui töövõime hindamise raames hakataks hindama ka tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime kaotust? 7) Milline oleks sellise muudatuse eeldatav mõju riigi tasandil – millised oleksid võimalikud kulud ja tulud tervikuna (sh halduskoormuse vähenemine, kiirem menetlus, parem kasutajakogemus)? a. Kuidas oleks mõistlik sellist süsteemi rahastada? 8) Kuidas oleks võimalik hinnata tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töövõime kaotust vanaduspensioniealistel ja alla 16-aastastel, kes ei kuulu töötukassa töövõime hindamise sihtrühma, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks? Uurimisülesanne 7 – analüüsida töövõime hindamise protsessi lihtsustamise võimalusi (vastab probleemikirjeldusele 2.2.1) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise protsess aja- ja tööjõusäästlikumaks kõigi osapoolte jaoks, säilitades samal ajal hindamise kvaliteedi ja metoodilise korrektsuse. Eesmärk on kaardistada ressursimahukaimad etapid, hinnata nende vajalikkust ning pakkuda välja lahendusi, mis võimaldaksid protsessi tõhustada, sealhulgas korduvhindamiste lihtsustamise kaudu. 1) Millised töövõime hindamise protsessi etapid on kõige ajamahukamad ja ressursinõudlikumad erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) vaates? 2) Millised on peamised põhjused, miks need etapid on ressursimahukad? 3) Millised on töövõime hindamise protsessi peamised kulukohad ning kuidas saaks neid optimeerida? 4) Millised muudatused aitaksid muuta töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ning aja- ja tööjõusäästlikumaks erinevatele osapooltele (taotlejale, töötukassale, ekspertarstile)? 16 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud „Tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ on hetkel käimas, kus analüüsitakse mh ka tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi. Tellija jagab uuringu tegijaga antud uuringu vaheraporti andmeid, mida saab uurimisülesande 6 analüüsimisel aluseks võtta.  5) Millised võimalused on ekspertarstide töö optimeerimiseks, et vähendada nende ajakulu ühe ekspertiisi koostamisel, säilitades samas hinnangu kvaliteedi ja usaldusväärsuse? 6) Kuidas muuta korduvhindamiste protsessi lihtsamaks ja vähem koormavaks taotlejale, töötukassale ja ekspertarstile, tagades samal ajal metoodiliselt korrektse hindamise? Uurimisülesanne 8 – analüüsida töövõime hindamise taotluste esitamise põhjusi (vastab probleemikirjeldusele 2.2.2) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas terviseprobleemidega inimeste töövõime hindamisele pöördumisi paremini suunata, et vähendada põhjendamatuid või ajutise seisundiga seotud taotlusi, suurendades süsteemi sihipärasust ja ressursside tõhusat kasutust. 1) Millistel põhjustel hinnatakse esmakordselt töövõime hindamise taotlejatel töövõime mitte vähenenuks? 1) Millised on esmataotlejate peamised motiivid töövõime hindamise taotluse esitamisel? 2) Millist rolli mängivad perearstid, eriarstid, lähedased ja teised nõuandjad taotluse esitamise otsuse tegemisel? 3) Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia töövõime hindamisele pöördumiseni enne, kui see on sisuliselt põhjendatud? 4) Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste, sh ajutise tervisepiiranguga inimeste sisenemist töövõime hindamise süsteemi? 5) Tuua näiteid, kuidas on töövõime hindamisele sisenemise tingimused reguleeritud teistes riikides? Uurimisülesanne 9 – analüüsida visiidipõhiste hindamiste läbiviimist (vastab probleemikirjeldusele 2.2.3) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu töövõime hindamise protsessis, et parandada otsuste objektiivsust ja kvaliteeti, vähendades samal ajal protsessi koormust ja tõstes selle tõhusust. 1) Millised on peamised põhjused, miks visiidipõhiseid hindamisi tehakse oluliselt vähem kui metoodikas algselt ette nähtud (1–2% vs 20%)? 2) Milliste juhtumite puhul võiks kindlasti soovitada visiidipõhist hindamist läbi viia? 3) Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu? 4) Kuidas muuta visiidipõhise hindamise protsess sujuvamaks ja vähem koormavaks kõigi osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) jaoks? Uurimisülesanne 10 - analüüsida töövõime hindamise ekspertarstide omavahelist koostööd ja selle mõju eksperdiarvamustele (vastab probleemikirjeldusele 2.2.4) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas suurendada töövõime hindamise ekspertarvamuste kvaliteeti ja järjepidevust, arvestades ekspertarstide erialase tausta mõju ning soodustades ekspertarstide vahelist koostööd juhtumite hindamisel. 1) Kuidas mõjutab ekspertarsti erialane taust töövõime hindamise ekspertiisi sisu ja objektiivsust, eriti juhtudel, kui taotleja terviseseisund ei kuulu arsti erialase pädevuse  valdkonda? 2) Milline on erineva erialase taustaga ekspertarstide koostöö praegune praktika töövõime hindamise protsessis? 3) Millised tegurid takistavad tervishoiuteenuse osutajate siseselt ekspertarstide vahelist konsulteerimist (nt ajakulu, töökorraldus, vastutuse jagunemine)? 4) Millisel määral aitab ekspertarstide omavaheline koostöö suurendada ekspertiiside objektiivsust? 5) Kuidas saaks soodustada ja süsteemselt korraldada ekspertarstide vahelist konsulteerimist ekspertiiside koostamisel? 6) Milliseid täiendavaid toetavaid meetmeid võiks ekspertarstidele pakkuda nende erialaga mitte seotud juhtumite hindamiseks lisaks juba olemasolevatele toetavatele võimalustele (koolitused, juhendid, koostöövõimaluse olemasolu teiste ekspertarstidega)? Uurimisülesanne 11 – analüüsida töövõime hindamise ekspertiisis antavate töötingimuste ning töövõime toetamise soovituste vajalikkust ja kasutusvõimalusi (vastab probleemikirjeldusele 2.2.5) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas muuta töövõime hindamise ekspertiisis antavad soovitused töötingimuste ja töövõime toetamise kohta sisukamaks, rakendatavamaks ja paremini kasutatavamaks nii taotlejate kui ka töötukassa nõustajate jaoks, sealhulgas hinnata soovituste andmise vajalikkust, võimalikke alternatiive ja andmepõhiseid lahendusi. 1) Millised ekspertarsti antud soovitused on olulised nii töötukassa nõustajate kui ka taotlejate enda jaoks ning kuidas need mõjutavad töökeskset nõustamist, töövahendust ja karjäärinõustamist? 2) Milline oleks mõju nii taotlejatele kui ka töötukassa nõustajate tööle, kui soovitusi töötingimuste ja/või töövõime toetamise kohta ei antaks? 3) Milliseid muudatusi tuleks teha, et töövõime hindamise ekspertiisis antavad töötingimuste ja töövõime toetamise soovitused oleksid kasulikud nii taotlejatele kui ka töötukassa nõustajatele toetamaks inimesi nende töövõime säilitamisel ja tööhõives püsimisel või ka tööhõivesse liikumisel? 4) Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema, et need oleksid sisuliselt põhjendatud ja rakendatavad (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed)? 5) Kuidas muuta soovituste andmine ekspertarstide jaoks sisuliselt ja tehniliselt lihtsamaks? 6) Kas ja kuidas oleks võimalik muuta soovituste andmine andmepõhiseks, nt kasutades masinõppepõhiseid soovitusmudeleid või integreerides sobivaid klassifikaatoreid? 7) Kuidas saaks töövõime hindamise protsessi, sh ekspertiisi tulemusi ja ekspertiisis antud soovitusi paremini integreerida töötukassa töövahenduse ning töövõimet toetavate teenuste ja karjääriteenuste pakkumisega, et muuta teenuste saamine taotlejate jaoks lihtsamaks ja teadlikumaks? 8) Kuidas tagada, et taotlejad oleksid teadlikud neile antud soovitustest? Kas ja millises vormis peaks soovitused lisama töövõime hindamise otsusele, et need oleksid taotlejale arusaadavad ja rakendatavad? 9) Kuidas aidata taotlejal paremini teadvustada vajadust muuta oma tervisekäitumist või tervist  kahjustavat töist tegevust töövõime säilitamise eesmärgil? 10) Millised võimalused on riigil mõjutada inimese tervisekäitumist töövõime hindamise protsessi kaudu (nt koostöö arstide, tööandjate või tugiteenustega)? 11) Kellele ja kuidas võiksid töövõime hindamise ekspertiisis kogutud andmed liikuda tervishoiusüsteemis üldisemalt, et toetada taotleja töövõime säilitamist paremini? Uurimisülesanne 12 – analüüsida töövõime hindamise protsessi automatiseerimise võimalusi (vastab probleemikirjeldusele 2.2.6) Uuringu teostajalt oodatakse ettepanekuid, kuidas rakendada tehisintellekti ja automatiseeritud lahendusi töövõime hindamise protsessis, et suurendada tõhusust, vähendada koormust ning parandada otsuste kvaliteeti ja arusaadavust. Uuring peab keskenduma võimaluste kaardistamisele, mitte konkreetsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisele, ning andma sisendi edasisteks analüüsideks, kus hakatakse hindama ja arendama sobivaid tehnilisi lahendusi. Uuring peab tuginema rahvusvahelistele praktikatele, tehnoloogilistele võimalustele ja Eesti õigusraamistikule, hinnates ka andmekaitse ja turvalisuse aspekte. 1) Millised töövõime hindamise protsessi etapid sobivad automatiseerimiseks või tehisintellekti rakendamiseks, arvestades delikaatsete isikuandmete töötlemise piiranguid? 2) Millised tehnoloogilised lahendused (nt eeltäidetud vormid, otsustustoe süsteemid, otsuste sõnastamine) võiksid toetada töövõime hindamise protsessi tõhusust ja kvaliteeti? a. Kas ja kuidas saaks automatiseerida ja kiirendada terviseandmete töötlemist ja nende seostamist taotluse andmetega? b. Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada mustreid ja töövõime langusele viitavaid märksõnu? c. Kas ja kuidas oleks võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, kus TI teeb esmase hinnangu ja ekspertarst kinnitab või korrigeerib seda? 3) Milline oleks tehisintellekti kasutuselevõtu mõju töövõime hindamise protsessi kiirusele ja ressursikasutusele? a. Milline oleks potentsiaalne mõju erinevatele osapooltele? 4) Millised õiguslikud, tehnilised ja eetilised eeldused peavad olema täidetud, et TI kasutamine töövõime hindamises oleks võimalik ja turvaline ning tulemused usaldusväärsed? 5) Millised muudatused on vajalikud, et tehisintellekti kasutamine oleks võimalik ja turvaline ning tulemused usaldusväärsed? 6) Võimalusel tuua näiteid rahvusvahelistest praktikatest ja lahendustest, kuidas kasutatakse tehisintellekti ja automatiseeritud lahendusi töövõime hindamises või sarnastes protsessides ning kas need võiksid olla kohandatavad ka Eesti töövõime hindamise süsteemi? 7) Kuidas kasutatakse tehisintellekti ja automatiseeritud lahendusi teistes riikides töövõime hindamises või sarnastes protsessides ? a. Millised rahvusvahelised tehnoloogilised lahendused võiksid olla kohandatavad Eesti töövõime hindamise süsteemi?  4. UURINGU SIHTRÜHM JA METOODIKA 4.1 Uuringu sihtrühm Uuringu peamiseks sihtrühmaks on vähenenud töövõimega inimesed ning taotlejad, kelle ekspertiisi otsus on olnud, et töövõime ei ole vähenenud, töövõime hindamise ekspertarstid ja töötukassa töötajad (metoodikud, ekspertarstid, menetlejad, juhtumikorraldajad). Kaasatavateks partneriteks on eelkõige Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Töötervishoiuarstide Selts, kuid lõpliku kaasatavate ringi kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga uuringu käigus. Lepingu täitmisel teeb uuringu tegija koostööd Tellija koostatud juhtrühmaga, kuhu kuuluvad lisaks Tellija esindajatele ka töötukassa esindajad, kes annavad ekspertarvamuse. Lisaks kaasatakse juhtrühma vastavalt vajadusele teisi eksperte olenevalt küsimuste spetsiifikast. Uuringu tegijatelt eeldatakse põhjalikku tutvumist kehtiva töövõime hindamise metoodikaga, sh taotlusvormiga ning EUMASSi soovitustega. Lõplikud uuringu metoodikad kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist. 4.2 Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuringu meetodite valiku suunised Dokumendianalüüs – hõlmab kõikides probleemkäsitlustes Eesti õigusaktide, töövõime hindamise metoodika ja taotlusvormi analüüsi. Dokumendianalüüsis võetakse aluseks ka varasemad sellel teemal tehtud uuringud, analüüsid jms (sh käesolevas dokumendis viidatud andmeallikaid). Rahvusvaheliste näidete kirjeldus – osadele uurimisküsimustele vastamisel tuleb tuua näiteid teiste riikide praktikatest. Uuringu teostajalt eeldatakse 2-3 näite valimist, mis on asjakohased vastava uurimisküsimuse sisust lähtuvalt ja pakuvad alternatiivseid lahendusi. Riikide valik täpsustatakse uuringu käigus. Individuaal ja/või fookusgrupi intervjuud sihtrühma ja kaasatavate partneritega – praktikas esinevate probleemide analüüsimiseks, uurimisküsimustele vastamiseks ning võimalike lahenduste leidmiseks viib uuringu tegija läbi intervjuud sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Uuringu tegija kooskõlastab intervjuu kava Tellijaga töö käigus. Intervjuud peavad hõlmama vähemalt punktis 4.1 nimetatud sihtrühmasid17 ja kaasatud partnereid, sh poliitikakujundajaid. Lahenduste väljatöötamine ja mõjuanalüüs – uuringu raames tuleb uuringu tegijal vastata uurimisküsimustele, töötada välja alternatiivsed lahendused ning analüüsida nende rakendatavust ja mõjusid erinevatele osapooltele, sh mõju ajalisele ja rahalisele kokkuhoiule. Uuringu koostamise käigus tuleb analüüsida ja lahendusi pakkuda töövõime hindamise protsessi ja taotlusvormi lihtsustamise kohta. Töötoad/ koosloome seminarid sihtrühma ja kaasatavate partneritega – pakutavate lahenduste 17 Kaasata tuleb 5-10 praktiseerivat töövõime hindamise ekspertarsti. Hetkel praktiseerivate ekspertarstide kontakte jagab Tellija tööde teostamise käigus.  rakendatavuse analüüsiks ja olulisuse hindamiseks viib uuringu tegija läbi töötoad vm vormis koosloome seminarid sihtrühma ja kaasatavate partneritega. Töötubade läbiviimise metoodika pakub uuringu läbiviija, töötubade kavandi kooskõlastab uuringu läbiviija Tellijaga töö käigus. Töötoad peavad hõlmama vähemalt punktis 4.1 nimetatud sihtrühmasid ja kaasatud partnereid, sh töövõime hindamise ekspertarste.18 Uuringu tegija võib pakkumuses välja pakkuda ka muid metoodilisi lähenemisi kui need on vajalikud uuringu tulemuste saavutamiseks (näiteks küsitlused, ekspertiiside analüüs, eksperimentaalsed lahendused). Metodoloogilised valikud peavad lähtuma Pakkuja visioonist selle kohta, kuidas Tellija püstitatud uurimis- ja arendusülesanded kõige paremini lahendada. Oma visiooni asjakohasust tuleb taotluses põhjendada. Lõplikud metoodikad kooskõlastab uuringu tegija Tellijaga enne uuringu läbiviimist. 18 Kaasata tuleb 5-10 praktiseerivat töövõime hindamise ekspertarsti. Hetkel praktiseerivate ekspertarstide kontakte jagab Tellija tööde teostamise käigus. 5. OOTUSED TÖÖ TEOSTAMISELE JA VÄLJUNDILE 5.1 Töö teostamise nõuded Uurimistöö tulemusena valmib töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring, milles tuuakse välja kehtiva süsteemi probleemkohtade võimalikud lahendused ja nende mõjud osapooltele, sh ettepanekud taotlusvormi muutmiseks. Lõpptulemusena koostab töövõtja raporti ja lühikokkuvõtte. Raport koostatakse eesti keeles, lühikokkuvõte nii eesti kui ka inglise keeles. Mõlemad dokumendid peavad olema keeleliselt toimetatud. Uuringus tehtavad ettepanekud kehtiva süsteemi muutmiseks peavad olema Eesti olusid arvestades rakendatavad ning nende mõjud peavad olema selgelt ja läbipaistvalt analüüsitud. Juhul kui Pakkuja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (AKI), siis koostab taotluse AKI- le Pakkuja, seda täiendab vajadusel ning selle esitab AKI-le Tellija. Lisaks võib olla vajalik eetikakomitee menetluse läbimine. Töövõtjal tuleb tööde aja- ja tegevuskavas arvestada nimetatud lubade taotlemisele ja menetlusele kuluva ajaga. Kõik andmete saamisega seotud kulud tasub Pakkuja. Seejuures tuleb edukal Pakkujal arvestada, et avaldamata sh konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks on vaja sõlmida vastavad andmekasutuslepingud. Uuringu tegijal tuleb Tellijale anda üle uuringu koostamise käigus kogutud andmed (näiteks kohtumiste protokollid). Tellija soovib uuringu tulemitena saada: 1. uuringu ettevalmistavat kaardistust koos kavandatava instrumentaariumiga ehk intervjuude kavadega; 2. vastused uurimisküsimustele ja lahendusettepanekud (uuringu tegijal on kokkuleppel Tellijaga õigus muuta kuni 20% ulatuses uurimisküsimusi); 3. lõplikul kujul metoodika kirjeldus, uuringu lähte- vahe- ning võrdlev lõpparuanne; 4. uuringu tulemuste lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles; 5. uuringu peamisi tulemusi (sh ettepanekuid) koondavaid esitluste slaide eesti ja inglise keeles; 6. töövõtja peab pärast tööde vastuvõtmist tegema ettekande ja tutvustama uuringu tulemusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud koosolekul ning täiendavalt kuni kahel seminaril, mis lepitakse kokku Tellijaga. 7. Enne lõpparuande lõpliku versiooni üleandmist peab Töövõtja lisama ETISesse andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks. 5.2 Uuringu teostamise ajakava Pakkuja peab esitama detailse aja- ja tegevuskava koos vastutajate ja kaasatavate osapooltega, sealhulgas oluliste koosolekute ajad ja teemad Tellijaga. Töövõtja ja Tellija vahel toimuvad kohtumised, mille käigus annab töövõtja ülevaate teostatud töödest ning saavutatud vahetulemustest, Tellija kooskõlastab töövõtja tööde vahetulemused ning esitab vajadusel täiendavaid suuniseid. Ajakava sisaldab vähemalt järgmisi etappe, kuid lõplik detailne ajakava jäetakse uuringurühma pakkuda. Juhul kui Pakkuja nägemuse kohaselt tuleks uuringus kasutada andmeid, mille töötlemiseks on vajalik teadusuuringu loa taotlemine andmekaitse inspektsioonilt (AKI) või eetikakomiteelt, peab pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskavas arvestama ka menetlustele kuluva ajaga. I etapp – kaardistatakse hetkeolukord ja probleemistik, sh vajadusel viiakse läbi esmased intervjuud hetkeolukorra ja probleemide hindamiseks. (Vajadusel) AKI ja eetikakomitee lubade taotlemine. Enne lähtearuande esitamist toimub vähemalt üks kohtumine uuringu tegija ja juhtrühma vahel. Esimese etapi lõpus esitab uuringu tegija lähtearuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub I etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine ning esimene väljamakse 10% projekti eelarvest. 1. Avakoosolek toimub 2 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist, kus töövõtja tutvustab uuringu teostajaid ning Tellija omapoolset juhtrühma, avakohtumine toimub eelistatult Tellija ruumides. Kui füüsiline kohtumine ei ole võimalik või mõistlik, korraldatakse kohtumine kokkuleppel veebi vahendusel. Tellija selgitab lähteülesannet ja ootusi lähteülesandele ning töövõtja tutvustab uuringu läbiviimise metoodikat. 2. Lähtearuanne peab valmima 10 nädalat peale lepingu sõlmimist ja sisaldab probleemistiku analüüsi, tööde täpsustatud ajakava ja tähtaegasid ning täpsustatud metoodika üksikasjalikku kirjeldust, sh valimi moodustamise põhimõtteid ja lõplikke intervjuukavasid. Sellele järgneb vahekoosolek, kus töövõtja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse tekkinud küsimusi. II etapp – toimub andmekogumine (sh individuaal ja/või rühmaintervjuud kõikide sihtrühmade esindajatega ja kaasatud partneritega, sh poliitikakujundajatega; teiste riikide näited), mille põhjal vastatakse püstitatud uurimisküsimustele ja kogutakse sisendit lahenduste ettevalmistamiseks. Vähemalt üks rühmaintervjuu peab toimuma ekspertarstidega (5-10 ekspertarsti), et koguda sisendit ekspertarsti kogemust ja kompetentsi eeldavate uurimisprobleemide lahendamiseks. Töötatakse välja esmased lahendused. Enne II vahearuande esitamist toimub vähemalt üks kohtumine uuringu tegija ja juhtrühma vahel. Teise etapi lõpus esitab uuringu tegija II vahearuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Paranduste/täienduste tegemise järgselt toimub II etapi tööde üleandmine-vastuvõtmine. Pärast teise vahearuande vastuvõtmist toimub teine väljamakse 40% projekti eelarvest. 3. Teise vahearuande esitamine toimub hiljemalt 25 nädalat pärast lepingu sõlmimist. Sellele järgneb vahekoosolek, kus töövõtja tutvustab vahearuande tulemusi ning vajadusel arutatakse  tekkinud probleeme. III etapp –kogutud andmete põhjal esitatakse lõplikud vastused uurimisküsimustele, uuringu järeldused ja soovitused, sh ettepanekud taotlusvormi muutmiseks. Toimuvad töötoad sihtrühma ja kaasatud partneritega (vähemalt 3), sh töövõime hindamise ekspertarstidega (5-10 ekspertarsti), kus valideeritakse uuringus esitatud lahendusettepanekuid. Ekspertarstidega toimuvas töötoas hinnatakse lisaks ka seda, kas tehtud ettepanekud taotlusvormi muutmiseks on rakendatavad ning annaksid samaväärse tulemuse tänasega võrreldes. Analüüsitakse esitatud lahenduste rakendatavust ja võimalikke mõjusid. Enne lõpparuande esitamist toimub vähemalt üks kohtumine uuringu tegija ja juhtrühma vahel. III etapi lõpus esitab uuringu tegija lõpparuande Tellijale, millele järgneb Tellija poolt tööde ülevaatamine ja uuringu tegija poolt vajadusel paranduste/täienduste tegemine. Lisaks tutvustab uuringu tegija Tellijale ja vajadusel sihtrühmale uuringu tulemusi kuni kolmel kohtumisel. Kolmas etapp lõppeb uuringu üleandmise-vastuvõtmisega. 4. Valideerimisseminarid/töötoad (kokku vähemalt 3) toimuvad enne lõpparuande esitamist. Seminaril tutvustab töövõtja lahendusettepanekuid, sh ettepanekuid taotlusvormi muutmiseks ning koostöös hinnatakse pakutud lahenduste sobivust, põhjendatust ja piisavust. 5. Lõpparuande üleandmine toimub mitte hiljem kui 36. nädalal pärast lepingu sõlmimist ning lõpparuande arutelu toimub mitte hiljem kui 38. nädalal pärast lepingu sõlmimist. Vahekoosolekul tutvustab töövõtja Tellijale uuringu lõpparuannet. Töövõtja esitatud lõpparuande kavand on korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud. Tellija esitab vajadusel omapoolsed märkused ja ettepanekud lõpparuandele ning otsustab selle heakskiitmise. Lõpparuandesse paranduste ja muudatusete sisseviimine toimub 39. nädalal, mille järgselt on Tellijal võimalik veel aruannet kommenteerida. Töövõtja saab lõpparuannet täiendada veel 41.nädalal. 6. Lõplikult valmis lõpparuande (Töövõtja on lõpparuandesse sisse viinud vajalikud parandused ja muudatused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 42. nädalal pärast lepingu sõlmimist ning lõpparuande vastuvõtmine mitte hiljem kui 44. nädalal. Töövõtja esitab uuringutulemuste korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatud lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf) ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis. Pärast lõpparuande vastuvõtmist toimub kolmas väljamakse 40% projekti eelarvest. 7. Lõpparuande tutvustamine toimub 2 kuu jooksul pärast Tellija poolt lõpparuande vastuvõtmist: uuringu tulemuste presenteerimine kuni kolmel korral. Pärast uuringu tulemuste presenteerimist toimub viimane väljamakse 10% projekti eelarvest. Töövõtja peab kinni pidama ajakavas märgitud vahearuande ja lõpparuande tähtaegadest. Töövõtja esitab koosolekute materjalid Tellijale digitaalsel kujul vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Tellijal ja uuringu teostaja esindajal on õigus teha ettepanek vajadusel täiendavate koosolekute kokkukutsumiseks. Ajakava koostamisel tuleb töövõtjal arvestada sellega, et Tellijal on iga aruande läbivaatamiseks 2 nädalat. Töövõtja võib ajakavva lisada täiendavaid arutelusid uuringu juhtrühmaga uuringu kriitilistel hetkedel, kui on vaja teha valikuid. Töövõtja lisab tegevuskavas iga tegevuse juurde, mis rolli täitev uurimisrühma liige/liikmed millise tegevuse eest vastutab/vastutavad. Töövõtja võib oma visioonist lähtudes pakkumuses ajakava muuta – k.a juhtrühma kaasamist planeerida – eeldusel, et lõpparuande üleandmine toimub hiljemalt 44.nädalal pärast lepingu sõlmimist.  LISA 1 – TAUSTAINFO TÖÖVÕIME HINDAMISE REGULATSIOON Töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord on kehtestatud 19.11.2014 vastu võetud Töövõimetoetuse seadusega (TVTS).19 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu on kehtestatud tervise- ja tööministri määrusega nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Määruse lisana on kinnitatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel.20 Töövõime hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi (edaspidi ka TIS) andmete loetelu ja päringute perioodid on kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrusega nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“.21 TÖÖVÕIME HINDAMISE METOODIKA Töövõime hindamise metoodika on välja töötatud kooskõlas Euroopa Meditsiini- ja Sotsiaalkindlustuse Ühenduse (EUMASS) soovitustega ja tugineb Rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile (RFK)22. Metoodika koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts 2013. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Metoodika koostamisel konsulteeriti EUMASSi, Hollandi, Rootsi, Soome ja Läti ekspertidega ning analüüsiti lisaks Suurbritannia, Islandi, Austraalia töövõime hindamise põhimõtteid ja hindamisinstrumente. Metoodikat piloteeriti 2014.aastal ning piloteerimise tulemuste analüüs valmis 2015.aastal.23 Aastal 2016 toimunud töövõimereformiga viidi hindamine Sotsiaalkindlustusametist töötukassasse ning kasutusele võeti uus, EUMASS-i soovitustel ja RFK-l põhinev metoodika. RFK klassifikatsioonil põhinev EUMASS-i core set24 sisaldab 20 tegevust, mis on pakett tavaliseks tööeluks vajalikest kõige elementaarsematest tegevustest. Core set-i valikud on rahvusvahelise konsensusena kokku lepitud ning ka mitmetes uuringutes valideeritud, kuid selle kasutamine töövõime (või puude) hindamisel võib varieeruda erinevates riikides vastavalt iga riigi oma hindamismetoodikale ning seadusandlusele. Eestis on näiteks kaks erinevat hindamist tervisepiirangutega inimestele – töövõime hindamine ja puude tuvastamine. Rahvusvaheliselt on töövõime hindamine sageli võrdsustatud puude tuvastamisega (disability või invalidity assessment) 19 Töövõimetoetuse seadus–Riigi Teataja. Riigikogu. 20 Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu–Riigi Teataja. Tervise- ja tööministri määrus nr 39 21 Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid–Riigi Teataja. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri määrus nt 15. 22 World Health Organization. (2001). International classification of functioning, disability and health : ICF. World Health Organization. https://iris.who.int/handle/10665/42407 23 Töövõime hindamise metoodika piloteerimise tulemuste analüüs. Sotsiaalministeerium 2015. 24 Brage S, Donceel P, Falez F: Development of ICF core set for disability evaluation in social security. Disabil.Rehabil 2008, 30:1392-1396.  või hinnatakse üldse inimese terviseseisundit või tegevusvõimet. RFK on Maailma Terviseorganisatsiooni arendatud ja 2001. aastal vastu võetud terviseklassifikatsioon, mille eesmärk on anda ühtne standardkeel ja -raamistik tervise ning tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. Seda kasutatakse sageli koos rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooniga (RHK-10)25. RHK-10 järgi saab kodeerida haiguste diagnoosi, samas RFK alusel saab anda lisainfo organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja osaluse ning neid mõjutavate keskkonnategurite kohta. RHK-10 kasutamine koos RFK-ga annab laiema ja terviklikuma pildi inimese terviseseisundist ja tegutsemisvõimest. RFK kategooriatel põhineva EUMASS-i core set-ile tuginedes tuvastatakse töövõime hindamisel inimese tegutsemisvõimet 7 eri valdkonnas – 4 kehalise võimekuse26 ja 3 vaimse võimekuse valdkonnas27. Lisaks on kõik 7 valdkonda jagatud võtmetegevusteks ehk tegevusteks, mis iseloomustavad seda valdkonda28. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt kuue (6) kuu jooksul. Töövõimet hinnatakse koosmõjus raviga ning abivahenditega, mida taotleja igapäevaselt kasutab. Juhul, kui inimesel esineb töövõimet välistav seisund, hinnatakse töövõimet ainult diagnoosi või haigusseisundi alusel ning tegutsemisvõimet ning - tegutsemise ja osaluse piiranguid täiendavalt ei hinnata. Töövõime hindamise tulemusena annab ekspertarst eksperdiarvamuse isiku tegutsemise ja osaluse piirangutest kehalise ning vaimse võimekuse valdkondades. Taotleja terviseseisund (RHK) ja funktsioneerimisvõime (RFK) tuuakse ekspertiisi koostamise protsessis välja võimalikult objektiivselt terviseandmete, taotluse ja vajadusel ka visiidipõhisel hindamisel saadud lisainfo alusel. Töövõime hindamisel kasutatavate küsimuste punktiväärtuste (0, 1, 2, 3 ja 4) aluseks on RFK määratlus tegutsemise ja osalemise piirangu raskusastmele. Vastavalt taotleja antud hinnangule määratakse tegutsemise ja osalemise piirangute ning võtmetegevuste raskusastmed samuti numbriliselt. Sarnaselt RFK-le on töövõime hindamisel kasutusel tegutsemispiirangute raskusastmete skaala 0 kuni 4, kus 0 tähendab, et piirangut pole ja 4 tähendab, et esineb täielik piirang. RFK-s kasutatakse kerge piirangu tähistamiseks tegutsemisvõime langust 5-24 % ulatuses, mõõduka piirangu tähistamiseks tegutsemisvõime langust 25-49 %, ja raske piirangu tähistamiseks tegutsemisvõime langust 50-95%. Taotleja poolt taotluse täitmisel valitav piirangu raskusaste ei ole otseses seoses RFK tegutsemise ja osalemise piirangu raskusastmega ning erinevates võtmetegevustes on piirangute raskusastmed erinevad nii hulgas (3 raskusastme valik vs 4 raskusastme valik) kui sisus (variandid kerge mõõdukas, raske täielik vs saan liikuda, 50 m või 200 meetrit). 25 World Health Organization. (2004). ICD-10 : international statistical classification of diseases and related health problems : tenth revision, 2nd ed. World Health Organization. https://iris.who.int/handle/10665/42980 26 Liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus 27 Õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, suhtlemine 28 Näiteks liikumise valdkonnas on võtmetegevusteks liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine ning seismine ja istumine. Iga võtmetegevus hõlmab konkreetseid RFK kategooriaid. Näiteks valdkonna „Liikumine“ võtmetegevus „Seismine ja istumine“ hõlmab RFK kategooriaid d420 „Enda ühest kohast teise nihutamine“, d415 „Keha põhiasendi säilitamine“ ja d410 „Keha põhiasendi muutmine“.  Võtmetegevuste punktide väärtus ja töövõime ulatuse hindamisel saadav punktide summa ei ole otseses seoses. Suurim piirangute raskusaste määrab võtmetegevuse raskusastme ning punktide summa ehk skoor määrab töövõime ulatuse. Töövõime hindamise tulemusena määratakse taotlejale üks järgnevatest töövõime ulatustest: isiku töövõime ei ole vähenenud või isikul on vähenenud töövõime (kas osaline või puuduv töövõime). Taotleja hinnatakse töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete punktiväärtustes summa eri valdkondades kokku on kolm või väiksem kui kolm. Alates skoorist 4 on taotlejal tuvastatud vähenenud töövõime ja ekspertarstil tekib kaalutlusõigus hinnata taotleja töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Kaalutluskriteeriumid võetakse arvesse töövõime ulatuse määramisel alles pärast seda, kui kõigi võtmetegevuste skoorid on objektiivselt hinnates ning RHK ja RFK klassifikatsioonide abil välja tuues selgunud ning ekspertiisi tulemusel on talitlusliku võimekuse skoor vähemalt 4 punkti ehk taotlejal on tuvastatud vähenenud töövõime. Vähenenud töövõime korral määrab ekspertarst kehtivusaja koos asjakohaste põhjenduste ja töövõime prognoosiga. Lisaks annab ekspertarst vajadusel soovitusi ka abivahendite, töökoha kohandamise, sobilike töötingimuste ning töövõimet toetavate teenuste kohta. Töövõime hindamise metoodika alusel ei hinnata inimese konkreetse ametikohaga seotud piiranguid või igapäevategevusi, kuid võtmetegevuste sisu on ülekantav sarnastele, sh tööalastele tegevustele. Hinnang inimese töövõimele ei ole seotud tema konkreetse töökoha või töökogemusega. Töötukassa eestvedamisel ning koostöös erinevate tervishoiutöötajatega on täpsustatud metoodika rakendussätteid arvestades puude- ja haigusspetsiifiliste ühenduste ettepanekuid ja töövõime hindamise metoodika praktikasse rakendamisel selgunud tähelepanekuid.29 Lisaks on töötukassa ekspertarstid rakendanud kvaliteedi jälgimise põhimõtteid konkreetsete terviseseisundite hindamiste korral ning lähtuvalt sellest koostanud töövõimet hindavatele ekspertarstidele erinevaid juhendmaterjale, näiteks lisaks töövõime hindamise eksperdiarvamuseandmise juhendile erinevaid haigusspetsiifilisi juhiseid (vaimse tervise häiretega isikute töövõime hindamine, välistava seisundi käsitlus onkoloogilise ravi korral, migreenikäsitlus töövõime hindamisel jne). 29 Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise vahehindamine. Praxis 2019 TÖÖVÕIME HINDAMISE PROTSESS Töövõime hindamine algab töövõime hindamise taotluse esitamisega. Seda on võimalik esitada e- töötukassas, telefoni või posti teel või koos töötukassa juhtumikorraldaja abiga töötukassa esinduses. 2024. aasta töötukassa andmetel esitati ligi pool (48%) töövõime hindamise taotlustest e-töötukassa iseteeninduskeskkonnas, millele järgnesid juhtumikorraldaja abil taotluse esitamine intervjuu teel töötukassa esinduses (37%) ja telefoni teel (9%). Paberil taotluseid esitati 2024. aastal 4% ning e-posti teel 2%. Töövõime hindamise taotluste menetlemine toimub töötukassa infosüsteemis TETRIS. Infosüsteemis REDIS toimub taotleja töövõime hindamine ja eksperdiarvamuse koostamine. Enne töövõime hindamisele tulemist peab inimene olema kuue (6) kuu jooksul käinud oma perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Kui taotlus on töötukassale esitatud, kontrollib töötukassa töövõime hindamise spetsialist (edaspidi menetleja) taotluse tingimustele vastamist ning kontrollib seda, kas kõik arstid, kelle juures taotleja on taotluse andmete kohaselt käinud, on vastuvõttude andmed tervise infosüsteemi lisanud. Kui taotlusel esineb puudusi, määrab menetleja taotlejale aja puuduste kõrvaldamiseks või kui tervise infosüsteemis ei ole kõiki vajalikke sissekandeid, siis taotleb menetleja arstilt puuduolevate andmete lisamist tervise infosüsteemi või töötukassale (töötukassa menetleja näeb vaid seda, millise arsti vastuvõtul ja millal isik on käinud, menetleja ei näe epikriiside sisu ega taotleja terviseandmeid). Vajadusel saab taotleja oma terviseandmeid ka paberil ise esitada, selline praktika on eriti levinud rahvusvaheliste taotluste menetlemisel. Uuringu Tellija hinnangul on suureks muutuseks ja uue süsteemi väärtuseks võrreldes eelneva püsiva töövõimetuse hindamisega see, et töövõimet hindavad tervishoiusüsteemis oma sertifitseeritud erialal praktiseerivad arstid, kes on täiendavalt läbinud ka töövõime hindamise ekspertarstide täiendkoolituse. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse andjate baaskoolitus viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooliga, koolituse läbimise järgselt omab arst vastavasisulist pädevust kinnitavat tunnistust. Töötukassa partneriteks on erinevad tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi TTO) (nt AS Arstikeskus Confido, Dorpat Tervis OÜ jt), kes leitakse hankimise teel. TTO-dele osutavad teenust praktiseerivad arstid, kes oma igapäevatöö kõrvalt koostavad ka töövõime hindamise ekspertiise. Eksperdiarvamuse koostamisel kaasab ekspertarst vajadusel teisi spetsialiste nagu näiteks psühholoog, vaimse tervise õde, logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut või füsioterapeut, samuti on ekspertarstil võimalik konsulteerida taastusarsti või töötervishoiuarstiga ning ka psühhiaatriga. Töövõime hindamise aluseks on inimese taotlus ning tema terviseandmed, millele lisandub visiidipõhise hindamise puhul spetsialisti hinnang inimese tegutsemisvõime kohta. Kehtib põhimõte, et kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama objektiivsed terviseandmed. Ekspertarsti ülesandeks on hinnata, kas taotlusel kirjeldatud taotleja enesehinnang ja TIS-is olevad terviseandmed on vastavuses – nt kas on olemas diagnoos, sissekanded ravi ja terviseseisundi raskuse, haiguse kulu ning ravi efektiivsuse kohta. Enamjaolt kasutatakse eksperdiarvamuse andmisel taotleja eelneva viie aasta terviseandmeid, kuid vajadusel ka vanemaid terviseandmeid. Töövõime hindamise ekspertiisid tehakse suuremal määral dokumendipõhiselt. Vajadusel on ekspertarstil võimalik inimene ka visiidile kutsuda juhul, kui andmed taotlusel ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised, kuid seda võimalust kasutatakse üsna vähe. Näiteks 2024. aastal koostati 96% dokumendipõhist, 2% lihtsustatud dokumendipõhist ja 2% visiidipõhist hindamist. Visiidipõhisel hindamisel ekspertarst või tema poolt kaasatud spetsialist vestleb taotlejaga ja teeb vajadusel funktsioneerimisvõime teste, kuid ei diagnoosi taotlejale uusi haigusi ega määra ravi. Hindamise tulemused sisestab ekspertarst töötukassa infosüsteemi REDIS töövõime hindamise ekspertiisi vormil, mis koosneb kolmest osast (üldandmed, ekspertarsti hinnang valdkondade kaupa, töövõime hindamise kokkuvõte). Pärast eksperdiarvamuse valmimist koostab menetleja eksperdiarvamuse andmetele tuginedes töövõime hindamise otsuse. Töövõime hindamise otsusele märgitakse valdkonnad, kus taotlejal esineb piiranguid, piirangud tuuakse välja koos piirangute raskusastme ja põhjendusega. Lisaks märgitakse otsusele töövõime ulatus, töövõime prognoos ning otsuse kehtivusaeg. TVTS-i alusel saab töötukassa määrata vähenenud töövõime kestuseks 6 kuud kuni 5 aastat ning välistavate seisundite puhul kuni vanaduspensionieani. Juhul kui isik on esitanud ka töövõimetoetuse taotluse, koostatakse isikule töövõimetoetuse määramise või mittemääramise otsus. Vähenenud töövõime korral on inimesel õigus taotleda töötukassast töövõimet toetavaid teenuseid. Juhul, kui taotleja ei ole rahul oma töövõime hindamise otsusega, on tal õigus see vaidlustada. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal taotleja otsuse kätte sai. 2024. aastal vaidlustati 3108 töövõime hindamise otsust. Kogu töövõime hindamise ja toetuse määramise protsess võib aega võtta kuni 40 tööpäeva, kui taotlusel ei esine puudusi. TVTS-i alusel on töötukassal aega töövõime hindamise otsuse tegemiseks 30 tööpäeva nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates, kuid keskmine menetlusaeg on 15 tööpäeva. Mõjuval põhjusel võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada. Töötukassa teeb töövõimetoetuse määramise otsuse kuni 10 tööpäeva jooksul töövõime hindamise otsuse tegemise päevast arvates.  Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 03.06.2026 nr 11-1/1980-1 Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Esitame taotluse isikuandmete töötlemiseks poliitikakujundamise uuringus „Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Seili Suder osakonnajuhataja Lisad:1. Teadusuuringu taotluse vorm 2. Lisa 1. Tehniline kirjeldus 3. Lisa 2. Uuringus osaleja infoleht 4. Lisa 3. Töövõime hindamist taotlenud inimeste nõusoleku küsimise kiri ja intervjuu kava. 5. Lisa 4. Töötukassa intervjuu kava. 6. Lisa 5. Ekspertarsti intervjuu kava. 7. Lisa 6. Poliitikakujundaja intervjuu kava. Kirsti Melesk [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  UURINGUS OSALEJA INFOLEHT MIS ON UURINGU AMETLIK Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring NIMI? MIS UURING SEE ON? Uuringus vaadatakse, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika toimib ning kuivõrd see vastab taotlejate, Eesti Töötukassa ja ekspertarstide vajadustele. Uuringu tulemuste põhjal tehakse ettepanekud töövõime hindamise süsteemi arendamiseks. MIKS JUST MINA? Uuringus intervjueerime töövõime hindamist taotlenud inimesi, Eesti Töötukassa esindajaid, ekspertarste, poliitikakujundajaid ning teisi töövõime hindamise süsteemiga seotud osapooli. Intervjuudega selgitame välja, millised töövõime hindamise protsessi osad toimivad hästi ja mida saaks parandada, et protsess oleks arusaadavam ja sujuvam. KUIDAS JA MILLAL INTERVJUU Intervjuu toimub kas veebis (Microsoft Teamsi kaudu) või telefoni teel Teile TOIMUB? sobival ajal. KAS ANDMED Teie nõusolekul salvestame intervjuu. Salvestustele pääsevad ligi vaid Centari SALVESTATAKSE? uurimisrühma liikmed. Salvestust säilitatakse analüüsi koostamise tarbeks kuni uuringu lõpuni, eeldatavalt 2027. aasta I kvartalini. Seejärel kustutatakse kõik intervjuude salvestused. MIKS ANDMED Andmete salvestamine on vajalik uuringus kokkuvõtte ja järelduste SALVESTATAKSE? tegemiseks. Vestluse käigus ei jõua intervjueerija kogu olulist infot üles kirjutada. Kui vestlus on salvestatud, siis saab hiljem seda veel üle kuulata ja kirja panna kõik olulise, millest vestlusel rääkisite. KAS MA PEAN UURINGUS Ei, uuringus osalemine on vabatahtlik. Kui Te ei soovi osaleda, siis Te ei pea OSALEMA? seda tegema. Ka pärast nõusoleku andmist on Teil õigus oma nõusolek tagasi võtta. Sel juhul Teie andmeid uuringusse ei kaasata ja need kustutatakse koheselt. KAS MA VÕIN UURINGUS Jah. Pärast intervjuud saate osalemisest loobuda kuni intervjueeritavate OSALEMISEST LOOBUDA KA kontaktandmete kustutamiseni, mis toimub hiljemalt [kuupäev]. Kui loobute PÄRAST INTERVJUUD? enne seda, kustutame Teie kontaktandmed ja intervjuu salvestise ning Teie intervjuud uuringus ei kasutata. Pärast kontaktandmete kustutamist ei ole meil enam võimalik Teie intervjuu salvestist Teiega seostada, mistõttu ei saa seda enam uuringuandmetest eraldi eemaldada. KAS MA SAAN NÄHA UURINGU Jah, uuringu tulemustega saab tutvuda Centari koduleheküljel: TULEMUSI? https://centar.ee/ Tulemused avalikustatakse uuringu lõppedes, eeldatavalt 2027. aasta I kvartalis. KES ON UURINGU TELLIJA? Uuringu tellija ja rahastaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KES TEEB UURINGUT? Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar UURINGUS OSALEJA INFOLEHT KES VASTUTAB MINU Uuringu vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. ANDMETE TÖÖTLEMISE EEST? Eesti Töötukassa töötleb andmeid ja edastab uuringu tegemiseks vajalikud andmed Eesti Rakendusuuringute Keskusele Centar, kes töötleb andmeid uuringu tellija ülesandel. Täpsem info uuringu eesmärgi, korralduse ja andmetöötluse kohta on leitav siit: [link]. KELLEGA VÕIN ÜHENDUST Uuringu projektijuhiga: VÕTTA, KUI MUL ON UURINGU Kati Kadarik-Trei (Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ) KOHTA KÜSIMUSI VÕI SOOVIN [email protected] NÕUSOLEKU TAGASI VÕTTA? või Teiega intervjuu teinud uurimisrühma liikmega. KUIDAS MINU ANDMEID Uuringuga seotud asutuste andmekaitsetingimused leiate siit: KAITSTAKSE? Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar andmekaitsetingimused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused MIS ALUSEL MINU ANDMEID Uuring on poliitikakujundamise uuring, mille tegemiseks vajalikke TÖÖDELDAKSE? isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel. Täpsem info on AKI taotluses ja otsuses: [link]  Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuu E-KIRJA KUTSE Teemarida: Kutse osaleda töövõime hindamise uuringu intervjuul Tere Kutsume Teid osalema intervjuus ja jagama omatöövõime hindamise kogemust. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel töövõime hindamise uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele ning mida saaks teha selleks, et protsess oleks arusaadavam ja sujuvam. Teie kontaktandmed saime Andmekaitse Inspektsiooni loal Eesti Töötukassalt. Intervjuul soovime rääkida Teie kogemustest töövõime hindamisel alates taotluse esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu kestab ligikaudu tund aega ja see toimub kas veebis (Microsoft Teamsi kaudu) või telefoni teel, vastavalt Teie eelistusele. Intervjuul osalemine on vabatahtlik. Teie nõusolekul intervjuu salvestatakse, salvestist kasutatakse analüüsi koostamiseks. Uuringu tulemused esitame üldistatud kujul ning Teie nime ega muid Teid tuvastada võimaldavaid andmeid uuringuraportis ei avaldata. Täpsemat infot uuringu korralduse ja andmete kasutamise kohta leiate uuringus osaleja infolehelt: [LINK UURINGU INFOLEHELE CENTARI VEEBILEHEL] Intervjuul osalemise eest anname tänutäheks 20-eurose Partner e-kinkekaardi. Palume Teilt hiljemalt …. vastata järgmistele küsimustele:  Kas olete nõus intervjuus osalema ja jagama oma töövõime hindamise kogemusi?  Kui olete nõus, siis millised intervjuu ajad oleksid Teile ….. kuus kõige sobivamad?  Kas eelistate intervjuu anda veebi teel (Microsoft Teams) või telefoni teel? Kui Teil on küsimusi uuringu või intervjuu kohta, võtke meiega julgelt ühendust! Heade soovidega Anu Rentel Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Rävala 11-8, 10143 Tallinn tel 55606221 koduleht https://centar.ee/ INTERVJUU KAVA UURINGU TAUST JA NÕUSOLEKUD Mina olen /nimi/ Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar ja me teeme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringut, mille eesmärk on välja selgitada, kuidas praegune töövõime hindamise metoodika vastab taotlejate, töötukassa ja ekspertarstide vajadustele. Uuringu tulemuste põhjal tehakse ettepanekuid töövõime hindamise süsteemi arendamiseks. Tänasel intervjuul soovin Teiega rääkida Teie kogemusest töövõime hindamise protsessis – alates taotluse esitamise vajaduse tekkimisest kuni otsuse saamiseni. Intervjuu eesmärk on paremini mõista, millised protsessi osad toimivad hästi ning mida saaks parandada, et protsess oleks taotlejate jaoks arusaadavam ja sujuvam. Teie nõusolekul salvestame intervjuu. Salvestist kasutame hiljem intervjuust kokkuvõtete ja analüüsi tegemiseks. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Kõik Teie vastused on täielikult konfidentsiaalsed. Uuringu raportis kasutame tsitaate intervjuudest, kuid me ei lisa neile infot, mis võimaldaks vastajat ära tunda. Teie kontaktandmed kustutame siis, kui kõik uuringu intervjuud on tehtud, s.o. [kuupäev]. Teil on õigus oma nõusolek uuringus osalemiseks ja intervjuu salvestamiseks tagasi võtta kuni kontaktandmete kustutamiseni. Kui võtate nõusoleku tagasi enne seda, kustutame Teie intervjuu salvestise ning seda ei kasutata edasises analüüsis. Kõik intervjuude salvestised kustutame uuringu lõppedes. Intervjuu toimub vabas vormis vestlusena. Intervjuus ei ole õigeid ja valesid vastuseid, ootame, et avaldate oma arvamust julgelt ja ausalt. 1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? 2. Kas Te olete nõus intervjuud andma? 3. Kas te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu? TAUST 1. Palun rääkige natuke endast, kui vana Te olete, kus piirkonnas elate ja mis on Teie praegune põhitegevus (kas töötate, otsite tööd, olete kodune)? 2. Milline on Teie üldine hariduslik ja töötamise taust? Millistes ametites ja valdkondades olete töötanud? 3. Mitu korda Te olete taotlenud töövõime hindamist ja mis aastal Te viimati taotlesite? KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS Mis aastal taotlesite esimest korda töövõime hindamist? 4. Milline oli töövõime hindamise tulemus viimati? KUI ON MITU KORDA TAOTLENUD, SIIS Milline oli hindamise tulemus esimest korda töövõime hindamisel? 5. Kas Te olete vaidlustanud või kaalunud töövõime hindamise otsuse vaidlustamist? TAOTLEMISE VAJADUSE TEKE ja TAOTLUSE ESITAMISE OTSUS Seda plokki küsida esimese töövõime hindamise taotluse kohta. Palun kirjeldage, kuidas Te jõudsite esimest korda töövõime hindamise taotluse esitamise otsuseni: 6. Milline oli Teie olukord ning mis oli taotluse esitamise peamine põhjus või ajend?  7. Milline info taotlemise kohta Teil oli ja millist infot või nõu ja kellelt Te enne taotluse esitamist saite?  Kas keegi soovitas taotlus esitada (perearst, eriarst, lähedane, töötukassa, tööandja vms)?  Milline info oleks aidanud Teil otsustada, kas taotluse esitamine on Teie olukorras põhjendatud? TAOTLUSE TÄITMISE KOGEMUS Korduvtaotlejatelt küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta ja lõpus küsida eraldi võrdlust esimese korraga. Palun rääkige, kuidas Teil (viimati) töövõime hindamise taotluse täitmine kulges. 8. Kuidas Te taotluse täitsite ja millist abi seejuures kasutasite?  KUI TÄITIS KOOS TÖÖVÕIME HINDAMISE SPETSIALISTIGA: Kuidas spetsialist Teid taotluse täitmisel abistas? Kas ta abistas Teid telefoni või videokõne teel või käisite Töötukassas kohapeal? Kas spetsialist täitis taotluse või ta juhendas Teid, kuidas taotlust täita? 9. Kui kaua Teil taotluse täitmine aega võttis? 10. Mis läks taotluse täitmisel kergelt ja mis tekitas raskusi või ebakindlust?  KUI TÄITIS VÄHEMALT OSALISELT ISE: Kui lihtne või keeruline oli Teil töötukassa iseteeninduskeskkonnas taotlust täita? Kui oli keeruline, siis mis oli iseteeninduskeskkonna kasutamises keerulist?  Kas taotluse täitmisel esines tehnilisi probleeme? Kui jah, siis milliseid? 11. Kuidas Te hindate taotluses esitatud küsimuste, vastuste ja selgituste sõnastust, kas oli küsimusi, mis tekitasid segadust?  Kas taotluses oli mõisteid, mis ei olnud Teie jaoks arusaadavad? Kui oli, siis mis ei olnud arusaadav? 12. Kuidas Te tunnete, kas taotluse täitmisel saite kirjeldada kõik Teie töövõimet mõjutavad olulised asjaolud, kas mõni küsimus oli puudu või ülearune?  Kas vabatekstiväljad, kuhu saite oma sõnadega vastata, olid Teie jaoks abiks või oli see pigem lisakoormus?  Kas tundsite, et Teil tuli taotluses sama infot mitmes kohas korrata? Kui jah, siis millist infot ja millistes kohtades?  Kas Teile jäi tunne, et esitasite piisavalt infot, et Teie olukorda mõistetaks õigesti? Mida Te oleksite tahtnud lisada, mida ei küsitud? 13. Mida tagantjärele vaadates näete, et oleksite saanud ise teha teisiti, et taotluse täitmine oleks olnud lihtsam? 14. Mida Te arvate, et oleks vaja teha üldiselt, et teistel inimestel, kes töövõime hindamist taotlema hakkavad, oleks lihtsam?  Mis oleks Teid taotluse täitmisel aidanud: näited; lisaselgitused; videojuhendid; nõustaja tugi; eeltäidetud väljad vms?  Kas Teid aitaks, kui taotlus annaks täitmise ajal automaatseid selgitusi või märku, kui mõni vastus vajab täpsustamist? KUI ON KORDUVALT TAOTLENUD 15. Kuidas Te kirjeldaksite oma esimest töövõime hindamise taotlemise kogemust? Kas see oli Teie jaoks keerulisem kui viimane taotlemine?  Palun selgitage, mis oli keerulisem? 16. Mida Te tegite viimasel töövõime hindamise taotlemisel teisiti kui esimesel taotlemisel? 17. Mis teeks korduva töövõime hindamise taotlemise Teie olukorras lihtsamaks? Mis võiks olla korduval taotlemisel teisiti?   Kas Teie arvates võiks korduvtaotlemine teatud juhtudel olla praegusest lihtsam, näiteks siis, kui inimese terviseseisund ei ole muutunud? Kuidas oleks sellistel juhtudel kõige mõistlikum protsessi lihtsustada? Kuidas saaks kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha, kas inimese seisund on muutunud või ei ole?  Kuidas Te suhtuksite sellesse, kui korduvtaotluses oleks osa andmeid eelmise taotluse põhjal eeltäidetud? HINDAMISPROTSESS Küsida viimase taotluse kohta 18. Palun rääkige, kuidas Teie töövõime hindamise protsess pärast taotluse esitamist Teie jaoks edasi läks.  Kas Teil tuli pärast taotluse esitamist midagi täpsustada või täiendavalt mingeid andmeid esitada? Kas kõik laabus või tekkis mingeid probleeme?  Kas Teil oli visiidipõhine hindamine või dokumentide põhine hindamine?  Kas Teie jaoks oli arusaadav, mis pärast taotluse esitamist saab? Kui ei, siis mis ei olnud arusaadav? 19. Kui palju aega kulus taotluse esitamisest kuni töövõime hindamise otsuse saamiseni?  Kas see oli Teie hinnangul mõistlik aeg või liiga pikk aeg? 20. Kas pärast taotluse esitamist või hindamisprotsessi ajal oli Teil suhtlust Töötukassaga? Kellega ja mis asjus Te suhtlesite?  Kuidas Te hindate Töötukassast saadud abi ja tuge töövõime hindamise protsessis? OTSUSE ARUSAADAVUS JA PÕHJENDUSTE MÕISTMINE Seda plokki küsida viimase töövõime hindamise taotluse kohta. Korduvtaotlejalt küsida lõpus eraldi võrdlust esimese korraga. 21. Kuidas, millise kanali kaudu, Teile töövõime hindamise tulemusest teada anti ning millised dokumendid sellega kaasnesid?  Intervjueerijale: kindlasti edastati otsus. Kui inimene ise ei ütle, siis kontrollida, kas eksperdiarvamus edastati või anti teada, kust seda vaadata saab. Küsida, kas oli veel mingeid dokumente  Kas Te teadsite, et eksperdiarvamusega on võimalik tutvuda e-töötukassas või tervisportaalis? KUI TEADIS: Kust Te saite teada, et Teil on võimalik eksperdiarvamusega tutvuda? Kas Te tutvusite eksperdiarvamusega? KUI EI TUTVUNUD: Mis põhjustel Te ei tutvunud sellega? KUI TUTVUS: Kas eksperdiarvamust oli lihtne leida? Kas eksperdiarvamus oli Teie jaoks arusaadav, kas see aitas Teil otsust paremini mõista? 22. Kas Teie töövõime hindamise tulemus oli Teie jaoks piisavalt põhjendatud, saite Te aru, miks selline otsus tehti? 23. Kui Te mõtlete töövõime hindamise otsuse detailidele, siis kas Teile oli selge või tekitas segadust: o kes otsuse tegi? o kuidas otsus oli sõnastatud? o kui pikaks ajaks otsus määrati? o mida see otsus Teie jaoks tähendab? Mida see otsus Teile kaasa toob? 24. Mis võiks töövõime hindamise otsuses teisiti olla, et see oleks Teie või ka teiste taotlejate jaoks arusaadavam? KUI ON KORDUVTAOTLEJA: 25. Kuidas erines Teie viimane töövõime hindamise otsus esimesest otsusest? Kas viimane otsus oli Teie jaoks arusaadavam või tekitas see rohkem segadust? Mille poolest? KUI ON VAIDLUSTANUD VÕI KAALUNUD VAIDLUSTAMIST (ükskõik milline töövõimehindamise otsus) 26. Mis põhjusel vaidlustasite või kaalusite vaidlustamist? Kui vaidlustasite, siis kuidas see protsess Teie jaoks sujus? SOOVITUSED, JÄRELTEGEVUSED JA MÕJU INIMESELE Küsida hindamise kohta, mille käigus soovitusi anti. Kui töövõime ei olnud vähenenud ja soovitusi ei antud, küsida lühemalt, kas inimene oleks mingit selgitust või soovitust vajanud 27. Kas ja milliseid soovitusi Teile anti töövõime hindamise käigus töötamiseks, raviks või igapäevaeluks? 28. Kuidas Te neid soovitusi hindate — kas need olid Teie jaoks arusaadavad ja kasulikud? Millest oli kasu ja millest mitte?  Kui hästi on Teil olnud võimalik neid soovitusi järgida? Palun kirjeldage, mida Te olete nende soovituste põhjal teinud. KUI EI OLE VÕI AINULT OSALISELT: Mis on seda takistanud (tervislik seisund, rahalised võimalused, teenuste kättesaadavus, tööandja valmisolek, vähene info vms)?  Kas töövõime hindamise tulemus või sellega kaasnenud soovitused on mõjutanud Teie edasisi valikuid, näiteks töötamise, töö otsimise, õppimise, igapäevaelu korraldamise või tervise hoidmisega seoses? Kuidas on see Teie valikuid muutnud? 29. Milline info töövõime hindamise tulemusest või soovitustest on jõudnud Teie perearsti, raviarsti või töötervishoiuarstini? Kas Teie arvates võiks see info nendeni paremini jõuda? 30. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate oluliseks? Suur tänu Teile intervjuu eest!  Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Töötukassa esindajate intervjuukava INTERVJUU SISSEJUHATUS Tänasel intervjuul räägime Teiega kui töötukassa esindajaga töövõime hindamise protsessist: milliste hindamise etappidega Te kokku puutute, kus tekib probleeme, millised on koostöökohad ekspertarstide ja teiste osapooltega ning kuidas võiks protsessi parandada. Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame intervjuu teksti uuringuraporti kirjutamiseks ja hiljem me kustutame salvestised. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemkohtadele, seisukohtadele ja võimalikele lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja asutuse kaudu. Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad kaudselt tuvastada intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need. S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu? TAUST 1. Milline on Teie ametikoht töötukassas ja roll töövõime hindamise protsessis? 2. Kui kaua olete töövõime hindamise valdkonnaga kokku puutunud? 3. Palun kirjeldage lühidalt, milliste töövõime hindamise etappidega Teie oma töös kokku puutute?  Mida Te täpsemalt töövõime hindamise protsessis teete?  Milliste teiste osapooltega Te töövõime hindamise protsessis enim suhtlete (taotlejad, töövõime hindamise spetsialistid, menetlejad, metoodikud, ekspertarstid, tervishoiutöötajad, teised asutused)? PROTSESSI OSAD 4. Kuidas Te hindate töövõime hindamise protsessi tervikuna? Mis toimib hästi ja kus on probleeme? o Millised etapid toimuvad hästi? o Millised etapid on Teie hinnangul kõige ajamahukamad või ressursinõudlikumad? Miks? o Kus näete praegu dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut halduskoormust? o Millised protsessi osi oleks kõige olulisem lihtsustada või parandada? 5. Kuidas hindate praegust rollijaotust taotleja, töötukassa, ekspertarsti, raviarsti ja teiste osapoolte vahel? o Kas rollijaotus on taotlejale arusaadav? o Kas osapoolte rollid ja vastutus on Teie hinnangul selged ja toimivad?  o Millistes kohtades võiks rollijaotust muuta või selgemaks teha? TAOTLUSVORM JA TAOTLUSE KVALITEET 6. Milliseid vigu, puudusi või ebaselgusi esineb töövõime hindamise taotlustes kõige sagedamini? o Millised taotlusvormi osad või küsimused tekitavad taotlejatele Teie kogemuse põhjal kõige rohkem raskusi? o Milliste küsimuste puhul vajavad taotlejad kõige sagedamini selgitamist või töötukassa töötaja abi? o Kas taotlusvormis on Teie hinnangul küsimusi, mille sõnastus, vastusevariandid või ülesehitus võiks olla taotlejate jaoks arusaadavam ja ühtlasem? Palun tooge näiteid. o Kas taotluses on kohti, kus sageli taotlejad esitavad liiga vähe, liiga palju või mitte asjakohast infot? Millistes kohtades see kõige rohkem välja paistab? 7. Milliseid taotluse osi või andmekogumise lahendusi tuleks lihtsustada või teisiti koguda ja milliseid ei tohiks muuta? o Kas taotluses on andmeid või küsimusi, mis dubleerivad teisi allikaid või mille lisandväärtus on väike? o Milliseid andmeid või taotluse osi ei tohiks lihtsustamise käigus kaotada, sest need on otsuse kvaliteedi või menetluse sujuvuse jaoks olulised? 8. Kuidas saaks taotleja ebakindlust taotluse täitmisel vähendada ja suurendada kindlustunnet, et ta esitab piisava ja asjakohase info? o Millised abivahendid või juhised aitavad/aitaksid taotlejaid kõige rohkem: näiteks lisaselgitused, videojuhendid, nõustaja tugi, eeltäidetud väljad, kontrollküsimused või midagi muud? o Kui inimene täidab taotlust töötukassa töötaja abiga, siis millist tuge praegu pakutakse selle käigus ja kas ning kuidas seda võiks parandada? o Millist tuge vajavad inimesed, kes täidavad taotluse iseteeninduskeskkonnas? KORDUVTAOTLUSED JA MUUTUMATUD VÕI VÄHE MUUTUVAD SEISUNDID 9. Kuidas praegune korduvtaotlemise süsteem Teie hinnangul toimib, millistes olukordades on see taotlejale, töötukassale või ekspertarstile lihtsam ja millistes raskem kui esmataotlemine? o Mis teeb korduvtaotlused lihtsamaks/raskemaks? o Millistes olukordades on korduvtaotlemine ebamõistlikult koormav? 10. Kas ja kuidas oleks võimalik korduvtaotlusi, muutumatu või vähe muutuva terviseseisundiga inimeste taotlemist ja selle menetlemist lihtsustada? o Kuidas oleks võimalik usaldusväärselt tuvastada, et seisund ei ole muutunud ja täismahus hindamist ei ole vaja? o Milliste seisundite või olukordade puhul võiks kaaluda lihtsustatud menetlust või pikemat otsuse kehtivusaega? o Millised andmed võiks olla eeltäidetud? 11. Millised riskid kaasneksid korduvtaotluste või muutumatute seisundite lihtsama hindamisega ja kuidas neid maandada? OTSUS JA EKSPERDIARVAMUS 12. Millist tagasisidet olete saanud töövõime hindamise otsuste arusaadavuse ja parendamise võimaluste kohta? o Millised otsuse osad on taotlejatele kõige raskemini mõistetavad? o Kas taotlejatele on arusaadav, milliste andmete ja kaalutluste põhjal otsus tehti? Kui ei, siis mis jääb ebaselgeks? o Millist infot peaks otsus kindlasti sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt informatiivne, aga mitte liiga pikk või keeruline? 13. Milline on ja peaks olema eksperdiarvamuse koht inimesele otsuse selgitamisel? o Kas ja kuidas peaks töövõime hindamise otsuses paremini selgitama seost eksperdiarvamuse ja otsuse vahel? o Kas täismahus eksperdiarvamus muudab töövõime hindamise otsuse taotleja jaoks selgemaks või võib suurendab segadust? o Kui teadlikud on taotlejad võimalusest tutvuda eksperdiarvamusega e-töötukassas või terviseportaalis? Kuidas seda teadlikkust suurendada? 14. Millised kommunikatsioonivõtted või lisamaterjalid aitaksid otsust paremini mõista? o Näiteks lühikokkuvõte, selgitav lisa, visuaal, juhend, korduma kippuvad küsimused või midagi muud? KOOSTÖÖ EKSPERTARSTIDEGA JA HINDAMISE KVALITEET 15. Millistes olukordades on vaja Töötukassa töötajate ja ekspertarstide vahelist infovahetust ja koostööd? o Millised taotluse või tõendite puudused tekitavad ekspertarsti töö jaoks kõige rohkem lisapäringuid või viivitusi? 16. Kas praegune koostöö, metoodika ja tagasiside korraldus aitab tagada otsuste ühtlust ja kvaliteeti? Mis toimib hästi ja mis vajaks muutmist? o Kas töötukassa töötajatel on piisavalt infot ekspertarsti otsustusloogika ja metoodika kohta, et taotlejale protsessi või otsust selgitada? o Kas Teie hinnangul on töövõime hindamise kaalutluskriteeriumid piisavalt selged ja ühtsed? Kus võib tekkida arusaamatusi? o Kas ja kuidas peaks muutma metoodikat, juhendeid või tagasisidet, et otsused oleksid ühtlasemad ja paremini põhjendatud? OTSUSTE KEHTIVUSAEG 17. Milliseid küsimusi või probleeme tekitab töövõime hindamise otsuse kehtivusaeg taotlejate jaoks või töötukassa töökorralduses? o Kas praegused kehtivusajad on Teie hinnangul piisavalt paindlikud erinevate seisundite puhul? o Kas Teie töös on tulnud ette juhtumeid, kus otsuse kehtivusaeg tundub ebamõistlikult lühike või pikk? Palun tooge näiteid. 18. Milliseid muudatusi oleks vaja otsuste kehtivusaegades ja milline oleks muudatuste mõju? o Millised meetmed aitaksid vähendada põhjendamatult lühikeste perioodide määramist, säilitades samal ajal otsuste kvaliteedi? o Millist mõju avaldaksid pikemad töövõime hindamise kehtivusajad töötukassa töökoormusele, taotleja kogemusele ja süsteemi usaldusväärsusele? TÖÖVÕIME JA TÖÖVÕIMETUSE HINDAMISE SÜSTEEMIDE SIDUMINE KÜSIDA METOODIKUTELT, JUHTIDELT 19. Mida Te arvate võimalusest siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse tuvastamise ja kahjuhüvitise määramise protsessiga? o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised taotlejale, töötukassale, sotsiaalkindlustusametile ja riigile tervikuna? o Millised oleksid peamised riskid või puudused? o Milliseid muudatusi eeldaks selline lahendus töötukassa tööprotsessis, pädevustes, IT- lahendustes, õigusraamistikus või rahastamises? o Millised kulud või töökoormuse muutused võiksid töötukassale kaasneda, kui töövõime hindamise raames hakataks hindama ka tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotust? o Milline arst või ekspert peaks sellist töövõime kaotust tuvastama? Kas ja millist lisapädevust see eeldaks? o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks? SÜSTEEMI SISENEMINE JA TAOTLEMISE PÕHJUSED 20. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisele inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine ei ole sisuliselt põhjendatud? Millistes olukordades seda esineb? o Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia selleni, et inimene esitab taotluse enne, kui see on sisuliselt põhjendatud? o Millistel põhjustel hinnatakse esmataotlejatel töövõime mitte vähenenuks? 21. Kuidas suunata inimesi enne taotluse esitamist sobivama info või teenuse juurde ja vähendada põhjendamatuid või ajutise seisundiga seotud taotlusi? o Millist rolli mängivad perearstid, eriarstid, lähedased, tööandjad või töötukassa nõustajad taotluse esitamise otsuse kujunemisel? o Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste või ajutise tervisepiiranguga inimeste sisenemist töövõime hindamise süsteemi? VISIIDIPÕHISED HINDAMISED 22. Mis põhjustel tehakse visiidipõhiseid hindamisi praegu vähe ja millistes juhtumites võiks need olla vajalikud või kasulikud? o Millised takistused piiravad visiidipõhiste hindamiste kasutamist: ajakulu, nende korraldus, info liikumine, kulud, teenuse kättesaadavus, taotleja valmisolek või midagi muud? 23. Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu seal, kus see võiks põhjendatud olla? SOOVITUSED, TÖÖTINGIMUSED JA TÖÖTUKASSA TEENUSED 24. Kuidas kasutatakse töövõime hindamise ekspertiisis antud töötingimuste ja töövõime toetamise soovitusi töötukassa nõustamises, töövahenduses, karjääriteenustes või töövõimet toetavate teenuste pakkumisel? o Millised soovitused on töötukassa töötajate jaoks kõige kasulikumad? Millised on liiga üldised või raskesti kasutatavad?  o Millist mõju avaldaks taotlejale ja töötukassa töökorraldusele see, kui töötingimuste kohandamise või töövõime toetamise soovitusi enam ei antaks? o Kas taotlejad on Teie kogemuse põhjal teadlikud neile antud soovitustest? Kuidas seda teadlikkust parandada? o Millist tuge või infot vajab taotleja töövõime hindamise protsessis, et mõista oma tervisekäitumise ja töötingimuste mõju töövõime säilimisele ning vajadusel teha muutusi? 25. Kuidas saaks töövõime hindamise tulemusi ja soovitusi paremini siduda töötukassa teiste teenuste, töövahenduse ja karjääriteenustega, nii et inimese teekond oleks lihtsam ja teadlikum? o Milliseid muudatusi oleks soovituste sisus või vormis vaja, et need oleksid kasulikumad nii taotlejatele kui nõustajatele? o Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed)? o Kas soovitused peaksid olema töövõime hindamise otsuses nähtavamalt välja toodud? Millises vormis? 26. Kas töövõime hindamise käigus tekkiv info peaks liikuma tervishoiusüsteemi või teistele osapooltele? Kellele, millisel kujul ja mis eesmärgil? AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT 27. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete automatiseerimise või tehisintellekti kasutamise potentsiaali ning millises vormis? o Millised lahendused võiksid töötukassa tööd kõige rohkem toetada: taotluse eeltäitmine, automaatsed kontrollid, terviseandmete struktureerimine, vastuolude tuvastamine, juhtumite keerukuse hindamine, otsuse teksti koostamise tugi, soovituste mudelid või midagi muud? o Kas ja kuidas saaks automatiseerida või kiirendada terviseandmete töötlemist ning nende seostamist taotluse andmetega? o Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada mustreid, puudujääke või töövõime langusele viitavaid märksõnu? o Kas poolautomaatne ekspertiisisüsteem, kus tehisintellekt teeb esmase hinnangu ning arst kinnitab või korrigeerib seda, oleks Teie hinnangul realistlik? Millistel tingimustel? 28. Millised oleksid automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamise tingimused, mõjud ning riskid? o Milline võiks olla automatiseerimise mõju menetlusajale, asutuste/spetsialistide töökoormusele, otsuste ühtlusele ja taotleja kogemusele? o Millised õiguslikud, eetilised, tehnilised või andmekaitsega seotud eeldused peavad olema täidetud, et sellised lahendused oleksid turvalised ja usaldusväärsed? o Millised riskid võivad kaasneda automatiseerimise või tehisintellekti kasutamisega töövõime hindamises? Kuidas neid riske maandada? o Kas olemasolevad infosüsteemid toetaksid selliseid automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamise lahendusi või eeldaks see suuremaid arendusi? o Milline peab olema inimese roll ja vastutus ka siis, kui osa protsessist automatiseeritakse? KOKKUVÕTE JA LÕPUKÜSIMUSED 29. Kui peaksite nimetama kolm kõige olulisemat muudatust, mis teeksid töövõime hindamise protsessi paremaks, siis mis need oleksid?  30. Milliseid muudatusi oleks realistlik teha lühiajalises vaates ja millised vajavad pikemat ettevalmistust? 31. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate oluliseks? Suur tänu Teile intervjuu eest!  Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Ekspertarstide intervjuukava SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD Tänasel intervjuul räägime Teiega kui töövõime hindamise ekspertarstiga töövõime hindamise protsessist: kuidas kasutate hindamismetoodikat, taotlusel esitatud infot ja terviseandmetes olevat infot eksperdiarvamuse koostamisel, mis tekitab segadust ja viivitusi ning millised muudatused võiksid protsessi parandada, säilitades samas hindamise sisulise täpsuse ja usaldusväärsuse. Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame salvestist analüüsi tegemisel ja uuringuraporti valmides kustutame salvestised. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportis ei avalda me Teie nime, kuid võime kasutada tsitaate intervjuudest. Ekspertarstide seisukohti esitame üldistatult või ametikoha tasandil, näiteks „ekspertarst“. Täielikku anonüümsust ei pruugi see siiski tagada, sest eriala ja käsitletav teema võivad mõnel juhul inimest kaudselt tuvastada. S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? S2. Kas Te olete nõus intervjuus osalema? S3. Kas te olete nõus intervjuu salvestamisega? INTERVJUEERITAVA TAUST 1. Palun kirjeldage lühidalt oma erialast tausta ja kokkupuudet töövõime hindamisega  Milline on Teie erialane taust?  Kui kaua olete tegelenud töövõime hindamisega?  Kui suure osa Teie tööst moodustab töövõime hindamise ekspertiiside koostamine?  Kas Te olete teinud visiidipõhiseid töövõime hindamisi? EKSPERTIISI TÖÖPROTSESS JA KASUTATAVAD ANDMED 2. Palun kirjeldage, kuidas Te tavaliselt ekspertiisi teete: millistest andmetest alustate, millist infot kasutate ja kuidas jõuate põhijäreldusteni?  Milline roll on taotlusvormil, TIS-i andmetel, varasematel ekspertiisidel, lisapäringutel ja vajadusel visiidipõhisel hindamisel?  Milline etapp on kõige keerukam ja ajamahukam?  Millal ja kui sageli tekib vajadus täiendavate päringute järele taotlejalt, töötukassalt, raviarstilt või muult spetsialistilt?  Mis tagasisaatmise/lisapäringutega kaasneb ja kuidas saaks seda vältida?  3. Millised epikriiside andmed on Teie jaoks hästi kasutatavad, milliste andmetega on probleeme?  Kas andmete puudulikkus tekib sagedamini taotlusel, TIS-i epikriisides või nende omavahelises vastuolus?  Kui sageli on olukord, kus arstivisiit on toimunud, kuid epikriis ei kirjelda töövõime hindamiseks vajalikke piiranguid?  Millist infot vajaksite epikriisidest või taotlusest rohkem, et ekspertiis oleks täpsem ja vähem ajamahukas? TAOTLUSVORM 4. Millised taotlusel esitatavad taotleja andmed on Teie hinnangul eksperdiarvamuse koostamisel vältimatult vajalikud ja millise info kogumist võiks vähendada või teisiti korraldada?  Arvestada minimaalsuse põhimõtet: küsida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik õiglase ja metoodiliselt korrektse otsuse tegemiseks.  Registriandmed, valikvastused, vabatekstiväljad, mitteskooritavad küsimused, „Tahte“ küsimus.  Millised väljad annavad vähe lisaväärtust või tekitavad taotlejale põhjendamatut koormust? Taotlusvormil on küsimused nr 8-9, mis ei ole metoodika järgi hinnatavad ja annavad vaid lisainfot taotleja piirangute, terviseseisundi kohta. Lisaks küsitakse taotlejalt hinnangut „Tahte“ küsimuses, mis otseselt ei skoorita aga peaks olema hindamises üks lähtekohti 5. Kuidas kasutate taotleja enesehinnangut võrreldes TIS-is olevate terviseandmetega?  Millal annab enesehinnang ekspertiisile olulist lisaväärtust?  Millal on enesehinnang TIS-i andmetega vastuolus ja kuidas Te sellisel juhul hindate?  Kuidas otsustate, kas taotleja kirjeldatud piirangud leiavad terviseandmetes kinnitust? 6. Millised taotlusvormi osad tekitavad Teie kogemuse põhjal taotlejates kõige rohkem segadust või ebakindlust ning kuidas võiks neid muuta?  Valikvastuste sõnastus ja ühtlus, vabatekstiväljade juhised?  Välistavate seisundite kirjeldus? Kui sageli puutute kokku olukordadega, kus taotleja on välistava seisundi valesti märkinud? Mis on Teie tähelepanekul levinumad eksitused (nt pahaloomulise kasvaja "parima toetava ravi" sõnastus)? Kuidas peaks taotluses välistavate seisundite loogikat selgitama, et taotlejad saaksid sellest paremini aru?  6 kuu reegli mõistmine, ajutise piirangu ja pikaajalise piirangu mõistmine?  Millised näited, juhised, automaatsed kontrollid või eeltäidetud väljad võiksid aidata? 7. Kuidas võiks muuta korduvtaotluste ja muutumatu või vähe muutuva seisundiga inimeste taotluste käsitlemist, et vähendada koormust, kuid säilitada otsuse metoodiline korrektsus?  Millised andmed võiksid korduvtaotlusel olla eeltäidetud?  Millal oleks lihtsustatud korduvtaotlus põhjendatud ja millal mitte?  Kuidas usaldusväärselt hinnata, kas inimese seisund on muutunud? HINDAMISLOOGIKA, KAALUTLUSKRITEERIUMID JA SKOORIMINE 8. Milliste asjaolude või kriteeriumide alusel jõuate kõige sagedamini järelduseni, et inimese töövõime ei ole vähenenud?  Kui kasutate hindamisel "ajutise" piirangu loogikat (piirang olemas, kuid tõenäoliselt möödub 6 kuu jooksul) ja saate järelduseks töövõimeline – kui sageli see tuleb ette ja milliste seisundite puhul?  Kui tihti tuleb ette, et Te ei nõustu taotleja enesehinnanguga ja hindate teise punktiskooriga? Kas saate üldistada, millised on juhud, kus selline skooride erinevus on sagedasem? 9. Kui metoodika järgi on inimesel tuvastatud vähenenud töövõime, siis kuidas Te praktikas otsustate, kas töövõime on osaline või puuduv?  Milline roll on skooril ja millal tekib arsti kaalutlusruum?  Kuidas arvestate eri valdkondade piirangute koosmõju?  Kuidas arvestate haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust?  Kuidas arvestate haiguskriitikat, haigusteadlikkust ja ravisoostumust?  Kuidas hindate piirangute mõju igapäevategevustele ja töötamisvõimele?  Millistes olukordades on piir osalise ja puuduva töövõime vahel kõige keerulisem? 10. Kui hästi metoodikas ette antud kaalutluskriteeriumid Teid hindamisel toetavad?  Millistes kohtades on piisav selgus, millistes jätavad kriteeriumid liiga palju tõlgendusruumi?  Millised kaalutluskohad võivad põhjustada ekspertarstide vahel erinevaid tulemusi?  Milliseid täpsustusi, juhendeid või näiteid oleks vaja, et suurendada eksperdiarvamuste ühtlust ja läbipaistvust? 11. Kas ja kuidas võtate töövõime ulatuse kaalumisel arvesse inimese töötamist, töökoormust, töö iseloomu, tervisekäitumist või ravijärgimust? Kas nende asjaolude arvestamine peaks olema metoodikas selgemalt reguleeritud?  Millal on need asjaolud töövõime hindamise seisukohast sisuliselt asjakohased?  Millal võivad need asjaolud viia ebaühtlase või ebaõiglase hindamiseni?  Milliseid reegleid või juhiseid oleks selles osas vaja? OTSUSE KEHTIVUSAEG 12. Milliste kriteeriumide ja kaalutluste alusel määrate töövõime hindamise otsuse kehtivusaja pikkuse? Milliseid probleeme Teil kehtivusaegade määramisega ette tuleb?  Kuidas seostub kehtivusaja määramine taotleja terviseseisundi olemuse ja haiguse kuluga (nt püsivus, progresseerumine, ravitavus)? 13. Kuidas sobib Teie praktika järgi praegune kehtivusaegade regulatsioon ja milliseid muutusi see vajaks?  Perioodid on: 6 kuud, 1-5 aastat, vanaduspensionieani, täisealiseks saamiseni. Kas kehtivad töövõime hindamise perioodid (6 kuud, 1–5 aastat) on sisuliselt põhjendatud ja piisavalt paindlikud erinevate seisundite puhul?  Millised oleksid Teie hinnangul optimaalsed minimaalne ja maksimaalne kehtivusaeg, arvestades nii metodoloogilist lähenemist, hindamisprotsessi ressursside kasutust kui ka taotlejate seisundit?   Milliste seisundite puhul oleks põhjendatud määrata töövõime hindamise otsus pikemaks kui 5 aastat ning kui pikaks perioodiks (sh kuni vanaduspensionieani), võttes arvesse nii osalise kui ka puuduva töövõime juhtumeid, sh välistavaid seisundeid?  Millistele andmetele või kriteeriumidele tuginedes saaks ekspertarst teha pikema kehtivusajaga otsuse?  Kas lühemad perioodid, näiteks 6 kuud kuni 2 aastat, on Teie hinnangul mõnel juhul mittemõistlikud? Kui jah, siis millised meetmed aitaksid vähendada põhjendamatult lühikeste perioodide määramist, säilitades samas paindlikkuse ja otsuste kvaliteedi? OTSUSE, EKSPERDIARVAMUSE JA SOOVITUSTE ARUSAADAVUS TAOTLEJALE 14. Kuidas Teile tundub, kui arusaadavad on taotlejale TVH otsus ja eksperdiarvamus? Milliseid probleeme taotlejatel on nende mõistmisel?  Millised konkreetsed aspektid muudavad otsuse Teie hinnangul raskesti mõistetavaks? (otsuse vorm, juriidiline sõnastus, meditsiiniline keel, põhjenduste lühidus, otsuse ja eksperdiarvamuse omavaheline seos)  Kuidas muuta töövõime hindamise otsuse vormi (otsuse ülesehitus) ja sisu taotlejale selgemaks? Kas sellele peaks veel lisama lihtsas keeles lisa?  Kui arusaadav on täismahus eksperdiarvamus taotlejate jaoks ja kas see aitab neil paremini mõista otsuse sisu ja põhjendusi? 15. Kas ja kuidas peaks töövõime hindamise otsust ja eksperdiarvamust paremini omavahel siduma, et taotleja saaks otsusest paremini aru, kuid otsus ei oleks samas liiga mahukas?  Millist teavet (põhjendused, näited, viited) peaks TVH otsus sisaldama, et see oleks taotlejale piisavalt informatiivne ning mõistetav? VISIIDIPÕHISED HINDAMISED 16. Millistel juhtudel otsustate, et dokumendipõhisest hindamisest ja täiendavatest päringutest ei piisa ja vaja on visiidipõhist hindamist?  Mis on otsustamise alus: vastuolu taotluse ja TIS-i vahel, puudulik terviseinfo, funktsionaalse võimekuse hindamise vajadus, keeruline või mitmetahuline juhtum?  Kes praktikas otsustab visiidipõhise hindamise või spetsialisti kaasamise ning kuidas see protsess käib?  Millal suunate pigem füsioterapeudi, tegevusterapeudi, psühholoogi vms juurde ning millal osalete ise visiidipõhisel hindamisel?  Kui sageli Teil on ette tulnud, et suunate menetluse visiidipõhisele hindamisele? 17. Miks tehakse visiidipõhiseid hindamisi Teie hinnangul praegu vähe ja mida oleks vaja muuta, et neid kasutataks rohkem või paremini?  Millised on Teie hinnangul peamised põhjused, miks visiidipõhiseid hindamisi tehakse oluliselt vähem kui metoodikas algselt kavandati (1–2% vs 20%)?  Milliste juhtumite puhul tuleks Teie hinnangul kindlasti visiidipõhist hindamist kasutada?   Kas visiidipõhiste hindamiste osakaalu suurendamine oleks vajalik (võrreldes praegusega)? Millised meetmed aitaksid suurendada visiidipõhiste hindamiste osakaalu?  Kuidas muuta visiidipõhise hindamise protsess sujuvamaks ja vähem koormavaks kõigi osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarst) jaoks? KOOSTÖÖ, ERIALANE TUGI JA EKSPERTIISI ÜHTLUS 18. Kuidas mõjutab ekspertarsti erialane taust töövõime hindamise ekspertiisi koostamist ja millist tuge vajab arst juhtumites, mis ei kuulu tema põhieriala alla?  Milliseid täiendavaid toetavaid meetmeid võiks ekspertarstidele pakkuda nende erialaga mitte seotud juhtumite hindamiseks lisaks juba olemasolevatele võimalustele (koolitused, juhendid, koostöövõimalus teiste ekspertarstidega)? 19. Milline on erineva erialase taustaga ekspertarstide või teiste spetsialistidega konsulteerimise praktika töövõime hindamise protsessis ja kuidas seda paremini korraldada?  Millised tegurid takistavad ekspertarstide vahelist konsulteerimist (nt ajakulu, töökorraldus, vastutuse jagunemine, rahastamine)?  Kui esineb konsulteerimist ja koostööd, siis kas ja kuidas see aitab suurendada ekspertiiside objektiivsust?  Kuidas saaks soodustada ja süsteemselt korraldada ekspertarstide vahelist konsulteerimist ekspertiiside koostamisel? PROTSESSI LIHTSUSTAMINE JA EKSPERTARSTI TÖÖ OPTIMEERIMINE 20. Millised töövõime hindamise protsessi osad on Teie hinnangul ekspertarsti jaoks kõige ajamahukamad, ressursinõudlikumad või ebavajalikult koormavad?  Millised on peamised põhjused, miks need etapid on ressursimahukad?  Millised tegevused võtavad ekspertiisi koostamisel kõige rohkem aega ja miks? Milliseid neist oleks võimalik vähendada või paremini toetada, ilma et ekspertiisi kvaliteet kannataks?  Millised muudatused aitaksid muuta töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ning aja- ja tööjõusäästlikumaks erinevatele osapooltele?  Kuidas muuta korduvhindamiste protsessi lihtsamaks ja vähem koormavaks taotlejale, töötukassale ja ekspertarstile, tagades samal ajal metoodiliselt korrektse hindamise? 21. Millised juhtumid jõuavad Teie hinnangul töövõime hindamisse liiga vara või olukorras, kus töövõime vähenemist ei ole võimalik tuvastada?  Millistel põhjustel hinnatakse esmakordselt töövõime hindamise taotlejatel töövõime mitte vähenenuks?  Millised väärarusaamad või infolüngad võivad Teie tähelepanekul viia töövõime hindamisele pöördumiseni enne, kui see on sisuliselt põhjendatud?  Millised meetmed aitaksid vähendada töövõimeliste, sh ajutise tervisepiiranguga inimeste sisenemist töövõime hindamise süsteemi? TÖÖÕNNETUSEST JA KUTSEHAIGUSEST TINGITUD TÖÖVÕIME LANGUS 22. Mida Te arvate võimalusest siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud töövõime kaotuse tuvastamise ja kahjuhüvitise määramise protsessiga?  Millised oleksid sellise sidumise eelised ja riskid ekspertarsti, taotleja ja süsteemi jaoks?  Kas see eeldaks teistsugust pädevust, lisakoolitust, andmeid?  Milline arst või spetsialist peaks Teie hinnangul tööõnnetuse või kutsehaigusega seotud töövõime langust hindama? EKSPERTIISIS ANTAVAD SOOVITUSED 23. Milline roll peaks Teie hinnangul olema ekspertiisis antavatel töötingimuste ja töövõime toetamise soovitustel?  Millised soovitused on sisuliselt vajalikud ja kellele (inimene, töötukassa nõustaja, arst)?  Millal ja millised soovitused on kasulikud ja millal liiga üldised, raskesti rakendatavad?  Mis juhtuks, kui töötingimuste või töövõime toetamise soovitusi ei antaks?  Milliseid muudatusi tuleks teha, et töövõime hindamise ekspertiisis antavad töötingimuste ja töövõime toetamise soovitused oleksid kasulikud nii taotlejatele kui ka töötukassa nõustajatele toetamaks inimesi nende töövõime säilitamisel ja tööhõives püsimisel või sinna liikumisel? 24. Millistele andmetele peaksid soovitused tuginema, et need oleksid sisuliselt põhjendatud ja rakendatavad (nt terviseandmed, funktsionaalne võimekus, hariduse ja töötamise andmed) ning kuidas saaks ekspertarstile soovituste andmist lihtsamaks teha?  Kui kasutajasõbralikud on töötingimuste soovitusteks b- ja d-koodid? Kas kasutate neid? Mis põhjustel kasutate vabateksti? Mida võiks koodide süsteemis muuta, et see oleks praktiliselt rakendatav?  Kuidas muuta soovituste andmine ekspertarstide jaoks sisuliselt ja tehniliselt lihtsamaks?  Kas ja kuidas oleks võimalik muuta soovituste andmine andmepõhiseks, nt kasutades masinõppepõhiseid soovitusmudeleid või integreerides sobivaid klassifikaatoreid? 25. Kuidas võiks ekspertiisis sisalduv info ja soovitused paremini jõuda nende osapoolteni, kes saavad inimese töövõimet toetada?  Kuidas tagada, et taotlejad oleksid teadlikud neile antud soovitustest? Kas ja millises vormis peaks soovitused lisama töövõime hindamise otsusele, et need oleksid taotlejale arusaadavad ja rakendatavad?  Kuidas aidata taotlejal paremini teadvustada vajadust muuta oma tervisekäitumist või tervist kahjustavat töist tegevust töövõime säilitamise eesmärgil?  Kellele ja kuidas võiksid töövõime hindamise ekspertiisis kogutud andmed liikuda tervishoiusüsteemis üldisemalt, et toetada taotleja töövõime säilitamist paremini? AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT 26. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige realistlikumat automatiseerimise või tehisintellekti kasutamise potentsiaali?   Millised tehnoloogilised lahendused (nt eeltäidetud vormid, otsustustoe süsteemid, otsuste sõnastamine) võiksid toetada töövõime hindamise protsessi tõhusust ja kvaliteeti?  Kui suur on TI väärtus tõendite otsimisel/struktureerimisel/esiletõstmisel? Kui suur on TI väärtus esmase hinnangu tegemisel? Kus oleks Teie hinnangul TI suurim väärtus?  Kas TI võiks aidata ka taotlejale otsuse selgitamisel (meditsiinikeele lihtsustamine)?  Kas kasutate praegu tööd toetavaid andmebaase (haiguste kohta üldinfo saamiseks nt Synbase, Dynamed vms)? Milliseid lahendusi vajaksite juurde?  Kas ja kuidas saaks automatiseerida ja kiirendada terviseandmete töötlemist ja nende seostamist taotluse andmetega?  Kas ja kuidas saaks automatiseerida vabatekstiväljade analüüsi, et tuvastada mustreid ja töövõime langusele viitavaid märksõnu?  Kas ja kuidas oleks võimalik arendada poolautomaatseid ekspertiisisüsteeme, kus tehisintellekt teeb esmase hinnangu ja ekspertarst kinnitab või korrigeerib seda? 27. Millised eeldused ja tingimused peaksid olema täidetud, et tehisintellekti või automatiseerimist saaks praktikas edukalt rakendada?  Kiiruse või kulusääst - Milline oleks tehisintellekti kasutuselevõtu mõju töövõime hindamise protsessi kiirusele ja ressursikasutusele? Milline oleks potentsiaalne mõju erinevatele osapooltele?  Millised õiguslikud, tehnilised ja eetilised eeldused peavad olema täidetud, et TI kasutamine töövõime hindamises oleks võimalik ja turvaline ning tulemused usaldusväärsed? 28. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate oluliseks? Suur tänu Teile intervjuu eest!  Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Poliitikakujundajate intervjuukava SISSEJUHATUS JA NÕUSOLEKUD Tänasel intervjuul räägime Teiega kui poliitikat kujundava ministeeriumi esindajaga töövõime hindamise süsteemi eesmärkidest, probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Teie loal salvestan intervjuu. Me kasutame intervjuu teksti uuringuraporti kirjutamiseks ja hiljem me kustutame salvestised. Salvestisele on ligipääs ainult Centari uurimisrühma liikmetel. Uuringu raportisse me ei pane intervjueeritavate nimesid, kuid viitame intervjuudes välja toodud probleemkohtadele, seisukohtadele ja võimalikele lahendustele. Intervjueeritavaid tsiteerime ameti ja/või asutuse kaudu. Spetsialistide intervjuudes ei saa me tagada anonüümsust, kuna asutus ja amet võivad kaudselt tuvastada intervjueeritava isiku. Uuringu salvestisi hoiame kuni uuringu lõpuni, misjärel kustutame need. S1. Kas Teil on küsimusi intervjuu korralduse, andmete hoidmise või uuringu tausta kohta? S2. Kas Te olete nõus kirjeldatud tingimustel intervjuud andma S3. Kas Te olete nõus sellega, et salvestan intervjuu? TAUST 1. Milline on Teie kokkupuude töövõime hindamise valdkonnaga ja millises rollis Teie selle teemaga tegelete? SÜSTEEMI EESMÄRGID JA PEAMISED PROBLEEMKOHAD 2. Mis peaks Teie hinnangul olema praeguse töövõime hindamise süsteemi peamine eesmärk praegu ja tulevikus? o Kas põhirõhk peaks olema töövõime ulatuse tuvastamisel, töövõimetoetuse õiguse kindlakstegemisel, tööelus püsimise toetamisel, teenustesse suunamisel või nende eesmärkide kombinatsioonil? o Milliseid tulemusi peaks töövõime hindamise süsteem riigi, inimese ja tööturu vaatest saavutama? o Kas oodatavates tulemustes/eesmärkides on vastuolusid või on need üksteist toetavad? o Kus näete suurimat vastuolu süsteemi eesmärkide ja tegeliku toimimise vahel? 3. Millised on Teie hinnangul praeguse süsteemi kõige olulisemad probleemkohad? o Millised on kõige olulisemad probleemid taotleja, töötukassa, ekspertarsti, tervishoiusüsteemi ja poliitikakujundaja vaatest? o Millised probleemid on seotud metoodika ja otsuse kvaliteediga ning millised on pigem korralduslikud, õiguslikud või tehnilised probleemid? 4. Milliseid lahendusi Te neile probleemidele näete lühemas ja pikemas perspektiivis? TAOTLUSVORM, HINDAMISMETOODIKA JA OTSUS 5. Kas praegune taotlusvorm on Teie hinnangul inimese jaoks arusaadav ja samas piisav töövõime hindamiseks vajaliku info kogumiseks? Kas ja milliseid lihtsustamise võimalusi näete? o Milliseid andmeid või küsimusi võiks vähendada? o Millist infot ei tohiks lihtsustamise käigus kaotada? o Kuidas tuleks siin rakendada andmete minimaalsuse põhimõtet? 6. Kas taotlusvormi või korduvtaotluste lihtsustamine eeldaks Teie hinnangul hindamismetoodika muutmist? o Kas korduvtaotluste või muutumatute seisundite puhul oleks põhjendatud lihtsustatud menetlus? Millistel tingimustel? 7. Kas töövõime hindamise otsuse praegust ülesehitust või sisu oleks vaja muuta, et otsus oleks inimese jaoks selgem ja informatiivsem? Kui jah, siis millist teavet peaks otsus kindlasti sisaldama? o Kas töövõime hindamise otsuses peaks olema selgemini välja toodud, kuidas eksperdiarvamusest jõuti lõpliku otsuseni? Kuidas seda võiks teha? o Kuidas saaks riik toetada seda, et inimesed mõistaksid töövõime hindamise otsuse sisu, põhjendusi ja tagajärgi paremini? KAALUTLUSKRITEERIUMID JA OTSUSTE KEHTIVUSAEG 8. Kas praegused töövõime hindamise kaalutluskriteeriumid osalise ja puuduva töövõime eristamisel on Teie hinnangul praeguses regulatsioonis, metoodikas ja juhendites piisavalt selged ja põhjendatud? o Kas näete vajadust kaalutluskriteeriumide täpsustamiseks või standardiseerimiseks? Miks? o Millisel määral peaks süsteem võimaldama paindlikult arvestada inimese seisundi püsivuse, muutumise või progresseerumisega? 9. Kas praegused otsuste kehtivusajad on Teie hinnangul piisavalt põhjendatud ja paindlikud? o Kas oleks põhjendatud võimaldada teatud seisundite puhul pikema kehtivusajaga otsuseid? Millistel põhimõtetel? o Milliste seisundite puhul näete kõige rohkem vajadust teistsuguse kehtivusaja järele? o Milline oleks pikemate või paindlikumate kehtivusaegade mõju taotleja koormusele, töötukassa töökoormusele, ekspertarstide töömahule ja süsteemi usaldusväärsusele? PROTSESSI LIHTSUSTAMINE, SÜSTEEMI SISENEMINE 10. Milliseid töövõime hindamise protsessi osi võiks Teie hinnangul lihtsustada ja milliseid ei tohiks muuta? o Kus näete praegu kõige suuremat dubleerimist, ebaefektiivsust või põhjendamatut halduskoormust? o Milline peaks olema tasakaal otsuste kvaliteedi ja menetluse kiiruse vahel? Kuidas saaks seda Teie arvates saavutada? o Milliseid lihtsustusi ei tohiks Teie hinnangul teha, isegi kui need vähendaksid koormust? o Millised piirid peaksid kehtima andmete kogumisel ja kasutamisel, et süsteem oleks korraga tõhus ja õiguspärane?  11. Kas praegune rollijaotus süsteemis on Teie hinnangul põhjendatud? Kui ei, siis milline see rollijaotus võiks olla?  Milline peaks olema töötukassa, ekspertarstide, tervishoiusüsteemi, töötervishoiu, Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumide roll?  Kas mõni ülesanne võiks liikuda teise asutuse või spetsialisti vastutusse? 12. Kas Teie hinnangul jõuab töövõime hindamisele inimesi, kelle puhul hindamise taotlemine ei ole veel sisuliselt põhjendatud? Kui jah, siis kuidas saaks süsteem neid inimesi varem või sobivamalt suunata?  Millised väärarusaamad või infolüngad võivad viia liiga varase või põhjendamatu taotlemiseni?  Kuidas saaks inimesi enne taotluse esitamist sobivama info, nõustamise, ravi või teenuse juurde suunata?  Milline roll võiks selles olla perearstidel, eriarstidel, töötukassa nõustajatel, tööandjatel või avalikul kommunikatsioonil? SÜSTEEMIDE SIDUMINE JA TEENUSTE LÕIMUMINE 13. Kuidas peaks töövõime hindamise süsteem olema seotud teiste töötukassa teenuste, töövahenduse ja karjääriteenustega? o Kuidas tagada, et süsteemide sidumine lihtsustaks inimese teekonda ja ei muudaks asjaajamist keerukamaks? 14. Milline töövõime hindamise käigus tekkiv info peaks liikuma tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning millistel tingimustel? o Kas töövõime hindamise tulemused peaksid olema nähtavad perearstidele ja töötervishoiuarstidele? o Kui jah, siis millist infot neil vaja oleks ja mis eesmärgil? o Kas praegused tarkvaralahendused ja infovahetuse viisid toetavad sellist koostööd või vajaksid need muutmist? 15. Mida Te arvate sellest, et siduda töövõime hindamine tööõnnetuse ja kutsehaigusega seotud töövõimekaotuse ulatuse tuvastamise ja kahjuhüvitamise protsessiga? o Millised oleksid sellise sidumise peamised eelised ja riskid? Milliseid muudatusi eeldaks see rollijaotuses, õigusraamistikus või rahastamises? o Milline arst või ekspert peaks tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime langust hindama ning millist lisapädevust see eeldaks? o Kuidas võiks lahendada nende inimeste hindamise, kes ei kuulu töövõime hindamise sihtrühma, näiteks vanaduspensioniealised, kuid vajavad hinnangut kahjuhüvitise taotlemiseks? AUTOMATISEERIMINE JA TEHISINTELLEKT 16. Millistes töövõime hindamise protsessi osades näete kõige enam automatiseerimise või tehisintellekti kasutamise potentsiaali? o Näiteks võib mõelda andmete eeltäitmisele, eksperdi otsustustoele, terviseandmete struktureerimisele või otsuse teksti lihtsustamisele. Millised neist oleksid Teie hinnangul realistlikud, millised oleksid probleemsed? 17. Milliseid õiguslikke, eetilisi või tehnilisi piiranguid tuleks automatiseerimise ja tehisintellekti kasutuselevõtul arvestada?  o Kas praegune õigusraamistik võimaldab selliseid lahendusi või eeldaks see muudatusi? o Millised andmekaitse nõuded oleksid kõige olulisemad? o Kas olemasolevad infosüsteemid toetaksid selliseid lahendusi või eeldaks see suuremaid arendusi? o Milline peab olema inimese roll ja vastutus ka siis, kui osa protsessist automatiseeritakse? 18. Kas on veel mõni töövõime hindamist puudutav teema, mida me ei käsitlenud, kuid mida peate oluliseks? Suur tänu Teile intervjuu eest!  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi uuring Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Uuring hõlmab eriliigilisi eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) isikuandmeid, aga vastavalt IKS § 6 lg 51 otsustab AKI ise, kas pöördub eetikakomiteesse Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Jah tema nimi ja kontaktandmed)? MKM andmekaitsespetsialisti kontakt [email protected] TK andmekaitsespetsialisti kontakt [email protected] Centari andmekaitsespetsialisti kontakt [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Ei Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah, lisatud Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või intervjuukavad, sh selle kavand. nõusoleku küsimine 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.  1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Reg kood: 70003158 Aadress: Suur-Ameerika 1 15001 Tallinn Harju maakond Kontakt: Kirsti Melesk [email protected], +372 5443 0834 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) OÜ Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Reg kood: 11343217 telefoninumber Aadress: Rataskaevu 2-6, 10123 Tallinn Kontakt: Kati Kadarik-Trei, e-post: [email protected], tel. 51963868 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Eesti Töötukassa aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74000085 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Aadress: Lasnamäe 2, Tallinn 11412 telefoninumber Kontakt: Monika Aasa [email protected], 614 8632 2.4. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Uuring on poliitikakujundamise eesmärgil alus? läbiviidav uuring IKS § 6 lg 5 tähenduses; Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi eriliigiliste isikuandmete töötlemise korral viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil kohaldub IKS § 6 lg 5¹. Osa uuringust toimub läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest isiku nõusoleku alusel. nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 6 arendusprojekti avamise otsus, leping vms. kohaselt on lubatud isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks ning sama paragrahvi lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil ja 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Uuringu tellija ja vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringu eesmärk on saada tõenduspõhist sisendit töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi arendamiseks, sh töövõime hindamise protsessi, taotlusvormi, otsuste arusaadavuse, hindamispraktika, töövõimet toetavate soovituste ning automatiseerimise ja tehisintellekti kasutamise võimaluste hindamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus uuringu tellimiseks ja poliitikakujundamiseks tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikest 1 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest. Ministeeriumi valitsemisalasse kuulub muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Uuringu tulemusi kasutatakse nimetatud valdkonna poliitika, korralduse ja võimalike õiguslike või metoodiliste muudatuste kavandamisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (tellijana) viis läbi riigihanke (viitenr 304428), mille tulemuste põhjal volitas Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ (töövõtjana) uuringut läbi viima 6. aprillil 2026 sõlmitud lepinguga nr 8-2/64-1 (vt taotluse lisa 1) Uuringu läbiviimiseks on vaja kasutada Eesti Töötukassa andmeid kahel eesmärgil: 1. töövõime hindamist (edaspidi TVH) taotlenud isikute kontakt- ja taustandmed selleks, et moodustada uuringu eesmärgile vastav intervjueeritavate valim ning kutsuda isikuid intervjuus osalema. Intervjuus osalemine toimub isiku teadlikul nõusolekul ja vabatahtlikult. 2. täidetud TVH protsessi dokumentide analüüs, et hinnata seoseid dokumentide vahel ja automatiseerimise ning tehisintellekti kasutamise võimalusi protsessi käigus.  Uuringus esineb eriliigiliste isikuandmete töötlemist, kuivõrd töövõime hindamise dokumentatsioon ja hindamisprotsess puudutavad terviseseisundit ja tegevuspiiranguid. Kuna tegemist on IKS § 6 lõike 5 alusel tehtava poliitikakujundamise uuringuga, kohaldub IKS § 6 lõikes 5¹ sätestatud erisus, mille kohaselt ei kohaldata sellisele uuringule IKS § 6 lõikes 4 sätestatud valdkondliku eetikakomitee kontrolli kohustust. Uuringu kooskõlastamiseks esitatakse taotlus Andmekaitse Inspektsioonile, kes kontrollib IKS § 6 tingimuste täitmist. Isikuandmete töötlemine isikut tuvastaval kujul on piiratud üksnes nende tegevustega, mille puhul uuringu eesmärki ei ole võimalik saavutada anonüümsete andmetega või mille puhul anonüümsete andmete kasutamine muudaks eesmärgi saavutamise ebamõistlikult raskeks. Isikuandmeid töödeldakse minimaalses vajalikus mahus, tulemused avaldatakse üksnes üldistatud kujul ning uuringu käigus ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid ega muudeta nende õiguste ega kohustuste mahtu. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Töövõime hindamine on pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja olemasoleva töövõime ulatuse tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese terviseseisundit, inimese enda hinnangut oma tegutsemisvõimele ning tervisepiirangutest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.4 2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustumine ning süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamine. Laiemas plaanis taotleti ühiskondlike hoiakute muutumist vähenenud töövõimega inimestesse ning nende paremat ligipääsu tööturule. Reformi nurgakiviks oli varasema töövõimetuse hindamise asendamine inimese säilinud töövõime ja tegutsemisvõime piirangute hindamisega. Reformi käigus viidi töövõime hindamine Sotsiaalkindlustusametist Eesti Töötukassasse, kuna fookus nihkus säilinud töövõime toetamisele, mis on Töötukassa tegevusalas. Töövõime hindamine viidi uuele alusele ja selleks töötati välja ning võeti kasutusele uus metoodika. Töövõime hindamise metoodika kasutuselevõtust on praeguseks möödas rohkem kui 10 aastat. Selle aja jooksul on üles kerkinud mitmeid kitsaskohti metoodika rakendamisel. Näiteks on välja 4 Töövõime hindamise metoodika. Sotsiaalministeerium. 31.03.2020 korrigeeritud versioon. Töövõime toetamise süsteem | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  toodud, et taotlejatele on töövõime hindamine sageli keeruline ja emotsionaalselt koormav. Puudub selgus, kuivõrd arvestatakse hindamise otsuse tegemisel taotluses esitatud subjektiivseid kirjeldusi võrreldes tervise infosüsteemi andmetega, mis võib tekitada taotlejates ka ebakindlust. Töövõime hindamise otsustele on ette heidetud üldsõnalisust, juriidilist keelekasutust ja personaalsuse puudumist, mistõttu on taotlejal keeruline mõista, kuidas otsuseni jõuti või millistele teenustele ja toetustele ta selle alusel kvalifitseerub. Ametlikes otsustes ei kajastu ekspertarsti soovitused, kuigi neis võib olla olulist infot inimese tööelus osalemiseks ja edasiste teenuste planeerimiseks. Praktikas ilmneb taotlejate vähest omavastutust tervisekäitumises – soovitusi ei järgita ja tööelus jätkatakse viisil, mis võib terviseseisundit halvendada.5 Töövõime hindamine on oluline, paljusid inimesi puudutav sotsiaalkaitse ja tööturu meede. 2025. aastal taotles töövõime hindamist 44 176 inimest ja kokku oli aasta lõpu seisuga 91 421 inimest, kellel oli tuvastatud vähenenud töövõime. Vähenenud töövõime annab võimaluse saada töövõimetoetust, mille väljamaksed olid 2025. aastal kokku 493 miljonit eurot.6 Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas kehtiv töövõime hindamise metoodika vastab erinevate osapoolte (taotleja, töötukassa, ekspertarstid) vajadustele ja kuidas seda oleks võimalik parandada. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut tuleb kaaluda muuhulgas, kuidas saaks töövõime hindamise protsessi efektiivsemaks ja arusaadavamaks muutmisel kasutada tehisintellekti (edaspidi TI). Praegu puudub süsteemne ülevaade sellest, millised töövõime hindamise protsessi osad on TI kasutuselevõtuks sobivaimad ja Eesti oludes rakendatavad. Uuringu käigus vaadatakse kriitiliselt üle töövõime hindamise protsess ja metoodika ning tehakse ettepanekuid selle parandamiseks, lihtsustamiseks ja tõhusamaks muutmiseks, arvestades automatiseerimise ja TI rakendamise võimalusi. Uuringu metoodika koosneb järgmistest andmete kogumise ja analüüsimise etappidest: 1. Dokumendianalüüs, et kirjeldada praegust töövõime hindamise süsteemi ja kaardistada varasemalt leitud süsteemi probleemkohad. Dokumendianalüüsi raames analüüsitakse ka valimisse sattunud isikute TVH dokumente (TVH taotlusvorm, TVH eksperdiarvamus, TVH otsus, vaide olemasolul vaide otsus). Dokumendianalüüs annab ülevaate töövõime hindamise aluseks olevate andmete koosseisust ja iseloomust ning võimaluse analüüsida, kas, millises protsessi osas ja mis tingimustel saab töövõime hindamise protsessis kasutada tehisintellekti. 2. Intervjuud sidusrühmade ekspertidega, et kirjeldada praegust süsteemi, selle probleemkohti ja sobivaid lahendusi erinevate osapoolte vaatest, sh rakendusasutuse (Eesti Töötukassa) töötajad, ekspertarstid, poliitikakujundajad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ja Sotsiaalministeeriumist). 3. Intervjuud töövõime hindamist taotlenud inimestega (sh nii inimesed, kellel ei tuvastatud töövõime vähenemist kui inimesed, kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime), et kaardistada taotleja kasutajateekonda ja siduda probleemid konkreetsete etappidega taotlusprotsessis ning sõnastada parandused, mis lihtsustavad ja parendavad kasutajakogemust. 4. Lahenduste väljatöötamine, mõjuanalüüs ja tulemuste valideerimine. Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust isiku nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks, mis puudutab uuringu kahte osa: 1. TVH-d taotlenud inimeste valimi moodustamine intervjuude läbiviimiseks, 5 Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine. Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. (2022). Lk 28 6 Töötukassa, statistika ja uuringud, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamise taotlused ja otsused. https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TVH/Taotlusedotsused https://public.tableau.com/app/profile/eesti.tootukassa/viz/Koduleht_TT/Mramisedkestus  kontaktide päring Töötukassast ja intervjuukutsete saatmine. 2. TVH-d taotlenud inimeste valimi koostamine dokumendianalüüsi jaoks ja dokumentide pseudonümiseerimine. Muid uuringu meetodeid ja allikaid, sh isikute nõusolekul andmete kogumist, kirjeldame taotluses üldiselt. Taotluse vormile on lisatud TVH taotlenud inimeste ja sidusrühmade ekspertide andmete kogumise instrumendid:  uuringu infoleht lisas 2,  nõusolekupõhiste intervjuude esialgsed kavad koos nõusoleku küsimustega o TVH taotlenud inimeste intervjuu kava lisas 3, o Töötukassa töötajate intervjuu kava lisas 4, o Ekspertarstide intervjuu kava lisas 5, o Poliitikakujundajate intervjuu kava lisas 6 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isiku otsest tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine ilma isiku nõusolekuta toimub minimaalses võimalikus mahus ja on vajalik ainult uuringu ettevalmistavas etapis, töövõime hindamist taotlenud inimeste valimi moodustamiseks, intervjuukutsete saatmiseks ning TVH dokumentide valimi moodustamiseks ja pseudonümiseerimiseks. Nendele etappidele järgnev analüüs toimub kas isiku nõusolekul (intervjuud) või isikuid otseselt mitte tuvastada võimaldaval pseudonüümiseeritud kujul (TVH dokumendid). 1. Intervjuukutsete saatmine töövõime hindamist taotlenud inimestele. TVH-d taotlenud inimeste intervjueerimine on vajalik, et hinnata taotlejate kogemusi taotluse täitmisel, eksperdiarvamuse ja otsuse mõistmisel ning neis esitatud soovituste kasutamisel. Ilma taotlejate kogemuseta pole võimalik hinnata, millised protsessi osad toimivad praegusel kujul hästi, millised on koormavad või segadust tekitavad ja vajavad parandamist. Intervjuudes osalejate leidmiseks on vaja kasutada töötukassa TVH-d taotlenud inimeste kontaktandmeid. Alternatiivsed värbamise meetodid nagu sotsiaalmeedia kaudu värbamine, lumepallimeetod või osalejate leidmine esindusorganisatsioonide kaudu pole võimalik, kuna TVH taotlemise protsessi on vaja analüüsida spetsiifilistelt kitsamate sihtrühmade vaates (nt inimesed, kelle TVH tulemusena ei tuvastatud töövõime vähenemist või inimesed, kes vaidlustasid TVH tulemuse). Selliste spetsiifiliste kitsaste sihtrühmade leidmine alternatiivsete värbamismeetoditega, ei ole mõistliku kulu ja ajaga võimalik. Isikustatud kontaktandmeid kasutatakse üksnes intervjuukutsete saatmiseks, et küsida inimese nõusolekut intervjuu andmiseks. Intervjuus osalemine ja selle salvestamine on vabatahtlik ning toimub ainult inimese teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Mõlemat nõusolekut küsitakse intervjuude alguses suuliselt (vt taotluse lisad 3, 4, 5 ja 6). Nõusoleku tagasivõtmise tingimusi tutvustatakse uuringu infolehel (vt taotluse lisa 2) ja intervjuude alguses. Uuringuaruandes esitatakse tulemused üldistatult ning tsitaate kasutatakse selliselt, et intervjueeritav ei oleks tuvastatav. 2. Täidetud TVH dokumentide analüüs.  Uuringus analüüsitakse täidetud TVH dokumentide sisu ja seoseid. Dokumentide päringuks koostatakse taotlejate valim. Välja võetakse valimisse sattunud taotlejate TVH dokumendid: taotlus, eksperdihinnang, otsus, vaide olemasolul selle otsus. TVH täidetud dokumentide analüüs on vajalik, et analüüsida taotluses esitatud info seoseid eksperdiarvamuse ja otsusega. Dokumentide analüüsimine on vajalik protsessi lihtsustamise, automatiseerimise ja TI rakendamise potentsiaali hindamiseks, et mõista milliseid taotluse ja hindamise osi saab kaaluda automatiseerimiseks või TI rakendamiseks. TVH täidetud dokumentide analüüsimise alternatiivina kaalutud metoodikana sünteetilised või statistiliselt agregeeritud andmed ei ole piisav alternatiiv tegelikele hindamise dokumentidele, kuna need ei suuda säilitada juhtumite sisulist ja tekstilist mitmekesisust ega võimalda hinnata konkreetsetel juhtumitel taotleja esitatud info, terviseandmete, ekspertarsti kaalutluste ja lõplike otsuste omavahelisi seoseid. Seetõttu on täidetud TVH dokumentide analüüs uuringu eesmärgi saavutamiseks möödapääsmatu. Töötukassa pseudonümiseerib valimisse sattunud taotlejate TVH dokumendid, eemaldades kõik isikut otseselt tuvastada võimaldavad väljad. Juhtumitele antakse uuringusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks, tagasisidestavat koodivõtit ei looda. Centarile edastatakse pseudonümiseeritud andmed. Isikute kaudse tuvastamise võimaluse minimeerimiseks viib Centar enne analüüsi läbi jääkriski minimeerimise (vt punkt 10.2). 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse tervisekaitsele ja riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Töövõime hindamise süsteem on osa selle põhiseadusliku kaitse tagamisest, kuna selle kaudu otsustatakse inimese juurdepääs töövõimetoetusele, töövõimega seotud teenustele ja teistele toetavatele meetmetele. Seetõttu on avalik huvi hinnata, kas töövõime hindamise metoodika ja korraldus toimivad eesmärgipäraselt, õiglaselt, läbipaistvalt ja tõhusalt. Uuringu lähtekoht on, et töövõime hindamise süsteemis on ilmnenud mitu olulist kitsaskohta. Peamiste probleemidena on esile kerkinud taotlusvormi keerukus ja ebaselgus, otsuste ja eksperdiarvamuste vähene arusaadavus ning ekspertarstide hinnangute võimalik varieeruvus. Samuti on tähelepanu juhitud korduvhindamiste ja otsuste kehtivusaegade põhjendatusele, menetluse ressursimahukusele, visiidipõhiste hindamiste vähesele kasutamisele, võimalikule dubleerimisele teiste süsteemidega ning sellele, et hindamise käigus kogutud andmeid kasutatakse inimese edasisel toetamisel piiratud määral. Need probleemid puudutavad nii taotlejaid, ekspertarste ja töötukassat kui ka tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ning riiki tervikuna. Uuringu eesmärk on anda tõenduspõhine sisend töövõime hindamise süsteemi arendamiseks Eestis. Selleks analüüsitakse töövõime hindamise protsessi taotlejate, ekspertarstide, töötukassa töötajate ja poliitikakujundajate vaatest. Uuringus hinnatakse taotlusvormi, otsuste ja eksperdiarvamuste arusaadavust, hindamiskriteeriumide rakendamist, hinnangute kujunemist, otsuste kehtivusaegade ja korduvhindamiste põhjendatust ning töövõime hindamise andmete kasutamise võimalusi. Uuringu tulemusena töötatakse välja ettepanekud, kuidas muuta süsteemi kasutajasõbralikumaks, metoodiliselt ühtlasemaks, halduslikult säästlikumaks ja paremini põhjendatuks. Ettepanekud annavad sisendi võimalike regulatiivsete, metoodiliste, korralduslike ja tehniliste muudatuste kavandamiseks. Ülekaalukas avalik huvi tuleneb ka sellest, et töövõime hindamise süsteem mõjutab otseselt suure hulga inimeste sotsiaalset kaitset, toimetulekut ja tööturule pääsu või seal püsimist. Kui süsteem on taotleja jaoks raskesti mõistetav, menetlus on ülemäära koormav või hinnangud ei ole piisavalt ühtlased ja läbipaistvad, võib see kahjustada inimeste õiguskindlust, usaldust avaliku võimu vastu ja toetuste sihipärast määramist. Samal ajal mõjutab ebaefektiivne või ebaühtlane süsteem ka avalike vahendite kasutamist, halduskoormust, vaiete hulka ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostoimet. Uuringu eesmärk on neid mõjusid paremini mõista ja teha ettepanekuid, mis parandavad nii süsteemi õiguspärasust kui ka toimivust. Lisaks toetab uuring järgmiste avalike ülesannete täitmist  Eesti Töötukassa ülesanne hinnata ja arendada töövõime hindamise süsteemi vastavalt töövõimetoetuse seadusele;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevus riigi infosüsteemide ja avalike e- teenuste arendamise koordineerimisel (Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus § 11 ja § 12);  Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026, Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ja Digiühiskonna arengukava 2035 seavad riigi e-teenuste digitaliseerimise eesmärgid. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringus lähtutakse minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja turvalise töötlemise põhimõtetest. Isikuandmeid töödeldakse ainult sellises ulatuses, mis on vajalik uurimisülesande täitmiseks. Isiku otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes uuringu ettevalmistavas ja andmekogumise etapis: töövõime hindamist taotlenud inimeste valimi moodustamiseks, intervjuukutsete saatmiseks ning dokumendianalüüsis kasutatavate TVH dokumentide valimi koostamiseks ja dokumentide pseudonümiseerimiseks. Intervjuud toimuvad isiku nõusolekul. Uuringu tulemusena ei tehta andmesubjektide suhtes individuaalseid otsuseid, ei hinnata inimeste töövõimet, ei muudeta inimese õigusi ega kohustusi. Analüüsi tulemused esitatakse agregeeritud kujul, välistades võimaluse tuvastada üksikuid isikuid. Andmesubjektide õiguste ja eraelu kaitseks rakendatakse järgmisi kaitsemeetmeid. 1. Vabatahtlik ja teadlik osalemine intervjuudes: Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ja toimub ainult isiku teadlikul nõusolekul (taotlusele on lisatud uuringus osaleja infoleht, vt taotluse lisa 2; nõusoleku küsimine toimub intervjuude alguses, vt taotlusele lisatud intervjuude kavad lisades 3-6). Intervjuukutses selgitatakse, kust inimese kontaktandmed pärinevad, mis on uuringu eesmärk, kuidas andmeid kasutatakse ning osalemise vabatahtlikkust. Kui inimene ei soovi intervjuud anda, siis temaga rohkem ei kontakteeruta. 2. Õigus loobuda intervjuust: Intervjuu alguses tutvustatakse inimestele uuringu sisu, intervjuu korraldust, andmete töötlemise tingimusi ja vabatahtlikkust. Inimesel on võimalus loobuda intervjuust kuni intervjuu kontaktide ja intervjuude pseudonüümimiseks kasutatud koodivõtme kustutamiseni. Pärast seda ei ole konkreetset intervjuumaterjali enam võimalik intervjueeritavaga usaldusväärselt seostada ning seda ei saa uuringuandmetest eraldi eemaldada. 3. Salvestamiseks nõusolek: Intervjuu salvestatakse ainult juhul, kui inimene annab selleks nõusoleku. Salvestamise  nõusolekut küsitakse intervjuu alguses (vt Lisa 3). Kui inimene salvestamiseks nõusolekut ei anna, intervjuud ei toimu. Salvestisi hoitakse pseudokoodiga krüpteeritult ja neile on ligipääs ainult uurimisrühma liikmetel. 4. Intervjuuandmete pseudonüümimine: Intervjuudele antakse pseudonüümsed koodid, koodivõti (mis seob inimese kontaktid ja nime salvestisega) on uuringujuhil ja koodivõtit hoitakse salvestiste kaustast eraldi. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi. Intervjueerija salvestab intervjuu pseudokoodiga ja helisalvestisi hoitakse pseudonüümse koodiga tähistatult krüpteeritud kaustas. Analüüsis kasutatakse pseudokoodiga intervjuumaterjale. 5. Dokumendianalüüsi andmed pseudonümiseeritakse ja isikute kaudse tuvastamise minimeerimiseks viiakse läbi jääkriski minimeerimine enne nende andmete kasutamist analüüsis. 6. Tulemuste esitamine üldistatult: Uuringuaruandes ei avaldata intervjueeritavate nimesid ega muid isikut tuvastada võimaldavaid andmeid. Analüüsi väljundiks on üldistus. Uuringuraportis võidakse kasutada vajadusel tsitaate illustreerival eesmärgil, kuid selliselt, et üksik töövõimehindamise taotleja pole otseselt ega kaudselt tuvastatav. 7. Ligipääsu piiramine ja turvaline säilitamine: Uuringuandmetele pääsevad ligi ainult need uurimisrühma liikmed, kellel on vaja ligipääsu uuringuülesannete täitmiseks. Andmeid hoitakse krüpteeritult, neid ei jagata kõrvaliste isikutega. 8. Andmete kustutamine: Kontaktandmed ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude läbiviimise perioodi lõppu. Intervjuude salvestised kustutatakse pärast kvaliteedikontrolli, hiljemalt uuringu lõppedes, dokumendianalüüsi materjalid kustutatakse uuringu lõppedes. Meetmete tulemusena on isikuandmete töötlemine piiratud, eesmärgipärane ja proportsionaalne. Uuring ei kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega eraelu puutumatust ega muuda ühegi andmesubjekti õiguste või kohustuste mahtu. Uuringu tulemus aitab kujundada poliitikasoovitusi, mis võib mõjutada töövõime hindamise taotlejaid ja taotlemist kaaluvaid inimesi kaudselt uue poliitika näol tulevikus. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis7 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Uuringus liiguvad pseudonümiseeritud andmed Eesti Töötukassalt Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ-le. Andmete edastamine toimub krüpteerituna uuringu vastutava isiku isikukoodiga. Andmed võtab vastu Centari kontaktisik. Andmeid saavad töödelda üksnes Centari uurimisrühma liikmed, kellel on uuringuülesannete täitmiseks vajalik ligipääs krüpteeritud andmetele. Andmete edastamiseks ja säilitamiseks kasutatakse Centari Microsoft 365 keskkonda, sh Outlooki ja OneDrive’i, mille ligipääs on piiratud uurimisrühma liikmetega. Microsoft 365 teenus on seadistatud kasutama Euroopa Liidu andmeresidentsust. Andmeid ei edastata kolmandatele isikutele ega kasutata väljaspool uuringu eesmärki. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Intervjuud salvestatakse vastavalt kokkulepitud intervjueerimise viisile: kui intervjuu toimub veebikeskkonnas, siis kasutatakse selleks MS Teams platvormi, kui intervjuu toimub telefoni teel või näost-näkku, siis salvestatakse intervjuu diktofoniga (Olympus Digital Voice Recorder DS-40). Diktofonist tõstetakse intervjuu salvestis uuringu jagatud OneDrive kausta. Diktofonilt kustutatakse salvestis kohe pärast seda. MS Teams platvormi kaudu tehtud intervjuude salvestised ja transkriptsioonid salvestuvad Centari Microsoft 365 keskkonnas OneDrive’i, kust nad tõstetakse Centari määratud krüpteeritud OneDrive’i asukohta ja seejärel kustutakse krüpteerimata salvestis Teamsi kaustast. Pseudonümiseeritud ja jääkriski minimeerimise läbinud andmete tekstianalüüsiks kasutatakse organisatsiooni lepingulist ärikliendi lahendusega tehisintellekti (GPT-5.* või uuem Azure platvormil). Kasutatakse üksnes sellist lepingulise tehisintellekti lahendust, mille tingimused näevad ette, et sisestatud andmeid ei kasutata alusmudelite treenimiseks ega teenuse üldiseks arendamiseks, andmete töötlemine ja salvestamine toimub Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna piires ning teenusepakkuja rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid. Tasuta või tarbijakasutuseks mõeldud veebiliideseid ei kasutata. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. 1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid Töövõime hindamist taotleb aastas ca 47 000 inimest. Intervjueeritakse inimesi, kelle TVH otsus on tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026. Seega intervjueeritavate kontaktide valimi tegemiseks töödeldakse töötukassas ca 19 600 TVH taotlenud inimese andmeid. Märtsis 2026 on töövõime hindamise otsused töövõime ulatuse järgi jagunenud järgmiselt: töövõime pole vähenenud 21%, 50% osaline töövõime ja 27% puuduv töövõime (ülejäänud taotlused on menetlemata jäetud). Intervjueeritavate valim on 15 inimest, sh 5, kellel ei tuvastatud töövõime vähenemist ja 10, kellel tuvastati osaline või puuduv töövõime. Arvestades osalise ja puuduva töövõime tuvastamise jaotust hindamisel võiks kujuneda vähenenud töövõimega inimeste jaotuseks 10 intervjueeritava seas 7 osalise töövõimega inimest ja 3 puuduva töövõimega inimest. Kontaktide arv, mis tuleb intervjueerimiseks taotleda peab olema suurem, kui kavandatav intervjuude arv, kuna kõik inimesed ei ole nõus intervjuud andma ja osa kontakte ei ole toimivad, kuna inimeste kontaktid võivad aja jooksul muutuda. Seetõttu taotleme 15 intervjuu läbiviimiseks 5 korda suurema arvu kontakte ehk 75 inimese andmed. TVH taotlenud inimeste kontaktandmete valim on järgmine: 33 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks osaline töövõime, 17 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks puuduv töövõime ja 25 kontakti, kellel on TVH otsuse tulemuseks töövõime ei ole vähenenud. Arvestades TVH taotlemise erisusi, on vaja intervjuudega katta erinevate taustatunnustega inimeste kogemused. Seega võetakse eraldi valimid järgmistest gruppidest: inimesed, kes on esitanud TVH taotluse iseseisvalt ja need, kes on esitanud taotluse töövõime hindamise spetsialisti abiga, inimesed, kes on esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kes ei ole esitanud vaideid. Sellest lähtuvalt on täpne TVH taotlenud kontaktide valim järgmine: Hindamise Taotluse esitamise viis Vaide olemasolu Kontaktide KOKKU  tulemus arv Töövõime ei Töövõime hindamise On esitanud vaide 2 ole spetsialisti abiga Ei ole esitanud vaide 10 25 vähenenud Iseseisvalt On esitanud vaide 2 Ei ole esitanud vaide 11 Osaline Töövõime hindamise On esitanud vaide 2 spetsialisti abiga Ei ole esitanud vaide 14 33 Iseseisvalt On esitanud vaide 2 Ei ole esitanud vaide 15 Puuduv Töövõime hindamise 9 spetsialisti abiga 17 Iseseisvalt 8 KOKKU kontaktide arv 75 2. Täidetud TVH dokumentide analüüs Täidetud TVH dokumentide valim moodustatakse perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH taotlustest. Kokku esitati sel perioodil 138 177 taotlust. Valimi suuruseks kavandame 0,8% taotlustest ehk 1150 juhtumit. Eraldi valimid võtame esmaste TVH taotluste ja korduvate taotluste kohta. Seega jagame valimi kaheks: 50% moodustavad esmased taotlused, 50% korduvad taotlused. Mõlemas grupis võetakse eraldi valimid ka juhtumite kohta, kus taotleja on esitanud vaide TVH otsuse kohta ja kus ei ole esitatud vaiet. 2024. aasta andmetel moodustasid vaidega juhtumid ca 7% kõikidest taotlustest. Seega juhtumite valim on järgmine: Esmane/korduv taotlus Vaide olemasolu Juhtumite arv Kokku Esmane taotlus ja sellega Taotleja on esitanud vaide 40 575 seotud dokumendid Ilma vaideta 535 Korduv taotlus ja sellega Taotleja on esitanud vaide 40 575 seotud dokumendid Ilma vaideta 535 Kokku juhtumite arv 1150 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 1. TVH taotlenud inimeste intervjueerimise kontaktid: inimesed, kelle TVH otsus on tehtud vahemikus 01.12.2025-30.04.2026. 2. Täidetud TVH dokumentide analüüs: perioodi 01.01.2023-31.12.2025 esitatud TVH taotlused ja nendega seotud dokumendid. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Intervjueeritavatega kontakteerumiseks ja valimi variatiivsuse tagamiseks ning täitumiseks vajalikud andmed, mida töödeldakse enne isikute nõusoleku küsimist: Andmeühik Põhjendus Ees- ja perenimi Kontakteerumiseks E-posti aadress Kontakteerumiseks Telefoninumber Kontakteerumiseks Töövõime hindamise tulemus (osaline Valimi täituvuse jälgimiseks  töövõime/puuduv töövõime/töövõime pole vähenenud) Taotluse täitmise viis (iseseisvalt/töötukassa töötaja Valimi täituvuse jälgimiseks abiga) Vaide olemasolu (jah/ei) Valimi täituvuse jälgimiseks Üldistatud peamine piirangu valdkond (kas kuulub Taustatunnus valimi variatiivsuse vaimse või füüsilise valdkonna alla) tagamiseks Täidetud TVH dokumentide analüüsiks vajalikud andmed: Dokument Põhjendus TVH taotlusvorm Taotleja esitatud info, valikvastuste ja vabatekstiväljade analüüsiks. Vajalik, et hinnata taotlusvormi arusaadavust, koormust, dubleerimist, vabatekstiväljade lisandväärtust ja lihtsustamise võimalusi. TVH eksperdiarvamus Ekspertarsti hinnangu, kaalutluste ja metoodika rakendamise analüüsiks. Vajalik, et hinnata, millist infot ekspertarst kasutab, kuidas kujuneb hinnang ning kus võib esineda varieeruvust või ebaühtlust. TVH otsus Otsuse vormi, sisu, põhjenduste ja arusaadavuse analüüsiks. Vajalik, et hinnata, kas otsus selgitab inimesele piisavalt töövõime hinnangu kujunemist, kehtivusaega ja tagajärgi. Vaide olemasolu Vaidlustamise põhjuste ja otsuse mõistetavuse probleemide (jah/ei) ja vaideotsus analüüsiks. Vajalik, et mõista, millised otsuse või hindamisprotsessi aspektid tekitavad taotlejates vaidlusi või arusaamatust Juhtumi üldine seos Sama juhtumi taotluse, eksperdiarvamuse, otsuse ja vaideotsuse dokumentide vahel omavaheliseks analüüsiks. Vajalik, et hinnata kasutajateekonda tervikuna ning seost taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse vahel. TVH ekspertiisi hinnangu vorm on leitav Töövõime metoodika lisas 48. Töövõime hindamise taotlusvorm on leitav Eesti Töötukassa veebilehelt töövõime ja hindamise alt9. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. 1. Töövõime hindamist taotlenud inimeste kontaktid valimi alusel - töötukassa andmekogu; 2. Töövõime hindamist taotlenud inimeste intervjuud (taotlusele on lisatud esialgne intervjuukava, vt taotluse lisa 3); 3. TVH protsessi täidetud dokumendid valimi alusel – töötukassa andmekogu. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, töötukassaga on konsulteeritud andmete koosseisu ja andmete liikumise skeemi sobivuse kokku leppimiseks ning töötukassa on valmis uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid väljastama. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. 8 https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf 9 https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine 1. Intervjueerimiseks valimisse sattunud töövõime hindamist taotlenud isikute andmed. Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene pseudokood. Intervjuu salvestis, intervjuu käigus tehtud märkmed ja muud intervjuumaterjalid tähistatakse pseudokoodiga, mitte intervjueeritava nime või kontaktandmetega. Pseudonüümimise viib läbi uuringu läbiviija Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ. 2. Täidetud TVH dokumendid Täidetud TVH dokumendid pseudonümiseeritakse volitatud töötlejate poolt enne sisulist analüüsi. Pseudonümiseerimise teeb Eesti Töötukassa, seejärel viib Centar läbi jääkriski minimeerimise. Pseudonümiseeritud TVH dokumentide sidumiseks algsete dokumentidega tagasisidestavat koodivõtit ei looda ega säilitata. Pseudonümiseerimist selgitatakse lähemalt punktis 10.2. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute intervjuuandmeid järgmises koosseisus:  uuringusisene intervjueeritava kood;  intervjuu helisalvestis, kui intervjueeritav on salvestamiseks nõusoleku andnud;  intervjuu transkriptsioon, kokkuvõte või uurimismärkmed;  intervjuu läbiviimisega seotud tehnilised andmed, näiteks intervjuu toimumise viis ja aeg;  valimi täituvuse ja analüüsi seisukohalt vajalikud taustatunnused: töövõime hindamise tulemus, taotluse täitmise viis, vaide olemasolu, esmane või korduv taotlus ning peamine piirangu liik. Pseudonümiseeritud kujul töödeldakse uuringus TVH taotlenud isikute täidetud dokumente järgmises koosseisus:  TVH taotlusvorm  TVH eksperdiarvmus  TVH otsus  Olemasolul TVH vaide otsus. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. TVH taotlenud isikute intervjuuandmete pseudonümiseerimine: Intervjuudes osalejatele antakse uuringusisene kood. Intervjuude salvestised, transkriptsioonid, kokkuvõtted ja analüüsimärkmed tähistatakse selle koodiga, mitte intervjueeritava nime või kontaktandmetega. Koodivõti, mis võimaldab uuringusisese koodi siduda intervjueeritava isikuga, hoitakse intervjuude salvestistest, transkriptsioonidest ja analüüsimaterjalidest eraldi. Koodivõtit säilitab Centari uuringujuht. Ligipääs koodivõtmele on üksnes nendel uurimisrühma liikmetel, kellel on seda vaja intervjuude korraldamiseks ja nõusolekute haldamiseks. Koodivõtit ei jagata kõrvaliste isikutega. Koodivõti kustutatakse pärast intervjueerimise perioodi lõppu 31.12.2026. Intervjuude helisalvestisi hoitakse piiratud ligipääsuga krüpteeritud kaustas. Intervjuude salvestised kustutatakse pärast kvaliteedikontrolli, hiljemalt uuringu lõppedes (eeldatavalt I  kvartal 2027). Kui intervjuu toimub telefoni teel ja salvestamiseks kasutatakse diktofoni, tõstetakse salvestis esimesel võimalusel turvalisse uuringu kausta, nimetatakse pseudokoodiga ning kustutatakse diktofonist. TVH dokumentide pseudonümiseerimine. 1. Esiteks eemaldab Eesti Töötukassa enne dokumentide Centarile edastamist kõik otseselt isi- kut tuvastada võimaldavad andmeväljad ja dokumendi metaandmed, sh taotleja nimi, isiku- kood, sünniaeg, kontaktandmed, aadress, esindaja andmed, otsuse või taotluse numbrid, all- kirjastaja andmed, töötukassa töötaja või ekspertarsti nimi, tervishoiuteenuse osutaja nimi, arsti nimi, asutuse nimi, täpsed kuupäevad ja kellaajad ning muud vormiväljad, mille ees- märk on isiku või menetluse tuvastamine, mitte uuringu sisuline analüüs. Juhtumitele an- takse uuringusisene tehniline juhtumikood dokumentide omavaheliseks sidumiseks, tagasisi- destavat koodivõtit ei looda. 2. Seejärel viib Centar läbi jääkriski minimeerimise, et viia miinimumi isikut kaudselt tuvas- tada võimaldav info. Jääkriski minimeerimise käigus eemaldab või üldistab Centar enne ana- lüüsi vabatekstiväljadest ja sisust allesjäänud kaudsed identifikaatorid, sh kuupäevad, kohad, asutused, arstide ja teiste isikute nimed, tööandjad. Eemaldamine või üldistamine tehakse nii, et säiliks uuringu eesmärgi jaoks vajalik sisuline info töövõime hindamise protsessi, taotluse, eksperdiarvamuse ja otsuse arusaadavuse ning automatiseerimise võimaluste kohta, kuid ei säiliks üksikut inimest tuvastada võimaldav teave. Vabatekstidest ja muudest sisuväljadest eemaldatakse või üldistatakse vähemalt järgmised andmed: 1) Nimed ja rollid (sh tervishoiuteenuse osutajad, tööandjad) 2) Isikukoodid, sünnikuupäevad, vanus ja muud unikaalsed tunnused 3) Kontaktandmed ja aadressid 4) Kuupäevad, kellaajad ja täpsed ajaperioodid 5) Asutused 6) Välisriikide nimed 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. 1. Intervjuude kontakteerumise andmestik ja koodivõti kustutatakse pärast intervjuude toimumist (eeldatavalt 31.12.2026), helisalvestised kustutatakse pärast kvaliteedikontrolli, hiljemalt pärast uuringu lõppu (eeldatavalt I kvartal 2027). 2. Pseudonümiseeritud täidetud TVH dokumendid kustutatakse pärast uuringu lõppu (eeldatavalt I kvartal 2027). 11. Kas andmesubjekti Jah teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage10 11.2. Kui vastasite jah, siis Uuringu erinevates osades teavitatakse inimesi erinevalt. kirjeldage, kuidas teavitatakse. Vastutava töötleja veebilehel teavitatakse avalikkust laiemalt uuringu tegemisest, sh nende andmete 10 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.  analüüsimisest, mille puhul pole võimalik üksikisikuid nende andmete töötlemisest teavitada ja nende nõusolekut andmete töötlemiseks küsida. Sellisteks uuringu osadeks on täidetud TVH dokumentide analüüs ja isikute kontaktandmete kasutamine intervjuudeks kontakteerumisel. TVH dokumentide valimisse sattunud isikuid ei teavitata individuaalselt, see tähendaks täiendavat kontaktivõttu suure hulga inimestega olukorras, kus uuringu läbiviijale edastatakse dokumendid pseudonümiseeritud kujul ja uuringu tulemusi ei kasutata ühegi isiku kohta otsuse tegemiseks. Intervjueeritavate informeerimiseks on koostatud uuringu infoleht (vt taotluse lisa 2) ja intervjueerimisel toimub nõusoleku küsimine intervjuu alguses (vt taotlusele lisatud esialgsed intervjuude kavad lisades 3-6). Juhul, kui inimesed ei nõustu intervjuuga või intervjuu salvestamisega, siis järgnevat andmetöötlust ei toimu. Kõik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: Uuringud ja analüüsid | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 11.3. Kust on leitavad Andmekaitse tingimused on leitavad: andmekaitsetingimused11? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/isikuandmete-tootlemine. Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse töötukassa veebilehel: https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti- tootukassa-andmekaitsetingimused) Centari andmekaitsetingimused on Centari veebilehel: https://centar.ee/andmekaitsetingimused 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse12 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? 11 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 12 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)13 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad14: Lisa 1: Tehniline kirjeldus Lisatud Lisa 2: Uuringus osaleja infoleht Lisatud Lisa 3: Töövõime hindamist taotlenud inimeste kutse intervjuule ja intervjuu kava, sh Lisatud nõusoleku küsimise tekst Lisa 4: Töötukassa töötaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud Lisa 5: Ekspertarsti intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud Lisa 6: Poliitikakujundaja intervjuu kava, sh nõusoleku küsimise tekst Lisatud 13 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 14 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.