Järelevalve akt

Narva Sotsiaaltöökeskus [email protected] 05.05.2025 nr 5.1-3/12340-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 3. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Narva Linna Sotsiaalabiameti hallatavas hoolekandeasutuses Narva Sotsiaaltöökeskuses (registrikood 75038078). 1.3. Järelevalve teostamise koht: Ida-Viru maakond, Narva linn, Rahu põik 10, 20604. 1.4. Paikvaatluse aeg: 08.04.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart, peaspetsialistid Kadri Plato, Tõnis Palgi ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingutes osales: Narva Sotsiaaltöökeskuse juhataja Tatjana Stolfat. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Narva Sotsiaaltöökeskus (Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas on kokku 40 vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kellest viie (J.A., L.P., J.K., K.K., A.L) andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRis olid viie töötaja andmed (V.A., A.N., M.K., A.P., O.T.), kelle töösuhe Hooldekoduga oli lõppenud. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.1. Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning seisuga 23.04.2025 on rikkumine kõrvaldatud. 2.2.SoMm nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8, mille kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu mitte harvem kui üks kord nädalas. Paikvaatlusel tehtud fotodel C-sektori pesemise vihikust (oktoober 2024-aprill 2025) nähtub, et üle keha pesemist ei teostada üks kord nädalas. Pesemine toimub kümne päeva tagant. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.2.3. Võttes arvesse, et Narva Sotsiaaltöökeskus on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on koostöövalmis, ei pea SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelkontrolli rikkumiste täitmise üle peale 01.07.2025. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas 02.04.2025 järelevalvemenetluse ÜHteenuse kontrollimiseks Narva Linna Sotsiaalabiameti hallatavas Narva Sotsiaaltöökeskuse Hooldekodu osakonnas (Hooldekodus), etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 08.04.2025. Asutusele on 11.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000065) tegevuskohas Rahu põik 10, Narva linn, Ida-Viru maakond. ÜHteenuse osutamine toimub Hooldekodu A-, B-, C- ja D- sektoris maksimaalselt 132le inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel 128 inimest. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 02.04.2025 Hoolekodu nimekirjas samuti 128 teenusesaajat. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 07.04.2025 kantud 40 teenust vahetult osutavat töötajat (neist 29 hooldustöötajat ja 11 abihooldustöötajat), sotsiaaltöötaja, huvitegevuse spetsialist, asutuses töötab puhastusteenindaja ja toitlustustöötaja. Hooldekodu koduehel nstk.ee on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1155/1265/1300 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta 542 eurot kuus). Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele. 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu esitas 14.04.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil veebruar - aprill), millest nähtus, et Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas on kokku 40 vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kellest viie (J.A., L.P., J.K., K.K., A.L) andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRis olid viie töötaja andmed, kelle töösuhe Hooldekoduga oli lõppenud (V.A.- 17.01.2025, A.N.- 01.03.2025, M.K.- 01.07.2024, A.P.- 01.03.2025, O.T.- 10.02.2025). Hooldekodu eemaldas MTRist Hooldekoduga töösuhte lõpetanud isikute andmed, lisaks eelpool toodutele ka 16.04.2025 töösuhte lõpetanud S.L. andmed. Seisuga 23.04.2025 on rikkumine kõrvaldatud. SKA seisukoht: Hooldekodu ei täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõuet. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldus- ja muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodu on Narva Linna Sotsiaalabiameti hallatav asutus, mis tegutseb 2012.a. valminud hoones, kus on arvestatud ÜHteenuse osutamise vajadusi. Hoone on leitud riigihankega ning 2 rendileping on sõlmitud 25 aastaks. Hooldekodu kodulehel on info kontaktandmete, asukoha, ÜHteenuste osutamise ja kohamaksumuse kohta. Teenusesaajatel on võimalus elada hoone kahel korrusel kahekohalistes tubades. Teenusele võetakse kohtade olemasolul enamikke soovijaid. Teenusesaajate toad on avarad, varustatud siinidel vahekardinatega, tualetid asuvad nii tubades kui üldalal. Territoorium on heakorrastatud ning aiaga piiratud, õuealal on jalutusrajad, paviljon ja pingid istumiseks. Hoones on kaks lifti, hoone juurde kuulub terrass. Teenusesaajatele on loodud turvalised tingimused liikumiseks ja värskes õhus viibimiseks. Hooldekodu peasissepääsu juures on administraatoriga valvelaud. Hooldekodus on kasutusel nööridega häirenupud, mille signaal läheb B- sektorisse ja sealt tullakse abivajadusest teatama. Toit tuuakse Hooldekodusse naabruses asuva üksuse ühisköögist, põhitoidukordi on neli (hommikusöök 8.30, lõuna 12.30, õhtuoode 15.30, õhtusöök 18.00), diabeediga teenusesaajaid toitlustatakse viis korda päevas. Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid (nt teenuse osutamise kord, kodukord, ametijuhendid), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja eesmärgipärase lähtuva ÜHteenuse osutamine. Hooldekodus töötavad lisaks hooldajatele medõde, taastusraviõde, huvitegevuse spetsialist ja sotsiaaltöötaja. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. SKA seisukoht: Hooldekodu täidab SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 nõudeid. 3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36). Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb teenusesaajatele osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb tagada teenusesaajate privaatsus, nende tahte ja võimekuse arvestamine. Hooldekodul on selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel teenusesaaja hooldusplaaniga tutvumist. Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 nõuetest. Järelevalve menetluses kontrollitud (teenusesaajate G.A., K.O., Z.N., V.A., V.G., J.I., M.L.) hooldusplaanid lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Hooldusplaanid sisaldavad isikuhooldustoiminguid, terviseseisundiga seotud toiminguid ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid. Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et pooled neist olid teadlikud lähedase hooldusplaanist, neid on teavitatud teenusesaaja terviseseisundi muutustest, teavet on andnud sotsiaaltöötaja, vajadusel on teavet täpsustanud meditsiiniõde. Lähedased olid Hooldekodu tööga väga rahul. Hooldekodus on privaatsus tagatud, kõigis kahekohalistes tubades on siinidel vahekardinad. Vestlused teenusesaajate ja lähedastega kinnitasid privaatsuse tagamist intiimtoimingute tegemisel, toimingud tehakse ajal, kui külastajaid Hooldekodus ei viibi, või palutakse külastajatel toast lahkuda. Hooldustöötajate sõnul on selgitamine hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust ning vajadusel ka motiveeritakse hooldustoimingutes ja päevategevustes osalema. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt määruse § 2 lõiget 4 täitnud. 3.2.3. Määruse nr 36 § 2 lõikes 5 on loetletud isikuhooldustoimingud, milles tuleb ÜHteenuse saajat abistada ja juhendada. Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Kolmandik teenusesaajatest on suure hooldusvajadusega. Hooldekodul on olemas teave, millist toitu tuleb teenusesaajatele pakkuda, toitlustatakse nii söögisaalides kui teenusesaajate tubades. Kasutusel on isikupõhised hooldustoimingute lehed. Hooldustöötajad pakuvad regulaarselt juua voodikesksetele teenusesaajatele ja tuletavad vedeliku tarbimist meelde dementsusega inimestele. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke 3 riideid ja jalanõusid, riided on markeeritud ja pestakse Hooldekodus kohapeal, voodipesu pestakse pesumajas. Abi riietumisel on hooldustöötajate poolt tagatud. Korraldatud on teenusesaajatele abi liikumisel ja asendivahetustel ning abivahendite kasutamisel (olemas on liikumisabivahendid ja hooldustööks vajalikud abivahendid nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, potitool, lamatiste vastased õhkmadratsid jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks. Suuhügieenitoiminguid tehakse vähemalt üks kord päevas, toiminguid teevad teenusesaajad ise, vajadusel puhastavad proteese hooldustöötajad, teenusesaajad vajavad suuhügieenitoimingute meeldetuletust ja juhendamist. Mähkmeid vahetatakse üldjuhul kaks korda päevas, vajadusel sagedamini. Üle keha pesemine toimub vähemalt üks kord nädalas, seda kinnitasid paikvaatlusel tehtud fotod A-, B- ja D- sektori pesemisgraafikutest. C- sektori pesemisgraafikute põhjal toimus pesemine kümne päeva tagant, mis on harvem kui kui SoMm nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8 alusel ette nähtud. Pesupäeval vahetatakse teenusesaaja riided ja voodipesu ning korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest juuksuriteenust. Vajadusel korraldatakse tasuta transport väljapoole maja, nt poodi või PPA-sse. Hooldekodu külastavad nii õigeusu preester kui hingehoidja. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud va p 8, kus ülakeha pesemine toimub harvem kui üks kord nädalas. 3.2.4. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Hooldekodus töötavad E-R kella 8.00-17.00 meditsiiniõde ja taastusraviõde, juhataja sõnul on vajadus kolmanda õe järgi. Õed osalevad hooldusplaanide koostamisel, kohtuvad infovahetuseks erinevate sektorite hooldustöötajatega, kord nädalas toimub kõiki sektoreid hõlmav infokoosolek. Meditsiiniõel on valmisolek nõustada vajadusel hooldajaid ka telefonitsi töövälisel ajal. Meditsiiniõde järgib teenusesaajate raviskeeme, korraldab ravimite andmise, teostab õendusprotseduure, jälgib teenusesaajate üldseisundit. vajadusel saadab teenusesaajat arsti juurde minekul, kutsub kiirabi, majas olles fikseerib lahkunu surma. Taastusraviõde teeb vastavalt teenusesaaja hooldusplaanile ravivõimlemist. Juhataja sõnul annavad paljud pereliikmed meditsiiniõele nõusoleku asjaajamiseks lähedase tervisega seotud toiminguteks (perearstidega suhtlemine, ravimite soetamine, vajadusel arsti külastamine). Meditsiiniõed jagavad hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendavad ja jätavad lauale märkmeid vajalike hooldustoimingute ja tegevuste kohta. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. 3.2.5. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud Hooldekodu pakub teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 7). Hooldekodus töötab huvitegevuse spetsialist, kes tegutseb vastavalt tööplaanile ja sisustab teenusesaajate vaba aega mõtestatud ja huvidest lähtuvate tegevustega Hooldekodus on vahendid käelisteks tegevusteks, raamatukogu ja spordisaal, võimlemine on korraldatud ka lamajatele. Teenusesaajad saavad osaleda käsitööringis, voltida ja meisterdada, saalis toimuvad filmiõhtud ja kontserdid. Iseseisvalt liikuvatel teenusesaajatel on võimalik viibida värskes õhus, soovijaid aidatakse terrassile või õue ka ratastooliga. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning külastajate kohtumist teenusesaajatega piiratakse vaid haiguspuhangute ajal. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. 3.2.6. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. Hooldekodu on koostanud (kontrollitud G.A., K.O., Z.N., V.A., V.G., J.I., M.L..) hooldusplaanid tähtaegselt (30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest). Hooldusplaani 4 koostamise eest vastutab sotsiaaltöötaja, kes arutab koos meditsiiniõe, taastusravi õe ja huvitegevuse spetsialistiga läbi teenusesaajale vajaminevad õendus- ja aktiviseerivad tegevused ning koostab plaani. Juhataja sõnul on juhtumeid, kus hooldusplaani koostamisse on kaasatud ka psühholoogi. Hooldajate sõnul ei ole hooldusplaani koostamine nende ülesanne, juhataja sõnul annavad hooldustöötajad hooldusplaani koostamiseks sisendi, kuid igapäevases hooldustöös hooldusplaane pigem ei kasuta. Hooldusplaanid sisaldavad teenuse osutamise individuaalseid eesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Hooldekodu vaatab üle teenusesaaja tegevus- ja osalusvõimet vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel sagedamini (oluliste muutuste ilmnemisel). Vestlustest selgus, et teenusesaajad ja nende lähedased pigem ei ole teadlikud hooldusplaanist, kuid on väga rahul Hooldekodus osutatava ÜHteenusega. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud hooldusplaanide koostamisel SHS § 21 nõuetest, hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt lähtudes kaasamise ja turvalisuse põhimõtetest. 3.2.7. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus kokku (seisuga 24.04.2025) 39 hooldus- ja abihooldustöötajat (neist abihooldajaid 14). Juhataja sõnul rakendab Hooldekodu töökorraldust, kus esimesel korrusel paiknevate sektorite (A ja B) hooldajad juhendavad sama korruse abihooldajate tööd ja teise korrusel paiknevate sektorite (C ja D) hooldajad juhendavad teisel korrusel töötavaid abihooldajaid. Hooldekodu töökorralduse eesmärk on töötajate ettevalmistamine 01.07.2026 Sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 sätestanud nõuete täitmiseks ning abihooldajate juhendamise tagamine hooldustöötaja poolt käesoleval ajal. Hooldekodu tööajatabelitest käesoleva aasta veebruarist aprillini nähtus, et hooldajate arv sektorite lõikes on erinev, näiteks veebruaris töötas A- sektoris 8 hooldajat ja 2 abihooldajat, B- sektoris 7 hooldajat, C- sektoris 3 hooldajat ja 12 abihooldajat, D- sektoris 9 hooldajat ja 1 abihooldaja, kuid korruste lõikes ei töötanud abihooldustöötajad juhendamiseta. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Hooldekodu juhataja sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist kord aastas ja uue töötaja tööle asumisel. Juhataja esitas 14.04.2025 karistusregistri kontrolli andmed. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1-5 nõuded. 3.2.8. SHS § 221 lõigete 2 ja 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu on kehtestanud kolm hooldusteenuse taset, mille maksumus kaheses toas on vastavalt 1155/1265/1300 eurot kuus, millest hoolduskulud on alates 01.08.2024 542 eurot kuus. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel (39 hooldustöötajat, neist abihooldajaid 14) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 700 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud 221 lõike 6 nõude. 5 IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 4.2. SKA on koostanud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kvaliteedijuhise, mis on abivahendiks ja ühtsete arusaamade kujundamise aluseks kvaliteetse teenuse pakkumisel kõigile üldhooldusteenuse korraldajatele, teenuse osutajatele ning teenuse kasutajatele. 4.3. Mõelda töökorralduslikult läbi ja motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina. 4.4. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide kootamise eesmärki. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 6