Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn 10122 [email protected] 19.04.2024 Hankija: SA Teater Vanemuine registrikood 90011065 Vanemuise 6, Tartu 51003 [email protected] Hankija lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Ülikooli 4, Tartu 51003 [email protected] Vaidlustaja: Vanemuise Kohvik OÜ registrikood 10051694 Vanemuise 6, Tartu 51003 Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Allan Valk JeweLex Advokaadibüroo OÜ Keskväljak 4, Jõhvi 41531 [email protected] VASTUS Vanemuise Kohvik OÜ vaidlustusele riigihankes nr 276598 I Eelnev menetlus SA Teater Vanemuine (edaspidi hankija) avaldas 08.03.2024 hankeregistris riigihanke viitenumbriga 276598 ”Kohviku rendile andmine ja toitlustusteenuse pakkumine”. Hankija otsustas 02.04.2024 käskkirjaga nr 1-3/38 (edaspidi käskkiri) tunnistada hankemenetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 alusel kehtetuks. Vanemuise Kohvik OÜ (edaspidi vaidlustaja) esitas 15.04.2024 nimetatud hankija otsusele vaidlustuse. Käesolevaga esitab hankija vastuse vaidlustaja vaidlustusele. 1 II Vastuse põhjendused RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 alusel lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral. Vaidlustuses on asjakohaselt esile toodud, et RHS kommenteeritud väljaande põhjal võib viidatud sättes nimetatud „põhjendatud vajadus“ olla nii hankija vigadest tingitud vajadus, hankija vajaduste või võimaluste muutumine, riigihanke eesmärgi saavutamise võimatus või vähene konkurents.1 Vaidlustaja on asunud seisukohale, et ükski kommenteeritud väljaandes märgitud juhtum, mis oleks õigustanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamist, käesoleval juhul ei esinenud. Hankija ei nõustu sellega. Hankija on seisukohal, et esines vähemalt kolm põhjust, miks oli hankemenetluse kehtetuks tunnistamine RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 alusel põhjendatud. 2.1. Kehtetuks tunnistamise vajadus oli tingitud hankija vigadest Kohtupraktikas on nenditud, et põhjus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks võib tuleneda hankija enda eksimusest (vt 25.05.2018 TlnRKo nr 3-18-452 p 13). RHS kommenteeritud väljaandes märgitakse: „Kõik hanketingimused peavad olema RHAD2-s sõnastatud selgelt, täpselt, ühemõtteliselt, et ühelt poolt võimaldaks see kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel ettevõtjatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ja teiselt poolt lastes hankijal kontrollida, kas esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse RHAD tingimustele.“3 Vaidlustaja on asunud vaidlustuses seisukohale, et RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 kohaldamine ei ole mõeldud hanke alusdokumentides täienduste tegemiseks. Selline järeldus ei ole kooskõlas eespool viidatud õiguskirjanduse ja kohtupraktika seisukohtadega. Kohtupraktikas on märgitud, et kui riigihanke alusdokumentides sisalduvad puudused või eksimused avastatakse pärast pakkumuste esitamist, ei ole hankijal menetluslikult muud võimalust, kui tunnistada hankemenetlus kehtetuks ning seda tuleb pidada õiguspäraseks (vt 05.08.2013 TlnHKo nr 3-13-1510 p 23). Seega vastupidiselt vaidlustaja poolt väidetule on RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 kohaldamine võimalik juhtumitel, kus hankija eksimuse või vea tõttu on tarvis riigihanke alusdokumente muuta või täiendada, et need oleksid kõigile üheselt arusaadavad. Vaidlustaja väidab, et hanke alusdokumendid ei olnud puudustega. Hankija ei nõustu sellega. Hankija on seisukohal, et kõnealuse riigihanke alusdokumendid ei olnud sõnastatud piisavalt selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Seda kinnitab asjaolu, et hankijale esitatud pakkumustes ei olnud käsitletud kõiki aspekte, millega arvestamist hankija eeldas 1 Parind, M., Simovart, M.A., Elias, S. RHS. Komm vlj. 2019. § 73/21. 2 s.o riigihanke alusdokumendid 3 Parind, M., Simovart, M.A., Elias, S. RHS. Komm vlj. 2019. § 73/23. 2 (näiteks kohviku ruumide planeeringuga arvestamist, sisekujunduse ehk interjööri kavandite eskiisilahenduse vormis esitamist ning eeldatavat investeeringumahtu). Pakkujad olid eskiisi esitamise tingimusele väga erinevalt lähenenud. Pakkumuste koosseisus esitatud eskiisidest nähtub selgelt, et pakkujatel ei olnud ühest arusaama sellest, mida hankija oli eskiisi all silmas pidanud. Pakkujad tõlgendasid ja mõistsid vastavat hanketingimust väga erinevalt. Sellest omakorda järeldub, et riigihanke alusdokumendid olid ebatäpsed ja mitmeti mõistetavad. Hankija möönab, et ta ebaõnnestus enda soovi ja eesmärgi kirjalikult formuleerimisega. Tulenevalt haldusõiguse üldpõhimõttest peab hoolas hankija olema suuteline oma tegeliku tahte riigihanke alusdokumentidesse vastavalt kirja panna. Kuna riigihanke alusdokumentide muutmise tähtaeg on möödunud ning hankija ei olnud hanketingimuste määratlemisel hoolas, siis on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadus tingitud ka hankija enda veast. Hankija leiab, et ta määras pakkumuste esitamiseks liialt lühikese aja. Pakkumuste esitamiseks oli sisuliselt aega 2 töönädalat. On alust asuda seisukohale, et see ei olnud piisav aeg kvaliteetsete pakkumuste esitamiseks, sh tervikliku sisekujunduse eskiisi väljatöötamiseks. Liiga lühikese hanketähtaja määramine on hankija tehtud viga. Hankija märgib siinkohal, et see andis eelise pakkujatele, kel oli juba ülevaade rendile antavate pindade asendiplaanist või kel oli tulenevalt oma ettevõtte tegevuskohast hõlpsam kohviku ruumidega tutvuda. Hankija leiab, et ilmselt ei taganud tema poolt määratud hanketähtaeg kõigile pakkujatele võrdseid võimalusi pakkumuste esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on hankija jätkuvalt seisukohal, et RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 kohaldamine on võimalik olukorras, kus hankija on riigihanke alusdokumentide koostamisel ja hanke tingimuste määratlemisel teinud vigu. Praegusel juhul on hankija jõudnud seisukohale, et ta tegi hanke läbiviimisel mitu viga, mistõttu esines juba ainuüksi sel põhjusel põhjendatud vajadus tunnistada hankemenetlus kehtetuks. 2.2. Hanke kehtetuks tunnistamine oli vajalik, sest riigihanke eesmärki ei olnud võimalik saavutada Hankija märgib, et hankemenetluse üks eesmärk oli saada Shakespeare’i kohviku jaoks täiesti uus, innovaatiline ja hankija tegelikke vajadusi arvestav sisekujunduse kontseptsioon. Kuigi üks esitatud pakkumus vastas formaalselt hankemenetluse alusdokumentides esitatud nõuetele, ei vastanud ka see pakkumus eespool märgitud hankemenetluse eesmärgile. Selles pakkumuses ei olnud hõlmatud kõiki vajalikke aspekte, mida hankija silmas pidas, kuid mida hankija poolt koostatud tingimused ei suutnud ilmselt arusaadavalt edasi anda. 3 Asjaolu, et riigihanke alusdokumentidest ei tulnud pakkujate jaoks välja, millised olid hankija ootused ja vajadused kohviku interjööri uuendamisel ja ümberkujundamisel, kinnitab hankija jaoks ka vaidlustaja enda pakkumus, milles ei ole pakutud sisekujunduseks lahendusi, mida hankija hanke läbiviimisel soovis saada. Vaidlustaja on esile toonud, et „Pakkuja pidi HD nõuete kohaselt eskiisis andma kontseptsiooni kohviku välisilme uuendamiseks. HD hindamismetoodika kirjelduste kohaselt saab enim punkte pakkumine, kus on selgelt kirjeldatud, millised sisekujunduse muudatuse tehakse.“ Vaidlustaja poolt esile toodud HD hindamismetoodika kohaselt tuleks selle (ebaõnnestunud) sõnastuse tõttu anda enim punkte pakkumusele, milles on sisekujunduses kavandatud muudatusi kõige selgemalt kirjeldatud, mitte aga pakkumusele, mis pakub parimat ja hankija ootustele kõige rohkem vastavat sisekujundust. Hankija tegelik eesmärk oli, et sisekujunduse eest saab kõrgeimad punktid parima sisekujundusliku lahenduse pakkunud pakkumus, mitte aga pakkumus, mille sisekujunduslik kontseptsioon pakkujale ei sobi, kuid kus on kõige põhjalikumalt ja täpsemini pakkuja lahendust kirjeldatud. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.07.2012 otsusega nr 3-12-972 muutmata Tallinna Halduskohtu otsuse, milles halduskohus leidis, et seadusest ei tulene nõuet jätkata hankijale mittesobivat hanget ainuüksi põhjusel, et see oleks võimalike pakkujate huvides (vt 31.05.2012 TlnHKo 3-12-972 nr p 10). Seega olukorras, kus hankemenetluse jätkamine oleks küll pakkuja huvides, kuid sellega ei oleks võimalik saavutada hankija eesmärki hankemenetluses, ei ole hankemenetluse jätkamine põhjendatud. 2.3. Kehtetuks tunnistamise vajadus seisnes ka väheses konkurentsis RHS kommenteeritud väljaandes märgitakse: „Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus võib põhineda ka asjaolul, et konkurents ei ole piisava tasemega, kuivõrd vaid üks pakkuja osutus võimeliseks hankelepingut täitma.“4 Hankija viitas ka vaidlustatud käskkirjas Euroopa Kohtu otsusele C-440/13 (p-d 35 ja 36), milles on asutud seisukohale, et olukorras, kus konkurents ei ole piisava tasemega, kuivõrd asjaomase riigihankemenetluse tulemusel osutus vaid üks pakkuja võimeliseks asjaomast riigihankelepingut täitma, võib hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Õiguskirjandusest tuleneb seega, et vähene konkurents tähendab muuhulgas seda, kui hankija saab vaid ühe pakkumuse tunnistada hankemenetluses vastavaks. Sellist järeldust on kinnitatud ka Euroopa Kohtu praktikas. Käesoleval juhul esines kirjeldatud olukord. Seega lisaks eeltoodule võis hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistada RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 alusel põhjusel, et esines vähene konkurents. 4 Parind, M., Simovart, M.A., Elias, S. RHS. Komm vlj. 2019. § 73/14. 4 Hankija on käskkirjas esile toonud, miks tema hinnangul oleks uue hanke korraldamisel konkurents tihedam. Hankija jääb vastava seisukoha juurde. Hankija märgib samas, et tulenevalt kohtupraktikast ei pea hankija tõendama uue hanke korraldamisel suurema konkurentsi esinemise tõenäosust (vt 25.05.2018.a TlnRKo nr 3-18-452 p 15). Samasugusele seisukohale on asutud ka RHS kommenteeritud väljaandes5. Hankija märgib, et ainuüksi põhjusel, et vaid üks pakkuja nii kvalifitseerus kui esitas pakkumuse, mis vastas RHD nõuetele formaalselt, so esines vähene konkurents, võis hankija otsustada RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 alusel tunnistada hankemenetlus kehtetuks. 2.4. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija diskretsioonotsus RHS kommenteeritud väljaandes on leitud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on hankija kaalutlusotsus, mistõttu on selle kohtulik kontroll piiratud.6 Kohtuliku kontrolli käigus saab hinnata üksnes seda, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamine oli kooskõlas õigusaktidega.7 Hankija on eespool toonud esile põhjused, mis tingisid RHS § 73 lg 3 p 6 alt 2 alusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamise hankija poolt. Hankija märgib, et selle otsuseni viisid hankijapoolsed vead, hankemenetluse eesmärgi saavutamise võimatus ja vähene konkurents, mida on ka RHS kommenteeritud väljaande põhjal loetud viidatud sätte tähenduses põhjendatud vajaduseks. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, kui põhjendused selleks on reaalsed, kontrollitavad ja võimaldavad mõista otsuse sisu (vt VAKO 24.04.2018, 54- 18/191319 p 12). Põhjendus peab seejuures võimaldama nii huvitatud isikul kui VAKO-l või kohtul mõista hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseid.8 Hankija ei nõustu siinkohal vaidlustaja väitega, et hankija toodud põhjendused käskkirjas on otsitud või et neid pole võimalik kontrollida. Hankija poolt esitatud põhjendusi hageja poolt tehtud vigade ja hankemenetluse eesmärgi saavutamatuse kohta on võimalik kontrollida hankedokumentide alusel ning hankija põhjendus vähese konkurentsi kohta on kontrollitav sellega, et ainult üks pakkuja nii kvalifitseerus kui esitas pakkumuse, mis vastas RHD nõuetele formaalselt. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 5 Parind, M., Simovart, M.A., Elias, S. RHS. Komm vlj. 2019. § 73/28. 6 Parind, M., Simovart, M.A., Elias, S. RHS. Komm vlj. 2019. § 73/16. 7 Ibidem. 8 Parind, M., Simovart, M.A., Elias, S. RHS. Komm vlj. 2019. § 73/18. 5 Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes RHS § 198 lg-st 3 palun: 1. jätta Vanemuise Kohvik OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. jätta menetluskulud Vanemuise Kohvik OÜ kanda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Lõhmus-Ein Lisa volikiri 6