Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.03.2024

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 31-märts-2024 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 441 633 075 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 1 426 282 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 14 738 720 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 1 426 282 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 1,30% 1,42% -0,12% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,45% 3,38% 0,07% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 1,30% 1,42% -0,12% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 1,80 1,62 0,18 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 69,14% 305 348 124 100% keskpank 0,30% 1 318 475 krediidiasutus 28,33% 125 136 214 35% 4,44% ettevõte 2,23% 9 830 263 Investeeringud reitingu alusel Aaa 15,65% 69 122 972 Aa1 2,33% 10 297 784 Aa3 19,33% 85 383 769 P-1 62,38% 275 510 075 Eesti Pank 0,30% 1 318 475 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 16,35% 20% 3,65% 72 196 165 Bpifrance Financement SA 9,98% 20% 10,02% 44 072 541 Belgia 9,65% 20% 10,35% 42 638 905 Holland 8,45% 100% 91,55% 37 306 480 Sumitomo Mitsui Banking Corporation 6,77% 20% 13,23% 29 917 230 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 99,55% 439 639 319 hoius 0,00% 0 kontojääk 0,45% 1 993 757 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 441 633 075 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.03.2024 seisuga 31.03.2024 Bpifrance Belgia Holland 10% Sumitomo Eesti Pank Financement 8% SA Mitsui 0% 10% Banking P-1 Corporation 63% Aaa 7% 16% Prantsusmaa 16% Aa1 2% muud 49% Aa3 19% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,58% ja normportfellil 1,46% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600 9% 8% 140 500 7% 135 6% 400 5% 130 4% 300 3% 125 2% 200 1% 120 0% 115 100 -1% -2% 110 0 -3% I kv 2024 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil  Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.03.2024. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2024. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. märtsi 2024. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 441,6 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes 2023. aasta lõpu seisuga 1,4 miljoni euro võrra. 2024. aasta I kvartali ja 2023. aasta jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine. Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2024. aasta I kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (69,5% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning kontojääki (28,3%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (16,3%), Bpifrance Financement’i (10,0%) ja Belgia (9,7%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,5% ning kontojääk 0,5%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 78,3% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus Euroala võlakirjade tootlused tõusid I kvartalis. Näiteks Saksamaa 2-aastase võlakirja tootlus tõusis kvartali jooksul 44,5 baaspunkti ja 10-aastase võlakirja tootlus tõusis 27,4 baaspunkti. Reservi 2024. aasta I kvartali tulusus oli 1,30% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 1,42%. Reservi 12 kuu tulusus oli 2024. aasta märtsi lõpu seisuga 3,45%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,38%. 1 Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) jättis jaanuaris ja märtsis toimunud nõukogu koosolekutel EKP baasintressimäärad muutmata. EKP intressimäärade langetamise otsusel on oluliseks sisendiks euroala tööturu andmed, sealhulgas palkade tõusu mõju inflatsioonile. Aprillis on olemas tööturu andmed ning juunis avaldatakse eelnevale lisaks euroala ekspertide uuendatud majanduskasvu ja inflatsiooni prognoos. Finantsturgudel oodatakse, et baasintressimäärade langetamine võib juunis toimuval EKP koosolekul otsustamiseks tulla. Märtsis avaldatud EKP ekspertide uuendatud prognoosi kohaselt peaks keskmine inflatsioon olema 2024. aastal 2,3%, 2025. aastal 2,0% ja 2026. aastal 1,9%. Inflatsiooniettevaadet ilma toiduainete ja energia komponentideta on samuti allapoole korrigeeritud ning selle kohaselt peaks keskmine inflatsioon olema 2024. aastal 2,6%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 2,0%. Ehkki enamik alusinflatsiooni näitajaid on alanenud, püsib euroalasisene hinnasurve osaliselt palkade kasvu tõttu tugev. Rahastamistingimused on piiravad ning varasemate baasintressimäärade tõstmiste mõju pärsib jätkuvalt nõudlust, aidates inflatsiooni pidurdada. EKP ekspertide 2024. aasta kasvuprognoosi on korrigeeritud 0,6% võrra allapoole, kuna majandusaktiivsus peaks jääma lähiajal vaoshoituks. Seejärel peaks majandustegevus ekspertide hinnangul elavnema ning kasvama 2025. aastal 1,5% ja 2026. aastal 1,6%, kusjuures esialgu toetab seda tarbimine ja edaspidi ka investeeringud. USA Föderaalreserv (FED) ei ole baasintressimäärasid muutnud. USA inflatsioon ei ole oodatud tempos langenud, samas majanduskasv püsib tugev, mis tähendab, et FED-il ei ole rahapoliitika muutmisega kiiret. FED-i juunis toimuva võimaliku baasintressimäärade langetamise osas ollakse varasemast kahtlevamad ning see on tõstnud võlakirjade tootlusi. 12. aprill 2024. 2  Riigikontroll Meie 22.04.2024 nr 7-4.1/1919-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.03.2024 “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 31.03.2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.03.2024.pdf 2. seletuskiri_aruande_juurde_31.03.2024.pdf Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon [email protected] Tarmo Ibrus [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272