ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Kalda tn 3 korteriühistu Teie 01.06.2026
[email protected]
Meie 17.06.2026 nr 2.1-1/26/1139-2276-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Kalda tn 3 korteriühistu pöördumise seoses ühe
korteriomaniku poolt paigaldatud valvekaameraga. Olete soovinud, et AKI kontrolliks vastava
videovalve seaduslikkust, hindaks isikuandmete töötlemise vastavust isikuandmete kaitse
üldmäärusele ja Eesti õigusele. Teeks vajadusel ettekirjutuse õigusvastase videovalve
lõpetamiseks. Kohustaks eemaldama või ümber suunama kaamera selliselt, et see ei salvestaks
ühiskasutatavaid alasid ega avalikku ruumi ning rakendaks vajadusel muid seadusest tulenevaid
meetmeid.
Kirjeldate, et üks korteriomanik on paigaldanud videokaamera, mis filmib püsivalt korterelamu
peasissepääsu, ühiskasutatavat ala, osaliselt avalikku ruumi ja möödujaid. Korteriühistu on
korduvalt palunud kaamera eemaldamist, kuid isik on sellest keeldunud.
Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest
(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning
vastavatest eriseadustest.
Esmalt selgitame, et IKÜM käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning selle
eesmärk on tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, eelkõige õigus isikuandmete kaitsele.1
IKÜM põhjenduspunktis 14 on rõhutatud, et määrust ei kohaldata juriidiliste isikute andmete
töötlemisele. Seega kehtivad isikuandmete kaitse reeglid ainult füüsiliste isikute andmete puhul
ning kaebuse saab esitada eelkõige isik, kelle õigusi on rikutud. 2 Seetõttu kui juriidiline isik
pöördub füüsiliste isikute nimel, käsitleb AKI pöördumist märgukirjana, välja arvatud juhul, kui
on esitatud kirjalik volikiri andmesubjektide esindamiseks.
Seoses videovalvega korterelamus anname teada, et inspektsioon ei saa sekkuda korteriühistu
(KÜ) sisesuhetesse, aga selgitame kaamerate kasutamise nõudeid ja võimalusi.
Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes KÜ-ga järgima hea usu
põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KÜ territoorium, sh korterelamu välisfassaad,
trepikoda, trepikoja välisuks, parkla, prügimaja, kõnnitee jmt ning nende osad, on korteriomanike
kaasomandis ning selle piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi
valdamise küsimus, mis tuleb kokku leppida ühistusiseselt. Korteriühistu enda pädevuses on
kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.
Korteriühistu saab kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele. Kaamerate paigaldamise üle
saavad korteriomanikud otsustada ühiselt kahel erineval viisil. Esiteks on võimalik kaamerate
paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha
1
IKÜM art 1 lõiked 1 ja 2.
2
IKÜM art 77 lõige 1.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt Riigikohtu praktikale3 on valvekaamerate
paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud
otsustavad häälteenamuse alusel4, kuid kaamerate paigaldamine võib endast kujutada ka
kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on vaja korteriomanike
kokkulepet5.
Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud
videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.
Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide
korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike
kokkuleppes.
Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad
korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega
paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile. Sellise otsuse eelduseks on see, et
teostatud on õigustatud huvi analüüs. Korteriomanikud saavad üldkoosolekul häälteenamusega
valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks eelnevalt teostatud õigustatud huvi analüüsile
otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate kasutamise tingimused. Seega üldkoosoleku
otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku otsustatakse kaamerate paigaldamine ning mh
kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine on reguleeritud. Näiteks selliselt, et
jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel (süütegude või muude
rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate
jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada.
Üldkoosolekul on võimalus leppida kokku ka selles, et ühistusse omavoliliselt kaameraid
paigaldada ei ole lubatud ning juhul, kui mõni korteriomanikest ikkagi otsustab omale
omavoliliselt kaamera paigaldada, siis demonteerib ühistu juhatus omavoliliselt paigaldatud
kaamerad, kui isik ei ole ise seda pärast hoiatuse saamist teinud.6 Sel juhul peab juhatus korraldama
ka demonteeritud kaamerate hoiustamise. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada
või lõhkuda.
Kokkuvõtlikult piisab KÜ üldkoosoleku otsusest siis, kui valvekaamerate paigaldamisega koos
võetakse vastu otsus ka kaamerate kasutamise tingimuste kohta.
Oluline on seejuures silmas pidada, et kõigile korteriomanikele tuleb enne kaamerate kasutamise
otsustamist anda võimalus tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega.
Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist
13 tulenevalt olema muuhulgas välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele
tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus
ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on
isikuandmete säilitamise aeg, mis eesmärgil salvestisi vaadatakse ja väljastatakse (ainult
süütegude või muude rikkumiste tuvastamiseks) jne. Vajalik on paigaldada ka sellekohane
teavitussilt.
Eelnevast tulenevalt tuleks olukord lahendada KÜ siseselt, kuivõrd inspektsioon ei saa KÜ
sisesuhetesse sekkuda. Seega peaksite kaamerate kasutamise või keelamise otsustamise panema
ühistu üldkoosoleku päevakorda. Samuti saavad korteriühistu liikmed ise teema tõstatada
3
Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad.
4
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase
valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta
ette rangemaid nõudeid.
5
KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema
ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike
kokkulepet.
6
Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 tsiviilasjas nr 2-16-12460 on nõustutud maakohtu järeldusega, et selline
reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.
2 (3)
üldkoosolekul, algatades vajadusel ise eelnevalt ka üldkoosoleku kokkukutsumise. Kui omavahel
kokkulepet ei saavutata, tuleb probleemid lahendada tsiviilkohtus.
Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni
koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on
inspektsioon koondanud eraldi info korteriühistutele.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hanna-Liina Jaani
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)