Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn, Eesti Tel.+ 372 619 1630 [email protected] leadell.com Pr Angelika Timusk Vaidlustuskomisjoni liige 26. aprill 2024. a nr 1/80 Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja: Osaühing RIVER registrikood: 10107638 Kaasiku tn 30, Johvi kula 41541 Johvi vald, Ida-Viru maakond Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste LEADELL Pilv Advokaadiburoo Maakri 19/1, pk 19, 10145 Tallinn Tel: (+372) 619 1630 E-post: [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood: 75039729 Peetri plats 3, 20308 Narva linn Ida-Viru maakond Tel: (+372) 3599153 E-post: [email protected] Hankija lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadiburoo Andrei Matvejev OÜ Tallinna mnt 9, 20303 Narva linn / Kulgu 4, 20104 Narva linn Ida-Viru maakond E-post: [email protected] Kolmas isik: OÜ N&V Registrikood: 16297634 Kaasiku tn 28, Johvi kula 41541 Johvi vald, Ida-Viru maakond E-post: [email protected] Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadiburoo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Tel: (+372) 622 9990 E-post: [email protected] LEADELL offices are among the leading law firms in Estonia, Latvia and Lithuania. VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT ja MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihanke nr 270946 vaidlustusasjas I TAOTLUS 1) Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 08.04.2024 otsus ulatuses, millega jäeti riigihanke „Narva linna tänavate aastaringsed hooldustööd aastatel 2024-2026“ hankemenetluses kvalifitseerimata Osaühing RIVER (registrikood 10107638) ning tunnistati edukaks OÜ N&V (registrikood 16297634) pakkumus. 2) Määrata kindlaks Osaühingu RIVER menetluskulude rahaline suurus summas - 4 270,83 eurot (ilma käibemaksuta summas) ja mõista Osaühingu RIVER kantud menetluskulud Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt Osaühingu RIVER kasuks välja. II MENETLUSE EELNEV KÄIK 1. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi hankija) viis labi avatud hanke- menetlusega rahvusvahelist piirmaara uletavat riigihanget „Narva linna tanavate aastaringsed hooldustood aastatel 2024-2026“ (edaspidi hange). Hanke sisuks oli Narva linna tanavate, konniteede, jalgrattateede, parklate ja muude teerajatiste hoolduse teostamine aastaringselt aastatel 2024-2026. 2. 29.01.2024 laekus hankele neli (4) pakkumust, millest koige odavama pakkumuse tegi Osauhing RIVER (edaspidi vaidlustaja). 3. 08.04.2024 tegi hankija otsuse, millega tunnistas vaidlustaja pakkumuse vastavaks, kuid jattis pakkuja kvalifitseerimata ning muuhulgas tunnistas hankes edukaks OÜ N&V (edaspidi kolmas isik voi N&V) pakkumuse. Samal paeval tegi hankija vastavasisulise otsustuse Riigihangete Registri kaudu vaidlustajale nahtavaks. 4. 17.04.2024 esitas vaidlustaja Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus), milles palus tunnistada kehtetuks hankija 08.04.2024 otsustus (edaspidi ka vaidlustatud otsus) ulatuses, millega jaeti hanke hankemenetluses kvalifitseerimata vaidlustaja ning tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. 5. 17.04.2024 edastas VAKO vaidlustuse hankijale ning kolmandale isikule ja maaras neile vastamise tahtajad. 6. 21.04.2024 vastuse kohaselt noudis hankija, et vaidlustaja esitaks pakkumuses kinnitava nousoleku vaidlustaja alltoovotjalt, kelle vahenditele vaidlustaja hankes tugines, mis toendaks, et alltoovotja on valmis ja voimeline hankelepingut taies ulatuses taitma. Hankija leidis, et vastavasisuline kohustus tuleneb pakkujale RHS § 103 lg-test 1 ja 2, sest tegemist on imperatiivse sättega ja hankija ei ole kohustatud eraldi nõudma kinnitusi (vt hankija vastuse lk 3, esimene loik). 2  7. 22.04.2024 vastuses leidis kolmas isik, et vaidlustaja ei taida hanke kvalifitseerimistingimusi ning, et alltoovotja, kelle vahenditele vaidlustaja tugineb, hankepassi esitamine vaidlustaja pakkumuses ei ole piisav, et toendada hankijale vastuvoetaval viisil, et vaidlustaja alltoovotjal on hanke kvalifitseerimistingimuste taitmiseks vajalikud vastavad vahendid olemas, ta on nous vahendite kasutamisega ja vaidlustaja kasutab neid hankelepingu taitmisel (RHS § 103 lg 1). 8. 23.04.2024 maaras VAKO kirjaliku menetluse ning kohustas menetlusosalisi esitama kirjalikke seisukohti ja menetluskulude taotlusi hiljemalt 26.04.2024. Seega on kaesolev seisukoht ja menetluskulude nimekiri esitatud tahtaegselt. III PÕHJENDUSED 9. Vaidlustaja hinnangul ei anna hankija ja kolmanda isiku vastustes esitatud seisukohad alust jatta vaidlustus rahuldamata. Molemad seisukohad eiravad RHS § 103 lg 1 sonastust ja selle noude aluseks olevat direktiivi. 10. Euroopa Parlamendi ja noukogu direktiivi 2014/24/EL, 26. veebruar 2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, artikli 63 lg 1 viimase lause kohaselt kui ettevõtja soovib toetuda teiste üksuste suutlikkusele, tõendab ta avaliku sektori hankijale, et vajalikud vahendid on talle kättesaadavad, näiteks esitades sellistelt üksustelt saadud vastava kinnituse. Euroopa Kohus on direktiivi artiklit 63 tolgendades osundanud, et pakkuja, kes soovib teise uksuse suutlikkusele tugineda, peab esitama pakkumise esitamisel Euroopa uhtse hankedokumendi (ehk hankepassi) (vt Euroopa Kohtu otsus nr C-469/22 p-s 24). Samuti otsuses nr C-927/19 on Euroopa Kohus markinud artikliga 63 seonduvalt: pakkumuse esitamise ajal hankijale Euroopa ühtse hankedokumendi (ESPD), milles see ettevõtja kinnitab, et ei tema ise ega ka need üksused, kelle suutlikkusele ta kavatseb tugineda, ei ole üheski selle direktiivi artiklis 57 nimetatud olukorras, mille puhul ettevõtja jäetakse või võidakse jätta menetlusest kõrvale, ja/või et asjaomane kvalifitseerimise tingimus on täidetud. 11. Direktiivi artikli 63 lg 1 votab Eesti oigusesse ule RHS § 103 lg 1, mis satestab, et kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Eesti seadusandja on seega jatnud lahtiseks, kuidas voi milliste toenditega tuleb hankijale toendada teise isiku vahenditele tuginemist. 12. RHS § 103 lg 1 viimase lause direktiivkonformne tõlgendamine ei võimalda teha teistsugust järeldust, kui seda, et „hankijale vastuvõetava viisi“ peab hanke alusdokumentides määrama soovi korral hankija ise, muidu võib eeldada üksnes hankepassi esitamise vajadust. Kaesoleval juhul ei ole hankija taiendavate dokumentide voi nousolekute esitamise kohustust maaranud. Seetottu ei pidanud vaidlustaja hankijale esitama hankes muid kinnitusi peale nende, mis sisalduvad 3  vaidlustaja ja tema alltoovotja hankepassides. Sellist seisukohta toetab ka vaidlustuses pogusalt kasitletud kehtiv vaidlustus- ja kohtupraktika. 13. Kolmanda isiku seisukoht, et vaidlustaja ei ole toendanud kvalifitseerimistingimuse taitmist „kummagi tingimuse“ osas (vt kolmanda isiku seisukoha p 5), on asjakohatu. Hankija ei ole jatnud vaidlustajat kvalifitseerimata pohjusel, et „aasta kaibe“ tingimus ei ole taidetud. Kolmanda isiku esitatud väide, et vaidlustaja ei täida kumbagi kvalifitseerimistingimust on asjakohatu, sest hankija ei ole vaidlustajat jätnud kvalifitseerimata tingimuse „üldine aasta käive“ täitmata jätmise tõttu. Kaesoleva vaidlustuse objektiks on kitsalt vaidlustaja kvalifitseerimata jatmine, mitte tema kvalifikatsiooni kontroll. Kolmanda isiku jareldus, et RHS § 103 lg 1 satetest tulenevate antud hankes seaduse ja hanke alusdokumentidega vaidlustajale pandud kohustuste taitmiseks ei ole vaidlustaja ja tema alltoovotja hankepassi esitamine piisav, on vaar. Vaidlustaja ei noustu uhelgi juhul kolmanda isiku kasitlusega, mille kohaselt ei toenda hankes esitatud Tallinna Kommunaalteenused OÜ hankepass, et vaidlustaja kasutab tema vahendeid voi alltoovotja on nous vahendite kasutamisega hankes (vt kolmanda isiku seisukoha p 6.5). Vaidlustajal ei oleks olnud olemas alltoovotja hankepassi, kui viimane ei oleks nous oma vahendite kasutamisega voi vaidlustaja poolt nendele vahenditele tuginemisega. Kolmanda isiku vastupidised vaited on alused. 14. Hankepass esitatakse Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil (RHS § 104 lg 3). Seega eeldatavalt sisalduvad vormikohases hankepassis kõik kinnitused ja andmed, mis on hoolsale hankijale vajalikud hankemenetluses hankepassis esitatud teabe alusel RHS § 104 lg 6 kohase pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta otsustuse tegemiseks. Puudub vaidlus, et vaidlustaja pakkumuses sisalduvad vaidlustaja ja tema alltoovotja hankepassid on esitatud Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. 15. Lopetuseks margib vaidlustaja, et ta noustub kolmanda isiku seisukohaga, mille kohaselt RHS § 46 lg 4 ei voimalda parast pakkumuste esitamist esitada esitamata jaetud dokumente (vt kolmanda isiku seisukoha p 10.3). Kull aga vaarib rohutamist, et RHS § 46 lg-le 4 tuginemiseks peaks esinema olukord, kus moni noutud dokumentidest on esitamata jaetud. Kaesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus hankija ei ole ise noudnud asjakohaseid toendeid/dokumente ja on nende puudumise tottu jatnud vaidlustaja kvalifitseerimata. Selline kaitumine ei ole kooskolas RHS-iga ning igal juhul on hankija otsus ebaproportsionaalne vaidlustaja suhtes. 16. Eeltoodut kokkuvottes, vaidlustaja jaab oma vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et hankija ning kolmanda isiku seisukohad ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jatmiseks. Vaidlustaja palub vaidlustuse taies ulatuses rahuldada. IV VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 17. Lahtudes RHS § 199 lg-st 1 on menetlusosalistel oigus esitada VAKOle vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulude nimekiri. Vaidlustaja on kandnud seoses kaesoleva vaidlustusmenetlusega oigusabikulusid summas 2990,83 eurot, mille tapne kujunemine on valja toodud arve spetsifikatsioonil (lisa 1). Nimetatud kuludele lisandub veel riigiloivu kulu summas 1 280 eurot. Kokku on vaidlustaja kandnud vaidlustusega seonduvaid kulusid summas 4 270,83 eurot (ilma kaibemaksuta). 4 18. Nii vaidlustuskomisjoni kui ka Riigikohtu praktikast tulenevalt kuuluvad kulud huvitamisele ilma kaibemaksuta summas (vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus kohtuasjas 3-20-663, p-d 22-23; vt VAKO otsus nr 84-23/263634 p 20.3). Vaidlustaja on kaibemaksukohustuslasena registreeritud ning seetottu taotleb vaidlustaja menetluskulude huvitamist ilma kaibemaksuta summas. Vaidlustaja hinnangul toendab kaesoleva menetlusdokumendi lisas 1 oleva arve spetsifikatsioon uheselt, et koik kulud on olnud pohjendatud ja vajalikud. 19. Kaesolevaga kinnitab vaidlustaja, et menetluskulude nimekirjas valja toodud kulud on kantud seoses konesoleva riigihanke vaidlustusmenetlusega. V MENETLUSLIKUD AVALDUSED 20. Tähtaegsus. VAKO 23.04.2024 kirjaliku menetluse teatega on vaidlustajal voimalik esitada taiendavaid seisukohti ja taotlusi kuni 26.04.2024. Seega on kaesolev menetlusdokument esitatud tahtaegselt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Lumiste Lisa: 1) LEADELL Pilv Advokaadiburoo arve nr 20240444 koos spetsifikatsiooniga 5