dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 22. aprill 2024
Viit
1.9-1/77-1
Registreeritud
22. aprill 2024
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega
Toimik
1.9-1
Vastutaja
Tõnu Lillelaid (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Finantsteenuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎1.9-1457-6 17.04.2024 Leping (1).asice652 KB

Sisu (failidest)

Sihttoetuse andmise leping NR 1.9-1/457-6 Tallinn, 17.04.2024 Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Merike Saks (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ, registrikood 11343217, asukoht Rävala 11-8, 10143 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Janno Järve (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva sihttoetuse andmise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud uurimistöö jätkuprojekti „Riikliku pensioni prognoosimudeli edasiarendamine ja kasutusele võtmine“ (edaspidi uurimistöö) läbiviimiseks. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riikliku pensioni prognoosimudeli edasiarendamine ja kasutusele võtmise lähteülesanne (edaspidi lähteülesanne) ja toetuse saaja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – sihttoetuse kasutamise aruande vorm. 1.4. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 p 19 teadus- ja arendustegevuse erandit kasutades. 2. Lepingu ese 2.1. Toetuse saaja viib läbi uurimistegevuse, mille eesmärk on välja töötada arendused riikliku pensionimudeli parendamiseks, et mudel rahuldaks rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi vajadusi pikaajaliste pensioniprognooside tegemisel. Samuti on töö fookuses valminud mudeli jooksev valideerimine ning kasutusele võtmise teadusnõustamine. Tööde lõppedes peab mudel olema kättesaadav ja praktiliselt kasutatav rahandus- ja sotsiaalministeeriumi töötajatele arvestades andmekaitse nõudeid (edaspidi töö). 2.2. Uurimistegevuse ja töö täpsem kirjeldus ja nõuded on toodud lähteülesandes ja toetuse saaja taotluses. 3. Sihttoetuse väljamaksmise tingimused 3.1. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse summale kokku 100 000 (ükssada tuhat) eurot, mis sisaldab käibemaksu (edaspidi „tasu“). Pooled on kokku leppinud, et tasu kantakse ühes osas arve alusel Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ arvele. Tasu sisaldab mh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.2. Väljamakse aluseks on lepingu alusel esitatav ettemaksu arve. Toetuse saaja esitab pärast lepingu allkirjastamist toetuse andjale arve e-arvena. 3.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Sihttoetuse kasutamise periood ja aruandlus 4.1. Sihttoetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.03.2025. 4.2. Sihttoetuse kasutamise kohta esitab toetuse saaja tegevus- ja finantsaruande. 4.3. Sihttoetuse kasutamise aruandeperioodid on järgmised: 4.3.1. lepingu sõlmimisest kuni 31.05.2024; 4.3.2. 01.06.2024 – 31.08.2024; 4.3.3. 01.09.2024 – 30.11.2024; 4.3.4. 01.12.2024 – 28.02.2025. 4.4. Toetuse kasutamist hinnatakse üks kord kuus (sõltuvalt olukorrast võib olla ka tihedamini või harvem) toimuvatel töökoosolekutel ja tegevus- ja finantsaruannete esitamise järgsetel koosolekutel, mis toimuvad projektiperioodi vältel toetuse saajaga kokku lepitud graafiku alusel, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. 4.5. Kui on olulisi muudatusi uurimistegevustes ja eesmärkides võrreldes algse taotlusega, siis tuleks aruandes kirjeldada põhjuseid ja teha muudatusettepanekuid tegevuste korrigeerimiseks. 4.6. Toetuse andja esindajal on esitatud aruannete põhjal õigus anda toetuse saajale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Toetuse andja esindajal on koosolekutel edastatud info ja esitatud aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid uurimistegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 4.7. Toetuse saaja esitab aruande 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale iga aruandeperioodi lõppemist. 4.8. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 5. Uurimistegevuse läbiviimise tingimused 5.1. Uurimistegevuse läbiviimise ja töö üleandmise tähtaeg on 31.03.2025. Uurimistegevus ja töö üleandmine toimuvad vastavalt lähteülesandes ja taotluses esitatud ajakavale. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus. Toetuse saaja kohustub: 5.1.1. läbi viima uurimisülesanded vastavalt lähteülesandele ja esitatud kohandatud taotlusele; 5.1.2. koostama uuringu lõppraporti, mis sisaldab pensionimudeli metoodikaraportit, lähtekoodi ja kasutusjuhendit; 5.1.3. tegema funktsioneeriva pensionimudeli koos alusandmetega kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas; 5.1.4. korraldama seminari koos mudeli ja tulemuste tutvustamisega rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi pensioni ja analüüsi valdkonna ekspertidele. Seminari toimumise aeg lepitakse poolt vahel kokku ja see võib toimuda hiljem kui 31.03.2025. 5.2. Toetuse saaja kohustub uurimistegevuse läbi viima tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lähteülesande, esitatud taotluse ning töökoosolekutel kokkulepituga. 5.3. Toetuse saaja vastutab igas uurimistegevuse etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 5.4. Toetuse saaja peab uurimistegevuse läbi viima vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Toetuse saaja peab tagama, et uurimistegevuse viivad läbi taotluses nimetatud uurimisrühma liikmed. 5.4.1. Toetuse saaja võib kaasata uurimistegevuste läbiviimisele toetuse saajaga seotud teadlasi ja teisi asjatundjaid, kes tegutsevad taotluses esitatud uurimisrühma juhendamisel ja vastutusel. 5.4.2. Kui uurimistegevuse käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks, peab toetuse saaja selle eelnevalt toetuse andjaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et uurimisrühma uute liikmete kvalifikatsioon ja kogemused on vähemalt samaväärse taotluses esitatud isikutega. 5.5. Toetuse saaja kohustub lepingutingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta uurimistegevusega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud uurimistegevusega seotud ülesannete täitmisse. 5.6. Toetuse saaja esitab toetuse andjale andmed Andmekaitse Inspektsioonilt loa taotlemiseks isikuandmete töötlemiseks. Toetuse andjal on õigus neid andmeid enne loataotluse esitamist koostöös toetuse saajaga muuta või täiendada. Kui AKI loa saamine on viibinud võrreldes tavapärasele asjaajamisele kulunud ajaga (30 päeva), on pooltel õigus ajakava kohandada või tegevuste tähtaegu loa viibimise aja võrra edasi lükata. 5.7. Vajadusel annab toetuse andja esindaja toetuse saajale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni kümne tööpäeva jooksul, arvates toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest toetuse andja poolt. 5.8. Toetuse andjal on õigus kontrollida uurimistegevuse käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel toetuse saajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 5.9. Toetuse saaja kohustub kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised andmed: - projekti pealkiri eesti ja inglise keeles; - projekti algus- ja lõppkuupäev; - vastutav täitja; valdkond ja eriala; - projekti läbi viiv asutus; - finantseerivad asutused: Rahandusministeerium; - projekti maksumus; - annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles; - tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring; - projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus; - toetuse saajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 5.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on toetuse andjal õigus esitada toetuse saajale nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt rikkumise asjaoludest jms). Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea toetuse andja toetuse saajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma. 6.3. Toetuse saaja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel on toetuse andjal õigus nõuda toetuse saajalt leppetrahvi tasumist kuni 10% (kümne protsendi) ulatuses toetusest ning vastavalt toetuse andja äranägemisele kogu toetuse või selle osa tagastamist. 6.4. Toetuse saaja tagastab toetuse (või selle osa) ja tasub leppetrahvi 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates toetuse andja vastavasisulise nõude kättesaamisest. 6.5. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 6.5.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Lepingu sõlmimise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu alusel toetuse saaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel toetuse andja poolt vastuvõetud mistahes uurimistegevuse resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle toetuse andjale ning kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab toetuse saaja toetuse andjale tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Toetuse saaja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. 7.2. Uurimistegevuse läbiviimise käigus toetuse saajale üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste andmed annab toetuse saaja üle toetuse andjale. Toetuse saaja kohustub talle makstud sihttoetuse arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele autoritasud. 7.3. Toetuse andjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole toetuse saaja. Kui see ei ole selge, peab toetuse andja toetuse saajat eelnevalt teavitama ning andma toetuse saajale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Toetuse saaja annab lepingu täitmise käigus valminud pensionimudeli autoriõigused üle toetuse andjale ning toetuse andjal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult sellele edasiarendusi ja muudatusi. 7.5. Toetuse saajal ei ole ilma toetuse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a teadus-, arendus- ja õppetöös mitte-ärilistel eesmärkidel. 7.6. Toetuse andja ja toetuse saaja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Rahandusministeeriumile kui toetuse andjale ning toetuse saajale kui uuringu läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Tõnu Lillelaid, tel. 611 3786, e-post [email protected], või teda asendav isik. 8.4.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Janno Järve, tel. 56 668 440, e-post: [email protected]. 9. Lõppsätted 9.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. 9.2. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. Lepingu tingimusi võib muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega. 9.3. Toetuse andjal on õigus leping ilma etteteatamise tähtaega järgimata erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, kui toetuse saaja suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus, samuti seaduses sätestatud alustel. 9.4. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt dokumentide säilitamise kohustus jms). 9.5. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 9.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju maakohtule. 9.7. Leping ja selle lisad on avalikud ning neid võidakse avaldada toetuse andja veebilehel, välja arvatud osas, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevalt asutusesiseseks kasutamiseks 9.8. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Toetuse andja Rahandusministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ Toetuse saaja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ LISA 1 1.9-1/457-6 Sihttoetuse kasutamise aruande vorm I osa: Tegevusaruanne1 Tegevusaruanne peab sisaldama informatsiooni järgmiste punktide lõikes:  Läbiviidud tegevuste toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud, mahud, jms;  Tegevuste olulisemad väljundid ja tulemused;  Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). II osa: Finantsaruanne Jrk nr Töö sisu Töö teostamise Ajakulu Summa Summa periood tundides käibemaksuga Summa kokku: Toetuse andja Toetuse saaja 1 Tegevusaruande juurde tuleb lisada uurimistegevuse käigus tekkinud täiendavad failid või materjalid
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel