ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Sille Allikmets Teie 05.06.2026
[email protected]
Meie 18.06.2026 nr 2.2-9/26/2355-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses küsimusega, kas isikuandmete
volitatud töötleja tegevus on kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega olukorras, kus avalikust
registrist saadud andmeid kasutatakse lisaks konkreetsele tellitud uuringule ka uuringu läbiviija
enda ärihuve teeniva eesmärgi saavutamiseks.
Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele
andmetöötlusprotsessile siduvat õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult
järelevalvemenetluses. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise
esitamise seaduse §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi asutuse
tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse kohta. Seetõttu anname Teile
järgnevalt üldised selgitused.
Isikuandmete töötlemisel tuleb alati järgida isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM)
tulenevaid põhimõtteid, sh eesmärgipärasuse, läbipaistvuse ja minimaalsuse põhimõtteid.
Isikuandmeid võib koguda ja kasutada üksnes kindlaksmääratud eesmärkidel ning andmete
edasine töötlemine ei tohi olla nende eesmärkidega vastuolus.
Kui isikuandmed on saadud rahvastikuregistrist konkreetse uuringu läbiviimiseks, tuleb andmete
saajal kasutada neid andmeid eelkõige selleks eesmärgiks, milleks andmed väljastati. Nagu olete
ise selgitustaotluses õigesti viidanud, näeb rahvastikuregistri seadus samuti ette, et registrist
saadud andmeid kasutatakse üksnes taotletud eesmärgil, järgides seejuures IKÜM-i nõudeid. See
tähendab, et iga täiendav andmetöötlus peab olema kas algse eesmärgiga kooskõlas või omama
eraldiseisvat õiguslikku alust.
Juhul kui uuringu käigus esitatakse andmesubjektile lisaküsimus, mille eesmärk ei ole enam
otseselt seotud algse uuringuga, tuleb hinnata, kas tegemist on algse eesmärgiga kooskõlas oleva
töötlemisega või eraldi eesmärgiga. Kui lisaküsimuse eesmärk on näiteks uurimisettevõtte enda
andmebaasi laiendamine tulevasteks uuringuteks, võib see kujutada endast eraldi eesmärki.
Sellisel juhul eeldab isikuandmete edasine töötlemine üldjuhul ka eraldi õiguslikku alust.
Praktikas tähendab see enamasti andmesubjekti nõusolekut, mis peab olema vabatahtlik,
selgesõnaline ja teadlik ning andmesubjektil peab olema tegelik võimalus sellest keelduda ilma,
et see mõjutaks põhiuuringus osalemist.
Lisaks tuleb arvestada läbipaistvuse põhimõtet. Andmesubjekt peab mõistma, millal lõpeb
konkreetne uuring ja millal algab muu eesmärgiga seotud tegevus. Kui need tegevused ei ole
selgelt eristatud, võib see tekitada andmesubjektis eksitust selle osas, millisel õiguslikul alusel
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
tema andmeid töödeldakse. Samuti peab andmesubjektile olema arusaadavalt selgitatud, milleks
eraldi nõusoleku alusel kogutud andmeid edaspidi kasutatakse.
Pean vajalikuks rõhutada, et iga olukorda tuleb hinnata konkreetsete asjaolude alusel, mh see,
kuidas vastav küsimus oli esitatud, kas see oli uuringu põhiosast selgelt eristatud ning milline
info andmesubjektile anti. Samuti on oluline, kas andmesubjekt võis mõistlikult eeldada sellist
andmetöötlust olukorras, kus tema andmed saadi avalikust registrist konkreetse uuringu
läbiviimiseks.
Kui isikul tekib kahtlus, et tema isikuandmeid on töödeldud vastuolus kehtivate nõuetega, on
mõistlik pöörduda andmetöötleja poole täiendavate selgituste saamiseks ning vajadusel oma
IKÜM-ist tulenevate õiguste teostamiseks.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)